Sõja ülevaade: 1151. päev – suure surve peale ühe küla kaotus
Avaldatud: 19 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. aprill 2025:
sellise surve peale ühe küla kaotus polegi kõikse halvem päev.
1. Jagus nii droone kui rakette.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta, aga pisu pommitamisega kahes uues suunas on Ukraina alustanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu suutis Ukraina põhjapoolsemat sillapead vähendada.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: ühe küla üle kontrolli Ukraina kaotas..
8. Donetsk: tihe surumine kolonnides jätku,s aga seni veel suuremaid muutusi pole rindejoones tuvastanud.
9. Lõunarinne: kitsastes lõikudes kolonnides surumist mitmes kohas jagus, muutusi rindejoones siiski mitte.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump kinnitas, et USA võib Ukraina rahukõnelustest välja astuda.
12. USA pakkus putinile sanktsioonide leevendamist, Ukrainat väljaspool NATO-t ja kontrolli vallutatud alade üle.
13. venemaa pakub sõjas osalemise eest kodakondsuseta inimestele passe.
14. Krasnodaris üritas umbes 100 desertööri taas oma üksusest põgeneda.
15. venemaa ründas Sumõ oblasti energiarajatisi pärast moratooriumi lõppemise väljakuulutamist.
16. Peterburi üliõpilane saadeti vangi ühe ukraina luuletaja luuletustega paberilehe eest.
17. Lühiuudised
New York Times: isegi kui praegune sõjaline ja rahaline toetus Ukrainale, mis võeti vastu Joe Bideni eesistumise viimastel kuudel on lõpusirgel, on USA Kongressi Ukraina toetajate sõnul Valges Majas või Kapitooliumi mäel vähe tõsiselt võetavat arutelu uue abipaketi üle. Euroopa ametnikud väidavad, et nad ei ole isegi saanud kinnitust, et USA jätkab Ukrainale luureandmete varustamist, mis on võtmetähtsusega tema suutlikkuses rünnata vene vägesid ja infrastruktuuri. Väljaanne märgib ka, et tegelikult kui Valge Maja räägib täna oma suhetest Ukrainaga, räägib ta tavaliselt rohkem sellest, mida ta saab, mitte sellest, mida ta kavatseb anda.
162 vene poole rünnakut ja kaotuste numbrid näitavad tuntavat rünnakute tugevuse langust ehk siis eile soomust vähem, tsikleid rohkem. Pisu vist see kinnitab arvamust, et nende kompanii ja suurem soomuse ühikute kokku panemine rünnakuks eip lähe väga lihtsalt. Sektoriti suuri muutusi aktiivsuses polnud, suurim tõus Kupjansk-Kreminna sektori põhjaosas ja Toretski kandis. Liugpomme, kaudtuld ja kamikaze droone ikka kõrges mahus.
Jätkuvalt on väga kõrged kaudtuleüksuste kaotused ning muu tagalatoetuselemendi omad ka ehk siis juba pisu hakkab lootma, et no peaks see hakkama vähemalt osades sektorites mõju avaldama. Kui kahurite tööd võtab üha enam üle droonindus ja lennundus, siis tsiviilsõidukid varustamist ja jalaväelaste transporti. Juba mingis ajaperioodis tunnetab, et kild siit, kild sealt, et vene pool on hakanud uuesti varusid rohkem koondama ja sestap igatsuguse lao tabamisega tekib vene poole varustuseahelas rohkem tõrkeid ja võib-olla on pisu rohkem lumepall õiges suunas veerema hakanud.
Kipub kõhutunde pealt arvama, et ruutkilomeetri hind vene poolele vaid tõusuteel ning „toredate uudiste puudumine” venemaalt seoses värbamise plaani eduka täitmisega pole paha.
1. Harkivis on venemaa raketirünnakus vigastatute arv tõusnud 112-ni, sealhulgas 8 last.
Sumõ energiarajatised said eile pihta (vt p 15).
Zaporižjas ja Slovjanskis töötas öösel õhutõrje saheedide vastu. Kahjuks kostus siiski ka maapealseid plahvatusi.
Odessa suunas läks raketirünnak.
vene pool sai raketiga pihta ühele HIMARS-ile.
Piiri ja rindelähedus ikka sajus.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: kui vene pool jätkab jõupingutusi edenemaks sügavamale Sumõ poole ja likvideerimaks Ukraina kontrollitavat ala Belgorodi oblastis (muutusi rindejoones kummaski lõigus siiski ei tuvastanud), siis on Ukraina muutunud aktiivsemaks nii droonide kui lennurünakutega ühes sektoris varasemast Kurski sektorist 50 km loode pool ja ühes sektoris Brjanski suunal. Isegi on teateid paari maanteesilla ära laskmisest (vähemalt üks video AASM Hammer pommiga silla tabamisest). Hetkel veel ei hakka arvama, kas Ukrainal päriselt miskit suuremat plaanis või pigem tähelepanu kõrvale juhtimine…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina omad on asunud pisu jõulisemalt suruma vene põhjapoolsemat sillapead ja on mõnes kohas suutnud oma eesmisi possasid pisu edasi nihutada.
Lõunapoosemas jätkab vene pool tugevat survet, aga eile täiendavaid vene poole edenemisi ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta rindejoones, aga siingi on enam hakanud aktiveeruma igatsugu kergsõidukid.
7. Bahmut: vene pool jätkab survet põhiliselt kahelt poolt Toretskist möödumiseks, sest siinsed avaramad väljad pakuvad selleks paremaid võimalusi kui läbi puruks pommitatud Toretski linna ning eile suudetu täielikult enda kontrolli alla saada linnast edelas olev Suhha Balka küla. Senise teadmise järgi on alles ka vene eenduv kombits Toretskist 6 km põhja pool aga selle edasist laienemist pole tuvastanud ja vist pole ka seni vene pool suutnud rajada possasid sellele maanteele kuni linnani täies ulatuses.
8. Donetsk: survet kõigis sektorites jagus aga püsivamaid muutusi siiski ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkast põhja pool, Robotine ja rinde läänesektoris jätkub pigem kitsamates lõikudes tugev surumine ning kasvatab arvamust, et korraga laial alal surmiseks võimet piisavalt ei jagu või siis negatiivsem variant, et kuskil suuremt rusiskat kokku koondatakse aga sellest veel miskit kuulnud pole.
10. Herson: muutusteta.
11. USA president Donald Trump ütles, et Washington võib lõpetada Ukraina-teemalistel rahuläbirääkimistel osalemise, kui üks osapooltest takistab kokkulepete saavutamist. Tema sõnad kõlasid vahetult pärast välisministeeriumi sekretäri Marco Rubio avaldust USA võimalikust keeldumisest vahendamisest, kui konflikti lahendamisel lähitulevikus edusamme ei saavutata.
„Kui üks pool muudab sõja lõpetamise mingil põhjusel äärmiselt keeruliseks, siis me lihtsalt ütleme: „Te olete lollid, te olete idioodid, te olete kohutavad inimesed” ja lahkume. Aga ma loodan, et see ei jõua selleni. Ma usun, et meil on kõik võimalused selle olukorra lahendamiseks,” ütles Trump (tema juttu edastas Associated Press). Ta rõhutas, et USA ei püüa sõda kiiresti lõpetada: „Me ei püüa kiiresti sõja lõpetada: see on nädal või kaks – aga see peab olema kiire. Me räägime tuhandetest eludest. Keskmiselt hukkub nädalas 2500 noorsõdurit. Tahame selle peatada ja inimesi päästa.”
Küsimusele, kas USA jätkab läbirääkimisprotsessist taganemise korral sõjalisi tarneid Ukrainale, keeldus Trump vastamast. „Ma ei ütle seda, sest olen kindel, et suudame rahu saavutada,” ütles ta. President lükkas tagasi ka väite, et kreml kasutas teda lihtsalt diplomaatilises mängus vahendina. „Ei, keegi ei mängi minuga. Ma tõesti üritan aidata. Vaatame, kas saame hakkama. Ma arvan, et koefitsiendid on väga head ja kõik läheb õiges suunas,” ütles Trump.
Varem ütles Marco Rubio, et Trump on valmis olukorra muutumatuks jäämisel vahendusest keelduma. „See ei ole meie sõda. <…> Me ei kavatse protsessi venitada nädalateks ja kuudeks. Peame lähipäevil – me räägime päevadest – otsustama, kas lähinädalatel on reaalne võimalus kokkuleppele jõuda. Kui jah, siis jätkame. Kui ei, siis on meil teised prioriteedid, millele peame keskenduma,” ütles Rubio ja lisas, et USA president keskendub endiselt rahukokkuleppe saavutamisele.
Njah, päris keeruline on elada riigis, kui sai ei tea, millise pöörde või varasemast erineva seisukoha riigi juhtkond teeb ja nii igapäevaselt.
12. USA esitas oma liitlastele Ukraina jaoks relvarahu plaani, mis hõlmab venemaa kontrolli säilitamist vallutatud alade üle, Moskva-vastaste sanktsioonide leevendamist ja Kiievi NATO-sse vastuvõtmise plaanidest loobumist. Bloomberg teatab sellest, viidates olukorraga kursis olevatele Euroopa ametnikele. Trumpi administratsiooni plaani arutati neljapäeval Pariisis toimunud kohtumisel Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, samuti Suurbritannia ja Saksamaa diplomaatidega eesotsas eriesindaja Steven Witkoffi ja välisministri Marco Rubioga, teatasid agentuuri allikad.
Esialgset plaani ei ole veel arutatud Ukrainaga, kes aga nõustub relvarahuga, kui kreml annab sarnase nõusoleku, teatasid Bloombergi allikad. Nad rõhutasid, et eellepe ei ole lõplik rahuleping ning selle saatus sõltub Moskva seisukohast: igasugused läbirääkimised on mõttetud, kui putin nõus pole. Euroopa riigid aga ei tunnista okupeeritud maid vene omadeks, ütlesid allikad.
Päev varem pidas Rubio kõnelusi venemaa välisministri sergei lavroviga, misjärel esitas Valge Maja kremlile sisuliselt ultimaatumi. Washington ootab venemaalt vastust nädala lõpuks, ütles USA president Donald Trump neljapäeval. Ühendriigid võivad Ukraina lahenduse vahendamise lõpetada, kui rahu poole liikumise märke niipea ei ilmne, ütles Rubio reedel.
Tema sõnul ei ole USA veel valmis üksikasjalikult arutama julgeolekugarantiid, mida Ukraina nõudis. Bloombergi tsiteeritud Euroopa ametnikud aga rõhutavad, et sellised garantiid on relvarahu tagamiseks vajalikud. Agentuuri allikad ütlesid, et pariisi saabunud Ukraina delegatsiooni ülesannete hulgas nii võimaliku relvarahu jälgimine kui ka rahuvalvekontingendi olemasolu. Nad ütlesid, et USA ootab kokkulepet mõne nädala jooksul.
Washington suhtub venemaa-Ukraina sõjalise konflikti lahendamise võimalikkusesse optimistlikult, ütles USA asepresident J. D. Vance reedel Roomas kohtumisel Itaalia peaministri Giorgia Meloniga. „Isegi viimase 24 tunni jooksul arvame, et meil on huvitavaid asju, millest teatada,” ütles Vance. „Oleme optimistlikud, et loodetavasti suudame selle sõja lõpetada.”
13. venemaa valitsus on esitanud riigiduumale seaduseelnõu, mis lubaks kodakondsuseta isikutel asuda lepingu alusel vene armeesse. Dokument on üles pandud parlamendi alamkoja veebisaidile. Eelnõu seletuskirja kohaselt tehakse ettepanek teha muudatusi föderaalseaduses sõjaväeteenistuse kohta. Uuendus näeb ette, et kodakondsuseta isikud saavad sõlmida teenistuslepinguid mitte ainult venemaa relvajõududes, vaid ka teistes sõjalistes koosseisudes.
Muudatused mõjutavad ka teisi määrusi, eelkõige vene Föderatsiooni kodakondsuse seadust. Nagu selgitas Vedomostile venemaa Juristide Ühenduse juhatuse esimees vladimir gruzdev, võrdsustatakse dokumendis kodakondsuseta isikud lepingut sõlmida soovivate välisriikide kodanikega. Pärast teenistuse läbimist on neil võimalik saada venemaa kodakondsus lihtsustatud korras. FSB piiriteenistuse andmetel sisenes ainuüksi 2024. aastal venemaale 89 118 kodakondsuseta isikut (välja arvatud turistid ja transiitreisijad).
Ettepaneku lubada kodakondsuseta isikutel lepingu alusel teenida esitas venemaa justiitsministeerium esmakordselt aprillis. Algatust toetasid siseministeerium, FSB, välisministeerium, föderaalne karistusamet, kaitseministeerium, samuti seadusandliku tegevuse valitsuskomisjon.
Varem, 2024. aasta alguses, allkirjastas putin dekreedi, millega antakse õigus lihtsustatud kodakondsusele välismaalastele, kes on sõlminud sõjaväeteenistuse lepingu vähemalt üheks aastaks sõjalise erioperatsiooni ajal. Määrus kehtib ka nende pereliikmete – abikaasade, laste ja vanemate – suhtes. Kodakondsustaotluse läbivaatamine ei tohiks kesta kauem kui üks kuu.
Enne seda, 2022. aasta septembris, oli putin juba välja andnud dekreedi, mis lubas aastase lepingu sõlminud ja vähemalt kuus kuud lahingutingimustes teeninud välismaalastel saada kodakondsuse lihtsustatud korras – ilma elamisloata ja viieaastase vene Föderatsioonis elamiseta. Varasemad määrused nõudsid kolmeaastast lepingulist teenistust. 2023. aasta mais uuendati määrust: kaotati sõjalistel operatsioonidel osalemise nõue ning taotluste läbivaatamise tähtaeg lühenes ühe kuuni.
Njah, aasta teenisid sõjas, said korraks koju ja kodakonsus ja kohe sõtta tagasi sind võetakse, sest siis on juba seaduse sunnijõud taga… aga jätkuvalt tundub, et pisu enam hakkab see värbamise king siiski venemaal pitsitama, sest kuidagi on meedias juhtfiguuride hõisked, kui hästi värbamisplaani täitmine edeneb, ära kadunud.
14. Umbes sadakond vene sõjaväelast, kes olid varem loata teenistusest lahkunud, üritasid järjekordselt põgeneda ühest Krasnodari sõjaväekomandatuuri asukohast. Sellest teatas julgeolekujõududele lähedal olev Baza kanal. Intsident leidis aset 18. aprilli õhtul. Kanali andmetel on kõik intsidendis osalejad nn „СОЧники” (väelased, kelle staatus on oma üksusest ilma loata lahkumine). Neid peeti spetsiaalselt aiaga piiratud sektoris komandandi territooriumil, kuid umbes 100-liikmeline seltskond murdis läbi aia ja sisenes objekti põhiterritooriumile.
Nagu Baza täpsustab, ei olnud põgenikud relvastatud ning juhtum toimus ilma inimohvrite ja vigastusteta. Praegu on komandantuur ümbritsetud politsei ja vene rahvuskaardiga. Praegu pole teada, kas kellelgi sõduritest õnnestus põgeneda.
InformNapalmi luurekogukonna avaldatud ja projekti Frontelligence Insight OSINT analüüsitud andmete kohaselt oli üksusest loata eemalviibimise ja muul viisil vene armees teenistusest kõrvalehoidmise dokumenteeritud juhtumite koguarv 2024. aastal 50 554. Desereerumisjuhtumite jaotus sõjaväeringkondade lõikes on järgmine: Lõuna sõjaväeringkond (SMD) – 22 577 juhtumit; Kesksõjaväeringkond (CMD) – 13 769; Moskva sõjaväeringkond (MVO) — 7778; Ida sõjaväeringkond (VVO) — 3378; Leningradi sõjaväeringkond (LenVO) — 3052.
Kõige rohkem (ligi 12 000) kriminaalasju seoses sõdurite ja ohvitseride teenistusest põgenemisega algatati – Lõuna sõjaväeringkonnas. Just Lõuna sõjaväeringkonda kuulub isehakanud LDNR üksustest moodustatud armeekorpus.
15. vene armee ründas Ukrainas Sumõ oblastis energiataristu rajatisi. Ettevõte Sumõoblenergo teatas sellest oma ametlikus Telegrami kanalis. Löök toimus vahetult pärast seda, kui kreml teatas energiarajatiste pommitamise moratooriumi lõpetamisest.
„Julgeoleku kaalutlustel me rünnaku üksikasju ja tagajärgi ei avalda, et mitte anda vene armeele võimalust oma edasist tegevust kohandada. Energeetikainsenerid töötavad tõhustatud režiimis, et taastada elektrivarustus igas kodus,” seisis ettevõtte avalduses. Piirkonna elanikke kutsuti üles järgima infovaikust – mitte avaldama sotsiaalvõrgustikes löögi tagajärgede kohta fotosid, videoid ega muud teavet, mida venemaa saaks kasutada mürskude reguleerimiseks ja Ukraina energiasüsteemi olukorra analüüsimiseks.
Konotopi (Sumõ piirkond) linnapea Artem Semenihhin teatas, et linna lähedal toimus löök. Ohvreid tema sõnul ei olnud. Ta kinnitas, et rünnak kahjustas energiataristu rajatist, kuid kinnitas, et spetsialistid tegelevad juba selle taastamisega. Semenikhin rõhutas ka kodanikepoolse teabe varjamise olulisust.
18. aprilli pärastlõunal teatas venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov, et ajutine energiaobjektide rünnakukeeld on ametlikult lõppenud. Samas täpsustas ta, et pärast moratooriumi lõppemist putinilt uusi korraldusi ei laekunud. 30-päevase moratooriumi kehtestamise otsuse tegi putin 18. märtsil pärast telefonivestlust USA presidendi Donald Trumpiga. Vestluse järel andis venemaa riigipea korralduse ajutiselt peatada löögid Ukraina energiataristu objektidele. Algatust toetas ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Mõni päev enne selle perioodi lõppu teatas peskov, et putin langetab otsuse moratooriumi võimaliku pikendamise kohta pärast Washingtonist täiendava teabe saamist.
16. Peterburi Petrogradi kohus mõistis 19-aastasele Daria Kozõrevale süüdistuse vene armee korduva diskrediteerimise juhtumis (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 280.3). Tüdruk saadeti 2 aastaks ja kaheksaks kuuks kolooniasse, vahendas Mediazona. Prokurör taotles Kozyrevale kuut aastat üldrežiimiga paranduskolooniat.
Kriminaalasi algatati Kozõreva vastu pärast seda, kui ta kleepis Ukraina-vastase sõja alguse aastapäeval (2024. aastal) Peterburis luuletaja Taras Ševtšenko monumendile voldiku tsitaadiga tema luuletusest „Testament” (või „Leping”), mis sisaldab eelkõige üleskutset võidelda Ukraina rahva vaenlaste vastu. Samuti pidas venemaa riik kuriteoks süüdistatava Sever.Realiile antud intervjuus koletu ja kuritegeliku sõja kohta öeldud sõnu. Tüdruk veetis umbes aasta eeluurimisvanglas ja veebruaris vabastati ta teatud tegevuskeelu alusel. Kozõreva visati tema poliitilise positsiooni tõttu välja ka Peterburi Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnast.
„Loomulikult unistan, et Ukraina saaks tagasi iga tolli oma maast, sealhulgas Donbassi ja Krimmi. Usun, et ühel päeval mu unistus täitub. Kunagi mõistab ajalugu kõike õiglaselt. Aga Ukraina võitis ikkagi,” ütles kohtualune oma lõppavalduses. Ta ei tunnistanud end süüdi.
2024. aastal mõisteti vene armee korduva diskrediteerimise artikli alusel süüdi 63 inimest (2023. aastal oli selliseid süüdimõistvaid kohtuotsuseid 46), arvutas kanal „Me saame seletada” vene Föderatsiooni ülemkohtu kohtuosakonna andmete põhjal. Varem võttis riigiduuma vastu seaduse, mille kohaselt karistatakse sõjaväe diskrediteerimise eest „omakasu põhjustel või tasu eest” kohe (ilma eelneva halduskaristuseta) kuni 7-aastase vangistusega koos vara konfiskeerimisega.
Hiljuti saatis Hantõ-Mansiiski kohus sama artikli alusel vangi 51-aastase turvatöötaja, kes kritiseeris vene sõdureid, keda ta nimetas „kahurilihaks”. Vestlus selle üle toimus turu suitsuruumis.
17. Lühiuudised
venemaa Julgeolekunõukogu asejuhi dmitri medvedjeviga seotud ettevõtted ja fondid said 2024. aastal 8 miljardit rubla ( 80 miljonit eurot) kasumit, mis oli nende jaoks rekordiline näitaja. See tuleneb organisatsioonide finantsaruannetest, mida vaatas läbi väljaanne „Me saame seletada”. medvedevi impeeriumis näitas parimat sooritust Toscanas viinamarjaistandusi omav ettevõte „FinconsultingK”. Kui 2023. aastal saadi 941 miljonit rubla kahjumit, siis 2024. aastal jõuti 4,1 miljardi rublase kasumini. Kolm korda kasvas ka taliolümpiaspordi toetusfondi kasum, 772 miljonilt 2,5 miljardile rublale. Samuti kasvas 865 miljonilt 926 miljonile rublale Gradislava Fondi kasum, kellele kuulub medvedjevi pärand Plyos.
Moskva ja Kiiev korraldavad Araabia Ühendemiraatide (AÜE) vahendusel laupäeval, 19. aprillil uue kinnipeetavate vahetuse. Reuters teatab sellest, viidates läbirääkimiste edenemisega kursis olevale allikale. Küsimus puudutab enam kui 500 vene ja Ukraina vangi vahetust, sealhulgas 46 haavatud sõjaväelast, ütles allikas. Tema sõnul osaleb vahetuses mõlemalt poolelt 246 vangi.
Leedu tugevdab Suwałki koridori venemaa võimaliku sissetungi vastu – aastaks 2028 uuendatakse üle 100 km teid ja 8 silda, lisaks uued kontrollpunktid ja tõkked, vahendab Politico. See on üks NATO haavatavamaid koridore.
Zelenski kehtestas Hiina ettevõtetele sanktsioonid väidetava relvatarne tõttu venemaale. Mõjutatud: Beijing Aviation and Aerospace Xianghui Tech, Rui Jin Machinery, Zhongfu Shenying Carbon Fiber. Need ettevõtted pakuvad mitmesuguseid kahesuguse kasutusega kaupu. Peking ei ole kommenteerinud teavet Hiina ettevõtete kohta, mis aitavad venemaa relvatootmist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
