Sõja ülevaade: 1156. päev – Kiiev vaenlase rünnaku all
Avaldatud: 24 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. aprill 2025:
Ukraina massiline droonirünnak venemaa ja okupeeritud Krimmi suunal.
1. Kiiev sai tabamusi.
2. Droonitehas venemaal ja Krimmis rida plahvatusi.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: üks asula kaotati peaaegu tervenisti ja teise üle saadi täielik kontroll.
8. Donetsk: tempo laes, aga muutusi ikka pole.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina ja EL nõuavad venemaalt rahukõneluste jätkamiseks relvarahu.
12. kreml kordas üle tingimused sõja viivitamatuks lõpetamiseks.
13. Trump süüdistas Zelenskit rahukõneluste katkestamises.
14. Pentagoni juht ütles, et USA ei saa enam olla Euroopa julgeoleku garant.
15. putin nõudis veelgi rohkem relvade tootmist ja uuteks sõdadeks valmistumist.
16. venemaa valitsus on mures naftahinna languse pärast.
17. Lühiuudised
168 vene poole rünnakut. Jätkuvalt on suurema surve alla Kursk/Belgorod suund, Kupjansk-Kreminna lõunasektor, Toretskis ümbrus ning Donetski sektor. Pisu üllatusega toimus lausa 15 rünnakut Siverski suunal. Mujal sektorites pigem tuntav surve langus.
Tundub, et vene pool eile tegi rünnakuid rohkem väikeste gruppidena, aga suuremas arvus lõikudes. Eks vast suuremaid soomusgruppe alles koondatakse. See tõi kaasa ka nii soldatite kui soomuse kaotuste hulga languse. Küll on jätkuvalt hästi kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamisega aga kahjuks veel ei näe selle mõju kaudtulelöökide arvu vähenemisele. Küll arvamusel, et nende tulelöökide sihitamise täpsusega peaks üha enam probleeme olema ehk siis kiire tuli kuhugi umbes ja minekut. Nii hästi kahjuks ei lähe liugpommidega, mille tootmine on vene poolel suht lihtne ja mõjuala igal pommil suur, sestap pole nii täpset sihtimist vajagi ja selliselt aktiivsemaid rindelõike jooksvalt töödeldakse. Pole enam liikunud uudiseid, kui edukalt jätkub Ukraina nende pommide sihtmärgist kõrvale juhtimine.
1. 24. aprilli öösel langes Kiiev vaenlase kombineeritud (droonid ja raketid samaaegselt) rünnaku alla. Kella 06.06 seisuga on teadaolevalt üheksa hukkunut ja 63 vigastatut, sealhulgas kuus last ja rase naine. Haiglasse on viidud juba 21 kannatanut. Nende hulgas on kolm last ja rase naine. Kella 2.27 seisuga teatas linnapea pealinnas 12 ohvrist vaenlase rünnaku tagajärjel. Klitško sõnul sai kõige rohkem kannatada Svjatošinski rajoon. Tulekahjud toimusid 6 kohas. Tsiviilinfrastruktuuril oli tabamusi.
Täna öösel korraldasid vene väed Harkovile kaks korda kahe tunnise vahega tiibraketirünnaku. Esialgsetel andmetel sai rünnaku tagajärjel viga kaks inimest.
Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus ning nagu ikka, iga koht Ukraina maal on sõjaline sihtmärk…
2. Ukraina kindralstaap kinnitas täppislööki venemaa droonide tootmistehasele, mis asub piirist üle 1200 km kaugusel. Tatarstanis asuv rajatis, mis toodab iga päev ligi 300 Shahed-tüüpi mehitamata õhusõidukit sai löögi 23. aprillil. Täpne kahju on veel kindlaks tegemata. Sõjaväeallikate sõnul tabas kuuest droonist 5 otse sihtmärki. Iga UAV droon kandis 400–420 kg kasulikku lasti pluss kütust.
venemaa seirekanalite andmetel teatatakse plahvatustest okupeeritud Krimmis Kirovske sõjaväe lennubaasis. Kljutševoe, Simferopoli rajoon, tugevad plahvatused. Ka Stari Krõmis toimus plahvatus. Sakõ rajoonis Šelkovõtšnoje lähedal toimus võimas plahvatus. Kohalikud teatasid, et piirkonnas on radarirajatised ja palju muud. Teated Belbeki õhuväebaasist, Armjanskist, Džankoist ja Zaozernest kinnitavad mitmeid plahvatusi ja õhurünnakusireene.
Moskvast 60 km kaugusel tabamuse saanud moonaladu jätkas eile plahvatamist.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta. Nägi jälle videot elektritõuksidega soldatitest.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: üks küla tervenisti kaotati.
vene pool suutis eilseks edasi tungida Toretskist edelas, haarates kontrolli tervenisti Suhha Balka asula (enne oli pisu üle poole) ja jõudes samal ajal Tarsivka asulani, mis suudeti saada peaaegu tervenisti enda kontrolli alla. Jätkuvalt on eesmärk mööduda Toretskist + lõigata läbi ühendusteed Toretski-Tšassiv Jar ja Pokrovski vahel.
8. Donetsk: vene pool suurendab operatsiooni tempot Pokrovski suunal. Lisaks kasutab täppislöögimoona, et sihikule võtta Pokrovski tsiviilkorterelamuid. Muutusi eile rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina rahulepingu läbirääkimiste jätkamise tingimuseks peab olema relvarahu ja selgus selle julgeolekugarantiide osas pärast sõja lõppu. Selle tingimuse esitasid Kiiev ja tema Euroopa liitlased. Selle elluviimine on venemaa ülesanne, kellelt Ameerika läbirääkijad nõuavad diplomaatide sõnul vähem järeleandmisi kui Ukrainalt.
Kolmapäeval Londonis toimuva kohtumise eel soovisid Euroopa ja Ukraina ametnikud Washingtonilt rohkem teavet selle kohta, kuidas ta näeb oma arutlusele pandud rahuettepanekute elluviimist, vahendas Bloomberg, viidates asjaga kursis olevatele inimestele. Eelkõige teatas USA relvarahu võimalusest umbes vägede kokkupuutejoonel, Krimmi tunnustamisest venemaana, venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamisest, neutraalse territooriumi loomisest USA kontrolli all oleva Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber ja ka keeldumisest Ukrainat NATO-sse vastu võtta.
Kuigi Ukraina ja tema Euroopa liitlased on valmis ameeriklaste plaaniga töötama, tahavad nad, et venemaa nõustuks relvarahuga enne rahukõnelusi, mis territoriaalset küsimust käsitleksid, väidavad Bloombergi allikad. See annaks ruumi läbirääkimisteks lõpliku rahulepingu üle. Kiiev ja Euroopa riigid tahavad samuti olla kindlad, et Moskva on valmis leppima lepinguga, mis sisaldab Ukraina läänepartnerite julgeolekugarantiid, mis võimaldab säilitada piisavalt mehitatud ja varustatud armee.
Ukraina liidrid on avalikult teatanud, et Kiiev keeldub tunnustamast Krimmi venemaana. Peaministri asetäitja Julia Sviridenko kirjutas sellest sotsiaalmeedias, lisades: „Ukraina on valmis läbirääkimisteks – aga mitte kapitulatsiooniks. Täielik relvarahu – maal, õhus ja merel – on vajalik esimene samm… Meie rahvas ei lepi rahuks maskeeritud külmutatud konfliktiga.” Eurooplased olid kõnelustel kategooriliselt vastu venemaa nõudmistele leevendada EL-i sanktsioone enne kõneluste lõppu, kirjutab Reuters diplomaatidele viidates.
USA välisminister Marco Rubio jättis Londoni visiidi ära ning kohale ei tulnud ka Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff, kes oli varem kohtunud putiniga ja kavatseb Valge Maja teatel peagi uuesti Moskvat külastada. Selle tulemusena langes kohtumise tase ja mitmed EL-i välisministrid ei osalenud. Aruteludele lähedalseisev allikas ütles Reutersile, et see tuli pärast seda, kui Ukraina valmistas teisipäeval eurooplastele ette dokumendi, milles teatas, et ei aruta territoriaalseid küsimusi enne, kui on sõlmitud täielik ja tingimusteta relvarahu. Allika sõnul võib USA ilmselge närvilisus viidata sellele, et Ukraina seisukoht ei kattu sellega, milles Washingtoni esindajad on venemaal seni kokku leppinud.
Samal ajal ei meeldi mõned Washingtoni ideed Moskvale tõenäoliselt. USA ei toeta venemaa nõudmist Ukraina demilitariseerimiseks ega ole vastu Euroopa vägede viibimisele tema territooriumil osana riigi tulevastest julgeolekugarantiidest, ütlesid kaks diplomaati Reutersile.
12. venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles intervjuus Prantsuse väljaandele Le Point, et sõja Ukrainas saab kohe peatada, kui Kiiev nõustub oma väed välja viima nelja Ukraina piirkonna: Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni territooriumilt. Moskva nimetab neid vene armee poolt osaliselt okupeeritud piirkondi omaks. „Kui Ukraina tõmbab oma väed nendest neljast piirkonnast välja, siis jah. Kõik neli piirkonda on meie põhiseaduses kirjas venemaa lahutamatute osadena,” rõhutas peskov, vastates küsimusele konflikti kiire lahendamise võimalikkuse kohta.
Varem on Financial Times teatanud informeeritud allikatele viidates, et putin väljendas kohtumisel USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoffiga valmisolekut võimaliku rahulepingu raames sõjategevuse praegusel rindejoonel külmutada. Moskva nõustub väljaande teatel loobuma oma nõuetest neljale Ukraina piirkonnale vastutasuks selle eest, et USA tunnustab Krimmi annekteerimist ja venemaa de facto kontrolli ülejäänud okupeeritud territooriumi üle. Kuid varsti pärast materjali avaldamist nimetas peskov artiklit „võltsinguks”.
President Donald Trump hoiatas 18. aprillil, et USA võib läbirääkimisprotsessist taanduda, kui kumbki pool – venemaa või Ukraina – muudab kokkuleppe saavutamise keeruliseks. Välisminister Marco Rubio tühistas peagi reisi, et kohtuda Ukraina ja Euroopa Liidu ametnikega Londonis 23. aprillil. New York Timesi allikate sõnul oli põhjuseks president Volodõmõr Zelenski keeldumine nõustuda Ameerika rahuplaani klausliga, mis näeb ette Krimmi tunnustamise venemaa osana.
23. aprillil tegi USA asepresident J.D.Vance avalduse, milles rõhutas, et sõja lõpetamine on võimalik vaid vastastikuste territoriaalsete järeleandmiste kaudu. Tema sõnul eeldab konflikti lahendamine, et Ukraina loobub osast oma territooriumist ning venemaa omakorda tagastab teatud okupeeritud alad.
„Tuleb alustada territoriaalseid vahetusi. <…> Pange relvad maha, külmutage konflikt ja hakake tõeliselt ehitama paremat tulevikku – nii venemaale kui ka Ukrainale,” ütles Vance. Ta märkis, et Washington on juba esitanud osapooltele äärmiselt selge ettepaneku ja ähvardas, et USA lõpetab oma jõupingutused konflikti diplomaatiliseks lõpetamiseks, kui Moskva või Kiiev ei nõustu Ameerika tingimustega.
Axiose allikate sõnul näeb Ameerika plaan ette, et Venemaa viiks oma väed välja Harkivi piirkonnast, millest väike osa praegu tema kontrolli all on. Vastutasuks peab Kiiev tunnustama Krimmi juriidiliselt Venemaana ja nõustuma de facto peaaegu kogu Luhanski oblasti ning osade Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblasti kaotamisega.
13. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski keeldumine tunnustamast Krimmi venemaana takistab sõja lõppu, ütles USA president Donald Trump. Tema sõnul seab selline käitumine ohtu rahulepingu allkirjastamise. „Zelenski uhkustab Wall Street Journali esiküljel: „Ukraina ei tunnusta Krimmi okupeerimist juriidiliselt. Rääkida pole millestki.” See avaldus kahjustab väga rahuläbirääkimisi venemaaga, kuna Krimm kaotati aastaid tagasi, Barack Obama eesistumise ajal,” kirjutas Trump sotsiaalvõrgustikus Truth Social.
Ta imestas, miks Ukraina ei võidelnud poolsaare eest 11 aastat tagasi, kui venemaa vallutas selle „ilma ühegi püssipauguta”. Pealegi valiti Zelenski presidendiks alles aastal 2019. Trump nimetas olukorda Ukrainas halvak” ja hoiatas kõneluste edasise katkemise eest. „Zelenski tänane avaldus ei muuda muud, kui pikendab veresauna… Oleme kokkuleppele väga lähedal ja mees, kellel pole kaarte, mida mängida, peab lõpuks otsuse langetama. <…> Ta saab rahu või võidelda veel kolm aastat, enne kui kaotab kogu riigi,” lõpetas Trump.
18. aprillil teatas ta, et läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks on jõudmas haripunkti ja hoiatas, et USA loobub sellest, kui edusamme ei näe. Trumpi rahuplaani esitleti Ukraina delegatsioonile 17. aprillil Pariisis toimunud kohtumisel. Üheleheküljelises dokumendis on sõnaselgelt öeldud, et tegemist on viimase pakkumisega.
Plaani kohaselt tunnistab USA Krimmi venemaa omaks ning vallutatud alad Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastid jäävad ajutise okupatsiooni alla. Samal ajal tagastatakse osa Harkivi oblastist Ukrainale. Tema kontrolli alla läheb ka Zaporižja tuumaelektrijaam, kuid tingimusel, et jaama haldab USA. Lisaks peab Kiiev loobuma NATO-ga liitumise plaanidest ja sõlmima ameeriklastega lepingu Ukraina loodusvarade ühiseks arendamiseks. Samas on Trump valmis tühistama kõik venemaa-vastased sanktsioonid, mis on kehtestatud pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal.
Plaani kavatseti arutada 23. aprillil Londonis toimuval Ukraina-teemalisel kohtumisel, kus osalevad USA välisminister ning Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia välisministrid. Päev varem ütles Zelenski aga, et ei tunnista Krimmi Venemaa omaks. „See on väljaspool meie põhiseadust. See on meie territoorium, Ukraina rahva territoorium,” rõhutas ta. Zelenskit toetas Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas, kelle sõnul oleks Krimmi annekteerimise tunnistamine räme viga. Politico allikad teatasid, et Ukraina delegatsioon lootis Londonis arutada 30-päevast relvarahu, USA-d aga huvitas vaid Trumpi plaan.
Seetõttu keeldus USA välisminister Marco Rubio läbirääkimistele minemast. Tema järel tegid samasuguse otsuse Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrid Jean Noël-Barrault ja Annalena Baerbock. Samal ajal teatas Valge Maja, et USA presidendi erisaadik Steve Witkoff lendab sel nädalal taas venemaale, et kohtuda putiniga.
Trump soovib näha Ukraina sõja peatset lõppemist, kuna ta on lubanud seda teha oma esimese 100 ametisolekupäeva jooksul, mis aeguvad aprilli lõpus. Esialgu ütles ta, et suudab rahu saavutada 24 tunniga.
14. USA ei saa enam olla Euroopa riikide julgeoleku ainsaks garantiks, ütles kolmapäeval Pentagoni juht Pete Hegseth. „Aeg, mil USA oli Euroopa julgeoleku ainsaks garandiks on möödas,” ütles kaitseminister Pennsylvanias USA sõjaväekolledžis peetud kõnes. „See on ammu möödas. Euroopa peab sõjaliselt üles astuma ja juhtima asuma.”
Pentagoni juhi sõnul vabanevad USA-l Euroopa riikide rolli tugevnedes oma julgeoleku tagamisel ressursse muudele valdkondadele keskendumiseks, eelkõige Hiina mõjuvõimu tugevnemise vastu Aasias. Hegseth rõhutas ka, et sunnib Euroopa NATO liitlasi suurendama sõjalisi kulutusi 5 protsendini oma SKT-st.
„President Trumpi sõnum maailmale tema teisele ametiajale astudes jääb kristallselgeks: Ameerika on tagasi,” lisas minister.
15. venemaa peaks suurendama oma sõjatööstuskompleksi suutlikkust, et valmistuda tulevasteks sõjalisteks konfliktideks, ütles putin kolmapäeval sõjalis-tööstuskomisjoni koosolekul. putini sõnul on venemaa kaitsetehased juba kahekordistanud relvade, sidesüsteemide ja elektrooniliste sõjapidamissüsteemide tootmist ning saatnud Ukrainas sõdivasse armeesse 4000 soomukit ja tanki, 180 lennukit ja helikopterit ning enam kui 1,5 miljonit drooni, sealhulgas 4000 virtuaalreaalsussüsteemiga (FPV) juhitavat.
„Ma tean väga hästi ja paljud meie tänasel kohtumisel osalenutest teavad seda sugugi halvemini kui mina: neid relvi napib endiselt. Neid on vähe,” kurtis putin. Ta lisas, et käesolevaks aastaks on sõjatööstuskompleksile seatud senisest veelgi ambitsioonikamad ülesanded ning kaitsetehaste võimsuse suurendamise programm puudutab enam kui 400 ettevõtet.
„Peaksime sõjatehnoloogia arengus võimalikult palju arvestama globaalsete trendidega, st ennustama ja mõistma, millised võivad olla tuleviku potentsiaalsed relvakonfliktid ning tulevik on jõudsalt lähenemas,” hoiatas president. Vaja on kiirendada robotsüsteemide, mehitamata paatide, meresüsteemide ja laserrelvade tootmist, mis võivad hävitada droone ja lennukeid, loetles putin.
„Lisaks on tähtaegadest ja seatud ülesannetest kinni pidades vaja lõpule viia kosmoselaevade orbitaalrühma moodustamine <…> igat tüüpi luurete läbiviimiseks <…>, et intensiivistada kaitstud kodumaiste tarkvaratoodete tootmist ja kasutamist ning tehisintellekti valdkonna arendusi nende kasutamiseks keerukates automatiseeritud sõjalistes juhtimissüsteemides,” ütles putin.
Rosstati andmetel on sõjatööstuskompleksiga seotud tööstused viimase kahe aasta jooksul toodangut suurendanud 50-70%, moodustades peaaegu kogu ametlikus statistikas kajastatud tööstuse kasvu.
Seega hüppas metallist valmistoodete tootmine 2023. aastal 28% ja 2024. aastal 30,9%; arvutid, elektroonika- ja optikatooted – vastavalt 36,2% ja 29,7%; muud sõidukid – 30,2% ja 15,1%. Ilma sõjatööstuseta on venemaa tööstus stagneerunud vähemalt 2023. aasta keskpaigast ning 6 aasta tagused tasemed on vaid 2,9% kõrgemad, hindasid Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse eksperdid varem.
Majandusministeerium arvestas järgmise kolme aasta sotsiaalmajandusliku arengu prognoosis sõjatööstuse kasvu järsu aeglustumise – tänavu 2,5-5% ja aastatel 2026-27 4,6-7,2%.
16. Naftahinna langus ja riikliku hoolekandefondi (NWF) ammendumise oht sunnivad venemaa ametiasutusi valmistuma kulutuste kärpimiseks. Praegu on need kavandatud vene Uurali eksportnafta omahinnast 60 dollarit barreli kohta, kuid majandusarengu ministeerium on prognoosi üle vaadanud ja ootab nüüd tänavu keskmiselt 56 dollarit ja järgmisel aastal 61 dollarit. 60 dollarit eelarve jaoks ei ole enam asjakohane, nentis minister anton siluanov rahandusministeeriumi istungil ja seadis ülesandeks viia eelarvereegel uue reaalsusega kooskõlla.
See eeskiri määrab kindlaks Hoolekandefondi täiendamise ja kulud ning piirab eelarve kulutusi. Nafta hinda ületav (arvestatud piirhinnaga) läheb hoiupõrsasse ja puudujäägi korral hüvitatakse sellest saamata jäänud tulu. „Peamine risk on praegu kaubandussõdade arenemine ja sellest tulenevalt venemaa ekspordivõimekuse vähenemine <…> Mis on siis ülesanne? Eelarvereeglit tuleks kohandada välisriskide minimeerimiseks ning Hoolekandefondi likviidsed varad tuleks viia kolme aasta katkematu kulukohustuste rahastamise tasemele. See on olukorra pingelise arengu korral ja olukorra finantsstabiilsus on naftaturul riigi finantsstabiilsuse võtmeks. süsteemi tervikuna,” ütles siluanov.
1. aprilli seisuga oli hoolekandefondil järel 3,27 triljonit rubla (32,7 miljardit eurot) likviidset vara. Kui kaua need kestavad, ei sõltu ainult naftahinnast, vaid ka sellest, kui palju võimud võtavad „hoiupõrsast” riigiettevõtete, taristuprojektide jms toetamiseks. Eelmisel aastal kulutasid nad sellele umbes triljon. Ilma neid kulutusi arvestamata jätkub praeguse reegli kohaselt Gazprombanki majandusprognooside keskuse (CEF) arvutuste kohaselt, kui nafta praegused hinnad jäävad 50 dollari kanti, reservi likviidsest osast veidi enam kui kaheks aastaks. Uurali keskmise hinnaga 55 dollarit jätkub riikliku hoolekandefondi rahast kuueks aastaks, 40 dollariga aga veidi rohkem kui aastaks. Iga dollar, mille võrra nafta hind langeb, maksab eelarvele ligikaudu 160 miljardit rubla saamata jäänud tulu aastas, hindas investeerimispankur Jevgeni Kogan. T-Investmentsi peaökonomisti Sofia Donetski hinnang on tagasihoidlikum: 10 dollari barreli hinnalangusega kaotab eelarve umbes 1 triljon rubla. Raiffeisenbanki analüütikute arvutuste kohaselt ulatub nafta keskmise hinna langemisel 55 dollarini tänavu saamata jäänud tulu, mis tuleb hüvitada raha müügiga riiklikust hoolekandefondist, 0,9 triljoni rublani.
Peaminister mihhail mišustin nõudis, et rahandusministeerium keskenduks makromajanduslikule stabiilsusele. Peamine panus sellesse eelarvest on kulutada ainult põhitulu nafta müümisest, mitte-nafta- ja gaasitulud pluss kulud riigivõla teenindamiseks (null esmane struktuurne puudujääk). Rahandusministeerium rõhutab järjekindlalt, et ei kavatse sellest lähenemisest kõrvale kalduda.
Keskpank pole selles kindel. Selle juhid märkisid märtsis baaskursi üle arutades, et naftahinna langus ja rubla tugevnemine võivad tekitada riske eelarve tulude poolele ning see “võib raskendada nullstruktuurilise esmase puudujäägi plaani elluviimist”. Kui rahandusministeerium oma sõna peab, võib piirhinna alandamine kaasa tuua eelarvekulutuste vähenemise.
Selline sündmuste areng sisaldub keskpanga riskistsenaariumis, mis näeb eelkõige ette maailmamajanduse kiirenenud killustumise ja naftahinna olulise languse. Arvestades eelarvereegli praegusi parameetreid, toob nafta- ja gaasitulude ebaõnnestumine selle stsenaariumi korral kaasa Hoolekandefondi likviidse osa aktiivse kasutamise šoki neutraliseerimiseks, mis tekitab juba sel aastal selle ammendumise ohu. Madalad naftahinnad sunnivad muutma eelarvereeglit järkjärgulise üleminekuga 2027. aastaks barreli piirhinnale 40 dollarit, mis sunnib eelarvekulutusi (suhteliselt) vähendama, kirjutab keskpank.
Alternatiiviks oleks maksude tõstmine. Kuid alates sellest aastast on neid ainult suurendatud ja mishustin nõudis, et seda enam ei tehtaks. „Tagatud peab olema maksustamise muutumatus,” meenutas ta putini korraldust.
Lõpphinna alandamine aitaks rubla nõrgendada. Võimud ja eksportijad ei võida rubla liiga tugevast tugevnemisest, märkis Freedom Finance Globali juhtivanalüütik Natalia Milchakova. Analüütikud on märkinud eelarvereegli praeguses versioonis puudust: kui nafta hind langeb, kompenseeritakse nafta- ja gaasitulude puudujääk valuutamüügiga riiklikust hoolekandefondist, mis toetab rubla ja piirab nafta- ja gaasitulusid. Põhisissetulek väheneb koos piirhinnaga ning rahandusministeerium läheb üle valuuta müügilt selle ostmisele.
17. Lühiuudised
venemaa ei osale kunagi kõnelustel, kus arutatakse Euroopa vägede ideed Ukraina territooriumil, ütles föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvijenko.
Prantsusmaa presidendi kantselei: Euroopa nõuab Ukraina territoriaalse terviklikkuse täielikku austamist kõigis rahulepingutes. Ei mingeid kompromisse suveräänsuse osas.
Poola FM Radosław Sikorski sõnul saab putinit sõja lõpetama sundida vaid üks riik: Hiina. „Olge rahu sõnumitooja, mitte hundisõdalane,” kutsus ta üles ja lisas, et Hiina võib tuua ülemaailmsele korrale tõelist väärtust, lõpetades putini koloniaalsõja Ukrainas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
