Sõja ülevaade: 1147. päev – rindel üks vene poole edenemine
Avaldatud: 15 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. aprill 2025:
Atlandi ookean laieneb veelgi kiiremini… rindel vaid üks vene poole edenemine, tuntav vene poole surve langus, aga nii see ei jää.
1. Piiri ja rindeläheus ikka sajus.
2. Uus droonilaine venemaa kohal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta, kuigi survet jagus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, kuigi survet lõunasektoris jagus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta, tuntav surve langus.
9. Lõunarinne: muutusega.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump süüdistab sõja alustamises taas Zelenskit.
12. venemaad ootab ees dramaatiline naftatootmise langus.
13. Ameerika-Austria metallpakendite tootja venemaa tehased anti üle riigile.
14. vene võimud on asunud metsatööstust päästma.
15. USA-sse reisivatele EL-i ametnikele anti nuhkimishirmu tõttu uued tühjad telefonid.
16. Reuters: EL võib naasta venemaa gaasiostude juurde.
17. USA seadusandjad esitasid eelnõu Ukraina toetamise ja venemaa-vastaste sanktsioonide kohta.
18. Lühiuudised
„Meie linnadele korraldatakse iga päev venemaa rünnakuid. Nad on rünnanud üle 1700 kooli, tapnud üle 600 lapse ja tabanud 780 meditsiiniasutust. Oleme kaotanud 13 000 tsiviilisikut ja koguni 100 000 oma sõdurit. Maksame kõrgeimat võimalikku hinda,” Zelenski CBS-ile.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski teatas, et alates aasta algusest on Ukraina kaitsevägi hävitanud 11 583 vastase sõidukit ja eritehnikat. Kokku on alates 2024. aasta algusest viga saanud üle 35 tuhande ühiku vaenlase sõidukeid.
Kuniks Ukrainal jagub kõigis sektorites võitlustahtelisi sõdureid, kaudtulemoona ja droone, eip kuskil suuremat vene poole läbimurret tulemas ei usu.
99 vene poole rünnkut ehk siis langus kõigis sektorites. Küll jätkub väga kõrgel tasemel pommitamine lennukitelt (liugpomme 191) ja kaudtuleüksustega (6590) ning droonipilve tihedus (3275) ei taha ka väheneda ehk siis soov uuesti tempo üles saada on vene poolel ikka olemas.
vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotused jätkuvalt kõrged ja muu tagala osa vist uue rekordi tõi.
Eile langesid rünnakutel osalevate üksuste suurused. Tundub, et eip nii lihtsalt enam konveierit töös hoida suudeta, et kompanii kompanii järel rünnakutele saata. Kipub aga jätkuma taktika, et kas paar ühikut soomust ja suur ports kergliikureid või ainult kergliikurid avatud maastikel ja maanteedel. Jätkuvalt näeb, et juhtimismuresid rünnakutel olevatel üksustel jagub. Njah, kui juhtsoomuk pihta saab või ka kergliikurite seltskonna juhi tabamisel eip teata enam, mida edasi teha ning tihti ikka kogunetakse esmalt kokku, saadakse veel miskit kaela ja laiali valgutakse ning tundub, et juhtimist enam pole ning ei teata kohati isegi vist seda, kus endi possad asuvad, sest läbitud on päris pikk tee ning neid värskeid jälgi jagub kõikjale ja kuhu siis minna?
Järjest tõuseb maskeerimisoskuse vajadus, sest kumbki pool kasutab üha enam AI-d, et tuvastada anomaaliad maastikul või linnaruumis või siis ka igasugused liikumised. Kui võimekust jagub, siis üritatakse ikka oodata, kuniks keegi kuhugi majutusalasse läheb, et korraga tabada suurem ports seltskonda ja sedagi teeb kumbki pool.
1. Sumõ kant saab ikka väga palju liugpomme.
2. Kurskis oli öösel kuulda plahvatusi ja tulekahju puhkes elumajas; venemaa kaitseministeerium teatas ulatuslikust droonirünnakust sellele piirkonnale. Astra kanali sõnul teatasid Kurski elanikud kella 2.30 paiku öösel suurest hulgast plahvatustest. Internetis avaldati ka fotod ja videod väidetavalt droonirünnakust põhjustatud elukorrusmaja tulekahjust. venemaa avalikud lehed ei teatanud muudest tagajärgedest. Hiljem teatas venemaa kaitseministeerium, et Kurski oblasti kohal tulistati väidetavalt alla 109 Ukraina UAV drooni. Lisaks tulistati väidetavalt alla kolm drooni Voroneži oblasti kohal ning üks Moskva, Brjanski ja Orjoli piirkonna kohal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta, kuigi survet jagus. Tundub, et põhitrassid Sumõs on suutnud Ukraina pool sarnaselt vene poolele ära piirata õhus traatvõrkudega (arvatavasti kohati ka kalavõrgud) kaitsmaks trassi droonide eest ja tundub, et see töötab, sest eip näe enam nii palju puruks lastud masinad seal. 89 liugpommi Sumõ oblastisse.
4. Harkiv: muutusteta kuid surve on siingi tõusma hakanud ning Vovtšanski linnas ja selle ümber üritatakse saada kanda maha Vovtša jõe lõunakaldal. Seni see neil õnnestunud pole.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, kuigi survet jagus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: jätkuvalt tõstab vene pool survet ümber Toretski ning on asunud mitmes päev järjest suruma Toretskist kirdes Kurdjumivka alal. Õnneks pole seal palju kohti, kus üle Siverski Donetsi-Donbass kanali saab.
8. Donetsk: survet jagus, muutusi mitte.
9. Lõunarinne: muutusteta. Väga tugevaks on läinud surve Velika Novosilka piirkonnas.
Surutakse nii linnast kirdes kui loodes. Loodes suudeti tänu suurele kogusele tehnikale siiski saada enda kontrolli alla u 2×2 km põlde.
Loode suunal 13. aprillil osales ründeoperatsioonides vähemalt 20 ühikut sõjatehnikat ja 41 mootorratast. Põhirünnak toimub Privolnoje ja Burlatskoje vahel. Eilseks vist enam sel suunal uut soomusega surumist läbi viia ei suudetud ja töösse lükati mootortattad ja Hiina golfikärud aga need hävisid veelgi kiiremini.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on üks süüdlastest venemaa sissetungi pärast Ukrainasse venemaa presidenti vladimir putini järel, ütles Valge Maja juht Donald Trump, heites Zelenskile seda taas ette tema relvatarnete taotluste pärast. „Kolm meest tapsid miljoneid inimesi,” ütles Trump pressikonverentsil El Salvadori presidendi Nayib Bukele’iga ovaalkabinetis. „Nimetagem putinit number üheks. Nimetagem ka Biden, kellel polnud õrna aimugi, mida ta teeb. Ja Zelenski.” Samuti ütles ta, et kahtleb Ukraina presidendi pädevuses.
Trumpi sõnul poleks Zelenski tohtinud venemaa sõjalise ja majandusliku üleoleku kontekstis sõda alustada. „Kui alustate sõda, peate teadma, et võite võita. Te ei alusta sõda endast 20 korda suurema vastase vastu ja siis loota, et inimesed kingivad teile mõne raketi,” ütles ta. USA president ütles veel kord, et ta tahab tapmise peatada, mida Biden ei suutnud teha. Trump väljendas sama mõtet TruthSociali postituses. „See ei ole minu sõda,” rõhutas ta, kuulutades, et Zelenski ja Biden tegid täiesti kohutavat tööd, mis sai alguse farsiga. Njah, väga-väga keeruline on jääda viisakaks…
Samuti ütles Trump pressikonverentsil, et andis putinile tähtaja relvarahu sõlmimiseks Ukrainas. Konkreetseid ajakavasid ta siiski ei andnud.
Zelenski ütles omakorda, et Trumpi administratsioon on muutunud reaalsuses ja ütles CBS-i saates 60 minutit antud intervjuus, et Ameerika presidendi meeskond on langenud putini retoorika mõju alla. Ta kutsus Trumpi Ukrainasse, et ta näeks ise venemaa agressiooni tagajärgi: „Palun vaadake enne otsuste tegemist tapetud inimesi, tsiviilisikuid, sõjaväelasi, lapsi, haiglaid, kirikuid, mis hävitati,” ütles ta. Zelenski meenutas ka, et Ukraina on agressiooni ohver ega rünnanud kedagi.
Jaanuaris, paar päeva pärast ametisse astumist, ütles Trump ka, et Zelenski ei oleks tohtinud lubada sõjal venemaaga alata, vaid otsustas siiski sõdida suurema riigi vastu. „Zelenski võitleb palju suurema üksuse vastu, palju suurema, palju võimsama. Ta poleks tohtinud seda teha, sest oleksime võinud kokkuleppele jõuda. <…> Ja Zelenski otsustas: „Ma tahan sõdida”,” ütles Trump Fox Newsile antud intervjuus.
12. Nafta õitseng, milles venemaa on elanud enam kui pool sajandit, müües seda välismaale valuuta, tehnoloogia ja tarbekaupade eest, läheneb murettekitava kiirusega lõpule. Ilma oluliste investeeringute, tehnoloogiliste läbimurrete, regulatiivsete muudatuste ja lääneriikide sanktsioonide kaotamiseta võib venemaa lähikümnenditel silmitsi seista naftatootmise järsu langusega ja halvimal juhul globaalselt naftaturult täielikult kaduda. vene Valitsus lisas selle prognoosi energiastrateegiasse aastani 2050, mille peaminister mihhail mišustin esmaspäeval heaks kiitis.
Dokumendi kohaselt väheneb stressistsenaariumis, mis eeldab kütuse- ja energiasektoris olemasolevate trendide ja praeguste lähenemisviiside säilimist, naftatootmine 2036. aastaks praeguselt 530-540 miljonilt tonnilt aastas 477 miljoni tonnini ja 2050. aastaks peaaegu pooleni 287 miljoni tonnini praegusest tasemest. Sel juhul tuleb naftaeksporti vähendada kolm korda – 234 miljonilt tonnilt 79 miljonile tonnile aastas.
Stressistsenaariumis, mis hõlmab Lääne sanktsioone ja maailma kiirendatud üleminekut naftast, toodab venemaa 2050. aastaks aastas vaid 171 miljonit tonni naftat – kolm korda vähem kui praegu. Ja ekspordiks ei jää enam midagi: selle maht langeb nulli.
Nafta- ja gaasisektor annab kolmandiku eelarvetuludest, kolmandiku kõigist riiki tehtavatest investeeringutest ja kaks kolmandikku majanduse valuutatulust. Kuid „nafta tootmise ja ekspordi osas on seniste suundumuste jätkumisel olulised riskid tootmismahtude vähenemiseks”, seisab strateegias. Nõukogude ajal avastatud vanad maardlad ammenduvad tasapisi ning uusi odava ja lihtsalt kaevandatava naftaga ei leita. Lisaks sellele avaldavad mõju naftaettevõtete kõrged maksud ja „piiratud juurdepääs tehnoloogiale nii varude arendamiseks kui ka uurimiseks”, öeldakse dokumendis.
Strateegia kohaselt on venemaa maapõues 31 miljardit tonni tõestatud naftavarusid, millest võiks piisata 65 aastaks tootmiseks. Kolmandik ehk enam kui 10 miljardit tonni on aga praegu kahjumlikud. Naftatootmise praeguse taseme (sihtstsenaarium) säilitamiseks on strateegia kohaselt vaja suuri investeeringuid, aga ka tehnoloogilise suveräänsuse saavutamist. Kokku on dokumendi kohaselt vaja asendada rohkem kui 1500 kriitiliselt vajalikku seadet.
Praegu on venemaa toorainetööstus peaaegu täielikult sõltuv välismaistest tehnoloogiatest. Imporditud puurimisseadmete, aga ka kaevandamise analüütilise tarkvara osakaal ületab praegu 90%. Loodusvarade ministeeriumi andmetel oli 50% kaevandusseadmetest ja 30% maapealsetest geofüüsikalistest seadmetest imporditud. Veidi väiksem sõltuvus tehnoloogiliste uuringute seadmete (20%) ja kaevude uurimise geofüüsikaliste seadmete impordist (10%).
venemaa peamises naftaregioonis, Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas, mis moodustab ligi poole maapõuest kaevandatavatest naftast, väheneb tootmine juba praegu kiiresti, märgib nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin: aastatel 2007-2008 pumbati seal aastas 280 miljonit tonni, eelmisel aastal aga vaid 205 miljonit tonni. Ja Hantõ-Mansi autonoomse ringkonna võimude prognooside kohaselt väheneb tootmine halvimal juhul 2030. aastaks veel 40 miljoni tonni võrra ja 2050. aastaks enam kui kolm korda.
venemaal on 9,1 miljardit tonni A-kategooria naftavarusid, st juba tootmises olevad ja hästi uuritud omadustega tõestatud varud. Põldudel tegutsevate ettevõtete kogemus näitab aga, et tegelikkuses on riigis alles poole vähem äriliselt tasuvaid varusid – umbes 4,3 miljardit tonni ning need võivad ammenduda umbes kaheksa aastaga, hoiatab Krutihhin.
13. Austria-Ameerika toiduainete metallpakendite suurtootja Silgan Holdingsi venemaa varad, mis 2024. aasta suvel läksid üle Föderaalsele Kinnisvarahaldusagentuurile, sattusid Adõge Vabariigile kuuluva ettevõtte kontrolli alla. Seda tõendavad ühtse riikliku juriidiliste isikute registri (USRLE) andmed, millele juhtis Interfax tähelepanu. Jutt käib Moskva lähedal Stupino tehastest ja Adõges Enemist. Nüüd hakkab neid haldama OOO Engo (Moskva), mis kuulub 99% ulatuses Adõge Vabariigi JSC Development Corporationile (1% vabariigi Takhtamukaiski rajooni administratsioonile). Tehased jätkavad toiduainete tootmise piirkondlike koostööahelate stabiilsuse tagamist, märkis Adõge Vabariigi Arengukorporatsiooni pressiteenistus.
Ettevõtted Silgan Metal Packaging Stupino (asutatud 2011. aastal) Moskva regioonis ja Silgan Metal Packaging Enem Adõges (2009) viidi Föderaalsele Kinnisvarahaldusagentuurile üle 2024. aasta juulis. Adõge juhi Marat Kumpilovi pressiteenistus süüdistas seejärel Silgan Holdingut tehaste tegevusetuses ja osavõtmatuses ning ebasõbralike riikide residendiks olemises. See viis tootmistegevuse peatamiseni, märkis administratsioon.
Pärast venemaa sissetungi algust Ukrainasse hakkas Silgan Holdings oma äritegevust venemaa Föderatsioonis vähendama: 2022. aastal langes kogutulu 4,3 miljardilt 3,6 miljardile rublale. 2023. aasta alguses sulges ettevõte kaks venemaal metallkonteinereid tootvat tehast. Pärast seda vähenes toodete müügitulu 2022. aastaga võrreldes 54,3 miljoni dollari võrra.
Silgan Holdings on üks viiest suurimast toiduainete metallpakendite tootjast. Ettevõte, mille aastakäive ületab 6 miljardit dollarit, toodab muu hulgas konteinereid ja purke. Silgan Holdingsi peakontor asub Ameerika Ühendriikides, kuid enamik selle tegevust asub EL-is.
2023. aasta aprillis andis putin välja dekreedi, mis andis võimudele õiguse kehtestada välisosalusega venemaa ettevõtete ajutine juhtimine. kreml teatas, et dokument võeti vastu vastuseks USA ja tema liitlaste “ebasõbralikule ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olevale tegevusele” kui peegelaktsioonina venemaa varade arestimisele välismaal.
14. venemaa võimud on alustanud sanktsioonidest ühe enim mõjutatud puidutöötlemistööstuse suurimate ettevõtete päästmist. Tööstus- ja kaubandusministeerium on keskpanga ja kreeditorpankadega kokku leppinud ühe juhtiva ettevõtte Segezha Group võlgade restruktureerimises. „Vaatasime hiljuti Segeža ettevõtete grupi konkreetset projekti ja leidsime koos võlausaldajate ja selle grupi omanikega lahenduse,” ütles tööstus- ja kaubandusministeeriumi juht anton alihanov putini ja valitsuse kohtumisel, lubades seda kogemust jätkata. „Nüüd on plaanis ette valmistada kaalumiseks veel üks ettevõte – see on ULK ettevõtete grupp.”
Segezha Groupi netovõlg ulatus kolmanda kvartali lõpus 143,5 miljardi rublani (1,43 miljardi euroni). Ettevõte ei ole oma aasta tulemusi veel avalikustanud, kuid Interfax teatas allikatele viidates, et praegu ületab see 150 miljardit rubla. 2024. aasta üheksa kuu müügitulu ulatus 76 miljardi rublani. Segeža suurimad võlausaldajad on Sberbank, VTB, Alfa-Bank ja Moskva krediidipank.
alihanov ei öelnud, milline lahendus leiti. Tema sõnadest järeldub, et võimalikud on nii võlgade restruktureerimine kui ka aktsiateks konverteerimine: võlausaldajapangad võivad saada ettevõtte aktsionärideks. „Küsimus seisneb selles, et Segezha peab oma laenud ümber struktureerima, kas võlgade konverteerimises osaletakse – see küsimus pole lahendatud,” ütles VTB president Andrei Kostin.
Praegu kontrollib osalust Vladimir Jevtušenkovi AFK Sistema, kellele kuulub üle 62% aktsiatest. Veebruaris registreeris keskpank Segezha aktsiate lisaemissiooni, mille eesmärk oli ettevõtte sõnul võlakoormuse vähendamine. Sügisel ütles AFK Sistema esindaja, et AFK ei kavatse oma osalust alla kontrolliva osaluse vähendada. Segezha aktsia tõusis võlgade restruktureerimise uudise peale 16%, kuid kaotas siis suurema osa tõusust.
Puidutööstus on sanktsioonidest üks enim mõjutatud, eriti Loode-Lääne ettevõtted, selgitas majandusgeograaf ja Moskva Riikliku Ülikooli professor Natalia Zubarevitš. Nende tooted olid suunatud Euroopale ja nende Aasiasse suunamine osutus liiga kulukaks. Teine firma, millest alihhanov rääkis, ULK grupp, on samuti pärit Arhangelski oblastist.
Olukorda raskendas baaskursi tõus. venemaa töötlev tööstus loovutab neljandiku oma kasumist laenuintressidele, prognoosisid valitsusele lähedase analüüsikeskuse CMAKS eksperdid sügisel ning puidutöötlemistööstus kulutab teenitavast 44% intressimaksete peale. Märtsis märkis majandusarenguminister maxim reshetnikov aeglustumist mitmes tööstusharus, sealhulgas puidutöötlemises. Rosstati andmetel ületas tööstusettevõtete tarnitud toodete maht 1 triljonit rubla.
Olukord majandussektorites ja süsteemselt olulistes organisatsioonides on üldiselt stabiilne, rahustas asepeaminister aleksandr novak. Tema sõnul on valitsus jätkanud finantssektori ja üksikute majandusharude stabiilsuse tõstmise alakomisjoni tööd: „Oleme juba üle vaadanud üheksa majanduse võtmevaldkonda – tööstus, transport, põllumajandus, masinaehitus jt.” Puidutööd ta nende hulgas ei maininud.
Isegi keskpank pidi Segeža päästmises osalema. See nõuab pankadelt suurenenud reservide loomist restruktureeritud laenudeks ja investeeringuteks ebastabiilse finantsseisuga ettevõtete aktsiatesse. Pangad arutasid keskpangaga järeleandmiste võimalust Segezhaga tehingu puhul. Tõenäoliselt juhtub sama ka teiste selle valdkonna ettevõtetega. „Tahan tänada venemaa Panka, nad kohtusid meiega Segeža juhtumi puhul poolel teel, loodan, et saame sama töö ära teha ka ULK ettevõtete grupis.”
15. Euroopa Liit ei pea praegu USA-d Hiinast vähem vaenulikuks ja ohtlikuks. Euroopa Komisjoni töötajatele kehtestatud keeld reisida USA-sse oma tavapäraste töö nutitelefonide ja sülearvutitega näitab, kui halvasti on pikaaegsete liitlaste suhted pärast Donald Trumpi võimuletulekut halvenenud, vahendab Financial Times.
Euroopa Komisjon annab USA-sse reisivatele töötajatele spionaažiohu vältimiseks välja ühekordsed telefonid ja lihtsad tühjad sülearvutid. Uued juhised anti komisjoni liikmetele ja kõrgematele ametnikele, kes osalevad järgmisel nädalal New Yorgis toimuval IMF-i ja Maailmapanga kevadisel tippkohtumisel, ütles FT-le neli asjaga kursis olevat inimest. Nende sõnul kasutatakse sarnaseid meetmeid reisides Hiina või Ukrainasse, kus on suur oht Hiina või venemaa luureteenistuste jälgimiseks. „Nad on mures, et USA võib tungida Euroopa Komisjoni süsteemidesse,” ütles üks allikatest. Viies EL-i ametnik lisas: „Atlandi-ülene liit on läbi.”
Euroopa Komisjon kinnitas, et ohutusnõuandeid on hiljuti ajakohastatud, kuid keeldus lisateavet andmast. Ametnikud ütlesid, et juhised kõigile USA-sse reisivatele töötajatele hõlmavad oma telefonide väljalülitamist piiril ja nende paigutamist spetsiaalsetesse ümbristesse, et kaitsta neid luuramise eest, kui nad jäävad järelevalveta. „Washington ei ole Peking ega Moskva, kuid see on vastane, kes on altid oma huvide edendamiseks ja võimu edendamiseks kasutama õigusvastaseid meetodeid,” ütleb Brüsseli Geopoliitika Instituudi direktor Luc van Middelaar.
USA piiriametnikud saavad vaadata sisu elektroonilistes seadmetes ning viimastel nädalatel on olnud mitmeid juhtumeid, kus turistidel või ülikoolide ja teaduskeskuste töötajatel on Donald Trumpi ja tema administratsiooni kohta kriitiliste kommentaaride tõttu riiki keelatud siseneda. Seetõttu tuletati Euroopa Komisjoni töötajatele meelde, et nende viisad oleksid diplomaatilistes dokumentides, mitte riigi passides.
Trump ise ütles veebruaris: „Olgem ausad, Euroopa Liit loodi selleks, et Ameerika Ühendriike lämmatada. See oli tema eesmärk ja nad tegid seda hästi. Aga nüüd olen mina president.”
16. EL-i suurfirmade juhid on hakanud rääkima võimalusest taasalustada teatud koguse venemaa gaasi importi, sealhulgas venemaa riigihiiu Gazpromilt. Sellest teatab Reuters. Pärast Trumpi valimist USA presidendiks on ta muutnud energia kaubandusläbirääkimistel läbirääkimiskiibiks ja ettevõtted kardavad, et sõltuvusest USA-st on saanud veel üks haavatav punkt. Samal ajal on läbirääkimised Katariga gaasitarnete suurendamiseks takerdunud ja kuigi taastuvenergia kasutuselevõtt on kiirenenud, ei ole tempo piisavalt kiire, et EL saaks end turvaliselt tunda.
Selle taustal räägivad mõned Euroopa ettevõtted avalikult võimalusest taasalustada teatud koguse venemaa gaasi importi. „Kui Ukrainas valitseb mõistlik rahu, võime tagasi minna 60 miljardi kuupmeetrini, võib-olla 70 miljardi kuupmeetrini aastas, sealhulgas LNG,” ütles Prantsusmaa gaasifirma Engie tegevjuhi asetäitja Didier Gollo Reutersile. Gollo sõnul suudab venemaa katta umbes 20-25% EL-i vajadustest, kui enne sõda oli see näitaja 40%.
„Euroopa ei hakka kunagi importima venemaalt 150 miljardit kuupmeetrit, nagu enne sõda… aga ma panustaksin 70 miljardi kuupmeetri peale,” lisas teine Prantsuse ärimees, naftafirma Total Energies juht Patrick Pouyanné. Lisaks soovib Mecklenburg-Vorpommernis, Saksamaa idaosas, kus Nord Streami gaasijuhe pärast venemaalt mööda Läänemere põhja kulgemist kaldale jõuab, 49% sakslastest naasta venemaa gaasitarnete juurde, näitas Forsa Instituudi uuring. „Me vajame vene gaasi, vajame odavat energiat – olenemata sellest, kust see tuleb. Meil on vaja Nord Stream 2,” ütles keskmise suurusega naftakeemiaettevõtte Leuna-Harze tegevdirektor Klaus Paur.
17. USA Kongressis on Demokraatliku Partei esindajad esitanud eelnõu, mille eesmärk on tugevdada toetust Ukrainale sõjas venemaaga, samuti kehtestada karmid sanktsioonid Moskva vastu. Allikas: Reuters, viidates seaduseelnõu koopiale, mida pole veel avalikustatud. Kongressi liige Greg Meeks, esindajatekoja väliskomisjoni kõrgeim demokraat, esitas seaduseelnõu, mis annab Ukrainale mitmekihilist abi alates julgeolekuvajaduste rahastamisest ja sõjajärgsest ülesehitustööst kuni tugevdatud sanktsioonideni venemaa vastu.
Eelnõu kohaselt kinnitatakse esimeses osas toetust Ukrainale ja NATO-le ning tehakse ettepanek luua Ukraina taastamise erikoordinaatori ametikoht. Teine osa käsitleb julgeolekuabi, eelkõige otselaene ja sõjalist rahastamist. Kolmas nõuab rangeid sanktsioone ja ekspordikontrolli, mis mõjutaksid venemaa panku, energeetika- ja kaevandustööstust ning venemaa ametnikke.
Agentuuri informeeritud allikate sõnul on tegemist järjekordse katsega survestada president Donald Trumpi administratsiooni, et see võtaks selgema seisukoha Kiievi poolel. Kongressi sammud peegeldavad mõlema partei seadusandjate kasvavat muret Ukraina saatuse pärast, kuna vabariiklasest president Donald Trump on võtnud Moskva suhtes leplikuma hoiaku alates oma teise ametiaja algusest 20. jaanuaril.
18. Lühiuudised
USA haridusministeerium teatas Harvardi ülikooli valitsuse 2,2 miljardi dollari suuruse rahastamise külmutamisest pärast seda, kui kool lükkas tagasi Trumpi administratsiooni nõudmised. Allikas: USA haridusministeeriumi pressiteade: „Antisemitismi ühine töörühm teatab Harvardi ülikoolile 2,2 miljardi dollari pikaajaliste toetuste ja 60 miljoni dollari pikaajaliste lepingute külmutamisest.” Eelmisel nädalal saatis Valge Maja Harvardile nimekirja nõudmistest, mille eesmärk oli valitsuse rangem järelevalve ja radikaalsed muudatused ülikooli juhtimises. Esmaspäeval, 14. aprillil lükkas Harvard need nõudmised aga tagasi, öeldes, et Donald Trumpi administratsioon rikub USA põhiseaduse esimest muudatust, ületab valitsuse volitusi kodanikuõiguste seaduse alusel ja ähvardab erainstitutsiooni autonoomiat.
Euroopa Liidu tippdiplomaat Kaja Kallas kutsus 14. aprillil Euroopa liidreid mitte osalema 9. mail Moskvas toimuvatel sõjalistel pidustustel, vaid näitama üles solidaarsust Ukrainaga. Allikas: Politico, viidates Kallase avaldusele ajakirjanikele Luksemburgis pärast välisministrite kohtumist.
Ungari ähvardab panna veto Ukraina EL-i liikmelisusele, keeldub liitumast EL-i väljaõppemissiooniga ja lubab blokeerida abi Kiievile. Budapest on ka vastu sanktsioonidele venemaa tuumasektorile ja jätkab selle energia ostmist, ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó.
Iraani välisminister Abbas Araqchi külastab enne tuumaprogrammi läbirääkimiste teist vooru Moskvat venemaa ametnikega konsultatsioonideks, teatas Iraani välisministeeriumi pressiesindaja 14. aprillil.
Päev pärast seda, kui venemaa tapab Sumõ tsiviilisikuid, toob kremli väitel Tauruse rakettide tarnimine kaasa eskalatsiooni. Saksamaa kantsler Friedrich Merz väitis varem, et need raketid võivad sihtida venemaa sõjalist infrastruktuuri.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
