Sõja ülevaade: 1142. päev – järjest enam droone venemaa kohal
Avaldatud: 10 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. aprill 2025:
vaid Donetski sektoris vene pool hallis alas edenes ning järjest jagub jälle droone nii venemaa kui Krimmi kohale.
1. Eip miskit uut sademetes.
2. Kuni Moskvani ja Krimmis ka miskit.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eip olnud seis siiski nii hull, kui eile kirja sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: hallis alas mitmes kohas vene pool edasi sai, aga kas püsivalt, veel ei tea.
9. Lõunarinne: üks küla käest-kätte käis.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valmistub madalateks naftahindadeks.
12. Kõik venemaal toimuvad näitused ja kontserdid peavad läbima siseministeeriumi tsensuuri.
13. venemaa kultuuriministeeriumi ametnikud hakkavad „jahtima” keelatud filmide linastuste korraldajaid.
14. Ungari ähvardab liituda venemaa-vastaste sanktsioonidega, kui putin lükkab tagasi relvarahu Ukrainas.
15. Zelenski maavarade lepingust.
16. Lühiuudised
Vist ikka peab reitingu vähemalt +ettevaatlikult optimistlik tagasi tõstma.
Ukraina on valmis maksma tulevaste USA abipakettide, sealhulgas õhutõrjesüsteemide Patriot eest. President Volodõmõr Zelenski teatas sellest kohtumisel ajakirjanikega, vahendab Ukrinform. „Mis puudutab lisapaketti, siis me tahame ja oleme valmis ning andsime Ameerika poolele suure paki, mida me tahame osta. Osta see ühel või teisel kujul. See on meie formaat, kuidas me selle eest maksame. Ja me ei küsinud tulevast paketti tasuta,” rääkis Zelenski. Ta mainis ka vestlust USA presidendi Donald Trumpiga, mille käigus arutati Ukraina vajadust vähemalt 10 Patrioti süsteemi järele. „See on kaitse, see aitab meid pärast sõja lõppu, see on julgeoleku tagatis, et Ukraina on kaetud õhutõrjega. On palju erinevaid formaate ja instrumente, milleks oleme valmis. Olime valmis leidma 30 ja 50 miljardit vastava paketi jaoks,” lisas riigipea.
Kokku registreeriti ööpäeva jooksul 149 lahingkokkupõrget. 94 õhurünnakut, sealhulgas 162 liugpommi. Lisaks sooritas üle 6300 kaudtulelööki, neist 96 – reaktiivsüsteemidest, ning 2868 kamikazedrooni lennus oli.
Aktiivsemad lõigud kõik endised aga eile oli lisaks tihe päev Siverski suunal, kus kirja läks 10 rünnakut.
Tundub, et enamuses sektorites ilma soomuseta rünnati, sest vene poole kaotused sellest aimu annavad. Miks juba mitu päeva pole enam olnud suuremat soomusega survet… kipub arvama, et viimaste nädalate kaotused erinevates aktiivsetes rindelõikudes on toonud kaasa kohatist ees olevate üksuste soomuse puudust, mistõttu peab kas üksusi vahetama soomusega rünnakute jätkamiseks või neid isegi omavahel segama, mis juhtimiskvaliteedile hästi ei mõju aga mass ja kaotustest mitte hoolimine annab selle võimaluse. Sestap võtab suuremate gruppide (nt 10 soomukit) rünnakule suunamine rohkem aega.
Küll kipub rünnakule suunduvate üksikvõitlejate varustus olema väga värske, vist otse konveierilt ja nii see uus seltskond kohe peale vist isegi kohati kahe kuulist õpet rünnakule saadetakse.
Nii kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi numbrid järjest tõusevad ja no annavad pisu lootust, et äkki miski aja (mõne kuu) möödudes avaldab see suuremat mõju. Kipub arvama, et ladudes peaks pikemad ja suuremad torud vast otsas olema ja tehased nii suurt massi enam taastoota ei tohiks suuta. Lisaks kiiresti kahanev oskus teostada kiiret ja täpset kaudtuld. Vaid miinipildujate tootmine on lihtne.
1. Minut enne 10. aprilli südaööd sai teatavaks, et Ukraina pealinnas tegutseb õhutõrje; hiljem teatati, et droonirünnaku tagajärjel purustustest ja lõksu jäänud inimestest ning ühest tulekahjust.
10. aprilli öösel puhkes Mõkolaivis vaenlase droonide rünnaku tagajärjel kaks tulekahju ja seal on 10 vigastatut.
Donetski oblasti asulates, kus on kehtestatud laste sundevakueerimine, elab endiselt 185 perekonda 254 lapsega. Sellest teatas Donetski OVA lasteasjade talituse juhataja kt Julie Rõžakov, tsiteerib Ukrinform: Täna on üheksas asustatud piirkonnas 254 last 185 perekonnast, kes on sundevakueeritud koos vanemate või neid asendavate isikute ja muude seaduslike esindajatega. Ta lisas, et viimase nädala jooksul evakueeriti Donetski oblastist sunniviisiliselt 240 last 200 perest.
2. Kui vene poolel sobib sihtmärgiks kõik, siis seni sihib Ukraina ikka sõjalisi sihtmärke.
Mõned päevad tagasi viisid meie edukad tegevused strateegilise pommitaja Tu-22M3 hävitamiseni. See oli just maandunud – ja meie droon tabas seda. Hinnanguline maksumus: umbes 100 miljonit dollarit – teatas Oleksandr Sõrski. Njah, üleeile sai mitu päris kaugel asuvat vene sõjaväe lennuvälja tabamusi droonidega…
Moskvas Naro-Fominskis teatavad elanikud arvatavast droonitulistamisest. Varem tutvustas Rosaviatsia Vnukovo lennujaamas plaani „Vaip”, mis peatab ajutiselt lennud. Piirangud puudutasid ka Kaluuga lennujaama. Samal ajal väidavad pealtnägijad, et õhutõrje sihib helikopterit meenutavat objekti.
Sakis ja Novofedorovkas (Krimm) kuuldi eile tugevaid plahvatusi.
3. Kursk/Belgorod: rünnakuid vene poolelt jagus. Sõrskõi ütles, et vene pool on alustanud pealetungi nii Sumõ suunal kui Kupiansk-Kreminna sektoris Harkivi suunal aga selles ei ole miskit uut, sest see pealetung on seal käinud juba nädalaid aga ilma suurema läbimurdeta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eip saanud päris nii hullu kinnitust, kui eilses loos selle sektori lõunaosas kirjutasin. Seni pole teised blogikanalid seda infot kinnitanud ja sestap jääb väike lõunapoolsema sillapea laienemine vaid. Eile ka uutest rindejoone muutustest infot ei tulnud, küll kinnitust, et väga tugev surumine jätkus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: suruvad aga eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: väga tugev surve kõigis sektorites jätkus ning vähemalt ajutisi edenemisi hallis alas läks vene poolele kirja Družba, Razlivi, Razdolnoje ja Nadejevka lähedal. Ukraina eesmiste possade muutust see vist ei toonud ja eks näis, kas need uued possad seal püsivamaks jäävad, sest seni üldjuhul suudab päeva-paari jooksul Ukraina need „inimtühjaks” teha. Sobib nii kaudtulelöök kui droon selleks.
Üles riputati uus video, kuidas Ukraina väed hävitasid Novopavlivka teljel asunud vene ATV-de ja MT-LB-de kolonni. Kolonn liikus Jasenovest Sribne lõunaserva kaudu Bohdanivka poole (Donetski sektori keskmine osa ja üks aktiivsemaid vene poole rünnakusuundasid). 155-millimeetrised meeskonnad tegid head tööd ega jätnud kolonnist alles eriti miskit. Viimase hõrenduse tegid droonid, jahtides ka üksikuid soldateid. Kuna siin lõigus on palju avatuid suuri maastikke, siis enamuses kasutatakse edenemiseks liikuvvahendeid, mille ülesanne on toimetada võimalikult kiiresti soldatid uutele possadele. Jätkuvalt näeb seda, et kui kõrval saab üks ATV pihta, siis enamus neist jätkab edasi liikumist.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: eile olla Štšerbaki küla käinud käest-kätte ja vist õhtuks olid Ukraina omad saanud külast ka mõned sõjavangid.
10. Herson: muutusteta.
11. Kohe, kui venemaa rahandusministeerium eelarve kulud uuesti joonde saai, tekkisid tuludega mured. Naftahindade kokkuvarisemine ähvardab suure puudujäägiga, mis tuleb kompenseerida riiklikust hoolekandefondist (NWF). Eksperdid hindavad juba, kui kaua see kestab. USA vallandatava kaubandussõja peamine mõjukanal venemaale võiks olla nafta hinna alandamine, märkis venemaa keskpanga esimees elvira nabiullina: „Sest kui sellised tariifisõjad ja näeme tariifisõdade eskaleerumist, jätkuvad, siis viib see tavaliselt maailmakaubanduse, maailmamajanduse ja võib-olla ka meie energiaressursside nõudluse vähenemiseni. Riskid on…aga oleme alles situatsiooni alguses.”
Alates aasta algusest on nafta juba 20% odavnenud ja langes kolmapäeval alla 60 dollari Brenti barreli kohta. See ei pruugi olla piir: Goldman Sachsi analüütikud lubavad äärmuslikul juhul nafta hinnal langeda veel kolmandiku võrra 40 dollarini. Märkimisväärne osa venemaa naftast müüakse allahindlustega. Peamise ekspordiklassi Uurali allahindlus on viimastel kuudel olnud 10-15 dollarit, mis on ülempiirile lähemal. Sel nädalal oli isegi venemaa esmaklassiline ESPO õli väärt alla 60 dollari.
Eelarve põhineb Uurali barreli keskmisel aastahinnal 69,7 dollarit. Nafta- ja gaasitulud naftahinnaga üle 60 dollari (eelarvereegli piirhind) suunatakse riiklikusse hoolekandefondi. Eeldati, et need lisatulud ulatuvad aasta lõpuks 1,8 triljoni rublani. Kui hind on alla 60 $, siis vastupidi, puudujääv summa võetakse fondist. 1. aprilli seisuga sisaldas see umbes 3,3 triljonit rubla (33 miljardit eurot) likviidseid varasid, mida saab kasutada saamata jäänud tulu kompenseerimiseks.
Investeerimispankur Jevgeni Kogan hindab naftahinna 1 dollari suuruse languse tõttu eelarvekahju ligikaudu 160 miljardile rublale (1,6 miljardile eurole) aastas. Kui nafta jääb pikaks ajaks alla 60 dollari, algavad regulaarsed infusioonid riiklikust hoolekandefondist, meenutab ta ja hindab, kui kiiresti need vahendid otsa saavad: kui nafta on 55 dollarit, jätkub riikliku hoolekandefondi vahenditest umbes neljaks aastaks, kui 50 dollariks, siis umbes kaheks aastaks, kui 40 dollariks, aastaks. „Meil on väike turvavaru,” järeldab Kogan, „me saame paar aastat vastu pidada ka mitte just kõige meeldivama naftahinnaga. Aga kui algab ülemaailmne kriis või majanduslangus, jätkub seda raha umbes aastaks. Aga sellest ei pruugi piisata, kriis võib kesta kauem. Peame laenu võtma – vähemalt meie riigivõla tase on endiselt madal. On, kust alustada.”
Maailmamajanduse languse tõenäosus on märgatavalt suurenenud, mis suurendab venemaa majanduse raske maandumise tõenäosust, kirjutavad Renaissance Capitali ökonomistid Oleg Kuzmin ja Andrei Melaštšenko. Nad usuvad, et naftahinna edasine langus suurendab eelarvepuudujääki. Nende hinnangul on eelarvestiimuli mõju inflatsioonile antud stsenaariumi puhul tunduvalt mõõdukam kui aastatel 2022–2024: NWF-i kasutamine saamata jäänud nafta- ja gaasitulude kompenseerimiseks ning laenude suurendamine ülejäänu kompenseerimiseks ei ole nii inflatsiooniline kui nende vahendite kasutamine kulutuste suurendamiseks.
Eelarvedefitsiidi plaanist kõrvalekaldumise tõenäosus suureneb, kirjutavad Raiffeisenbanki analüütikud. Nad hindavad saamata jäänud tulu 0,9 triljoni rubla suuruseks, mis tuleb hüvitada riiklikust hoolekandefondist raha müümisega ja Uurali keskmise aastahinna langetamisega 55 dollarile. Kui Uurali hind langeb 50 dollarini, kasvab saamata jäänud tulu 1,9 triljoni rublani ja 45 dollari juures 2,8 triljonini. Nad loodavad aga mitte-nafta- ja gaasituludele, mis võiksid olukorda parandada.
MMI analüütikud ei näe selleks eeldusi, nimetades esimese kvartali tulemusi eelarve jaoks “pettumuseks”. Mittenafta- ja gaasitulud kasvavad, kuid ainult inflatsiooni tasemel (10,6% võrreldes jaanuari-märtsiga 2024), nafta ja gaas on kokku kukkunud (-9,8%) – selle tulemusena üldine tulude kasv praktiliselt peatus (+3,8%), kuid kulud kasvavad jätkuvalt eelmise aasta rekordtasemel (24,5%), kulutati kvartali absoluutses kulude rekordis (24,5%).
Rubla nõrgenemine aitaks suurendada nafta- ja gaasitulusid. Kuid rahandusministeerium peab eelarve rahastamiseks müüma valuutat, toetades rubla vahetuskurssi, märgivad investeerimisfirma Aigenis analüütikud.
Teises kvartalis tugevneb järsult nafta- ja gaasitulude kokkuvarisemine, on MMI analüütikud veendunud, et muutunud olukord toob paratamatult kaasa raske otsuse eelarve konsolideerimise vajaduse kohta: „Leiame, et juba sel aastal tuleks langetada otsus eelarvereegli piirhinda langetada 50 dollarile (veelgi parem kuni 45 dollarini).”
„Ülemaailmse nõudluse kasvu aeglustumisest ja rubla tugevnemisest tingitud naftahinna langus võib tekitada riske eelarve tulude poolele, mis võib raskendada struktuurse esmase puudujäägi plaani saavutamist,” märkisid keskpanga juhid märtsis baaskursi arutamisel. Keskpank hoiatab regulaarselt riikliku hoolekandefondi ammendumise ohu eest tugeva välisšoki korral.
Selle juhtumi jaoks on tal riskantne stsenaarium, meenutas nabiullina. Seda kirjeldatakse rahapoliitika põhisuundades, selle tingimusteks on maailmamajanduse kiirenenud killustumine, ülemaailmne finantskriis ja naftahinna oluline langus võrreldes baasstsenaariumiga. Baasstsenaariumi korral maksab Brenti nafta tänavu keskmiselt 80 dollarit ja 2026. aastal 75 dollarit, riskistsenaariumi korral aga vastavalt 55 ja 45 dollarit.
Antud stsenaariumi korral toob nafta- ja gaasitulude ebaõnnestumine eelarvereegli praeguste parameetrite juures kaasa riikliku hoolekandefondi likviidse osa aktiivse kasutamise šoki neutraliseerimiseks, mis tekitab 2025. aasta jooksul selle ammendumise ohu; madalad naftahinnad sunnivad muutma eelarvereeglit koos järkjärgulise üleminekuga 2027. aastaks barreli piirhinnale 40 dollarit, mille tõttu tuleb eelarvekulutusi suhteliselt vähendada, loetleb keskpank. Samal ajal väheneb SKP 2025. aastal 3–4% ja 2026. aastal 1–2% ning kodumajapidamised vähendavad tarbimist vastavalt 2,5–3,5% ja 1,5–2,5%. Võimud püüavad majandust toetada eelarve arvelt, kuid võimalusi on selleks vähem kui pandeemia ajal või sõja alguses, aastatel 2022–2023, jätkab keskpank. Inflatsioon hüppab 2025. aastal 13-15%-ni ja baasmäär tõuseb keskmiselt 22-25%-ni aastas (2026. aastal 16-17%).
Njah, ehk siis on veel pikk tee minna, et isegi maailma majanduslanguses ei kuku veel vene riigi eelarve tulud piisavalt kokku, aga suundumus pole paha.
12. venemaa riigiduuma saadikud võtsid teisel ja viimasel lugemisel vastu seaduse, mis kohustab kultuuriürituste korraldajaid sisuliselt teema ja muud parameetrid siseasjade ametitega kooskõlastama. Seadus on võimude sõnul vajalik „meelelahutusürituse ohutuse tagamiseks”.
Eelnõu eeldab, et massiürituste korraldajad (kodanikud ja juriidilised isikud) peavad teavitama ametiasutusi (kõikidel tasanditel omavalitsusest piirkonnani) „ette” järgmise teabe: ürituse teema, asukoht, kuupäev ja kellaaeg, samuti teave ürituse toimumiskoha või territooriumi omaniku, osalejate arvu ning kavandatavate meetmete kohta „avaliku korra ja avaliku turvalisuse tagamiseks”. Samuti on korraldaja kohustatud teavitama ürituse toimumise muudatustest, ärajäämistest, asendamistest või edasilükkamistest. Omakorda peavad ametnikud hiljemalt 10 päeva enne ürituse algust (või kohe pärast selle aja möödumist teabe saamist) edastama selle teabe siseasjade asutustele ja muudele huvitatud osakondadele ja asutustele.
Seadus, mis jõustub 2025. aasta septembris pärast Föderatsiooninõukogu heakskiitu ja presidendi allkirjastamist, ütleb ka, et rajatist või territooriumi, mis ei vasta julgeoleku- ja terrorismivastase kaitse nõuetele, ei tohi kasutada meelelahutusürituste läbiviimiseks. Eelnõu paneb vastutuse ürituse ohutusreeglite rikkumise eest korraldajale, toimumiskoha ja ürituse toimumise territooriumi omanikule ning külastajatele.
Algatuse autorid on rühm saadikuid ja senaatoreid, sealhulgas riigiduuma esimene asespiiker aleksandržukov, samuti riigiduuma kultuuri- ja julgeolekukomiteede juhid jelena jampolskaja ja vassili piskarev. Riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin andis korralduse töötada välja meetmed kodanike turvalisuse suurendamiseks meelelahutusürituste ajal märtsis 2024 seoses terrorirünnakuga Crocuse hallis. Dokument võeti esimesel lugemisel vastu möödunud aasta juulis. Dokumendiga tehakse muudatused seaduses “vene Föderatsiooni kultuurialaste õigusaktide alused”.
Varem ütles politoloog Konstantin Kalatšov kavandatavat uuendust kommenteerides, et seadus võib kaasa tuua tsensuuri veelgi suurema tugevnemise riigis. „Tappa kaks kärbest ühe hoobiga. Eelinfot konkreetse meelelahutusürituse kohta saab kasutada mitte ainult kõigi vajalike ettevaatusabinõude tagamiseks, vaid ka ürituse ärajätmiseks,” selgitas ta.
13. venemaa kultuuriministeerium soovib saada õigust korraldada haldusjuurdlust isikute suhtes, kes näitavad filme ilma levitunnistuseta. Samuti teeb amet ettepaneku pikendada sellise rikkumise eest vastutusele võtmise aegumist kolmelt kuult aastale. Vastav seaduseelnõu on üles pandud õigusaktide portaali, vahendab Interfax.
Algatuse autorid juhivad tähelepanu ebaseaduslike näitamiste probleemile. Nende sõnul rendivad erinevad juriidilised isikud kinosaale kinodelt ja sageli jääb arusaamatuks, kes täpselt demonstreerib keelatud sisu. Praegu, kui saabub kaebus tunnistuseta filmide näitamise kohta, edastatakse teave kultuuriministeeriumi territoriaalorganitele, kes peavad kahe päeva jooksul koostama aktid ja saatma need kohtule. Sageli ei ole aga osakonna töötajatel piisavalt aega ja infot kõigi asjaolude selgitamiseks, märgivad eelnõu koostajad. Nende seisukohast aitavad uued võimud seda parandada.
Seega saavad kultuuriministeeriumi töötajad õiguse korraldada uurimise eesmärgil lähetusi, võtta tunnistajatelt ütlusi, nõuda erinevat teavet jne. Autorite hinnangul võimaldab see koguda piisava tõendusmaterjali, kuna praegu tagastavad kohtud sageli materjalid läbivaatamiseks või lõpetavad asja täielikult haldusõiguserikkumise puudumise või aegumise tõttu. Kõik see mõjutab negatiivselt trahvide sissenõudmist, rõhutab ministeerium.
Levitamistunnistuseta filmide näitamise keeld kehtib tavakinodele. Detsembris tegi riigiduuma aga ettepaneku laiendada seda veebiplatvormidele. Algatuse autorid pooldasid ka filmide näitamise nõuete ühtlustamist, mille kohaselt võivad tunnistuse väljastamisest keeldumise aluseks olla materjalid, mis eitavad või diskrediteerivad traditsioonilisi vene vaimseid ja moraalseid väärtusi. Lisaks tegid seadusandjad ettepaneku anda kultuuriministeeriumile volitused teha ühepoolselt muudatusi varem väljastatud levitõendis. Praegu on see võimalik ainult autoriõiguse omaniku taotlusel.
Üks muudatusettepanekute autoreid, asetäitja andrei svintsov, selgitas algatust venemaale kahjuliku sisu rohkusega, mis on vastuolus presidendi dekreedi ja moraalinormidega. Suuremad venemaa veebikinod on eelnõu vastu sõna võtnud, nimetades seda kahjulikuks ja tarbetuks ning hoiatanud, et selle vastuvõtmise korral jäävad kasutajad ilma tohutust hulgast sisust.
14. Ungari võib ühineda Lääne venemaa-vastaste sanktsioonidega, kui putin keeldub Ukrainas rahumeelse lahenduse saavutamisest. Seda ütles Ungari välisminister Peter Szijjarto, kes nimetas varem EL-i venemaa-vastaseid sanktsioone naeruväärseks ja läbikukkunuks, vahendab The Telegraph.
Ungari välisministeeriumi juht märkis, et Budapest võib otsustada ühineda venemaa-vastaste sanktsioonidega, kui USA president Donald Trump otsustab oma ähvarduse anda löögi venemaa majandusele. Märtsi lõpus ähvardas Trump kehtestada sekundaarsed sanktsioonid kogu venemaa naftale, kui putin takistab relvarahu ja nurjab rahulepingu. „Meie otsuse määravad tulevased asjaolud,” ütles Szijjarto Londonis asuvas Royal United Services Institute’i mõttekojas.
Küsimusele, kas Ungari toetaks EL-i sanktsioone, kui need oleksid osa Trumpi läbirääkimisstrateegiast, vastas Szijjarto, et loodab venemaa ja Ukraina vahel rahu ning venemaa-vastaste piirangute karmistamise vajaduse kadumist. „Kui see positiivne stsenaarium ei realiseeru, siis peame seda arutama,” ütles ta.
Lisaks hoiatas Ungari välisminister, et Budapest paneb Ukraina EL-iga liitumisele veto, kui Kiiev ei muuda võõrkeelte õpetamist koolides piiravaid seadusi. Ta ütles, et see raskendas Ukrainas elavatel ungarlastel ungari keele õppimist.
15. President Volodõmõr Zelenski usub, et USA rahandusminister Scott Bessent, kes vastutab Ukrainaga niinimetatud maapõuelepingu läbirääkimiste eest, on valinud vale lähenemisviisi. Sellest teatas European Pravda viitega Suspilnele, ütles Zelenski seda 9. aprillil kohtumisel ajakirjanikega
Zelenskil paluti kommenteerida Bessenti väiteid hiljutises intervjuus Tucker Carlsonile, milles ta ütles muu hulgas, et Ukraina president õõnestas maapõuelepingu allkirjastamist ja saab oma lähikonnalt halba nõu. Sellele viitas riigipea, et probleem USA rahandusministriga on tema lähenemises.
„Ta ütles: „Sa pead sellele nüüd alla kirjutama.” Ma ei varja seda: meil on erinevad iseloomujooned, nagu igal siinviibijal. Mu kolleegid teavad, et koputage näpuga lepingule ja ütlen: „Sa pead selle kohe alla kirjutama” – selle peale sain talle ainult öelda: „Lõpetage sõrmega koputamine ja räägime sellel teemal”,” ütles Zelenski. „Tõenäoliselt ootas ta teistsugust dialoogi, aga ma ei pea Ukrainat kolmanda järgu riigiks. Arvan, et peaksime suhtlema kui võrdsed,” lisas ta.
16. Lühiuudised
Hiinlastest sõjavangidest: 1991. aastal sündinud töötu mehe värbas venemaa esindaja otse Hiinas. 2025. aasta veebruaris saabus ta Moskvasse ja sõlmis lepingu. Teine, 1998. aastal sündinud, saabus venemaa Föderatsiooni 2024. aasta detsembris väidetavalt turismi eesmärgil. Tema sõnul taotles ta siis venemaal viibides lepingu sõlmimist, vastates veebikuulutusele värbamise ja 2 miljoni rubla maksmise kohta. Ülekuulamiste järgselt arvan Ukraina luure, et üle 150 hiinlase võitleb venemaa ridades.
Poola investeerib 3 miljardit zlotti (700 miljonit eurot) uutesse tehastesse 155 mm laskemoona tootmiseks, ütles kaitseministri asetäitja Cezary Tomczyk. Ta ütles ka, et vabariik sai tellimuse tarnida USA-le 18 tuhat tonni trotüüli 1,2 miljardi zloti (umbes 280 miljoni euro) väärtuses. Leping on sõlmitud kolmeks aastaks. „See on läbimurre Poola-Ameerika liidus ja suur samm meie sõjatööstuse jaoks,” märkis Tomczyk, meenutades, et Poola on NATO suurim trotüüli tootja.
Ukraina on täitnud 81% oma EL-i assotsiatsioonilepinguga võetud kohustustest, teatas peaminister Denis Šmõhal pärast 10. Ukraina-ELi assotsiatsiooninõukogu kohtumist. Ta tõi esile märkimisväärseid edusamme intellektuaalomandi, hariduse, teabevahetuse, humanitaarpoliitika, justiitsküsimuste, riigihangete ja riikliku julgeoleku valdkonnas, kus Ukraina on täitnud üle 90% oma kohustustest.
EL-i välisasjade nõukogu arutab 14. aprillil uuendatud Kallase plaani, mille eesmärk on suurendada sõjalist abi Ukrainale, sealhulgas 5 miljardit eurot laskemoona jaoks. Pooled EL-i liikmesriigid toetavad seda plaani.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
