Sõja ülevaade: 1157. päev – rindel enam-vähem, aga mujal mitte
Avaldatud: 25 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. aprill 2025:
kui rindel enam-vähem ok, siis ei Valges Majas, mõnedes suuremates Euroopa riikides ega Pakistan-India suhetes miskit hästi ole…
1. Kiievis oli eile öösel hukkunuid.
2. Krimmis ikka veel miskit lendab ringi.
3. Kursk/Belgorod: edenes kumbki pool ja Kurski oblastis on Ukraina jälle kanna maha saanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: lainetas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Bild: Ukraina valmistub USA toetuse lõppemiseks.
12. Suurbritannia võib keelduda rahuvalvajate saatmisest Ukrainasse, kuna see tõstaks venemaaga sõjaohtu.
13. venemaa valitsus on alustanud ettevalmistusi eelarvetulude kriisiks.
14. venemaa avab dollarimiljonäridele riikliku krüptobörsi.
15. Hollandi kuningas kutsub üles rahu ja julgeoleku nimel hambuni relvastuma.
16. India ja Pakistan on sõja äärel.
17. Lühiuudised
175 vene poole rünnakut eilsel ööpäeval. Kui seni aktiivsetes sektoris sarnane surve jätkus, siis Siverski suunal on juba teist päeva järjest kõrgem vene poole tempo ning uuesti on pisu hakanud tõusma surve Kupjanski linna suunal ning lõunarindel. Liugpomme, kaudtuld ja kamikaze drooni ikka keskmisest rohkem.
Kui võrrelda vene poole kaotuste numbreid, videosid ja blogikanalite infot, siis jälle tundus päevana, kus vaid mõnes lõigus suutis vene pool soomuskolonniga rünnata, mujal ikka kas ainult jalavägi ja sedagi vaid pigem kas alla jao või plussiga ning mõned neist ikka miski kiiremaga proovisid. Eks arvata võib, et uusi soomusgruppe kokku pannakse. 9. maini minna veel kaks nädalat ja no oleks ju vaja putinile aastapäeva kõneks millegi uuega kiidelda. Njah, eks sobivad ka vanad „võidud” ja lääne ähvardavale ohule viitamine.
Õnneks jätkus kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tihe tabamine. Küll on aktiivsemates rindelõikudes väga-väga tihe nii vene lennunduse, droonide ja kaudtuleüksuste mõju ning nii kaugele kui ulatutakse, üritatakse kõiki linnu ja külasid, teede ristmikke ning Ukraina possasid pommitada. Ukrainal sellist „luksust” pole ning ilma täpsemat sihtmärki teadmata ei saa vahendeid selliselt kulutada.
1. Ukraina õhuvägi teatas venemaa eile öisest kombineeritud raketi- ja droonirünnakust Ukraina vastu.
Alla tulistatud:
7/11 Iskander-M/KN-23 ballistilised raketid
31/37 Kh-101 tiibraketid
0/6 Iskander-K tiibrakett
6/12 Kalibr tiibraketid
4/4 Kh-59/69 tiibraketid
132/145 Shahed drooni (64 alla tulistatud, 68 asukohast kadunud)
President Volodõmõr Zelenskile kättesaadava esialgse teabe kohaselt sooritas venemaa 24. aprillil pealinnale suunatud rünnaku, milles hukkus vähemalt 12 inimest, Põhja-Koreas toodetud ballistiline rakett.
Täna öösel oli Harkivis saheedi laine ajal plahvatusi ja puhkesid tulekahjud.
25. aprilli öösel ründasid vene okupandid droonidega Dnipropetrovski oblastit, mille tagajärjel puhkesid tulekahjud mitmetes asustatud piirkondades; Esialgsetel andmetel on üks surnu ja kaheksa haavatut.
Kogu piiri ja rinde lähedus ikka tihedas sajus.
2. Eile öisest rünnakust Krimmi suunas seni täpsemat infot pole, mida tabati, liiguvad erinevad kõlakad ja terve selle nädala sealse tabamuste põhinimekirjas on tuntav kogus igasugust seire- ja õhutõrjetehnikat.
Kohalikud teatavad, et eile õhtul ründasid droonid Novofedorovkas ja Katšas venemaa lennuvälju. Rünnak kestis umbes viis tundi järjest. Plahvatusi oli kuulda ka Armjanskis ja Krasnoperekopskis. Tagajärjed on siiani teadmata.
venemaa kaitseministeerium teatas eile kell 23.00, et Krimmi kohal väidetavalt hävitati 5 drooni.
Sabotöör põletas Rostovi-äärses Põhja-lennuväebaasis maha Su-30SM lennuki.
3. Kursk/Belgorod: venemaa paari päeva tagune õhurünnak Gornali kloostrile, kus Ukraina näib olevat positsioonid tagasi võtnud. Klooster asub Kurski oblastis.
Ukraina eriväed hävitasid lähivõitluses venemaa pinnal Kurski oblastis 25 Põhja-Korea sõdurit.
Belgorodi oblastis on muutusi rindejoones. Tundub, et Ukraina omad on taastanud vähemalt osaliselt kontrolli Popovka asula üle aga on pidanud taanduma Demidovka asulast.
4. Harkiv: muutusteta. Seni pole vene poolel õnnestunud Vovtšanski linnas suruda Ukraina võitlejaid Vovtša jõe lõunakaldale.
5. Kupjansk-Kreminna: suurem surve ikka lõunasektoris, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: seni on alles 6 km kaugusele Toretskist põhja poole ulatuv vene kombits, kuhu tundub, et possade täiteks õnnestub uusi üksusi tuua. Küll pole suudetud saada täielikult seda teed sinnani oma kontrolli alla, sestap hetkel on possade hoidmine seal päris kulukas. Muret teeb vene poole igal moel ponnistused kahel pool Toretski linna, et linn lõpuks saada tervenisti enda kontrolli alla. Soomus, mootorattad ikka põhilised liikumisvahendid rünnakul. Hetkel tundub, et kui isegi kuhugi Ukraina possade liinile või nende taha jõutakse, siis ei kiputa seal pikalt ellu jääma, sestap ka korraks sinna jõudmist rindejoone muutuseks veel ei pea.
8. Donetsk: tundub, et pisu rindejoone lainetust jagub. Suurim erinevus erinevatel blogikanalitel on seni hallis alas olnud Bohdanivka küla seisust, kas on püsiva vene poole kontrolli alla või kõikse aeg uus ports sinna surema saadetakse. Mitu korda on vene pool selle väikese küla kontrollist juba teada andnud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Kiiev valmistub võimalikuks edasise toetuse lõpetamiseks Ameerika Ühendriikidelt. Sellest teatab Bild, viidates Ukraina valitsusallikale. „Valmistume halvimaks stsenaariumiks. Nimelt Ameerika Ühendriikide toetuse lõppemiseks,” tsiteerib väljaanne allikat. Anonüümsust palunud ametnik ütles ka, et Ukraina juhtkonnas on kasvav pettumus Washingtoni pakutud rahuplaani suhtes, samuti USA presidendi Donald Trumpi poolse surve puudumises vladimir putinile ja Ameerika poole vastumeelsuses venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamisel.
„Lootsime, et see on vaid tema läbirääkimistaktika. Kuid ta ei avalda putinile survet, ei kehtesta mingeid sanktsioone ega väljenda isegi avalikku nördimust rahumeelsete Ukraina kodanike vastu suunatud jõhkrate rünnakute pärast,” selgitas allikas. Bildi allikas rõhutas, et USA pakutud rahulepingu tingimused ei vasta Ukraina huvidele. „See, mis paberile kirja pannakse ja meile läbirääkimiste käigus märku antakse, on vastuvõetamatu. Me ei anna kergesti alla. Isegi kui valitsus tahaks seda teha, mida ta ei tee, oleks rahvas selle vastu,” lisas allikas.
Nagu Bild kirjutab, on Ukraina strateegiaks nüüd püüda Ameerika tingimuste läbivaatamist, pidades samal ajal konsultatsioone Euroopa riikide juhtidega. Eelkõige eeldatakse, et president Volodõmõr Zelenski kohtub nende jõupingutuste osana Donald Trumpiga paavst Franciscuse hüvastijättseremoonial, mis toimub laupäeval, 26. aprillil.
18. aprillil ütles Trump, et Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimised on „lähenemas haripunktile” ja hoiatas, et kui edusamme peagi ei tehta, võivad Ühendriigid protsessist lahkuda.
Ukraina poolele anti rahulepingu eelnõu, milles oli selgelt öeldud, et see on Washingtoni „viimane pakkumine”. Axiose andmetel näeb plaan ette Krimmi annekteerimise tunnustamist, samuti Venemaa kontrolli säilitamist okupeeritud Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastite aladel. Kompromissi osana saab Ukraina ametliku kontrolli Zaporižja tuumaelektrijaama üle, kuid seda hakkab haldama USA. Teiste tingimuste hulka kuuluvad Kiievi loobumine soovist liituda NATO-ga ja lepingu allkirjastamine Ameerika Ühendriikidega Ukraina loodusvarade ühise arendamise kohta. Lisaks lubas Trump tühistada kõik venemaale pärast 2014. aastat kehtestatud sanktsioonid.
23. aprilliks oli Londonis plaanitud Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ukraina välisministrite ja USA riigisekretäri Marco Rubio kohtumine. Päev varem teatas Volodõmõr Zelenski aga taas avalikult, et Ukraina ei tunnusta kunagi Krimmi annekteerimist. See seisukoht viis Rubio keeldumiseni läbirääkimistel osalemast. Prantsusmaa ja Saksamaa välisministeeriumide juhid tegid peagi sarnaseid otsuseid. Seetõttu toimus koosolek madalamal tasemel.
Zelenski avaldus kutsus esile Donald Trumpi terava reaktsiooni. Ta süüdistas Ukraina presidenti sõja pikendamises ja ütles, et „kolme aasta pärast võib Zelenski riigi kaotada”. Ukraina president teatas 24. aprillil, et ükski rahuleping ei saa olla vastuolus Ukraina põhiseadusega. Ta ütles ka, et Trumpile on kaalumiseks esitatud alternatiivsed rahulepingu ettepanekud.
12. Suurbritannia ja mitmed Euroopa riigid loobuvad tõenäoliselt plaanidest saata Ukrainasse kümneid tuhandeid sõdureid osana rahvusvahelisest rahuvalvemissioonist. Times teatab viidates diplomaatilisele allikale, kes oli seotud „tahte koalitsiooni” kõnelustega, et selle peamiseks põhjuseks on mure, et välisvägede kohalolek võib relvarahu rikkumise korral viia otsese vastasseisuni venemaaga. „Riskid on liiga suured ja olemasolevad jõud ei ole ülesande ulatusega kooskõlas. Suurbritannia on alati selle seisukoha võtnud. Prantsusmaa pakkus välja karmima lähenemisviisi,” ütles diplomaat anonüümsust paludes.
Väljaande andmetel kaaluvad London ja teised Euroopa pealinnad nüüd tõsiselt alternatiivstsenaariumi, mille kohaselt lääne vägesid Ukraina territooriumile linnade, sadamate ja tuumaobjektide kaitsmiseks ei paigutata. Mitmed Euroopa juhid usuvad, et demonstratiivne maavägede saatmisest hoidumine võib sundida Moskvat omaenda „punaseid jooni” ümber hindama ja hõlbustada rahulepingu sõlmimist.
Täieliku kontingendi asemel peaksid Suurbritannia ja Prantsusmaa saatma Lääne-Ukrainasse sõjaväeinstruktorid. See võimaldab ametlikult täita kohustusi Ukraina territooriumil viibides, kuid ilma otsese osalemiseta vaenutegevuses, kui see jätkub, ja ilma lähetamiseta rindejoone lähedale. Euroopa riigid jätkavad ka Ukraina õhuruumi kaitsmise võimaluse arutamist hävitajate ja õhutõrjesüsteemidega, et pakkuda varju rahuvalvajatele, kui nad lähetatakse. Türgi võib tulevases missioonis osaleda ka merenduspartnerina. Lisaks on Suurbritannia ja tema liitlased jätkuvalt pühendunud Ukraina sõjalise toetuse pakkumisele relvatarnete kaudu, et tugevdada riigi kaitsevõimet.
Allikas ütles, et EL kardab, et ulatuslik vägede kohalolek Ukrainas õõnestab Suurbritannia ja teiste riikide võimet tagada NATO idatiiva julgeolek. London ja Pariis kaaluvad Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenski kohtumist kohe pärast paavst Franciscuse matuseid osana relvarahu vahendamise püüdlustest, kuna selline samm võiks pingeid leevendada ja läbirääkimisprotsessi kiirendada.
Timesi andmetel suhtutakse Kiievis samuti skeptiliselt rahuvalvevägede sissetoomise ideesse: Ukraina ametnikud ei usu, et putin nende kohalolekuga nõustub. Üks allikas märkis: „Me jätkame oma seisukoha kaitsmist, kuid loodame, et Moskva vaatab oma „punased jooned” ümber. Nüüd seisame silmitsi ülesandega leida „maandumisala”, kus Ukrainat ei sunnita ületama omaenda vastuvõetavaid piire.”
Lääne diplomaat kutsus üles ka venemaale suuremat survet avaldama ja väljendas muret, et Trump näitab üles liigset lojaalsust kremlile: „Ta on venemaa suhtes soojem kui Ukraina suhtes – ja see on täiesti vastuvõetamatu.”
13. Olles kulutanud sõjale üle 20 triljoni rubla (200 miljardit eurot) ja söönud ära kaks kolmandikku Rahvusliku Heaolu Fondi (NWF) reservidest, valmistuvad venemaa võimud üle minema eelarve kokkuhoiurežiimile, mis on seisnud silmitsi kahekohalise toorainetulude langusega. venemaa rahandusministeerium „peab olema valmis muutuvaks olukorraks, töötama välja mitmesuguseid stsenaariume“ ja „pöörama erilist tähelepanu eelarveriskide ennetamisele”, mis on seotud maailmamajanduse destabiliseerimise ohuga, ütles peaminister mihhail mišustin kolmapäeval ministeeriumi juhtkonna koosolekul.
Peamine neist riskidest on kaubandussõdadest tingitud majanduse eksporditulude vähenemine, täpsustas rahandusminister anton siluanov samal juhatuse koosolekul. Tema sõnul tuleb riikliku heaolufondi täitmise ja kulutamise eelarvereegel koostada naftaturu „stressistsenaariumi” puhuks, kus venemaa Uurali nafta hinnad on juba kuu aega olnud alla 60 dollari ja lühikeseks ajaks langenud alla 50 dollari. „Peame kulud uute oludega kooskõlla viima,” ütles siluanov. „Peame oma soovides tagasihoidlikumad olema.”
Trumpi tariifide ja OPEC+ tootmise suurenemise tõttu langevate naftahindade tõttu on eelarve veebruaris ja märtsis kaotanud juba 17% nafta- ja gaasituludest. Reutersi arvutuste kohaselt kiirenes langus aprillis aastases võrdluses 22%-ni ning rahandusministeerium hakkas esimest korda 16 kuu jooksul iga päev Rahvusliku Heaolu Fondi valuutat müüma, et puudujääki katta.
Uurali keskmine hind märtsis langes 59 dollarini, samas kui eelarves planeeritud hind oli 69,7 dollarit. Ja aasta lõpuks on see vaid 56 dollarit ehk aprillis-detsembris langeb see majandusarengu ministeeriumi ajakohastatud makroprognoosi kohaselt 53 dollarini. Majandusarengu ministeeriumi arvutuste kohaselt jätab see majandust ilma 35 miljardist dollarist eksporditulust, mille aastane maht ajakohastab 8-aastase miinimumi 410,6 miljardi dollarini.
Kuna nafta hind on alla 60 dollari, peab rahandusministeerium müüma riikliku heaolu fondi valuutat, et katta eelarves toormaterjalide renditulude puudujääki, kuid fondis on vähem vaba raha kui kunagi varem alates selle loomisest 2008. aastal: umbes 40 miljardit dollarit. Olukorraga tuttavad allikad ütlesid RBC-le, et valitsus võib langetada eelarvereegli „piirväärtus”, mida kasutatakse riikliku heaolufondiga tehtavate toimingute puhul, 50 dollarini.
See võib tähendada vajadust vähendada eelarvekulusid 1,5–1,6 triljoni rubla võrra, hindab Alfa Panga peaökonomist Natalia Orlova. Kuid iga otsus eelarvekulutuste piiramiseks on eelarve saajatele valus ja seda ei ole lihtne teha, kuna „geopoliitilised prioriteedid mängivad endiselt domineerivat rolli”, märgib ta. Kui nafta hind on 50 dollarit, kaotab eelarve umbes 30% kavandatud nafta- ja gaasituludest – 3,1 triljonit rubla 10,9 triljonist, hindab Aricapitali haldusfirma tegevjuht Aleksei Tretjakov. Ja kui naftahinnad ei stabiliseeru, peab valitsus „märkimisväärse osa kulutustest ümber vaatama“, hoiatab Alexandra Prokopenko, Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur.
Rubla devalveerimine 110–120 rublani dollari kohta võiks tasakaalu taastada, usub Tretjakov. Kuid see kiirendab inflatsiooni, mis püsib jätkuvalt üle 10%, hoolimata sellest, et venemaa Föderatsiooni keskpanga baasintressimäär on kahe aastakümne rekordiliselt kõrge.
Nafta hinna langus mõjutab eelarvetulusid ja naftaettevõtteid, kuid sõjamajandust see tõenäoliselt ei mõjuta, ütleb Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Aleksandr Isakov. Sõjatööstuskompleksi käesoleva aasta lepingud on esimese kvartali hiiglaslike kulutuste tõttu ilmselt juba suures osas välja makstud, osutab ta. Prokopenko nõustub, et kaitsealased artiklid on viimased, mis vähendamisele kuuluvad.
14. venemaa võimud valmistuvad käivitama uut krüptovaluutabörsi, mis on kättesaadav ainult nn „superkvalifitseeritud investoritele” – osalejatele, kellel on väga kõrge sissetulek ja kapital. Seda teatas rahandusminister anton siluanov rahandusministeeriumi laiendatud koosolekul, teatab RBC. „Koos keskpangaga käivitame krüptobörsi ülikvalifitseeritud investoritele. Krüptovarad legaliseeritakse, tuues krüptotehingud varjust välja. Loomulikult mitte meie riigi piires, vaid nende tehingute puhul, mida on täna teostatud eksperimentaalse õigusrežiimi raames,” selgitas rahandusminister.
Praegu eeldatakse, et krüptobörsile juurdepääs on piiratud investoritega, kellel on suured rahalised vahendid. Keskpanga praeguste ettepanekute kohaselt saavad „superkvalifitseeritud investori” staatuse need, kelle vara (väärtpaberites ja hoiustes) ületab 100 miljonit rubla (1 miljon eurot) või kelle aastane sissetulek viimase aasta jooksul oli üle 50 miljoni rubla (500 tuhat eurot).
Need kriteeriumid pole aga veel lõplikud. Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna direktori asetäitja osman kabaloev selgitas, et parameetreid võidakse muuta. „Võib-olla toimub see sellises formaadis või korrigeeritakse neid näitajaid kuidagi ühes või teises suunas – see on võimalik. Ma arvan, et ees ootavad laiaulatuslikud arutelud,” märkis ta.
Märtsis tegi keskpank ettepaneku kehtestada kolmeks aastaks eksperimentaalne õigusrežiim. Selle režiimi kohaselt lubatakse piiratud arvul venemaa investoritel teha otsetehinguid krüptovaluutadega. Ka need, kes ei vasta EPR-is osalemise kriteeriumidele, ei ole turulepääsult täielikult blokeeritud: nad saavad investeerida tuletisinstrumentidesse, mille kasumlikkus on seotud krüptovarade väärtusega, kuid mis ei hõlma tokenite tegelikku üleandmist. See võimalus on kättesaadav kodanikele, kellel on kvalifitseeritud investori standardne staatus.
Vaatamata digitaalsete varade käsitluse liberaliseerimisele on rahandusministeerium krüptovaluutade kui investeerimisinstrumendi suhtes endiselt skeptiline. Eelkõige on rahandusministri asetäitja aleksei moissejev varem öelnud, et krüptovaluutadel on tema arvates finantspüramiidi tunnused. „Keegi muidugi teenis krüptovaluutadega raha. Aga pidage meeles MMM-i 1990. aastatel – paljud inimesed teenisid alguses kasumit ja seejärel kaotasid veelgi rohkem inimesi raha. See on tüüpiline igale püramiidile: keegi võidab ja tänu sellele muutub see populaarseks,” rõhutas moissejev toona.
Ta lisas ka, et on korduvalt hoiatanud venelasi digitaalsetesse varadesse investeerimise eest. Samal ajal tunnistas moisejev digitaliseerimise olulisust pangandussektoris ja märkis, et tööstusharu liigub juba põhimõtteliselt uute mudelite poole: finantsasutused töötavad üha enam elektrooniliste süsteemide kaudu, vähendades tarbijate kulusid. „See on positiivne trend, kuid krüptovaluutadel pole sellega mingit pistmist,” lõpetas aseminister.
15. Holland peab olema valmis uuteks sõjalisteks väljakutseteks ja oma julgeoleku tagamiseks „hambani relvastuma”. Kuningas Willem-Alexander teatas sellest Vredepieli (Limburgi maakond) kasarmute külastuse ajal, kus Ukraina sõjaväelased läbivad väljaõpet. „Oleme ehk liiga kaua vabadust ja rahu enesestmõistetavaks pidanud. Kuid Ukraina sõda ja teised konfliktid näitavad selgelt, et see pole enam nii. Peame olema valmis, muidu lähevad asjad halvasti,” tsiteerib NOS kuningat. Willem-Alexander märkis, et Holland ei peaks mitte ainult oma kaitset tugevdama, vaid ka tõsiselt ümberrelvastumisega tegelema. Tema sõnul peab riigi kaitsetööstus taas suutma toota reaalse sõjalise konflikti tingimustes vajalikku varustust ja relvi.
Nagu valitsevasse koalitsiooni kuuluva Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) juht Dilan Yeşilgöz-Zegerius aprilli keskel teatas, kavatseb Hollandi valitsus eraldada kaitse- ja julgeolekuvajadusteks üle 1,1 miljardi euro. Lisaks plaanib Holland 2025. aastal eraldada Kiievile 2 miljardit eurot, millest 500 miljonit suunatakse droonide tootmiseks, ütles VVD parlamendiliige Ruben Brekelmans varem. Varem sai Ukraina Hollandilt F-16 hävitajaid.
Jaanuaris ütles Euroopa Liidu välisminister Kaja Kallas Euroopa luureagentuuride andmetele viidates, et venemaa võib proovida rünnata ühte ELi riiki juba 2028. aastal. Ta kutsus üles mitte ainult suurendama investeeringuid kaitsesektorisse, vaid ka olema valmis võimalikuks sõjaliseks konfliktiks. Seda seisukohta jagab ka Taani sõjaväeluure, mis ennustas veebruaris suure tõenäosusega ulatuslikku sõda Euroopas järgmise viie aasta jooksul. Ja märtsis rõhutas Saksamaa Föderaalse Luureteenistuse (BND) juht Bruno Kahl, et Moskva püüab testida NATO valmisolekut rakendada kollektiivkaitset käsitleva artikli 5 alusel tegutsemiseks.
Sõjauuringute Instituudi (ISW) ekspertide sõnul militariseerib kreml aktiivselt venemaa ühiskonda ja valmistab seda ette pikaajaliseks sõjaks NATO-ga. Sel juhul kasutatakse samu narratiive, mida varem kasutati Ukraina rünnaku õigustamiseks.
16. Kahe tuumariigi suhted on pärast 26 turisti tapmist Kashmiri osariigis järsult halvenenud; India võimud süüdistasid Pakistani terroristide toetamises. India saatis riigist välja kõik pakistanlased ja astus enneolematu sammu, peatades 65 aastat vana lepingu, mis varustas Pakistani Induse jõe veega. Tema omakorda tõstis armee lahinguvalmidusse ja hoiatas Indiat võimaliku sõja eest.
22. aprillil avasid võitlejad tule India hallatavas Kashmiri osariigis turistide rühma pihta, mille omandiõiguse üle kahe riigi vahel on pikka aega vaieldud. Hukkus 26 ja sai vigastada 17 inimest. India valitsus teatas, et ründajad saabusid Pakistani territooriumilt. Politsei avaldas kolme kahtlusaluse nimed, väites, et kaks neist on Pakistani kodanikud ja kuuluvad rühmitusse, mis pani 2005. aastal Mumbais toime India ajaloo surmavaima terrorirünnaku, milles hukkus 175 inimest, vahendab Financial Times. Delhi aga tõendeid ei esitanud, lisab ajaleht.
Seejärel tühistas India kõigi pakistanlaste viisad, teatas Pakistani sõjaväenõunike väljasaatmisest ja soovitas oma kodanikel naaberriigist koju naasta. Samuti sulges see oma ainsa maismaapiiripunkti ja peatas osalemise Induse veevarude lepingus, mis reguleerib kahe riigi veevarude kasutamist. Vastuseks teatas Pakistani Riiklik Julgeolekunõukogu: „Iga katse peatada või ümber suunata Induse vete lepingu alusel Pakistanile kuuluvate veekogude voogusid… loetakse sõjaaktiks ja sellele vastatakse kogu riikliku jõuga.”
India selline samm lööks Pakistani põllumajandust külvihooaja alguses, kuna riik on juba niigi tõsises majanduskriisis. Maailmapanga järelevalve all olevat 1960. aasta lepingut on varem järgitud isegi kahe riigi vaheliste sõjaliste konfliktide ajal. Lisaks on Pakistan sulgenud oma õhuruumi India lennufirmadele, peatanud kogu kaubanduse Indiaga ning kuulutanud India kaitse-, mereväe- ja lennundusnõunikud ebasoovitavateks isikuteks, teatab Reuters.
Islamabad ähvardas peatada ka kõik kahepoolsed lepingud, sealhulgas 1972. aasta rahulepingu, mis sõlmiti pärast kahe riigi vahelist 1965.–1971. aasta sõda. See reguleerib India ja Pakistani suhteid, näeb ette „rahvusliku ühtsuse, territoriaalse terviklikkuse, poliitilise iseseisvuse ja üksteise suveräänse võrdsuse austamise” ning kehtestab Kashmiris „kontrolljoone”.
Washingtonis resideeruv Lõuna-Aasia analüütik Michael Kugelman ütles FT-le, et Induse vete leping ja rahuleping toimisid kindlustuspoliisina, mis tagasid põhitasemel koostöö isegi Pakistani ja India vahelise pingelise olukorra ajal. Nüüd, ütles ta, riskivad need kaks riiki oma suhetes siseneda tundmatule territooriumile.
India ja Pakistan ei kuulu ametlikult tuumarelva omavate riikide hulka. Kuid nad ei allkirjastanud tuumarelva leviku tõkestamise lepingut ja töötasid välja oma tuumarelvad.
17. Lühiuudised
vene meedia teatel on USA saadik Witkoff saabunud Moskvasse. Ta kohtub peagi taas putiniga.
Ukraina rahandusminister Martšenko sõnul ei saavutatud USA-ga sel nädalal maavarade müügilepingut. Reutersi andmetel tunnistab Washingtoni delegatsioon edusamme, kuid läbirääkimised pole veel allkirjastamiseks valmis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
