Sõja ülevaade: 1148. päev – edenes kumbki pool
Avaldatud: 16 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. aprill 2025:
edenes kumbki pool aga juba teine päev pole enam vene pool suutnud varasemat tugevat tempot tervel rindel hoida.
1. Suurem ports Odessa pihta.
2. Vist hakkab Ukraina taas miskit murepilvi venemaa kohal põhjustama.
3. Kursk/Belgorod: survet jagus, muutusi mitte.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eip lõuna sektoris olukorrast hetkel aru saa…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: üks muutus vene poole kasuks ja pisu liialt kaugele soomusega jõutakse..
8. Donetsk: kumbki pool pisu edenes.
9. Lõunarinne: Ukraina omad ühe asula tagasi said.
10. Herson: muutusteta.
11. putin konstanteeris ehituskriisi algust venemaal.
12. Trump kavatseb ÜRO ja NATO jätta ilma USA rahata.
13. venemaa naftatulud langevad.
14. Indoneesia eitas venemaa sõjaväebaasi avamise plaani.
15. narõškin nõudis Ukrainalt 4 okupeeritud piirkonna ja Krimmi loovutamist rahulepingu sõlmimiseks venemaaga, aga mitte ainult…
16. Lühiuudised
„Sõda seisneb otsuses mitte surma karta. Kuid Ukrainas oma rahva eest suremisest ei piisa. Peate olema valmis tapma,” ütles Valerii Zalužnõi, endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja ja praegune suursaadik Ühendkuningriigis.
111 vene poole rünnakut ehk siis varasemat tempot pole hetkel hoida suudetud. Sektorite kaupa suuri muutusi aktiivsuses pole. Liugpomme (177), kaudtuld (6600) ja kamikazedroone (2923) ikka palju ehk siis tugev rinde töötlus jätkub ja kinnitab vene poole tahet tugevat survet jätkata.
Tundub, et eile ja üleeile enam ei suudetud sellist soomuse massi rünnakule lükata ning jätkuvalt arvamusel, et vene poolel pole enam nii lihtne suuremaid soomusegruppe rünnakuteks organiseerida ja selleks peab kokku panema erinevate üksuste koosseisud, mis võtab pisu rohkem aega, sest oma osa sellest annavad vaidlused ja segadus logistilise tagamisega ning alluvussuhte paika panemised. Lisaks kehvale koostööle puudub sidusus üksuste vahel ja rünnakul teiste üksuste koosseise ei toetata. See annab Ukraina omadele pisu enam võimalust neid üksusi töödelda.
vene poole kaudtuleüksuste kaotused ikka väga kõrgel ning piisavalt head ka muu tagalatoetuselemendi tabamise omad. Lisaks tabatakse võimekamaid vene seireseadmeid.
1. Ööl vastu 16. aprilli sooritasid vene väed ründedroone kasutades järjekordse rünnaku Odessale. Rünnak kahjustas tsiviilinfrastruktuuri, elumaju ja ladusid. Kolm inimest said vigastada.
Mõni droon jõudis ka Poltaava kanti, rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus.
2. 15. aprilli öösel ja hommikul Kurski oblasti pealinnale toimunud rünnaku tagajärjel tabasid Ukraina väed venemaa relvajõudude 448. raketibrigaadi dislokatsioonipunkti, mis vastutab möödunud pühapäeval Ukrainas Sumõ linnale 35 hukkunuga rünnaku eest. Sellest teatas Ukraina relvajõudude peastaap. Ukraina rünnakus Kurskile, milles hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest, korraldas drooniüksus Ukraina relvajõudude erioperatsioonide vägede ja Ukraina julgeolekuteenistuse toel „koostöös teiste Ukraina kaitseväe komponentidega”. Lisaks dislokatsioonipunkti hävitamisele teatasid Ukraina sõjaväelased laskemoona sekundaarsest plahvatusest, kuid üksikasju ei avaldanud.
„Sihitud ja süstemaatilised lahingutegevused vene sissetungijate oluliste sõjaliste objektide vastu jätkuvad kuni vene Föderatsiooni relvastatud agressiooni lõpuni meie riigi vastu,” teatas Ukraina relvajõudude peastaap.
Ukraina UAV droonid tegutsesid Novošahtinski lähedal, venemaa naftatöötlemistehas. Õhutõrje oli aktiivne. Tulemusi ei tea.
Feodossijas naftabaasi lähedal midagi plahvatas. Suitsu olla palju, leeki vist mitte.
3. Kursk/Belgorod: vene poole survet jagus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunasektoris olukord üha pingelisemaks läheb ning egas selle hetkeseisu fikseerimisega ülikeeruline, sest enamuse blogijate kaardid annavad väga erineva olukorra pildi. Mõni näitab, et peaaegu Zerebetsi idakaldale pole Ukraina üksusi jäänud, teised aga annavad infot, et Kreminnast edelas asuvas metsaalas on seni Ukraina väga aktiivne ja kaardil Ukraina kontrollitav ala sinna metsamassiivi sisse ulatub.
Küll tulevad signaalid, et Ukraina on muutunud lõunasektori sillapea vähendamiseks aktiivsemaks ning võis Nove küla juures seisu parandada. Eks see esimene võtme koht ole, et mitte lasta vene poolel jõuda järgmise maanteede süsteemini, kus palju hargnemisi ja teede kvaliteet kordades parem, kui sinnani minev üks kehva tee.
6. Siversk: muutusteta aga vene pool on viimasel paaril nädalal üritanud vist üle Siverski Donetsi jõe uusi dessante teha Bilohorivka külast lääne pool. Seni need õnnestunud pole.
7. Bahmut: Tšassiv Jari kui Toretski vahel jõuab vene soomus üha sügavamale Ukraina possade vahele, enne kui nad hävitatakse. See pisu muret teeb, sest võimalik, et ressurssi puudus on hakanud siinset Ukraina väge mõjutama. Hetkel on teadmata, kas vene possad Toretski linnast 6 km põhjas on alles või mitte aga loodab paari päeva jooksul targemaks saada. Kindlasti üritab vene pool enne 9. maid ette kanda, et Toretsk on vallutatud. Njah, pilte sellest muidugi ei avaldataks.
Lisaks sai vene pool edasi Toretski linnast edelas (New-Yorkist läänes), hõivates mõned põllud nende vaheliste metsaribadega Suha Balka asulast läänes. Siin suunal on juba mitmes kord vene pool saanud sammu edasi aga veel ei muutu seoses Toretski kaitsmisega see suund ohtlikuks, sest suund asub kahe jõe vahelises koridoris, mille laius on 4-5km ja lõpeb nende jõgede ühinemisega u 15km kaugusel. Ida poolsem jõgi eraldab seda suunda Toretski linnast.
8. Donetsk: kumbki pool pisu edenes.
Ukraina omad said tagasi varem kaotatud positsioonid Novõ Trudi küla piirkonnas, mis asub Donetski oblastis Pokrovskist kolm kilomeetrit lõuna pool.
Samal ajal kahjuks on vene pool saanud tagasi osa kaotatud possasid teisel pool Pokrovskist väljuvat edela suunalist maanteed nii Kotline kui Udatšne asulas.
Ukraina üksused suutsid saada tagasi osa kaotatud alast lõunasektoris Dneproenergia piirkonnas Novopavlovski suunas.
Vesele–Skudnes tõrjuti RU massiline pealetung 25 sõidukiga — hävitati 100+ sissetungijat, 4 tanki, 9 IFV-d. Video isegi sellest juba üles riputati.
Pingeline seis jätkub ning enamus sektorites peab vene pool jätkama surumist kas ratastel või lintidel, sest avatud maastikul on vahemaad pikad ja vaid jalavägi ei jõuaks mingil moel ilma liikuriteta Ukraina possadeni. Head meelt teeb, et Ukraina on jälle pisu aktiivsemaks muutunud ja suudab jälle teha vasturünnakuid, mis toob kohati muutusi rindejoones.
9. Lõunarinne: muutustega. Tugevam surumine ikka sektori idaservas Velika Novosilka kandis ning seni pole lõppenud vene poole ponnistused sektori lääne tiival aga edenes hoopis Ukraina ja sai tagasi enda kontrolli alla Velika Novosilkast põhjas Dniproenerhia asula.
10. Herson: muutusteta. Njah, isegi kõiki Ukraina sillapeasid pole seni suutnud vene pool Dnepri idakaldal hävitada ning tundub, et on vähenenud ka nende domineerimine Dnepri deltas olevatel saartel aga arvatavalt siiski peatselt siingi pisu vene poole surve tõuseb.
11. venemaa ehitusettevõtted seisavad silmitsi nõudluse langusega, on järsult vähendanud ehitusmahtusid ja võivad olla sunnitud oma ärisid kärpima või isegi sulgema, ütles putin teisipäeval riiginõukogu istungil. „Uute projektide käivitamine on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 23%. Arendajate võlad kasvavad, mis ohustab nende äritegevuse jätkusuutlikkust, sealhulgas turult lahkumist ning võib kaasa tuua hõive vähenemise tööstuses, mõjutades negatiivselt kogu majandust,” ütles putin.
putin nõudis varem riiklike projektide raames, et venemaale ehitataks 1,38 miljardit ruutmeetrit elamispinda, sealhulgas 663 miljonit aastaks 2030. „Praegu aga, arvestades praegust majandusolukorda ja makromajanduslikku keskkonda, on oht aeglustuda,” tõdes president. „Riigis tervikuna on elluviimisel juba üle kahe tuhande elamuehitusprojekti, mille valmimise tähtajad on poole aasta võrra edasi lükatud. Arendajad seisavad silmitsi nõudluse vähenemisega.”
Ehitusprojektile andis hoobi soodushüpoteeklaenude kustutamine ja vene Föderatsiooni Keskpanga baasintressi tõstmine 21%-ni. Pangad tõstsid hüpoteeklaenude maksumuse tasemele, mida majandus pole 2000. aastate algusest peale näinud (umbes 30%) ja selle tulemusena: hüpoteeklaenude väljastamine langes eelmisel aastal ligi 40% ja 2025. aasta alguses uuendas keskpangast saadava statistika 7 aasta miinimumi.
Märtsis alustati Dom.RF andmetel ehitusega 3,6 miljonit ruutmeetrit ja I kvartalis 8,1 miljonit ruutmeetrit. Mõlemad näitajad on ligi veerandi (24%) võrra väiksemad kui aasta varem. Eriti suur langus registreeriti Moskvas ja Moskva regioonis, kus käivitamised vähenesid poole võrra (-51%). Laenu puudumisel langes ka arendajate müük: näiteks Moskva oblastis müüdi uuselamutes kortereid veerandi võrra vähem kui aasta varem ja Nižni Novgorodis 40%. Riigis kokkuvõttes on uute korterite müük DOM,RF hinnangul vähenenud 22%.
See tõotab probleeme arendajatele, kellel on kogunenud 4,6 triljonit rubla võlga, millest enamik on ujuva intressimääraga laenud (st muutuvad sõltuvalt keskpanga baaskursist). Arvestades ehituskulude ja võlgade teenindamise kulude kasvu, muutub 2025. aastal kahjumlikuks iga kolmas valdkonna ettevõte, prognoosisid Jakov ja Partnerid analüütikud.
„Valitsus peab koos venemaa Pangaga võtma olukorrale adekvaatseid meetmeid,” ärgitas putin teisipäeval. Tema hinnangul on vaja välja töötada programm ehitusprojektide finantseerimiseks laenude intressimäärade ajutise subsideerimise kohta eelkõige väikelinnades. „Siin vajame loomulikult riigi toetust, mille tähtaeg väikelinnades on kasutusele võetud 2026. aastal,” ütles president.
Riiginõukogu istungil viibinud keskpanga juht elvira nabiullina meenutas, et arendajad saavad kõrgetest turuintressidest hoolimata ehituseks laenu keskmiselt 10% aastas. nabiullina lisas, et keskpanga prognoosi kohaselt peaksid hüpoteeklaenud 2025. aastal kasvama ka kõrgete intressimäärade juures – tänavu 3-8% võrreldes eelmise aasta 30%.
12. Donald Trumpi administratsioon on teinud ettepaneku kärpida välisministeeriumi ja USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) eelarveid 48 protsenti võrreldes summaga, mille Kongress neile käesolevaks aastaks eraldas. Valge Maja juhtimis- ja eelarvebüroo ettepaneku memo ei sisalda kahekümne rahvusvahelise organisatsiooni rahastamist ning humanitaarabiprogrammide rahastamist kärbitakse poole võrra.
Ajalehe Washington Post läbi vaadatud dokumendi kohaselt oleks välisministeeriumi ja USAID-i, mille Valge Maja soovib täielikult välisteenistusse liita, eelarve kokku 28,4 miljardit dollarit. See on 27 miljardit dollarit vähem kui 2025. aasta eelarve. Mõned seadusandjad ja endised ametnikud väidavad, et Kongress ei nõustu tõenäoliselt nii ulatusliku sekvestreerimisega.
Suurimad eelarvekärped, 90%, tehakse rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige on USA. Samal ajal lõpetatakse ÜRO, NATO ja veel 20 organisatsiooni ning rahvusvaheliste rahuvalvemissioonide rahastamine, öeldakse dokumendis, kuigi raha eraldatakse mitmetele teistele organisatsioonidele, sealhulgas Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile ja Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Administratsioonile. Humanitaarabi väheneb 54% ja rahvusvahelises tervishoius 55%.
Pärast memo ülevaatamist kutsus diplomaatide kutseühendus American Foreign Service Association Kongressi üles selliseid kärpeid sisaldavat eelarvet tagasi lükkama, nimetades Valge Maja ettepanekuid hoolimatuteks ja ohtlikeks ning öeldes, et need „tugevdavad selliste vastaste kätt nagu Hiina ja venemaa, kes püüavad täita taanduva USA jäetud tühimikku”.
Valge Maja teeb ka ettepaneku sulgeda kõik välisministeeriumi hallatavad haridus- ja kultuuriprogrammid, sealhulgas 1946. aastal Kongressi poolt loodud Fulbrighti haridustoetuste programm. Eelkõige tänu temale sai üle 40 tulevase riigipea ja valitsusjuhi osaleda rahvusvahelistes vahetusprogrammides. „See on sisuliselt meie rahvusvahelise mõju vahendite hävitamine,” ütleb endine välisministeeriumi ja riikliku julgeolekunõukogu ametnik Brett Bruen.
Valge Maja peaks esitama oma lõplikud eelarveettepanekud kongressile aprilli lõpus. Nii demokraadid kui ka vabariiklased on varem sõna võtnud USAID likvideerimise vastu, mis küll tegutses välisministeeriumi egiidi all, kuid on sõltumatu agentuur, mille eelarve kinnitab otse Kongress. Vastuseisu peaks tekitama ka ettepanek lõpetada NATO rahastamine. Selline samm võib tekitada “tõsiseid probleeme” alliansis, mille kogueelarve on 5 miljardit dollarit aastas, kuna teised riigid peaksid oma osamakseid üle võtma või kärpima, ütles Bideni administratsiooni kuuluv USA suursaadik NATO juures Julianne Smith
„See mõjutab NATO toimimise põhimehhanismi ja võib anda selle ühtsusele purustava hoobi. See ei ole tõsiseltvõetav eelarve. Ma ennustan, et ta põrkub vastu kaheparteilise opositsiooni müüri,” ütles senati välissuhete komitee välisministeeriumi ja USAID alamkomitee demokraat senaator Chris Van Hollen.
Endine senaator ja praegune välisministeeriumi sekretär Marco Rubio koostab oma eelarvet, kuid see hõlmab ka suuri kärpeid, sealhulgas kümneid tuhandeid 80 000 töötajast ning paljude konsulaatide ja muude diplomaatiliste asutuste sulgemist, ütlesid asjaga kursis olevad ametnikud. Rubio ütles kuu aega tagasi, et pärast USAID-i tegevuse ülevaatamist otsustasid võimud sulgeda 83% selle programmidest ning ülejäänud 17% (umbes tuhat) kontrollib välisministeerium tõhusamalt. „Nüüdseks tühistatud 5200 lepingut kulutasid kümneid miljardeid dollareid viisil, mis ei teeninud (ja mõnel juhul kahjustas) Ameerika Ühendriikide riiklikke põhihuve,” kirjutas Rubio toona sotsiaalmeedias.
13. Uurali naftahindade langus ja OPEC+ lepingu alusel tootmise vähenemine on tabanud venemaa majanduse eksporditulusid. 13. aprillil lõppenud nelja nädalaga langes naftafirmade tulu toornafta välismaale müümisest madalaimale tasemele alates 2023. aasta juulist, arvutas Bloomberg Arguse andmete ja tankerlaevanduse statistika põhjal. venemaa naftaekspordi keskmised mahud langesid agentuuri arvutuste kohaselt 3,13 miljoni barrelini päevas – võrreldes märtsi keskpaiga tasemega 10% ehk 320 tuhande barreli võrra päevas. Ja keskmine tulu barrelite eksportimisest välismaale langes 1,29 miljardi dollarini nädalas. Võrreldes kuutaguse tasemega langesid naftafirmade tulud 10% ja võrreldes 2024. aasta aprilliga enam kui kolmandiku ehk umbes 700 miljonit dollarit nädalas.
Täielik naftatulude kokkuvarisemine leidis Bloombergi andmetel aset aprilli teisel nädalal, kui venemaa naftafirmade peabrändi Uural langes hind hetkega alla 50 dollari barreli kohta. venemaa nafta müügihinnad langesid järsult kõikidel laevandussuundadel: Läänemerel 9,1 dollari võrra, Mustal merel 9,4 dollari võrra ja Vaikse ookeani sadamates 9,7 dollari võrra.
See on jätnud naftatootjad ilma 220 miljoni dollari suurusest nädalasest sissetulekust ja tõotab uusi probleeme eelarvele, mis on märtsis kaotanud juba 17% oma nafta- ja gaasituludest, võrreldes aastataguse summaga. Riigikassa olukorda raskendab tugev rubla, millest Bloombergi andmetel sai 2025. aastal maailma kõige kiiremini tugevnev valuuta. Praeguse vahetuskursi ja praeguse naftahinna juures võib eelarve planeeritud 10,8 triljonist nafta- ja gaasituludest jääda alla 3,1 triljoni rubla, hindab Management Company tegevjuht Alexey Tretyapikov.
Mittenafta- ja gaasitulud, mis võiksid kompenseerida toorainerendi kokkuvarisemist, kasvavad planeeritust aeglasemalt ning võivad aasta lõpuks olla ka 2 triljoni rubla võrra planeeritust madalamad ning see tõotab eelarvepuudujäägiks 3% SKT-st ehk 6,5 triljonit rubla, usub Tretjakov: „See on oluliselt rohkem kui 2020. aastal (siis oli 4,1 triljonit rubla).”
Sellistes tingimustes on rubla devalveerimine „paratamatu”, usub ekspert: dollari kurss võib tõusta 110-120 rublani. Renaissance Capitali analüütikud annavad sarnase prognoosi: kui nafta on 50 dollarit, langeb rubla dollari eest 108-ni. Praegu toetavad vene valuutat geopoliitilise normaliseerumise ootused, kuid rubla on tugevnenud, kirjutavad Raiffeisenbanki analüütikud. Nende prognoosi kohaselt tõuseb dollari kurss aasta lõpuks 95 rublani.
14. Indoneesia lükkas ümber teated, nagu oleks venemaa taotlenud luba kasutada riigi idapoolseimas Paapua provintsis asuvat Manuhua õhubaasi. „See teave ei vasta tõele,” ütles Indoneesia kaitseministeeriumi pressiesindaja Frega Wenas (tsiteerib Reuters). Australian Broadcasting Corporation (ABC) teatas, et Austraalia kaitseminister Richard Marles arutas olukorda oma Indoneesia kolleegi Syafri Syamsoeddiniga. Marlesi sõnul andis Syamsoeddin vestluse käigus mõista, et Indoneesia territooriumil ei paikne vene sõjaväelennukeid.
Paapua asub Austraalias Darwinist umbes 1200 kilomeetrit põhja pool ja seal asuvad kuus kuud aastas USA merejalaväe rotatsiooniüksused. Samal ajal moderniseeritakse Austraalias asuvaid õhujõudude baase, et mahutada Ameerika strateegilisi pommitajaid.
Varem teatas kaitseväljaanne Janes venemaa ja Indoneesia võimalikust sõjalisest koostööst. Artiklis väideti, et Moskva on huvitatud juurdepääsust Manuhua lennubaasi Biak Numforas, Paapuas, et majutada kauglennukeid. See väljavaade on tekitanud Austraalias ärevust, kuna baasis baseeruvad lennukid suudaksid jõuda Austraalia mandrile. Austraalia peaminister Anthony Albanese ütles peagi, et tema valitsus ootab Jakartalt selgitusi venemaa väidetava taotluse kohta.
Traditsiooniliselt on Indoneesia säilitanud neutraalsuse poliitika ja teeb sõjalist koostööd erinevate riikidega, sealhulgas Austraaliaga. President Prabowo Subianto võimuletulekuga 2024. aastal hakkas aga riigi kaitsepoliitika vektor nihkuma tihedama koostöö poole venemaaga. Juba enne ametlikku ametisseastumist külastas Prabowo Moskvat, kus pidas läbirääkimisi putiniga. Visiidi ajal nimetas ta venemaad Indoneesia “suureks sõbraks” ning avaldas soovi süvendada kahepoolseid suhteid kaitse-, energeetika- ja haridusvaldkonnas.
2024. aasta novembris pidasid Indoneesia ja venemaa oma esimesed ühised mereväeõppused Java ranniku vetes. 2025. aasta veebruaris võttis Prabowo Jakartas vastu venemaa Julgeolekunõukogu sekretäri sergei šoigu. Pooled arutasid sõjalise koostöö edasist arendamist, sealhulgas uute ühisõppuste korraldamise võimalust ja võimalikke venemaa relvatarneid.
15. Ukraina peab rahu sõlmimiseks loobuma venemaaga annekteeritud piirkondadest – Krimmist, Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastist, ütles venemaa välisluureteenistuse (SVR) direktor sergei narõškin TASS-ile. Tema sõnul näevad lepingu tingimused ette venemaa suveräänsuse tunnustamise ja praeguste territoriaalpiiride tunnustamise. Muude nõuete hulgas nimetas ta Ukraina mittetuuma- ja neutraalset staatust, aga ka demilitariseerimist ja denatsifitseerimist. Lisaks püüab venemaa tühistada kõik diskrimineerivad seadused, mis Kiievis pärast 2014. aasta riigipööret vastu võeti, lisas narõškin.
Veebruariks oli vene armee vallutanud 98,6% Luhanski oblastist, 62,6% Donetskist, 71,9% Zaporižjast ja 69,3% Hersonist. Veelgi enam, kahes viimases ei kontrolli see pealinnu – Zaporožjet (sõjaeelne rahvaarv umbes 706 tuhat inimest) ja Hersonit (275 tuhat). venemaa välisminister sergei lavrov ja julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu olid varem nõudnud okupeerimata alade loovutamist neljas nimetatud piirkonnas. Seda nõuab ka putin. Aprillis tegi USA eriesindaja Lähis-Idas ja venemaaga Ukraina-teemalistel läbirääkimistel võtmeisik Steve Witkoff USA presidendile Donald Trumpile ettepaneku seda ideed rahu saavutamiseks toetada. Samas pole ta selles küsimuses veel ühtegi otsust langetanud, vahendasid Reutersi allikad.
Selle taustal üritab venemaa rahukõnelusi venitada, et hõivata võimalikult palju territooriume, ütlesid neli teadlikku allikat ajalehele Moscow Times (TMT). kremlile lähedase ametniku sõnul kavatseb putin iga hinna eest saavutada täieliku kontrolli nelja Ukraina piirkonna üle, mis on juba vene põhiseadusesse kirjutatud. Samas märkis TMT vestluskaaslane, et olemasolev rühmitus ei ole suuteline Hersoni ja Zaporižja eest võitlema, mistõttu võib ta püüda hõivata teisi territooriume, näiteks osa Dnipropetrovski või Sumõ oblastist, ning seejärel neid vahetada, et saada oma halduspiiridesse soovitud piirkonnad.
Territoriaalsete muudatuste keeld on sätestatud Ukraina põhiseaduses. Volodõmõr Zelenski ütles, et järeleandmised selles küsimuses on Kiievi jaoks punane joon. „Me ei lähe selle peale,” rõhutas ta. Zelenski tunnistas, et Ukraina relvajõududel ei ole võimet kõiki vallutatud maid tagasi vallutada, kuid Kiiev loodab need diplomaatiliste vahenditega tagasi saada. Vestluses Trumpiga võttis Ukraina liider sõna sõja lõpetamise vastu praegusel kokkupuutejoonel, väljendades muret, et sel juhul surevad lahingute tagajärjel lõhestatud linnad lihtsalt välja, kuna keegi ei taha sinna tagasi pöörduda.
16. Lühiuudised
Poola ja Tšehhi soovivad keelata venemaa diplomaatidel vaba liikumise Schengeni tsoonis, edastab Rzeczpospolita. Põhjus? Tõenäoliselt pakuvad venemaa konsulaadid saboteerijatele kaitset vastuluure eest.
Serbia tee EL-i blokeeritakse, kui president Vučić osaleb venemaa 9. mai paraadil, ütlesid EL-i ametnikud Telegraphile.
Slovakkia peaminister Robert Fico teatas, et osaleb putini 9. mail Moskvas toimuval paraadil. EL-i muresid eirates nimetab ta end seaduslikuks juhiks ja ütleb, et keegi ei saa teda takistada.
Bulgaaria ei müü kaht tuumareaktorit Ukrainale, viidates riiklikule energiavajadusele. Pe4aministri asetäitja Zafirov ütles, et Bulgaaria peab arendama oma tuumavõimsust, eriti kui elektrihinnad maailmas tõusevad. Reaktorid olid mõeldud Hmelnõtski TEJ plokkidele 3+4.
Põhja-Korea on viimase 20 kuu jooksul venemaale üle andnud vähemalt 4 miljonit suurtükimürsku, mida kasutatakse aktiivselt Ukraina-vastases sõjas. Reutersi uurimine kinnitab, et tarneid tehakse massiliselt ja süstemaatiliselt – mööda mere- ja raudteemarsruute, mis on oluliselt tugevdanud vene armee sõjalist võimekust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
