Sõja ülevaade: 1144. päev – Toretskis kärisemine jätkub
Avaldatud: 12 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. aprill 2025:
Toretskis kärisemine vaikselt jätkub.
1. Eip muutusi sajus ole.
2. Väga tihedaks läinud NATO luurelennukite lennud Musta mere sektoris.
3. Kursk/Belgorod: muutusta, kuigi vene poole survet jagus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lisaks varasemale tihedale lõunasuunale kasvas surve ka põhjasektoris.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: veelgi vene pool läbimurde pead pikendada suutis.
8. Donetsk: survet jagus, muutusi mitte, aga miskit pisu vene poole taktika muutust.
9. Lõunarinne: muutusega.
10. Herson: muutusteta.
11. Witkoff pakkus Trumpile „rahu saavutamiseks” nelja Ukraina piirkonna loovutamist venemaale.
12. venemaa sündimus langes enam kui 200 aasta madalaimale tasemele.
13. venemaa Uurali nafta hind langes alla 50 dollari barreli kohta.
14. NATO riigid teatasid 21 miljardi euro suurusest abist Ukrainale.
15. Läbimurre USA-Ukraina läbirääkimistel maavarade juurdepääsu üle on ebatõenäoline – Reuters.
16. Lühiuudised
Jätkuvalt on kõrged vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotused. Isikkoosseisu ja soomuse kaotused annavad jätkuvalt aimu, et sektoreid, kus aktiivselt rünnatakse on vähem ehk siis kitsamatel aladel vaid suudetakse tempot hoida. Kindlasti see nii ei jää.
Ok, ära ise ka õppustele sest harjutada ja veel kord harjutada, täna selleks aega on…
1. Tänane öö:
Kiievis saheedid. venemaa rünnaku tagajärjel puhkesid tulekahjud pealinna Svjatošinski ja Darnitski linnaosas. Kaks inimest said vigastada.
Shahed-tüüpi droonide abil löögi Harkovile. Kolm tabamust, millest kaks olid linna Nemõšljanski linnaosas. Üks inimene sai kergemaid vigastusi.
Lisaks Krivõi Rih, Dnipro, Sumõ jne.
2. Infot varahommikuks polnud. Küll on väga tihedaks läinud NATO luurelennukite lennud Musta mere sektoris ehk siis peatselt miskit ootab…
3. Kursk/Belgorod: rindejoon muutusteta. Jätkub tugev vene poole surumine laiendamaks enda kontrollitavat ala Sumõ oblastis ning surumaks Ukraina omasid välja Belgorodi oblastist. Eip nõustu ringlevate väidetega, et Ukraina toob siia suunale täiendavaid jõudusid vene poole võimaliku pealetungi tagasisurumiseks, sest üksusi selleks peaks siin jaguma, võib-olla on tegu tähelepanu kõrvale juhtumisega ja miskit muud siiski Ukraina oma reservidega plaanib.
Ukraina relvajõudude erioperatsioonide vägede üksused on viimastel päevadel venemaa Föderatsioonis Kurski oblastis vangi võtnud 14 vene sõdurit, sealhulgas kolm ohvitseri. Märgitakse, et erioperatsioonide vägede operaatorid viisid Kurski oblastis läbi rea erioperatsioone. Planeeritud ja kooskõlastatud aktsioonide tulemusena hävitati ka umbes 30 vaenlase kaitseväelast. Njah, uudis pigem toetab arvamust, et konventsionaalseid Ukraina üksusi enam Kurski oblastis pole.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: tõusnud on oluliselt vene poole surve otse Kupjanski poole Oskili idakaldal Svatove-Kupjansk maantee sektoris. Eilseks suutis vene pool tänu soomus+jalavägi+muud liikuvvahendid hallis alas paaris kohas edeneda ja vist isegi Ukraina mõne eesmise possa kaotas. See suund on juba palju kuid kindlalt pidanud ja eks näis, kas vene poolel õnnestub veel edeneda, kindel küll vaid selles, et kergelt see neil ei tule, sest juba praegused kõlakad ütlevad, et kaotused olid juba nende edenemistega väga kõrged.
Sektori lõunaosas Zerebetsi jõest ida pool jätkab vene pool oma jalaväe ette poole lükkamist leidmaks hallis alas uusi (üldjuhul metsatukad või ribad). Seni pole need eriti pikalt seal vastu pidanud aga suuremat soomusega surumist peatselt ootab. Kogu seda rinde sektorit iseloomustab pisu parem koordineeritud tegevus lennuväega ja väga suur mass soomust, mis hetkel siiski veel paljus jõude seisab.
6. Siversk: muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga tundub, et pisu enamat siiski ka siin lõigus vene pool plaanib. Lisaks motolaskuritele jagub SOF-i, droonimeeskondi ning kaudtuletoetust. Küll ei tohiks olemasolevast koosseisust läbimurdeks siiski jaguda.
7. Bahmut: kui Tšassiv Jaris on ok, kus enamus kanali lähedust on Ukrainal päris hea kontrolli all ning suudab hoida linnas olevat vene üksust sellises suuruses, et edenemiseks hetkel jaksu pole, siis Toretski juures nii hästi juba terve nädal pole läinud.
Kui eile kirjutasin, et vene pool sai Toretskist edasi põhja suunas u 6 km siis eile suudeti veel u 1 km edeneda ehk siis etteulatuv nina on mehitatud ja kipub soomusega laienema. Lisaks jätkab vene pool kahel pool linna tugevaid pingutusi (ikka palju soomust ja kõike muud liikuvat) sellest möödumiseks. Kui Ukraina omad ei suuda seda põhja poole eenduvat nina läbi lõigata, siis kipub arvama, et Toretski linna rusud saavad peatselt täielikult vene poole kontrolli alla.
8. Donetsk: vene poole rünnakuid jagub tervele sektorile. Siin näeb kõige rohkem lisaks soomusele ATV-sid ja maastikusuutlikke autosid rünnakutes osalemas. Nii palju ATV-de ja autode taga kärusid polegi varem näinud ehk siis panustatakse varude kohesele kaasa vedamisele, et pidada ette poole saadud eesmisi possasid pisu pikemalt varudega tagatud, sest seni on Ukraina suutnud need eesmised possad just varude puudumise pärast hävitada. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkast loodes vene pool üle pika aja edasi sai ning see ei üllatanud, pigem on üllatanud, et Ukraina on siin hästi vastu pidanud varem kui prognoosisin. Sektori lääneservas küll aktiivselt vene pool jätkab põhiliselt SOF-iga urgitsemist, aga enam muutusi rindejoones tuvastanud pole. Senine kaudtule ja droonide ning lennukite töötlust laseb siiski arvata, et miskit enamat võib vene poolele plaanis olla, sest ka vaba ressurssi rünnakuteks jagub.
10. Herson: muutusteta.
11. USA eriesindaja Lähis-Idas ja üks peamisi venemaaga peetavate Ukraina-teemaliste läbirääkimiste osalejaid Steve Witkoff soovitas pärast kohtumist venemaa läbirääkija kirill dmitrijeviga, et president Donald Trump toetaks ideed anda rahu saavutamiseks kontroll nelja Ukraina piirkonna – Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni – üle venemaale. Sellest teatas Reuters, viidates kahele Ameerika ametnikule ja veel viiele vestlusega tuttavale allikale. Witkoff väljendas sarnast seisukohta varem, eriti intervjuus Tucker Carlsonile, kuid Kiiev lükkab sellised tingimused kategooriliselt ümber, märgib agentuur.
USA Ukraina eriesindaja Keith Kellogg astus samal ajal Witkoffi pakutud variandi vastu. Ta rõhutas, et hoolimata valmisolekust pidada läbirääkimisi teatud territooriumiga seotud vaidlusküsimustes, ei nõustu Ukraina nende piirkondade täieliku üleandmisega venemaa kontrolli alla. Selle tulemusena lõppes kohtumine Reutersi andmetel ilma, et Donald Trump oleks teinud lõplikku otsust Ameerika strateegia läbivaatamise kohta Ukraina olukorra lahendamiseks. Seejärel sõitis Witkoff venemaale kõnelustele putiniga, mis toimusid 11. aprillil.
Agentuuri allikad viitavad kasvavale hulgale erimeelsustele Trumpi lähikonnas seoses Moskva ja Kiievi vahelise konflikti ummikseisust väljumisega. Eelkõige lähevad Witkoffi ja Kelloggi seisukohad märkimisväärselt lahku edasiste relvarahule suunatud tegevuste osas.
Witkoff on pikka aega kuulunud Trumpi siseringi, kuid tema ettepanekud Ukraina kohta on tekitanud pahameelt teiste vabariiklaste seas, kes usuvad, et Trumpi administratsioon on liiga järsult nihkunud Moskva poole, vahendab Reuters. Reaktsioon Witkoffi intervjuule Tucker Carlsoniga oli nii negatiivne, et mitmed vabariiklased võtsid ühendust riikliku julgeoleku nõuniku Mike Waltzi ja riigisekretär Marco Rubioga, et väljendada oma pahameelt, ütles üks allikatest.
Varem ütlesid kremlile lähedal seisvad allikad ajalehele Moscow Times, et venemaa pool nõudis USA-ga Saudi Araabias peetud läbirääkimistel täieliku kontrolli üleandmist Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastite üle. Ühe allika sõnul loodab kreml, et USA avaldab Kiievile survet, nõudes Ukraina vägede täielikku väljaviimist neilt aladelt. „Või öeldakse meile: „Sisenege pikalevenivatesse läbirääkimistesse ja kasutage paralleelselt kontrolli loomiseks sõjalist jõudu.” See on meie jaoks halvim variant, sest jõgede ületamine on alati valus operatsioon,” selgitas allikas.
Samal ajal, kui rahukõnelused Ukraina üle venivad, on Fox Newsi allikate sõnul Donald Trump putini tegude pärast üha enam ärritunud. Axiose allikad lisavad, et Valge Maja vaatab nüüd aprilli lõppu kui sihtkuupäeva, milleks kreml peaks otsustama relvarahu üle. Kui Moskva ei nõustu relvarahuga kuu lõpuks, võib USA kehtestada venemaa vastu uue sanktsioonide paketi.
12. „Traditsiooniliste väärtuste propaganda”, abordipiirangud ja üleskutsed saada 8 last, nagu Vanal-venemaal, on osutunud jõuetuks venemaa demograafilisest august välja tõmbamisel. 2025. aasta jaanuaris-veebruaris langes sündide arv riigis aastaga veel 3%, 195,4 tuhande lapseni, teatas Rosstat reedel. Statistika järgi langes sündimus veebruaris 7,6%: kuus sündis 90,5 tuhat last, 7,4 tuhat vähem kui aasta varem. Veelgi enam, mõnes piirkonnas langes sündide arv kahekohalise kiirusega: Arhangelski oblastis 18,7%, Karjala Vabariigis 19,4%, Orjoli piirkonnas 18,6%, Kostroma oblastis 21,6% ja Smolenski oblastis 26,6%.
2025. aasta esimene kvartal seab suure tõenäosusega „18.–19. sajandi vahetusel sündinute antirekordi,” märgib demograaf Aleksei Rakša. Veebruaris oli sündide arv üle 200 aasta madalaim ja see antirekord kordus ka märtsis, viitab ta perekonnaseisuametite suletud statistikale. Rakša andmetel registreeriti eelmisel kuul 95-96 tuhat sünnitunnistust ja kvartali kogusumma on 293-294 tuhat. Rosstat ei ole veel märtsi andmeid avaldanud. Ka suremus vähenes ametliku statistika järgi jaanuaris-veebruaris 5,2%, 331,1 tuhandeni. Sellest aga sündimuse languse kompenseerimiseks ei piisanud ja selle tulemusena kaotas riik kahe kuuga rahvastiku loomuliku kahanemise tagajärjel veel 118,8 tuhat inimest.
Kokkuvõttes oli venemaal jaanuaris-veebruaris surmade arv 1,6 korda suurem kui sündide arv, selgub Rosstati andmetest. Piirkondlikul tasandil on see vahe aga kordades suurem: näiteks Kaluuga ja Ivanovo piirkonnas oli suremus kaks korda kõrgem kui sündimus ning Vladimiri ja Belgorodi oblastis kolm korda kõrgem.
Ametliku statistika järgi sündis venemaal eelmisel aastal 1,222 miljonit last, mis oli madalaim tase aastast 1999. Võrreldes 2014. aastaga on sündimus vähenenud kolmandiku võrra, loomulik rahvaarvu kahanemine on aastatel 2016-24 ületanud 3 miljoni inimese piiri ning isegi valitsuse demograafid ei näe tunneli lõpus valgust.
Rosstati ametlik prognoos, mis on koostatud 2020. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal, viitab sündimuse edasisele langusele – 1,14 miljoni lapseni 2027. aastal. Aeglane kasv, nagu osakonna ennustas, algab 2020. aastate lõpus, kuid isegi 2045. aastal sünnib veerandi võrra vähem lapsi kui enne Krimmi anneksiooni.
Selle tulemusel sureb venemaa isegi stabiilse suremuse korral umbes 1,8 miljonit inimest aastas ja inimeste arv väheneb keskmiselt umbes 500 tuhande inimesega aastas ja jõuab 21. sajandi keskpaika rahvaarvuga, mis on viimase 70 aasta madalaim. Rosstati põhiprognoosi järgi väheneb aastaks 2046 venemaa Föderatsiooni alaliste elanike arv 138,8 miljoni inimeseni ja pessimistliku stsenaariumi järgi 130 miljonini vene impeeriumi 1897. aasta tasemele.
Kahe sajandi suurim sündimuse langus tõotab venemaa muutumist vanade inimeste riigiks: laste ja teismeliste arv väheneb riigis 2040. aastate alguseks 26% võrra, 20 miljonini ning nende osakaal rahvastikus langeb 18,5% pealt 14,2%ni. Pensionäride osakaal kasvab 2046. aastal 24,5 protsendilt 26,9 protsendile, prognoosib Rosstat.
13. Trumpi administratsiooni tariifiorkaani järel naftaturgu vallutanud täiuslik torm lükkab venemaad täiemahulise eelarvekriisi suunas. venemaa naftatootjate peamise ekspordiklassi Uurali toornafta hind langes esimest korda pärast 2023. aasta juulit alla 50 dollari barreli kohta, vahendab RBC Arguse andmetele tuginedes. Kolmapäeval, 9. aprillil müüdi Primorski sadamast veetud Uuralid hinnaga 47,54 dollarit barreli kohta, Novorossiiskis aga 48,39 dollariga. Võrreldes jaanuari keskpaigaga, mil Uural maksis 70 dollarit ja rohkem, on vene sort odavnenud üle 20 dollari ehk ligi 33%. Neljapäeval, 10. aprillil tõusid Uurali noteeringud vastavalt 50,35 ja 51,2 dollarini barreli kohta, kuid jäid ligi kolmandiku võrra alla eelarvestatud taseme (69,7 dollarit barreli kohta).
Kuna naftahinnad langevad, Trumpi kaubandussõjad ja OPEC+ tootmine kasvab, seisab venemaa silmitsi majanduskriisiga, kirjutab Saksa Rahvusvaheliste Julgeolekuuuringute Instituudi teadur Janis Kluge. Iga neljas rubla föderaaleelarves sõltub naftast ning sel aastal tuleb armeele ja relvadele kulutada 13 triljonit rubla (130 miljardit eurot). Ja kui naftahinnad ei stabiliseeru, peab valitsus „suure osa kulutustest üle vaatama ja liikuma range eelarve konsolideerimise poole”, hoiatab Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko.
Kui nafta on alla 50 dollari, peab rahandusministeerium käivitama eelarve sekvestreerimise, nõustuvad MMI analüütikud. Selliste noteeringutega kaotab eelarve toorainerendis 1,9 triljonit rubla ja kui Uural langeb 45 dollarile, siis ligi 3 triljonit, hindab Raiffeisenbank. (Rubla kurss euroga u100:1)
Juba märtsis, kui Uurali keskmine hind langes 59 dollarile, langesid nafta- ja gaasimaksude laekumised 17% ning rahandusministeerium alustas puudujäägi katmiseks esimest korda alates 2024. aasta jaanuarist igapäevaselt riikliku hoolekandefondi valuuta müüki. Esimese kvartali tulemuste järgi jäi eelarve puudujäägiks 2,17 triljonit rubla – peaaegu kaks korda rohkem kui kogu aasta plaanis (1,1 triljonit).
Naftahinna langus vähendab eelarvetulusid ja tabab naftaettevõtteid, kuid tõenäoliselt ei mõjuta see sõjamajandust, ütleb Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Aleksandr Isakov. Sõjatööstuskompleksi jooksva aasta lepingud on ilmselt esimese kvartali hiiglaslike väljaminekute tõttu suures osas juba tasutud, toob ta välja. Kaitseartiklid on sekvestreerimise järjekorras viimased, nõustub Prokopenko.
Kui rahandusministeerium kavandas eelarvet 70 dollari baasil vene nafta barreli kohta, siis juba öeldi, et võimud lähenesid küsimusele agressiivselt ja „panevad üsna julgeid oletusi”, märgib Berliini Carnegie keskuse ekspert Sergei Vakulenko: „Juba siis mõeldi, et võib-olla tehti seda meelega – nii et hiljem poleks eelarvet lihtsam kärpida.”
14. 11. aprillil Brüsselis toimunud Ukraina kaitsekontaktrühma (UDCG) kohtumisel leppisid osalejad kokku Kiievile enneolematult suures toetuses. Kokku eraldavad liitlased Ukraina kaitse tugevdamiseks üle 21 miljardi euro, vahendab BBC. Sellest summast üle poole – ligikaudu 11 miljardit eurot – tuleb Saksamaalt. Ühendkuningriik kavatseb eraldada ligikaudu 5,2 miljardit eurot. Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnul saab Kiiev peagi Berliinist: 100 tuhat suurtükimürsku; 25 jalaväe lahingumasinat; 15 peamist lahingutanki; 100 maapealset radarvaatlusjaama; 120 kaasaskantavat õhutõrjeraketisüsteemi. Saksamaa annab Ukrainale üle ka neli IRIS-T õhutõrjesüsteemi koos 300 raketikomplektiga. Lisaks rahastatakse Ühendkuningriigi ja Norra ühispaketist väärtusega 523 miljonit eurot radarite, tankitõrjemiinide tarnimist, sõjatehnika remonti ja sadade tuhandete droonide ostmist.
„Ukraina vajab tugevat armeed – ainult sel juhul suudavad läbirääkimised viia õiglase ja jätkusuutliku rahuni,” ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius. Ta lisas: „venemaa peab mõistma, et Ukraina on võimeline võitlust jätkama – ja me toetame teda selles.”
Briti kaitseminister John Healey süüdistas oma kõnes venemaa juhtkonda USA pakutud ja kuu aega tagasi Kiievi poolt kokku lepitud rahualgatuste lõhkumises. „putin ütleb, et tahab rahu, kuid tema väed jätkavad Ukraina ründamist nii sõjaliste sihtmärkide kui ka tsiviilinfrastruktuuri pihta,” ütles Healy, vahendab Politico.
Berliini ja Londoni kokku kutsutud kontaktrühma 27. kohtumine tõi kokku 50 riigi kaitseministeeriumide esindajad. Pentagoni sekretär Pete Hegseth osales videolingi kaudu ja tänas liitlasi tehtud töö eest.
Ukraina kaitse kontaktrühm, mida mitteametlikult nimetati Ramsteini formaadiks, kutsuti esmakordselt kokku 2022. aasta aprillis USA Ramsteini õhuväebaasis Saksamaal. Sellest ajast alates on kohtumisi peetud regulaarselt ja neist on saanud Ukrainale antava abi koordineerimise peamine rahvusvaheline platvorm. Gruppi kuuluvad NATO riigid, Euroopa Liidu liikmed ja teised Ukraina rahvusvahelised partnerid. Formaadi peamisteks eesmärkideks on tagada relvade varu, koolitada Ukraina sõjaväelasi, arutada riigi praegusi ja tulevasi kaitsevajadusi ning töötada välja pikaajaline strateegia venemaa-vastases sõjas toetamiseks.
15. Ukraina ja Ameerika ametnike vahelised kõnelused USA juurdepääsu üle Ukraina maavaradele on toimunud antagonistlikus õhkkonnas, mis muudab igasuguse läbimurde keeruliseks. Allikas: Reuters, viidates informeeritud allikale ja USA rahandusministeeriumi esindajale. Allikas märgib, et õhkkond oli „väga vastandlik” ja seetõttu tundub praeguses etapis läbirääkimiste tõsine edasiminek ebatõenäoline.
Allika sõnul on erilist pinget tekitanud Trumpi administratsiooni ettepaneku viimane kavand, mis on esialgsest versioonist oluliselt „ekspansiivsem” ja „maksimalistlikum”. Leppe viimane versioon näeb ette, et USA saab eelisjuurdepääsu Ukraina maavaradele ning kogu tulu – nii riigi- kui ka eraettevõtetelt – tuleb suunata ühisesse investeerimisfondi. Samas ei sisalda leping Ukrainale julgeolekugarantiid – see on Ukraina võimude põhinõue.
Allika sõnul on üks projektis leitud „peidetud punktidest” nõue, et Ameerika Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon (DFC) võtaks oma kontrolli alla Gazpromi gaasitoru, mis kulgeb läbi Ukraina territooriumi Euroopasse. USA rahandusministeeriumi pressiesindaja kommenteeris kõnelusi, kirjeldades neid lühidalt kui „tehnilist laadi”. Allika sõnul palkas Ukraina pool tehingu välisnõustajaks advokaadibüroo Hogan Lovells.
11. aprillil saabus Washingtoni Ukraina delegatsioon uuele läbirääkimisvoorule Ukraina ja USA vahel maapõue lepingu üle, mis kestab eeldatavasti kaks päeva, on suures osas tehniline ja ei hõlma valitsusametnikke.
16. Lühiuudised
Ukraina saab nüüd iseseisvalt toota FrankenSAMi õhutõrjesüsteeme. Kiiev on saanud tehnilise dokumentatsiooni ja on täielikult võimeline projekti iseseisvalt ellu viima, ütles presidendi nõunik Oleksandr Kamõšin.
Valge Maja Witkoffi kõneluste kohta venemaal: USA näeb neid järjekordse sammuna relvarahu ja lõpliku lahenduse suunas Ukrainas, ütles pressisekretär Caroline Leavitt. Ta lisas, et Trump on nii Moskvas kui ka Kiievis pettunud.
Ukraina uudistest: Eesti saadab Ukrainasse 10 000 mürsku 155 mm suurtükiväe laskemoona ja 750 000 toiduportsjonit, ütles kaitseminister Hanno Pevkur. Ühtlasi teatas ta, et kohtub Ukraina kaitseministri Umeroviga ja arutab Ukraina armee vajadusi.
Hiina haruldaste muldmetallide ekspordipiirangud ohustavad USA plaane 6. põlvkonna hävitaja jaoks. See samm tehti pärast seda, kui Trump hakkas tariife kehtestama, riskides sellega, et Boeingi F-47 programm viivitab. Peking kontrollib 90% maailma haruldastest muldmetallidest.
Saksamaa avalikustab uue sõjalise abi paketi 🇺🇦 jaoks, mida rahastatakse märtsis heaks kiidetud 11 miljardi euroga:
4 IRIS-T SAM süsteemi (+300 raketti)
30 Patrioti raketti
300 luuredrooni
120 MANPAD-i
25 Marder IFV-d, 15 Leopard 1A5 MBT-d
14 suurtükisüsteemi, 130K 155mm kestad
100 maapealse seire radarit (1100 plaanis)
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
