Sõja ülevaade: 1146. päev – Ukraina linnas üle 30 hukkunu raketirünnaku tagajärjel
Avaldatud: 14 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. aprill 2025:
Sumõ kesklinnas üle 30-ne hukkunu raketirünnaku tagajärjel ja rindel kaks küla kaotati.
1. Sumõ
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist lõunasektoris vene pool sammu edasi sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Valentinivka küla kaotati.
8. Donetsk: Jelizavetivka küla kaotati.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ja Ukraina võivad pidada esimesed otsekõnelused kolme aasta jooksul.
12. Ukrainas tõstati teema naiste kohustuslikust ajateenistusest.
13. Lühiuudised
158 rünnakut, 123 liugpommi, u 7000 tuhat kaudtulelööki ja üle 3400 kamikazedrooni ehk siis kogumina vist kõige tihedam päev viimasel ajal. Annab aimu, et uus tugevam surve laine on tõustrendis. Aktiivsetes sektorites muutusi polnud. Lihtsalt seni rahulikumates lõikudes oli veelgi rahulikum.
Soomusega surumine tugevas tõusutrendis (ka nende kaotused) ja tundub et reorg mitmes sektoris on jälle läbi ning on suudetud ründavad üksused pisu suuremaks saada (rühmast suuremad) ning tõsta ka lõikude arvu, kus rünnakud toimuvad. Järjest enam näeb ka seda, et rünnakutel vaid kas mootorrataste või ATV-dega osaletakse.
Jätkuvalt on kõrged kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi numbrid.
1. vene armee ründas eile kell 10.15 hommikul ballistiliste rakettidega Sumõ kesklinna. Kella 18.00 seisuga oli teadaolevalt hukkunud 34 inimest, sealhulgas kaks last, teatas kiirabi. Veel 117 inimest, sealhulgas 15 last, said vigastada. Kaadritel on näha hävinud hooneid, põlenud autosid ja inimkehi. Raketirünnaku tagajärjel said kannatada eluhooned, õppeasutused ja autod.
Ülemraada parlamendisaadik Maryana Bezugla teatas, et löögi sihtmärgiks olid Ukraina sõjaväelased, kes olid kogunenud auhinnatseremooniale. Ta pöördus Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ja territoriaalkaitse ülema poole nõudega lõpetada selline tegevus, eriti „tsiviillinnades”, märkides, et on toimunud teabeleke.
venemaa kaitseministeerium ei kommenteerinud rünnakut Sumõle. Z-kanal „Kaks majorit” kirjutas rünnakust Sumõ oblasti ülikooli kongressikeskusele, mida väidetavalt kasutati ka erinevate sõjaväe peakorterite asukohana, märkides, et samuti tapeti tsiviilisikuid. Sarnase avalduse tegi z-blogija boriss rožin: „Nad tegid löögi mingisugusele sõjaväekogunemisele, hoone juures on näha kahjustatud maastureid. Tsiviilisikute seas on õnnetusjuhtumeid.” Sõjakorrespondendid jevgeni lisitsõn ja juri kotenok väitsid, et sihtmärk oli tööstusrajatis.
14. aprilli õhtul ja öösel ründas vene armee ründedroonidega taas Odessat; linnas oli kuulda plahvatusi. Rünnaku tagajärjel sai vigastada 5 inimest ja kahjustada sai tsiviilinfrastruktuur. Ka ühele haiglale tekitati kahjustusi.
Öösel tabas Harkivis droon toiduaineid sisaldanud ladu. Lööklaine kahjustas mitut lähedalasuvat eramaja.
Kramatorsk sai liugpomme, Siversk sahede ehk siis rinde ja piiri lähedus igatsugu sajus.
Kiievi kandis lasti öösel alla u 40 saheedi.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: tugev vene poole surve eile muutusi rindejoones ei toonud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile võis vene pool saada edasi lõunasektoris ja jõuda uues kohas Zerebetsi jõeni Jampolivka ja Ternõ vahel. Homme vast targem. Enim survet ongi lõunasektoris, kus vene pool teeb tugevaid pingutusi siinse sillapea laiendamiseks ning lisaks kogu Zerebetsi jõe idakalda vallutamiseks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile sai vene pool enda kontrolli alla New-Yorkist läänes-Toretskist edelas asuva Valentinivka küla. Edasi saadi u 1,5 km.
8. Donetsk: Jelizavetivka küla Tšassiv Jari ja Pokrovski vahel sai vene pool eile enda kontrolli alla. Samm edasi u 1 km.
Mujal eile paaris kohas vene pool küll sammu edasi sai aga edenemised jäid mõnesaja meetristeks ning eks homme targem, kas neis ka kand tugevamini maha saadi. Toimusid need Pokrovskist edelas ja keskmises sektoris.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina ja venemaa ametnikud kohtuvad Ankaras 15.-16. aprillil, et arutada Musta mere julgeolekuküsimusi, ütlesid CNN-i Türgi allikad Türgi kaitseministeeriumist. Kes täpselt läbirääkimistel osaleda võib, pole täpsustatud. Ei Moskva ega Kiiev ei teinud sel teemal ühtegi teadaannet ning nende poolt pole sellele infole ka kinnitust. Otseläbirääkimisi venemaa ja Ukraina vahel pole peetud alates kevadest 2022. Mõned kokkulepped, näiteks Musta mere viljatehing, saavutati vahendajate kaudu.
Hurriyet kirjutab kaitseministeeriumi avaldusele viidates, et kohtumine peaks toimuma pärast venemaa ja Ukraina vahelise relvarahu sõlmimist. See toimub Türgi mereväe väejuhatuse peakorteris välisriikide sõjaväelaste esindajate osavõtul. Välja antud eesmärk on arutada ühiseid samme rahu säilitamiseks Musta mere piirkonnas, sealhulgas mereväe planeerimist ja laevanduskontrolli.
Varem teatas Türgi välisminister Hakan Fidan oma valmisolekust pakkuda platvormi läbirääkimisteks venemaa ja Ukraina vahel. Tema sõnul on vabariigil suhted mõlema riigiga ja ta võiks seda positiivselt ära kasutada eesmärgiga konflikt rahumeelselt lahendada. „Kui osapooled tahavad Türgis kohtuda, on meie uksed alati avatud,” rõhutas Fidan.
Hiljem lükkas selle info välisminister Andrei Sõbiha TSN-ile antud kommentaaris ümber.
12. Ukraina peaks üle võtma Iisraeli kogemused ja kehtestama naistele kohustusliku ajateenistuse, ütles presidendi kantselei juhataja asetäitja Pavlo Palisa intervjuus Bihus.Infole. Oma algatust selgitades tõi ta välja venemaa pikaajalise ohu. Palisa sõnul peavad ukrainlased järgmise 10 või isegi 30 aasta jooksul elama arusaamaga, et kõik võib korduda naabri tõttu, kes tahab hävitada nende riiki kui suveräänset riiki. „Selleks, et olla piisavalt tugev ja mitte tekitada probleeme kodanike sõjaväkke värbamisega, peame läbi mõtlema teatud üleminekuperioodi, et kodanikel oleks selge arusaam, et kõik peavad teenima,” ütles Palisa.
Ta tuletas meelde, et selline nõue on põhiseaduses kirjas ja kutsus üles laiendama seda ka naistele. Palisa hinnangul tuleks ajateenistus seada ka kohustuslikuks tingimuseks sotsiaaltoetuste, riigiametikohtade ja eelarve arvelt hariduse saamiseks. „Olgu, seal on miinimumleping, oletame, et see on aasta. Sõjaväes nii mehed kui naised. Eriti tänapäeva maailmas, kus igaühe jaoks on palju erinevat tööd,” märkis ta.
Palisa lisas, et sel viisil saab kogu elanikkond paremini mõista, mis on relvajõud. „Jällegi, kui tahame üles ehitada riiki, kus meie lapsed on õnnelikud, siis tuleb seda arusaamist põlvest põlve edasi anda,” jätkas ta ja lisas, et kõik ukrainlased peavad saama nii tugevaks, et keegi nende naabritest või teistest „ebastabiilsetest isikutest” ei mõtlekski 2022. aasta kordamisele. Palisa andis samas mõista, et see on tema isiklik arvamus ning ta pole kindel, et presidendi kantselei temaga nõustub.
Septembri lõpus oli Ukraina relvajõudude ridades 68 tuhat naist, neist 48 tuhat olid sõjaväelased, umbes 5 tuhat oli otse lahingutsoonis, ütles Ukraina kaitseministeeriumi riigisekretär Ljudmila Daragan. „Naised on tänapäeval kõikjal: nad hoiavad tagalas, töötavad rasketel ametikohtadel ja võitlevad Ukraina relvajõudude ridades. Nad tõestavad, et inimesi tuleb hinnata nende võimete, tulemuslikkuse ja intelligentsuse, mitte soo järgi,” märkis ta.
13. Lühiuudised
DW: Tõenäoline tulevane Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et on alati valmis toetama rakettide TAURUS viimist Ukrainasse, kui selles otsuses Euroopa partneritega kokku lepitakse.
Ukraina avalikustas kaks uut süsteemi: mereväe laevatõrjeplatvorm Alligator-9, mis on võimeline kandma 6–10 torpeedot, ja Project Cessna UAV pommitaja, mis suudab visata kuni 250 kg õhupomme. Drooni tegevusulatus on pommitaja režiimis 600 km ja kamikazena kuni 2200 km.
Ukraina mehitamata süsteemide väed avalikustasid esimest korda oma uue laserrelva „Trizub” (Kolmhark). See suudab hävitada droone, pomme ja rakette kuni 3000 meetri kaugusel ning lennukeid, helikoptereid ja luuredroone kuni 5000 meetri kaugusel.
President Trump pikendas Bideni 2021. aasta sanktsioone venemaale, jätkates erakorralist seisukorda, et võidelda venemaa pahatahtliku tegevuse vastu. Määruse sihtmärgiks on küberrünnakud, korruptsioon, valimistesse sekkumine ja rahvusvahelise õiguse rikkumine ning meetmed USA julgeoleku ja demokraatia kaitsmiseks.
venemaa suursaadik Ühendkuningriigis Andrei Kelin ei vaielnud vastu sellele, et venemaa jälgib Ühendkuningriiki ümbritsevates vetes Briti tuumaallveelaevu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
