Sõja ülevaade: 1153. päev – ühes Ukraina oblastis peeti enam-vähem vaherahu
Avaldatud: 21 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. aprill 2025:
Zaporižja oblastis peeti enam-vähem vaherahu, samas kui paljudes teistes suundades jätkus võitlus, nagu poleks midagi juhtunud, aga pisu väiksemas mahus.
1. Täna hommik algas vist uue raketirünnakuga ja eilne sadu oli väiksem.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: võis vene pool ühe sammu edasi saada.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa riigipangad hoiatavad vahendustasude tühistamise tõttu soodustingimustel hüpoteeklaenude väljastamise vähendamise eest.
12. ISW: kreml valmistab venelasi tõenäoliseks pikaleveninud konfliktiks NATO-ga.
13. Suurim kroomi tarnija venemaale asub Frangimaal.
14. WSJ avaldas Trumpi ettepanekuid, mida Kiiev peaks sõja lõpetamiseks kaaluma.
15. Lühiuudised
20. aprillil, putini välja kuulutatud lihavõtterahu päeval, varitsesid venemaa väed Donetski oblastis Ukraina relvajõudude sõjaväelasi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Tema sõnul sai osa neist tapetud. „Toretski suunal sattusid meie sõdurid kahjuks venemaa piirangusse. Ohvreid on. Selle toime pannud vene sõjaväelased hävitatakse,” kirjutas Zelenski oma Telegrami kanalis.
Zelenski vaherahu sissekanne eile õhtust: „Alates hommikust on vene väed putini relvarahu rikkunud üle 2000 korra, 67 pealetungiga ja 1355 tulistamisega, sealhulgas 713 raskerelvadega. Nad on kasutanud FPV-sid 673 korda. Vaatamata paljutõotavale rahule, näitavad venemaa tegevused, mis pakuvad reaalset relvarahu, et ta ei ole huvitatud tõelisest vaherahu jätkamisest.”
vene väed kasutasid nn vaherahu, et rajada veekogude ületusi ja tugevdada oma positsioone — DeepState.
kreml teatas, et putin ei andnud pärast 21. aprilli südaööd käsku pikendada niinimetatud lihavõtterahu, millest venelased nagunii kinni ei pidanud.
Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 96 lahingkokkupõrget ehk siis mingi nii arvu kui koosseisude oluline langus aga seda kuidagi vaherahuks nimetada ei saa. Info kohaselt sooritas vaenlane eile 1882 kaudtulelööki ning saatis teele 957 kamikazedrooni.
1. Täna koidikul kostis õhurünnaku häire ajal plahvatusi Mõkolaivi ja Hersoni piirkonnas. Enne seda teatasid õhujõud raketiohust lõunapiirkondadele. Meedia teatas ka plahvatustest Tšerkassõs.
Dnepropetrovski oblastis põles venemaa rünnakute tagajärjel toidutehas ja sai kannatada infrastruktuur ning Harkivi oblastis tabasid vaenlase droonid kõrghoonet.
Tõesti oli sadu piiri ja rindeläheduses väiksem.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: venemaa kasutab lihavõttepühade vaherahu vägede koondamiseks Harkivi suunas, vahendab Hartija pressiteenistus. On suur tõenäosus, et nad kavatsevad seda kasutada ettekäändena aktiivsete rünnakute jätkamiseks.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muututeta.
7. Bahmut: Toretski kandis pisu rünnakuid siiski jagus. Hetkel on selgusetu, kas vene pool sai sisse Datšne külla, mis asub Toretskist kirdes. Eesmist possat seal edasi lükati.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal väheneb järsult väljastatud soodushüpoteeklaenude maht, mis keskpanga andmetel moodustavad 87% eluasemelaenudest. Sellest teatasid VTB ja Sberbanki juhid Andrey Kostin ja German Gref, kes lubasid putini nõudmisel riigi toetusel hüpoteegi taotlemisel lisatasud tühistada. „Me tühistame (tasud), kuid see toob kaasa väljastatud (soodus)hüpoteeklaenude mahu järsu languse,” ütles Gref kremli ajakirjanikule Pavel Zarubinile. „Pangad lihtsalt ei saa kahjumiga hüpoteeke väljastada ja täna on need kahjumlikud.” Tema sõnul kehtestati täiendavad vahendustasud, et vältida hüpoteeklaenude vähenemist. Kostin ütles Zarubinile, et pangad kehtestasid need tasud „vajadusest”. VTB kehtestas tema sõnul soodushüpoteeklaenude tasud alles pärast seda, kui „meie juurde tulid kõik teistest pankadest ja me olime sunnitud nendega sobitama”.
venemaa rahandusministeeriumi juht anton siluanov kinnitas omalt poolt, et soodushüpoteeklaenude saamisega venelastel probleeme ei teki. „Oleme suurendanud subsideeritud marginaali, nüüd on see pere hüpoteeklaenude puhul 3%,” märkis ta. Minister lubas pankadele lisaressursse, millega saaks subsideerida eluasemelaenu, eelkõige perehüpoteeke, ning ütles, et valmistamisel on seadusemuudatused.
putin kritiseeris 15. aprillil pankade kehtestatud 5-10% vahendustasusid soodushüpoteeklaenude väljastamise eest. Ta nõudis valitsuselt ja keskpangalt selles küsimuses korra loomist, tuues välja riskid ehitussektorile, mis on tingitud venelaste hüpoteeklaenude aktiivsuse langusest.
Varem teatas keskpank turu hüpoteeklaenude väljastamise rekordilisest langusest, mille intressimäärad ulatusid peaaegu 30%-ni. Regulaatori andmetel moodustasid märtsis mittesoodushüpoteegid 13% laenudest, summas 33 miljardit rubla. Riiklike toetusprogrammide raames väljastati samal ajal eluasemelaene 224 miljardi rubla väärtuses (sellest 197 miljardit oli mõeldud perehüpoteeklaenud).
12. ISW: vene võimud militariseerivad venemaa ühiskonda, et õigustada sissetungi Ukrainasse ja seavad selle tõenäoliselt valmis võimalikuks tulevaseks pikalevenivaks konfliktiks NATO-ga. „kreml jätkab nende narratiivide läbimõtlemist, mida venemaa ametnikud on korduvalt kasutanud venemaa sekkumise õigustamiseks Ukrainas, püüdes venemaa ühiskonda pikemas perspektiivis veelgi militariseerida, tõenäoliselt valmistudes võimalikuks tulevaseks pikalevenivaks konfliktiks NATO-ga.”
kremli-meelne ajakirjanik Pavel Zarubin küsis 20. aprillil venemaa välisministrilt sergei lavrovilt EL-i soovituse kohta Euroopa liidritele hoiduda osalemast venemaa 9. mail Moskvas toimuval paraadil. lavrov süüdistas EL-i „neonatsliku ideoloogia” õhutamises Euroopas ja ütles, et venemaa „teeb kõik selleks, et see ideoloogia ei tõstaks pead” ja hävitaks natsismi „ükskord ja igaveseks”.
Analüütikute hinnangul on lavrovi kommentaarid osa kremli pikaajalisest püüdest tsiteerida endise Nõukogude Liidu panust Natsi-Saksamaa lüüasaamisse ja laiemaid müüte nn Suurest Isamaasõjast (nagu venemaal tuntakse Teist maailmasõda) ning halvustada Euroopat ja NATO-t. Ekspertide sõnul on nende jõupingutuste eesmärk venemaa elanikkonna negatiivsete meeleolude süvendamine ja venemaa ühiskonna militariseerimise toetamine pikemas perspektiivis.
Raportis lisatakse, et putin ja teised kremli kõrged ametnikud kasutavad regulaarselt ebamäärast terminit „denatsifitseerimine”, kutsudes üles Ukrainas režiimi muutmisele ja venemeelse nukuvalitsuse moodustamisele. putin kasutas väiteid, et „natsid” kontrollivad väidetavalt Ukraina valitsust, et õigustada täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
„kreml kasutab üha enam sama taktikat, mida ta kasutas Ukraina vastu Soome ja endiste liiduvabariikide, sealhulgas Eesti ja Moldova vastu, õigustamaks oma katseid kontrollida iseseisvaid riike ja luua infoaluseid võimalikuks tulevaseks venemaa agressiooniks.”
13. Berliin. Suurim kroomi tarnija venemaale asub Frangimaal. EKC ettevõte eksportis 2023. aasta jaanuarist 2024. aasta aprillini putini riiki kroomi 24,2 miljoni euro eest. Seda näitab Handelsblattile kättesaadavate ekspordiandmete hinnang. Ettevõte tarnib seega umbes poole kogu venemaa relvade tootmiseks olulise materjali impordist.
Äril venemaaga on nüüd ettevõtte jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. Suurbritannia lisas EKC sanktsioonide nimekirja 24. veebruaril 2025. EKC finantsdirektor Jevgeni Porohnja kirjeldas küsimuse peale Briti tegevust kui „õigusvastast”. Tema ettevõte peab kinni rahvusvahelistest „sanktsiooniplaanidest”. EKC võtab otsuse peale õiguslikke meetmeid.
Kaitsetööstuses kasutatakse kroomi püstolitorude kaitsmiseks tugeva kulumise ja granaatide korrosiooni eest. Suurtükiväerelvade vastupidavus suureneb kroomi kasutamise tõttu kolm korda, väidavad Saksa relvatööstuse esindajad.
14. Wall Street Journal (WSJ) märkis oma artiklis, et Ühendriigid ootavad Kiievilt vastust, eelkõige seoses Krimmi tunnustamisega venemaaga ja Ukraina keeldumisega liituda NATOga. Lisaks kaalub USA Zaporižja tuumaelektrijaama ümber neutraalse territooriumi ideed. Väljaanne märgib, et lääne ametnike sõnul kirjeldati neid ideid konfidentsiaalses dokumendis, mille USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni kõrged ametnikud esitasid neljapäeval oma Ukraina kolleegidele Pariisis. Neid jagati täna pärastlõunal toimunud kohtumisel ka Euroopa kõrgemate ametnikega.
WSJ: „Ameerika Ühendriigid ootavad praegu Kiievi vastust, mis peaks tulema USA, Ukraina ja Euroopa ametnike kohtumisel Londonis selle nädala lõpus. Kui Ameerika, Euroopa ja Ukraina seisukohad lähenevad, võidakse ettepanekud saata Moskvasse.” Ukrainale ja venemaale surve avaldamiseks ütles USA välisminister Marco Rubio reedel, et administratsioon võib oma läbirääkimised peatada, kui lähinädalatel põhiküsimustes edu ei saavutata.
WSJ-st: „USA diplomaatilise surve eesmärk on valmistada ette maad relvarahule vastavalt praegustele lahinguliinidele ja konflikti lahendamisele. Mõne Trumpi administratsiooni idee aktsepteerimine võib Kiievi jaoks osutuda keeruliseks, kuna Ukraina keeldub tunnistamast, et venemaal on õigustatud nõuded oma territooriumi mis tahes osale.”
USA välisministeeriumi ametnik kirjeldas pühapäeval ukrainlastele esitatud ideid kui võimalusi, mida Kiievis võiks kaaluda, mitte võtta või tagasi lükata. Ametnik ütles, et võimalike võimaluste loend esitati aruteluks ja tagasisideks. Väljaanne märgib, et see, kui USA oleks tunnustanud 2014. aastal Krimmi poolsaare hõivamist venemaa poolt, oleks presidendi administratsioonide – nii demokraatide kui ka vabariiklaste – poolt enam kui kümneaastasele Ameerika poliitikale kriipsu peale tõmbanud.
2018. aastal mõistis Trumpi esimeses administratsioonis töötanud välisminister Mike Pompeo hukka Krimmi annekteerimise venemaa poolt kui ohtu demokraatiate ühisele rahvusvahelisele põhimõttele: ükski riik ei saa teise riigi piire jõuga muuta. USA Kongress võttis vastu seaduse, mis on vastu sellele, et USA tunnustaks venemaa okupatsiooni Krimmis.
Teine USA idee hõlmab Lääne ametnike sõnul Zaporižja TEJ ümbruse määramist neutraalseks territooriumiks, mis võiks olla Ameerika kontrolli all. Märtsis tõstatas Trump kõne ajal Ukraina presidendiga Ukraina elektrijaamade, sealhulgas tuumarajatiste omandamise küsimuse, nimetades seda selle taristu parimaks kaitseks. WSJ oletab, et Zaporižžja tuumaelektrijaam tarnib tõenäoliselt elektriga nii Ukraina territooriumi kui ka okupeeritud piirkondi, mille venemaa vallutas pärast 2022. aasta sissetungi ja hoiab endiselt käes.
15. Lühiuudised
Vangide vahetamise käigus püüab venemaa tagasi saata eelkõige Wagneri grupi palgasõdureid ning üksikute piirkondade ja talituste esindajaid. Kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Andri Jusov rääkis sellest eetris riiklikus telesaates.
USA president Donald Trump loodab, et Ukraina ja venemaa jõuavad sel nädalal kokkuleppele. Poliitik avaldas selle teate oma sotsiaalvõrgustikus Truth Social. „Loodame, et venemaa ja Ukraina teevad sel nädalal kokkuleppe. Mõlemad (riigid) teevad siis jõuka USA-ga suurt äri ja teenivad varandust!” kirjutas Ameerika president (originaalis on kogu tekst suurtähtedega – traditsioonilises Trumpi stiilis).
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
