Sõja ülevaade: 1154. päev – üks Ukraina edenemine
Avaldatud: 22 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. aprill 2025:
intensiivne vene poole surve tõi ühe Ukraina edenemise ja iga Ukraina koht on sõjaline sihtmärk kremli meelest…
1. Odessa.
2. Info puudus, aga juba nagu ootaks…
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: mure ikka lõunasektoris.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks muutus Ukraina kasuks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kasutajad teatasid Telegrami ja WhatsAppi suurest tõrkest.
12. putin nimetas Ukraina sõjas osalejaid taas vene rahva „kullafondiks”.
13. Hiina kaupade tarned venemaale on langenud madalaimale tasemele alates sõja esimestest kuudest.
14. patrušev süüdistab Euroopat venemaa mereblokaadi kavandamises.
15. putin arutles ettepaneku üle alustada otsekõnelusi tsiviilobjektide vastu suunatud rünnakute lõpetamiseks otse Ukrainaga.
16. Zelenski teatas kohtumisest partneritega Londonis „rahuettepanekute teemal”.
17. Lühiuudised
165 vene poole rünnakut ja konveier töötab täies mahus ikka Kurski/Belgorod (21) Kupiansk-Kreminna sektori lõunaosas (25), Toretski kandis (23), Donetski rindel 80 ja lõunarinde Velika Novosilka suunal (19). Mujal rahulikum.
Päris hulluks läks liugpommidega, 253 kipub jälle sinna rekordite kanti, kaudtuld ja kamikaze droone keskmiselt.
Kohatine pisu langenud intensiivsus hakkas uuesti tõusma ja viimaste nädalate taktika, et mõnes lõigus proovib suurem soomusgrupp kolonnis rünnata, on ikka jätkumas. Imestama paneb, et tuvastab neis ka veoautosid, kus arvatavalt tendi all jalavägi ning see eriti lihtne sihtmärk. Jätkuvalt näeb ühes rünnakukolonnis väga erinevat soomustehnikat, mis ei tohiks olla ühe üksuse oma, ehk siis arvamus saab ikka kinnitust, et neid suuremaid üksusi pannakse kokku vist isegi erinevatest brigaadidest. Lisaks näeb, et suudavad soomukile rohkem kui 10 soldatit peale võtta ehk siis jalaväge jagub rohkem kui soomust. Kui ATV tüüpi tehnikat näeb pigem rohkem tagalavedudel (ka käru taga), siis mootorrattad põhiliselt ründetehnikaks saanud ja hõlbustab üle põldude ja metsateedel pikkade vahemaade kiiret läbimist, aga kaotatakse löögikindluses ja varude kaasaveos. Egas tsikli roolis ole kerge ka kaarti lugeda, kui seda üldse osatakse.
Jätkuvalt olid kõrged vene poole muu tagalatoetuselemendi kaotused.
1. Odessat tabas eile õhtul vene droonide massiline rünnak, mille tagajärjel sai kolm inimest sai vigastada. Kannatada said tsiviilinfrastruktuur, elumajad, õppeasutus, sõidukid, tekkisid tulekahjud.
Sumõ hullus sajus ja egas mujalgi piiri ega rinde läheduses sademete hulk lange.
2. Info puudus, aga juba nagu ootaks…
3. Kursk/Belgorod: väga tihe Sumõ oblasti pommitamine kõigega jätkus ning konveier uuesti suurema mahuga tööle läks, eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud aga üha rohkem soomust töösse lükatakse ja nagu mujalgi, siis neid igat tüüpi mootorrattaid rünnakutes palju kasutatakse.
Blogijad muutuvad siinse sektori lõunaosa suhtes üha murelikumaks: tähelepanu Ternõ/ Nevske piirkonnale, kus venemaa väed on viimastel nädalatel Nove ja Katerõnivka juures paljudele positsioonidele kõndinud Ukraina kaitse puudumise tõttu. See paneb Lõmani nüüd suhteliselt kehvasse olukorda ja kui nii läheb, läheb kogu Kreminna metsaala. Seda on masendav vaadata, sest on ebatõenäoline, et Ukraina reageerib ja muudab olukorra enda jaoks palju hullemaks.
Kupjanski suunas võtsid Rahvuskaardi 15. brigaadi Kara-Dag 2. pataljoni võitlejad kinni vaenlase jalaväerühma, kes üritas Ukraina üksuse vastutusalas kanda kinnitada. Rahvuskaardi ülem teatas, et vaenlase grupp tuvastati eelnevalt droonide abil.
Okupandid otsustasid oma eluga mitte riskida ja alistusid vabatahtlikult.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: põhiline surumine ikka kahelt poolt Toretski linna ja rohkem soomust rünnakutesse lisandub. Hommikuks polnud selgust, kas pisu võis vene pool ka edeneda.
8. Donetsk: ametlik uudis, et vene väed taganevad aeglaselt Pokrovski lääneservast pärast seda, kui neil ei õnnestunud ära lõigata Dnipropetrovski–Pokrovski maanteed, ütles Hortõtsa operatiiv-strateegilise rühma pressiesindaja Viktor Tregubov.
Hetkel seda uudist siiski kinnitada ei saa tuginedes sõltumatute blogijate kirjetele ja nende kaartidele. Jooksvalt tundub, et üle eelnimetatud maantee siiski õnnestub vene poolel hoida eesmisi possasid, kuigi need pidevas muutuses ehk siis vene poole eluiga neis kipub lühikeseks jääma aga uuesti ja uuesti keegi üle maantee jõuab. Küll on vähemalt kuu pikkune Ukraina tasapisi urgitsemine Uspenivka asula suunal lõikamaks ära selle eenduva vene kombitsa loodenurk andnud uuesti endast märku ning eilse seisuga sai Ukraina jälle kontrolli hallis alas olnud asula üle.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Blogidesse tuli uudis eile, kas oli tegu aga eilse või varasema rünnakuga, eip hakanud ajapuuduses jälgi ajama, aga see annab aimu siin rindel tõusnud suuremast surumisest: 128. mägede rünnakbrigaad purustas venemaa massilise rünnaku Zaporižja teljel – üle 300 sõduri ja üle 40 sõiduki, sealhulgas tankid ja IFV-d, edenesid, kuid Ukraina droonid märkasid neid varakult. Suurtükiväe ja mehitamata õhusõidukite löögid algasid 8 km kaugusel, millele järgnes väikerelvade ja miinipildujatega jalaväe äge vastupanu. Pärast kahetunnist lahingut hävitati 29 vaenlase sõidukit ja umbes 140 sõdurit. Ühtegi Ukraina positsiooni ei kaotatud.
10. Herson: muutusteta.
11. 21. aprilli õhtul ja 22. aprilli öösel oli RuNetis järjekordne katkestus – aasta algusest vähemalt üheksas. Kasutajad on teatanud juurdepääsu puudumisest Telegrami ja WhatsAppi sõnumitoojatele. Seireteenistuse Downdetector andmeil saabus kaebuste kõrghetk kell 23.45 – registreeriti üle 2100 teate. Enamik taotlusi tuli Nižni Novgorodi oblastist, Tatarstanist, samuti Samara, Tveri ja Uljanovski oblastist. Kõige sagedamini kaebasid kasutajad mobiilirakenduse ja veebisaidi rikke, mittetöötavate teadete ja kõnede üle Messengeris, paljudel oli „meediat ei laaditud” ja „lõputu ühendamine”. Kella 00:50 seisuga olid sajad kasutajad saatnud kaebusi. Viimase kahe tunni jooksul on Sboy,rf saanud üle 500 kaebuse.
Samuti on rikkis venelaste seas populaarseim messenger WhatsApp. Kaebuste järsk kasv algas kell 23.30, peamiselt Tatarstanist, Nižni Novgorodi ja Tveri oblastist, aga ka Udmurtiast. Inimesed pole rahul mobiilirakendusele juurdepääsu puudumise ja teenuse üldise ebaõnnestumisega. „Tatarstan on massiline läbikukkumine,” kirjutas üks kasutaja veebisaidil Sboy.rf. Viimati jooksis WhatsApp kokku 12. aprillil. Enam kui pooled kaebused puudutasid teavitusprobleeme, ülejäänud päringud viitasid messengeri üldisele rikkele ja rakendusele juurdepääsu puudumisele.
12. Ukraina-vastases agressioonis osalevad sõjaväelased on vene rahva eliit, nende „kullafond”. Seda väitis putin kohtumisel piirkondlike omavalitsuste juhtidega, kelle hulgas oli ka venemaa ohvitser nursultan mussagalejev, keda Ukraina süüdistas Butša terrorismis. „See on meie tõeline kullafond… Siin on eliit – need, kes kaitsevad kodumaad. Need on inimesed – see on eliit. Riigi tulevik on teie päralt. Ei ole hirmu riiki neile üle anda,” ütles president kohtumisel osalejate poole pöördudes.
putin sõimas demonstratiivselt ka „mineviku eliiti”, kes tema sõnul „varastasid kuskilt raha” ja muutusid uhkeks. Keda ta täpselt silmas pidas, pole täpsustatud. Pärast seda pidas president pika kõne vajadusest aidata sõjast naasvatel venelastel, kes soovivad saada riigiteenistujaks, omandada vajalikke kogemusi, alandamata selleks kvalifikatsiooninõudeid. Tema arvates on munitsipaalteenistus rindejoon, mis on sarnane rindele.
putini kõrval istus toolil 28-aastane mussagalejev, kes määrati hiljuti Orenburgi oblasti Novosergijevski rajooni juhiks ja on nendest piirkondadest pärit. 2023. aastal süüdistas Ukraina julgeolekuteenistus teda osalemises Kiievi oblasti Butša rajooni puhastamisel ning tsiviilisikute massilises piinamises ja mõrvas. Sõdur juhtis 76. kaardiväe õhuründediviisi 104. õhudessantrügemendi luurerühma.
Kohtumisel piirkondlike ametnikega edastas putin mussagalejevi vahendusel tervitused ja parimad soovid Kiievi lähistel lahingutes osalenud diviisile. Ta kirjeldas teda kui väärikat, julget ja kangelaslikku. Äsja vermitud ametnik ise kutsus oma kõnes üles paremini säilitama isamaa kaitsjate mälestust ja looma föderaalmuuseumi, mis on pühendatud kõigile isamaa kaitsjatele.
putin rääkis tõsiasjast, et Ukraina invasioonis osalejad moodustavad riigi tõelise eliidi, kellele võis riigi usaldada juba 2024. aasta jaanuaris.
13. Kaubandus Hiinaga, millest oli saanud venemaa majanduse peamine liikumapanev jõud pärast sissetungi Ukrainasse, kannatas pärast sõja algust 2025. aastal esimest olulist langust. venemaa ja Hiina kaubavahetuse käive vähenes esimese kvartali tulemuste kohaselt 7%, 53,2 miljardi dollarini – Hiina tollistatistika andmetel on see madalaim tase alates 2022. aasta aprillist-juunini.
Hiina venemaa maavarade ostud, mis moodustavad kolmveerandi kogu venemaalt Hiinasse eksporditavast mahust ja peaaegu poole kogu kahepoolsest kaubavahetusest, langesid 16% võrra 20,2 miljardi dollarini. Hiina kaupade tarned venemaa turule vähenesid 7%, 22,7 miljardi dollarini. Samas saabus languse haripunkt veebruaris, mil import ulatus vaid 5,8 miljardi dollarini ja oli madalaim alates 2022. aasta juunist.
Hiina elektroonika ja kodumasinate venemaa importijad kärbivad oste, kuna majandus aeglustub ja nõudlus langeb, ütlesid suurte jaekettide esindajad ajalehele The Moscow Times. Tarbimislaenude intressimäärade järsk tõus, mis ulatus ligi 40%-ni aastas, on heidutanud venelasi laenuga vidinaid ostmast ning ettevõtete laenude külmutamine on jätnud jaemüüjad ja tarnijad ilma käibekapitalita, kellel pole raha seadmete ostmiseks.
Kodumasinate müük hakkas kahanema eelmisel aastal, eriti aasta teisel poolel, kui laenutingimused hakkasid karmistuma ja intressimäärad tõusma. Juba siis hakkasid müüjad ebatõhusaid kauplusi sulgema; sel aastal müügi vähenemine hoogustub, teatas allikas ühest suurest jaeketis.
Ajalehe Moscow Timesi allikate sõnul võib ostjaid oodata juba suveks tootevaliku vähenemine. „Nõudluse vähenemise ja müüjate käibekapitali puudumise tõttu uute ostude tegemiseks oleme kodumasinate ja elektroonika importi Hiinast esimese kolme kuuga vähendanud 30% ning ostame vaid kõige levinumaid asju,” selgitab väliskaubandusettevõtte töötaja.
Teine seadmete tarnija ütleb, et tänavu impordib ta samuti ligikaudu 25% vähem seadmeid kui eelmisel aastal. Tema hinnangul mõjutab selline olukord venemaa kaupluste kaubavalikut suveks, mil jaemüüjad müüvad maha ladudesse kogunenud laoseisu. „Ja siis sõltub turu saatus suuresti sellest, millal keskpank lõpetab majanduse jahutamise kõrgete intressimääradega,” järeldab ta.
14. Suurbritannia ja mitmed EL-i riigid soovivad blokeerida venemaa juurdepääsu merele, ütles venemaa presidendi abi ja merenduskolleegiumi esimees nikolai patrušev. Tema sõnul lisanduvad sellised ohud ja väljakutsed iga päevaga. „Kolektiivsel läänel ei ole enam piinlik avalikult rääkida oma kavatsustest meie laevandus sealt välja saata ning sanktsiooniplaanid, mida näiteks britid ja mõned EL-i liikmed on väljendanud, hakkavad üldiselt meenutama mereblokaadi,” ütles patrušev intervjuus ajalehele Kommersant.
Ta hoiatas, et sellised katsed saavad adekvaatse ja proportsionaalse vastuse. „Kui diplomaatilised või juriidilised instrumendid ei anna mõju, siis on meie merevägi valmis tagama venemaa laevanduse ohutuse. Londoni või Brüsseli kuumapead peavad sellest selgelt aru saama,” märkis patrušev. Varem süüdistas ta NATO-t selles, et ta püüab venemaalt ära võtta juurdepääsu Läänemerele ning halvata Leningradi ja Kaliningradi oblasti sadamate tööd.
patrušev väitis, et lääs kasutab terroristlikke meetodeid, tuues näiteks intsidendi vene kaubalaevaga Ursa Major, mis uppus Vahemeres pärast mitut plahvatust pardal, samuti kremli varilaevastiku tankeri Eagle S aresti Soomes. Viimast kahtlustati sabotaažis seoses ankruga veealuse kaabli kahjustamisega, kuid lõpuks vabastati ta, kuna tahtliku sabotaaži kohta tõendeid ei leitud. patrušev nimetas laeva vahistamist piraatkonfiskeerimiseks, mis ohustab kauba- ja reisijateveo ohutust ning õõnestab ülemaailmse kaubandusliku laevandussüsteemi stabiilsust.
See pole esimene kord, kui patrušev selliseid avaldusi teeb. 2024. aasta augustis väitis ta, et NATO kavatseb muuta Läänemere alliansi siseveepiirkonnaks, kasutades selleks uusi liikmeid Rootsit ja Soomet. Lisaks süüdistas ta lääneriike püüdes tugevdada Põhja-Atlandi alliansi sõjalist kohalolekut Mustal merel, rikkudes Montreux’ konventsiooni, samuti rahvusvaheliste merenduslepingute “ülevaatamises ja ignoreerimises”, et suurendada oma mõju maailma ookeanil.
venemaa julgeolekunõukogu asesekretär grigori moltšanov teatas veebruaris NATO-poolse ohu suurenemisest venemaa sadamataristu vastu. See juhtus pärast Leningradi Ust-Luga sadamas tankeri Koala pardal toimunud plahvatust, mille tagajärjel kütteõli vedanud laev madalikule sõitis. molchanov väitis, et blokk kaalub sihtmärkidena meretransporti, naftaterminale ja kütuse tarnimise raudteerajatisi.
Septembris ütlesid Ameerika ametnikud CNN-ile, et venemaa arendab mereinfrastruktuurile suunatud sabotaažioperatsioonide läbiviimiseks spetsiaalset üksust. Nende andmetel on tellijaks kaitseministeeriumi süvamereuuringute peadirektoraat (GUGI). Sellest ajast peale on Läänemerel toimunud palju intsidente, mis on seotud merekaabli katkestustega. Mitmed Euroopa riigid on venemaa suhtes kahtlustavad. Vastuseks on NATO suurendanud oma sõjalist kohalolekut piirkonnas ning Eesti on läinud veelgi kaugemale ning lubanud uputada kahtlaseid laevu (hm, päris nii see siiski pole), mis võivad ohustada riigi julgeolekut.
15. putin ütles, et analüüsib Ukraina ettepanekut lõpetada rünnakud tsiviilobjektide vastu. Ta ei välistanud, et selleks on vaja otseläbirääkimisi Kiieviga. „See tuleb lahendada, see kõik on nii põhjaliku uurimise teema, võib-olla isegi kahepoolselt,” ütles putin (tsiteerib Interfax). kremli pressiesindaja dmitri peskov täpsustas, et riigipea pidas silmas läbirääkimisi Ukrainaga. Varem tegi selle president Volodõmõr Zelenski ettepaneku hoiduda 30 päeva jooksul igasugustest rünnakutest tsiviilinfrastruktuuri vastu koos pikendamisvõimalusega.
Samas märkis putin, et siin on mõningaid nüansse, kuna väidetavalt kasutab Ukraina tsiviilrajatisi sõjalistel eesmärkidel. „Kõik on hästi teadlikud meie relvajõudude rünnakust kongressikeskusele, ma arvan, et Sumõ piirkonnas. Kas see on tsiviilobjekt või mitte? Tsiviilobjekt. Kuid Kurski oblastis kuritegude toimepanijate autasustamistseremoonia toimus,” ütles ta. putin nimetas teenitud kättemaksuks kahe Iskander raketi väljastamist palmipuudepühal kesklinna, milles hukkus 35 inimest. „Seda tehti just selleks, et neid karistada,” rõhutas ta.
Sumõ võimud tunnistasid, et venemaa löögi päeval, 13. aprillil toimus linnas Ukraina relvajõudude sõdurite autasustamine, ning teatasid neist vähemalt kahe hukkumisest. Ametnike sõnul olid aga suurem osa hukkunutest tsiviilisikud, sest sõjaväelastel oli õnnestunud varjupaika saada.
putin rääkis ka löögist restorani vastu, tõenäoliselt viidates 4. aprillil Krivõi Rihile toimunud rünnakule, milles hukkus 21 inimest, sealhulgas üheksa last. „Restoran on koht, kus (sõjaväelased) peavad koosolekuid, konverentse, seal tähistatakse midagi, juuakse viina ja nii edasi. Noh, seal sai ka löök. Kas need on tsiviilobjektid? Tsiviilisikud. Aga mis on eesmärk? Sõjavägi,” ütles ta.
venemaa kaitseministeerium väitis, et Krivõi Rihile suunatud löögi sihtmärk oli restoran Magellan, kuhu väidetavalt kogunesid Ukraina sõjaväelased koos lääne instruktoritega. Selle versiooni toetuseks puuduvad aga tõendid. Enne lendu tehtud video restoranist näitas, et seal polnud sõdureid. Süsteemi projekt selgitas välja, et majas toimub ilufoorum. OSINT-i analüütikute sõnul ei tabanud rakett mitte restorani, vaid hoopis selle läheduses – elumaja ja laste mänguväljakut. Kõik ohvrid tuvastati nimede järgi – ohvrid olid eranditult tsiviilisikud. Njah, putini tõlgenduse järgi on iga objekt Ukrainas sõjaline…
16. Zelenski ütles, et Ukraina, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA esindajad kohtuvad 23. aprillil Londonis, et arutada sõja rahumeelset lahendust Ukraina riigipea kirjutas sellest sotsiaalmeedias pärast vestlust Briti peaministri Keir Starmeriga, edastab European Pravda. Zelenski sõnul „töötavad meie esindajad Londonis juba kolmapäeval.” „Ukraina, Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Oleme valmis jätkama tegevust võimalikult konstruktiivsel viisil, et saavutada tingimusteta relvarahu koos sellele järgneva tõelise ja kestva rahu kehtestamisega,” lisas ta.
Londoni kohtumine on Pariisi järel teine, kus USA, Ukraina ja tema Euroopa liitlased arutavad Ameerika relvarahu plaani venemaa-Ukraina sõjas. Bloomberg teatas, et väljakuulutatud kohtumine on järg eelmisel nädalal Pariisis toimunud kohtumisele, kus arutati Ameerika rahuettepanekuid. Agentuuri allikate sõnul esindavad Ameerika poolt välisminister Marco Rubio ning USA presidendi erisaadikud Steve Witkoff ja Keith Kellogg. Euroopa riike esindavad välisministrid ja riikliku julgeoleku nõunikud, lisab agentuur. Bloombergi allikate sõnul on läbirääkimiste plaanid alles vormistamises ja võivad muutuda.
Suspilne teatel osalevad Londonis toimuvatel kõnelustel Ukraina delegatsioonis presidendi kantselei juht Andri Jermak, kaitseministeeriumi juht Rustem Umerov, välisministeeriumi juht Andri Sõbiha ja presidendi kantselei juhataja asetäitja Pavlo Palisa.
Bloomberg teatas varem, et ameeriklaste ettepanekud venemaa ja Ukraina vahelise rahulepingu kohta hõlmavad venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamist pikaajalise relvarahu korral, võimalikku USA-poolset 2014. aasta Krimmi annekteerimise tunnustamist ja Ukraina mitteliitumist NATO-ga. Samal ajal usub USA president Donald Trump, et venemaa ja Ukraina vahel on väga hea võimalus mingisuguse rahulepingu sõlmimiseks, ning on lubanud üksikasjad teatavaks teha järgmise kolme päeva jooksul.
17. Lühiuudised
putin allkirjastas seaduse, millega ratifitseeritakse strateegilise partnerluse leping Iraaniga.
Ukraina valmistub tuumaintsidendi korral potentsiaalseks kiirgusohuks — riik ostab Iisraelist platsentapõhist kiiritushaiguse kiirravi, edastab Times of Israel.
Saab 340 AEW&C õhus olev varajase hoiatamise lennuk, mis on võimeline tuvastama sihtmärke kuni 450 km kaugusel, korraldas täna patrulli Ukrainas Livivi kandis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
