Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. aprill 2025:

suuremas pildis vaherahu on, aga see ikka „vene” moodi.

1. Üldine olukord rindel.

2. Ukraina nõustus lihavõttepühade vaherahuga ja tegi ettepaneku seda pikendada.

3. kreml on teatas, et USA-l pole Ukraina suhtes „mõistlikke ideid”.

4. Kellogg ütles, et Ukrainast ei saa NATO liiget.

5. putin annab korralduse määrata kindlaks välismaiste ettevõtete venemaale naasmise tingimused.

1. Kokku 127 rünnakut ja enamus neist toimus enne „vene” moodi vaherahu. Liugpomme, kaudtuld ja kamikazedroone varasemal tasemel ja kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotuste numbrid ikka kõrged. Rindejoone muutusi ei tuvastanud.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ettekande järel eile hilisõhtul teatas president Volodõmõr Zelenski, et venemaa lihavõtterahu ei kehti vene Föderatsiooni Kurski ja Belgorodi oblasti kohta ning ka mõnel teisel rindepiirkonnal ei ole tulistamine lõppenud. Mõnes rinde piirkonnas kõlab jätkuvalt vene suurtükivägi. Kasutatakse vene droone. Mõnes piirkonnas on vaiksem, märkis ta.

DeepState: Järgnevalt on 19. aprilli kella 18.00-22.00 olukorra kirjeldus.

Orehhov, Kamenskoje – suurtükivägi töötab, vaenlase droonid töötavad. Burlatskoje – pommitamine jätkub. Andreevka ja Aleksejevka – mürsud. Nadievka ja Kotljarovka piirkonnas on see veidi rahunenud. Uspenovka – rünnak. Pokrovskist lõuna pool – positsioonide miinipildujatega tulistamine iga 20-30 minuti järel. Toretskist põhja pool – suurtükivägi ja rünnakud. Tšassiv Jar ja lõunarinne – pommitamine. Limani suund – intensiivsus vähenes. Kupjanski oblast – pommitamine. Figolevka – praegu on vaikne. Liptsy – tulistamine.

Pärast Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ettekannet teatas president Volodõmõr Zelenski aktiivsetest sõjalistest operatsioonidest rindel, hoolimata venemaa püüdlustest luua muljet relvarahu sõlmimisest. Zelenski Telegramis: Vastavalt Sõrskõi aruandele olukorra kohta rindel kella 6.00 seisuga sooritasid vene üksused rindejoone eri suundades 59 tulistamist ja 5 rünnakut. OTG-s „Starobelsk” salvestati üks lahingukokkupõrge, OTG-s „Donetsk” – kolm lahingukokkupõrget Pokrovski suunas ja Novopavlovski suunas, Zaporižja suunas – üks Stepnoje piirkonnas. Kümned FPV-rakendused vaenlase poolt. Kurski oblastis toimusid vene suurtükirünnakud ja droonide kasutamine. Meie sõdurid vastavad kõikjal nii, nagu vaenlane konkreetsetes lahinguoludes väärib. Ukraina tegutseb ka edaspidi peegelpildis.

Ajavahemikus eile kella 18.00 kuni täna kella 00.00-ni toimus vene armee poolt 387 tulistamist ja 19 rünnakut. venelased kasutasid droone 290 korda.

Üldiselt võib ülestõusmispühade hommikuse seisuga öelda, et vene armee püüab luua üldmuljet relvarahust, kuid mõnikord ei loobu üksikutest edasitungikatsetest ja Ukrainale kaotusi tekitada.

vene väed korraldasid laupäeval, 19. aprillil 115 rünnakut Sumõ piirkonna piirialadele ja asulates. Rünnakute tagajärjel said kannatada eramajad ja auto. OVA andmetel registreeriti 12 territoriaalses kogukonnas kokku 225 plahvatust. Kasutuses ikka suurtükivägi, mille koosseisus ka MLRS, FPV droonid ja liugpommid.

Hersoni oblasti administratsiooni juht Oleksandr Prokudin teatas Vene droonide rünnakute jätkumisest piirkonnas pärast kella 18.00, kui venelased kuulutasid väidetavalt välja lihavõttepühade vaherahu. Kella 18 paiku – 8 vaenlase FPV tabamuste tagajärjel süttis Hersoni Dniprovski linnaosas asuvas mitmekorruselises majas 7 korterit. 19:05 – vene droon tabas Urozhainoes tsiviilautot. Tund hiljem ründas asustatud piirkonda teine droon. 19:12 – vaenlase FPV tabas Stanislavit.

2. Ukraina väed said korralduse sõjhategevus peatada mõni minut pärast putini lihavõtterahu jõustumist. BBC teatab sellest, viidates ühele kõrgele Ukraina ohvitserile. Tema sõnul anti Ukraina relvajõududele ka korraldus jäädvustada fotole ja videole kõik võimalikud relvarahu rikkumised venemaa poolt ning vajadusel avada vastutuli.

Nagu väljaande allikas märkis, oli putini avaldus ootamatu: „See tabas kõiki.” Vaatamata ülekaalukale relvarahu soovile valitses rindel ebakindlus, mida uus relvarahu täpselt tähendab ja milliseid tegevusi sellega järgneb, ütles ohvitser.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski omakorda rõhutas, et kui rahust tõepoolest kinni peetakse, on Kiiev valmis seda pikendama pärast lihavõttepühade lõppu 20. aprillil. Ta tuletas meelde, et venemaa on juba 39 päeva ignoreerinud USA ettepanekut sõlmida täielik ja tingimusteta relvarahu juba 30 päeva.

„Kui Moskva on nüüd tõeliselt valmis ühinema täieliku vaikuse formaadiga, vastab Ukraina samaga: vaikusega vaikuse eest, löökidega vastuseks löökidele,” ütles Zelenski. Ta lisas, et 30-tunnine vaherahu jõuaks ainult pealkirjadesse ega oleks samm usalduse loomise suunas. „Aga 30 päeva võib anda rahule võimaluse,” rõhutas ta.

putin teatas otsusest kehtestada lihavõtterahu 19. aprilli pärastlõunal. Tema avalduse kohaselt peatavad vene väed 19. aprilli kell 18.00 kuni 21. aprilli südaööni tule tegevuse. Moskva ootab tema sõnul Kiievilt samaväärset vastust, kuid jätab samal ajal endale õiguse vastata Ukraina relvajõudude agressiivsele tegevusele.

putin rõhutas, et relvarahu peaks saama omamoodi proovikiviks Kiievi siirusele kavatsustes osaleda rahuläbirääkimistel ja täita saavutatud kokkuleppeid. Ta süüdistas Ukrainat energiataristu objektide vastu suunatud löökide eelneva moratooriumi rikkumises, väites, et 18. märtsist 17. aprillini oli selliseid rikkumisi üle 100.

Kuid peagi pärast putini avaldust pühkis üle Ukraina uus õhurünnakusireenide laine. Ukraina õhujõudude teatel kõlasid sireenid Kiievi, Harkovi, Dnepropetrovski, Zaporižja ja Donetski oblastis. vene väed kasutasid rünnakus Shahedi droone.

Vastuseks sellele väitis Vladimir Zelenski esmalt, et sellised teod annavad tunnistust Moskva tõelisest suhtumisest ülestõusmispühadesse ja inimellu. „Shahed meie taevas on putini tõeline suhtumine lihavõttepühadesse ja inimestesse,” rõhutas Ukraina president. Ta lisas, et putini ülestõusmispühade vaherahu ettepanek pole midagi muud kui järjekordne katse mängida inimeludega.

3. President Donald Trumpi administratsioon ei esita praeguse vene-vastase tausta tõttu mõistlikke ideid Ukraina sõja lõpetamiseks. Selle avalduse tegi venemaa presidendi abi juri ušakov. „Selline venemaa-vastane taust on tekkinud viimastel aastatel ja isegi aastakümnetel selles samas Ameerikas, selles samas Euroopas. Ja see taust takistab üsnagi mõistlike ideede propageerimist, millega mõned liidrid, sealhulgas Washingtonis, näivad nõustuvat,” ütles ušakov intervjuus propagandistile Pavel Zarubinile. Samas lisas presidendi abi, et tema hinnangul mõistavad Trump ja tema administratsioon konflikti algpõhjuseid. Fragment intervjuust avaldati 19. aprillil, kuid Zarubin ise viitas, et salvestus on tehtud kaks päeva varem, 17. aprillil.

Need avaldused tulid ajal, mil Washington teatas võimalikust taganemisest Ukraina-läbirääkimistelt. USA välisminister Marco Rubio ütles reedel, 18. aprillil, et kui olukord lähiajal edasi ei liigu, võib USA loobuda oma rollist Ukraina kokkuleppes vahendajana. Samal päeval kinnitas Donald Trump, et USA kaalub läbirääkimisprotsessist taandumist, kui üks osapooltest jätkab kompromissi takistamist. “„Me ei anna konkreetset ajaraami – nädal või kaks -, aga kõik peab toimuma kiiresti,” rõhutas Ameerika president ja lisas, et usub endiselt sõja lõpetamise võimalikkusesse.

Juba enne nende avalduste avalikustamist oli Trump eraviisiliselt väljendanud rahulolematust diplomaatilise protsessi seisuga, teatas Axios allikatele viidates. Vestlustes oma administratsiooni võtmeliikmetega tunnistas ta, et kõnelused on jõudnud ummikseisu. Selle taustal teatas Bloomberg, et USA esitas oma liitlastele Pariisis rahulepingu projekti, mis leevendaks Moskvale avaldatavat sanktsioonisurvet tingimusel, et saavutatakse jätkusuutlik relvarahu. Agentuuri allikate sõnul väljendas Washington nende ettepanekute raames ka valmisolekut tunnustada venemaa kontrolli Krimmi üle.

venemaa pool nõuab aga jätkuvalt täiesti teistsuguseid tingimusi. Varem teatasid putin ja välisminister lavrov, et lahingute lõpetamiseks peab Kiiev ametlikult tunnustama venemaa suveräänsust viie annekteeritud Ukraina piirkonna üle – vastavate halduspiirkondade piirides. Lisaks nõuab Moskva Lääne sanktsioonide tühistamist ja Ukraina seaduslikult fikseeritud keeldumist NATO-ga liitumisest.

Neljapäeval, 17. aprillil ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov, et läbirääkimistel USA-ga Ukraina lahenduse üle on tekkinud raskusi. Ta lisas, et kontaktid Washingtoniga jätkuvad, kuid täpsemad andmed veel puuduvad.

4. Ukraina ei saa NATO liikmeks ja küsimus tema liitumise kohta alliansiga on suletud. USA presidendi Donald Trumpi Ukraina eriesindaja Keith Kellogg ütles seda Fox Newsi vahendusel. „Oleme väljendanud end võimalikult selgelt: NATO liikmelisus ei tule kõne alla. Ukraina ei liitu alliansiga. See pole uudis, me oleme sellest rääkinud 2008. aastast,” rõhutas Kellogg. Ta meenutas, et 17 aastat tagasi hoiatas USA tollane suursaadik venemaal William Burns välisminister Condoleezza Rice’i, et Ukraina NATO-ga liitumise idee on saavutamatu eesmärk.

Varem kirjutas Bloomberg allikatele viidates, et Trumpi administratsioon esitas oma Euroopa liitlastele esialgse plaani Ukraina sõja lõpetamiseks. Võtmepunktid hõlmavad venemaa kontrolli säilitamist okupeeritud alade üle, Moskva-vastaste sanktsioonide järkjärgulist leevendamist ja Ukrainale NATO liikmeks saamise ideest loobumist.

Nagu agentuuri allikad selgitasid, ei ole seda plaani Kiievile veel ametlikult esitatud. Ukraina on aga nende sõnul põhimõtteliselt valmis kaaluma relvarahu, eeldusel, et kreml astub samasuguse sammu. Samas rõhutasid Bloombergi vestluskaaslased, et väljapakutud algatuse näol pole tegemist lõpliku rahulepinguga, vaid üksnes katsega leida kompromiss, mille elluviimine on võimalik vaid siis, kui venemaa vaenutegevuse lõpetab.

Donald Trump ise on varem korduvalt väitnud, et Ukrainale ei ole määratud saada NATO liikmeks. Tema sõnul sai venemaa agressiooni alguse üheks põhjuseks eelmise administratsiooni, eelkõige president Joe Bideni lubadused anda Kiievile alliansiga liitumise garantiid. See retoorika on kooskõlas põhipunktidega, mida Moskva on kasutanud sissetungi õigustamiseks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris selliseid avaldusi. 20. märtsil ütles ta, et NATO liikmelisuse küsimuse eemaldamine läbirääkimiste päevakorrast on tegelikult kingitus venemaale. „USA kui peamine liitlane NATO-s ei toeta praegu Ukraina liitumist alliansiga. See on reaalsus,” rõhutas Zelenski. Hiljem viitas NATO peasekretär Mark Rutte, et Ukraina võimalik liitumine alliansiga ei tohiks olla rahulepingu teema. Kuid tema sõnul saab selle küsimuse praegustest läbirääkimistest eraldi lahendada ja pikemas perspektiivis kaaluda.

5. putin andis valitsusele ülesandeks töötada 15. maiks välja mehhanism varade tagasiostmise õiguse rakendamiseks välisinvestoritele, kes lahkusid venemaa turult pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse. Vastav korraldus avaldati kremli ametlikul veebisaidil. „Tagada, et vene Föderatsiooni õigusaktidesse tehtaks muudatused, mille eesmärk on kehtestada <…> välisinvestorite poolt pärast 22. veebruari 2022 võõrandatud äriüksuste aktsiate (aktsiakapitali osade) turuvälistel tingimustel tagasiostmise õiguse kasutamise eripära,” seisab dokumendis.

Samas rõhutatakse, et väljatöötatavad meetmed peavad arvestama ja kaitsma praegu neid varasid omavate venemaa füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja õigustatud huve. Lisaks peab valitsus 15. maiks koostama nimekirja „ebasõbralikest riikidest” pärit välisfirmadest, kes on sõja algusest peale lahkunud või oma tegevust venemaa territooriumil oluliselt vähendanud. Nimekiri sisaldab teavet nende lahkumise tingimuste kohta, samuti teavet aktsionäride, tegelike kasusaajate ja muude andmete kohta. Seda nimekirja on plaanis regulaarselt uuendada ning tehtud töö aruanded saadetakse putinile kord kvartalis.

Veebruaris alanud Moskva ja Washingtoni vahelise Ukraina lahenduse läbirääkimiste taustal hakati laialdaselt kõnelema välisfirmade võimaliku venemaale naasmise teema. Märtsi keskel väitis putin, et venemaal on käimas kinnised konsultatsioonid mitmete välismaiste ettevõtete tagastamise teemal, mille initsiatiiv tuli „meie partneritelt”.

Kuid nagu rahandusministri asetäitja ivan tšebeskov aprilli alguses ütles, ei ole nn ebasõbralikest riikidest ühtegi ettevõtet, kes sooviks oma tegevust venemaal jätkata. Pealegi jätkub tema sõnul välismaiste organisatsioonide taotluste voog venemaa turult lahkumiseks.

Washington Post kirjutas varem allikatele viidates, et Ameerika ettevõtted ei kiirusta venemaale naasmisega. Väljaannete The Bell ja Deutsche Welle andmetel ei plaani naasmist ka Soome rehvitootja Nokian Tyres, Läti elektroonikamüüja ELKO Group, Hollandi holding Ingka Group (millele kuulub IKEA), Jaapani autotootja Nissan, Prantsusmaa jaemüüja Decathlon ja mitmed teised Saksa suurettevõtted: nafta- ja gaasitootja Wintershall Dea, autotootja Volkswagen, Henkel ja Adidas.

Selle taustal teatavad RBC allikad, et venemaa turule naasmine keelatakse neil ettevõtetel, kes võimude hinnangul rahastasid Moskvale „vaenulikke” struktuure. Valitsuse väljatöötatud esialgsete kriteeriumide kohaselt võidakse tagasilubamisest keelduda järgmistel juhtudel: Ukraina relvajõudude toetamine, „ebasoovitavate organisatsioonide” rahastamine, koostöö „välisagentidega” või venemaa Föderatsiooni suhtes „vaenuliku positsiooni” demonstreerimine.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised