Sõja ülevaade: 1140. päev – vene poole edenemised jätkusid
Avaldatud: 8 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. aprill 2025:
peskov: me pommitame ainult sõjalisi sihtmärke. vene poole sammhaaval edenemised mitmes sektoris jätkusid.
1. Eip sadu läbi saa…
2. Eip miskit, aga vist juba pisu ootel.
3. Kursk/Belgorod: üks küla Kurski oblastis on veel jäänud Ukraina kontrolli alla.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: survet jagus, muutusi mitte.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kinnitust ühe kvartali hõivamine Tšassiv Jaris sai ja Toretskis pisu enam vene pool edenema on hakanud.
8. Donetsk: kaks muutust vene poole kasuks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. EL loob fondi relvade ostmiseks, et valmistuda võimalikuks venemaa rünnakuks.
12. GUR: venemaa asendab uutes Shahedites Ameerika komponendid Hiina omadega.
13. Euroopa Liit on teatanud, et tal puuduvad venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamise küsimuses Valge Majaga kontaktid.
14. Ukraina Euroopa liitlased suurendavad aktiivselt suurtükiväe laskemoona tootmist.
15. Lühiuudised
Hortitsa operatiiv-strateegilise grupi (ida-rinne) andmetel kaotas venemaa 2025. aasta kolme kuuga keskmiselt iga Ukraina maa ruutkilomeetri kohta 146 sõdurit, tanki, kaks soomustatud lahingumasinat ja 4,5 kaudtulerelva. Märgitakse, et arvutused põhinevad vene vägede kaotustel tänavu sõja esimese kolme kuu jooksul ainult idasuunas, OSGV Hortitsa vastutusalas.
Kuigi vene pool sammhaaval edeneb siin ja seal, siis seni Ukraina reitingut ei muudaks…
159 vene poole rünnakut ja sektorite kaupa rünnakute arvus ja suundades suuri muutusi polnud. Eile vähenes tuntavalt vene poole surumine soomusega.
Jätkuvalt tasapsi rühib kõrgemale vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine. Mitmes päev ka suuremaid õhutõrjeseadmeid tabatakse.
Pisu tuleb rohkem vene poole mõnelt blogijalt kurtmist, et kuidagi nagu liialt lihtsalt suudab Ukraina neid rünnakule suunduvaid kolonne hävitada. Nii palju, kui erinevatelt videodelt tuvastab, siis järjest kirjumaks nende kolonnide koosseisud lähevad ehk siis paljudest erinevatest üksustest koosseisud kokku pannakse. Ikka pisu harjumatu näha, et soomuse vahel sõidavad soomusautod Tigr, mis peaks rohkem luurega tegelema, sekka ka jalaväge vedav veoauto, sõiduautosid jne. Lisaks näeb, et kui esimene masin pihta saab, siis kas kolonn sõidab ühte kokku puntrasse ja veelgi enam soodustab nende tabamist või lihtsalt jääb kolonn küll pikkade vahedega pidama aga seisev sihtmärk ikka lihtsamini tabatav kui sõitev ja annab võimaluse neid rünnata droonidelt alla kukutavate vahenditega, mis palju kordi odavam, kui kamikaze droon. Kohati näeb ka seda, et vene poole soldatid hülgavad ka mitte pihta saanud sõidukid ja laiali pudenevad, aga alati ei aita seegi, sest kobarmoona tundub kohati Ukraina omadel jaguvat lisaks kamikaze droonidele. Lisaks näeb, et vene possasid hoonetes rünnatakse droonidega, kus lõhkeaine kogused on läinud nii mõjusaks, et terve hoone ühe sellise pärast kokku kukub. Pisu suudab ka Ukraina oma liugpommidega hävitustööd teha.
1. „venemaa lööb ainult sõjalisi sihtmärke. Tsiviilobjekte ei rünnata,” – teatas dmitri peskov ajakirjaniku küsimuse peale, et kas võis olla tegu eksitusega, kui Krivõi Rihis venemaa raketilöögis hukkus 20 inimest, sealhulgas 9 last.
Õhutõrje töötas täna öösel Zaporižjas Shahed-tüüpi droonide vastu. Lisaks lendas neid mujalgi Ukraina idaosas. Harkiv ikka tihedas raketi- ja pommisajus. Eip tsiviilisikute jahtimine droonidega Hersoni kandis lõpe. Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajus.
2. Eip miskit.
3. Kursk/Belgorod: venelased on Gujevosse kolinud ja kontrollivad ka Sudža kontrollpunkti lähedal asuvat Gogolevkat. Juba varem oli näha, et Ukraina tõmbus Kurski oblastist tagasi, kuid nüüd on ka visuaalselt kinnitust leidnud, et Ukraina kontrolli alla on jäänud vaid kaks pisikest küla: Olešnja ja Gornal.
Lisaks eip aru saa, miks Ukraina ametlik seisukoht on, et Sumõ oblastis Basivka küla on tervenisti Ukraina kontrolli all. Päris mitmete usaldusväärsete nii kolmandate osapoolte kui Ukraina blogijate kaardid näitavad, et mõnda lõunapoolsemat majapidamist seni Ukraina kontrollib.
Eip ole saanud kinnitust seni, kuidas on täpsem seis Belgorodi oblastis, kus ühe vene blogija väidetel suutis Ukraina edeneda 600 m. Eks ootab järgmist päeva.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene poole pingutused nii põhja- kui lõunapoolseimas sillapeas jätkusid. Eile muutusi küll rindejoones ei tuvastanud aga pisu närviline tunne ikka…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: üleeilne kõlakas, et vene pool võis sammu Tsassiv Jaris edasi saada, sai kinnitust, aga samm hõivas vaid ühe linna kvartali.
Küll on hakanud Toretski linnas hallis alas üha enam vastu pidama vene possad. Kuna põhiliselt vene poole jalaväe konveier väikeste üksustega (ka lahingpaarid vaid) igalt poolt proovib, siis tundub, et nii tiheda ja kaootilise surumise jooksev tuvastamine linnaruumis on muutunud Ukrainale järjest keerulisemaks. Hooned ja nende rusud ei soodusta soldatite paiknemise tuvastamist. Lisaks on tihe vene poole kaudtuli ja siia kanti ka liugpomme pisu rohkem töösse lükatakse.
8. Donetsk: eilseks hakkas pisu enam edenemist vene poole konveier siingi sektoris edu tooma ja kahes kohas edeneti.
Pokrovskist lõuna pool paiknesid venelased Ševtšenko kirdeosas. Hetkeseisuga peaks kogu küla üle olema vene poole kontroll, aga see küla kipub seni käest kätte käima ja eks näis, mis seis on järgmistel päevadel.
Pokrovskist edelas teisel pool suurt linnast väljuvat edelasuunalist maanteed suutis eilseks vene pool Udatšne küla keskel kanna maha saada.
Sektori keskmises lõigus ka vene poole tugevat survet jagus aga eile seal edenemisi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. EL-i rahandusministrid arutavad ühise valitsustevahelise kaitsefondi Euroopa kaitsemehhanismi (EDM) loomist, vahendab Reuters. Plaani kohaselt ostab see relvi, võtab osalejatelt nende kasutamise eest tasu ja väljastab laenu. Samal ajal saavad sellega liituda ka riigid väljaspool EL-i – näiteks Suurbritannia, Ukraina ja Norra.
Projekt on osa arutelust selle üle, kuidas rahastada ettevalmistusi võimalikuks venemaa rünnakuks, kuna Euroopa mõistab, et ei saa enam julgeoleku tagamisel täielikult USA-le loota. Märgitakse, et fond võimaldab kaasata märkimisväärseid vahendeid kaitseks ilma riigivõla taset suurendamata – paljude riikide jaoks on see tundlik teema. Rõhk on strateegilistel võimaldajatel – kallil sõjalisel infrastruktuuril ja varustusel, mida USA tänapäeval sageli pakub. See hõlmab ühiseid juhtimis- ja juhtimissüsteeme, satelliitluuret ja sidet, viienda või kuuenda põlvkonna hävitajaid, õhutõrjet ja tuumaheidutust.
Euroopa kaitsetööstuse stimuleerimiseks ostab EDM relvi fondi liikmesriikide töövõtjatelt. See peaks vähendama piirkonna sõltuvust USA-st aastaks 2030. Aastatel 2020–2024 moodustas USA relvaimpordi osatähtsus EL-i 64% kogu impordist. Fondis osalejatele laenu andmisel rakendatakse tavamäära ja subsideeritud intressimäära. Viimane peaks laienema „rinderiikidele”, mis jagavad piiri venemaa või Valgevenega, kõrgeid riiklikke sõjalisi kulutusi või mõlemat.
Fondi loomise idee tuli praegu EL-i eesistujariigilt Poolalt. Tema palvel töötas Euroopa mõttekoda Bruegel välja projekti kirjelduse. Dokumenti arutatakse Varssavis 12. aprillil.
Euroopa Kaitseagentuuri andmetel ulatusid EL-i kaitsekulud 2024. aastal 326 miljardi euroni ehk 1,9%ni bloki SKT-st. Järgmise nelja aasta jooksul plaanitakse kulutusi suurendada. Märtsi alguses kiitsid ühenduse riigid heaks 800 miljardi euro suuruse Euroopa ümberrelvastamise plaani (ReArm Europe), mille tutvustas Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen. Algatuse elluviimiseks koostati valge raamat EL-i kaitse kohta.
12. vene Shahedide elektrooniline sõjakaitse on peaaegu kaotanud oma sõltuvuse Ameerika komponentidest. Sellest teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi projekt War&Sanctions. Luure peadirektoraat on avaldanud teabe peaaegu 200 uue osa ja komponendi kohta, mida kasutatakse kuut tüüpi venemaa relvades.
Nende hulgas on vene Shahedi CRP-antenn, Põhja-Korea ballistiline rakett KN-24, raketi X-47 Kinžal arvuti, aga ka Supercam S350, Gerbera ja Zala droonid.
Geranium-2 drooni uutest CRP-antennidest leiti vaid kaks Ameerikas toodetud kiipi. See viitab venemaa katsele vähendada sõltuvust tema vastu sanktsioonid kehtestanud riikide komponentidest, märgib luure.
Varem teatas luure peadirektoraat, et 2025. aastal kasutatud Shahedidel olid uued hiinakeelse märgistusega häiretevastased antennid. Ühes neist antennidest toodavad 15 komponendist ainult kahte Ameerika ettevõtted Texas Instruments ja Linear Technologies.
Enamik teisi osi on valmistatud Hiinas. Need on transiiverid, generaatorid, signaalimuundurid ja muud mikroskeemid. Näiteks peamise CRP-antenni kiibi, mis analüüsib sisendsignaale ja otsustab, milliseid neist ignoreerida, valmistab Pekingi mikroelektroonika tehnoloogiainstituut (BMTI).
Esimest korda avastati vene relvast Indias toodetud komponent – Aura Semiconductori kellapuhver.
Märgitakse, et veel kahe komponendi tootjaid pole veel kindlaks tehtud, kuid tõenäoliselt on need samuti Hiina päritolu.
Kokku on War&Sanctionsi portaali jaotises „Relvakomponendid” juba 4672 osa, mis leiti 164 relvast, midavenemaa kasutas Ukraina vastu.
13. Euroopa Liit ei ole veel pidanud läbirääkimisi USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga seoses venemaa-poolsete sanktsioonide surve võimaliku leevendamisega. Seda ütles EL-i sanktsioonipoliitika peaesindaja David O’Sullivan Bloombergile antud kommentaaris. „Me ei ole praegu Ameerika poolega sanktsioonide küsimust tõstatanud,” ütles O’Sullivan.
Tema sõnul pole Trumpi meeskond EL-iga sel teemal arutelusid veel algatanud, hoolimata sellest, et sanktsioonide tühistamine on üks Moskva võtmenõudmisi relvarahu esialgse kokkuleppe alusel. O’Sullivan märkis ka, et sanktsioonimehhanism jääb venemaale oluliseks mõjuhoovaks ning seda tuleks kasutada ettevaatlikult ja kaalutletult. „Euroopa Liit usub, et sanktsioonid on äärmiselt oluline survevahend mistahes läbirääkimistel venemaaga. Kuid neid tuleb kasutada targalt, järk-järgult ja ainult püsiva ja jätkusuutliku rahukokkuleppe saavutamise kontekstis,” ütles EL-i pressiesindaja.
Brüsseli pühendumus sanktsioonirežiimi säilitamisele võib süvendada lahkarvamusi Washingtoniga, kirjutab Bloomberg. Donald Trump on pühendunud Ukraina relvakonflikti võimalikult kiirele lõpetamisele ning edendab aktiivselt algatusi, mille eesmärk on olukorra stabiliseerimine. Samal ajal aga Euroopa Liidus algab töö 17. venemaa-vastaste sanktsioonide paketi kallal ning enamik liikmesriike peab ennatlikuks arutada nende leevendamist.
Alates putini vallandatud Ukraina sõja algusest on venemaa tõusnud tema vastu kehtestatud sanktsioonide arvu poolest maailmas liidriks. Moskva nimetab nende piirangute leevendamist rahulepingu poole liikumise oluliseks tingimuseks. Samal ajal, nagu Reuters allikatele viidates märgib, kehtestas olulise osa sanktsioonidest, mida kreml soovib tühistada, Euroopa Liit.
Pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja pidasid USA rea kõnelusi nii Moskva kui Kiievi esindajatega. Ühe sellise kohtumise tulemusena jõudsid osapooled 25. märtsil Riyadhis kokkuleppele vajaduses tagada ohutu meresõit Mustal merel. Valge Maja teatel on Washington valmis soodustama venemaa põllumajandussaaduste ja väetiste ekspordi taastamist. kreml kinnitas vastuseks, et pooled jõudsid kokkuleppele „Musta mere algatuse” elluviimises, kuid seostas selle mitmete sanktsioonide, sealhulgas Rosselkhozbanki vastaste sanktsioonide tühistamisega.
Euroopa Komisjoni ametliku esindaja Anita Hipperi sõnul on EL valmis kaaluma võimalust leevendada sanktsioonide survet alles pärast sõjategevuse täielikku lõpetamist ja vene vägede tingimusteta väljaviimist Ukraina territooriumilt. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on varem rõhutanud, et sanktsioonid tekitavad jätkuvalt olulist kahju venemaa majandusele ja jäävad jõusse vähemalt sõja lõpuni.
14. Ukraina Euroopa liitlased suurendavad aktiivselt suurtükiväe laskemoona tootmist ja kõrvaldavad relvatarnete tempot aeglustavaid komponentide nappuse probleeme. Sellest teatas Institute for the Study of War (ISW). Saksa kaitseettevõte Rheinmetall teatas 7. aprillil, et on omandanud ja kasutusele võtnud nitrotselluloosi tootmisele spetsialiseerunud ettevõtte Hagerdorn-NC, et tugevdada laskemoona raketikütuse tarneahelat, eelkõige 155 mm suurtükimürskude jaoks. „Rheinmetallil on juba tootmisüksused Šveitsis, Hispaanias ja Lõuna-Aafrikas. 2028. aastaks plaanib ettevõte pulbri tootmismahte suurendada üle 50%. Tütarettevõte Nitrochemie Aschau on alates 2022. aastast tootmist juba 60% võrra suurendanud ja kavatseb keskpaigaks suurendada tootmisvõimsust veel 40%25.”
ISW juhib tähelepanu ka Hiinast sõltumise probleemile. 2024. aasta aprillis ütlesid Rheinmetall tegevjuht Armin Papperger ja Saabi tegevjuht Mikael Johansson, et Hiina tarnib suurema osa Euroopa laskemoona komponentidest, tekitades tootmisprotsessis kitsaskohti. Vastuseks sellele laiendas Rheinmetall 2025. aastal oma puuvillakiudude (nitrotselluloosi põhitooraine) tarneallikaid Euroopast ja EL-i partnerriikidest ning lõi strateegilise reservi mitmeks järgmiseks aastaks.
15. Lühiuudised
Ukraina kutsus kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise koosoleku pärast seda, kui venemaa ballistiline rünnak Krivõi Rihile tappis eelmisel nädalal 20 süütut inimest. FM Sõbiha nõuab rahvusvaheliselt üldsuselt otsustavat hukkamõistu ja tegelikke tegusid, mitte sõnu.
Norra annab 430 miljonit eurot, et tugevdada Ukraina suurtükiväe laskemoona tarneid – 345 miljonit eurot Tšehhi algatuse kaudu ja 85 miljonit eurot Euroopa rahutagamisrahastu kaudu. „Euroopa peab võtma suurema vastutuse Ukraina vabadusvõitluse eest,” ütles peaminister Støre.
venemaa aktsiad ja võlakirjad jätkavad USA kaubandussõja ajal hinnalangust. Maailma aktsiaturud langevad kiiresti ja venemaa oma pole kõrvale jäänud. Moskva aja järgi kell 13.30 oli Moskva börsindeks kaotuses 3,9%, langedes 2675 punktini – viimati oli see sellel tasemel 2024. aasta detsembris. Norilski nikli aktsiad kaotasid Moskva aja järgi kell 13.30 4%, Novatek – 4,5%, Gazprom ja Gazprom Neft – 3,3% ja 3,8%, Surgutneftegaz – 4,6%, VTB – 4,9%, Lukoil – 2%. RGBI riigivõlakirjade hinnaindeks langes 1,7%. Turgu survestavad geopoliitika, maailmaturgude kokkuvarisemine ja naftahinna langus, loetlevad SberCIB analüütikud. vene Uurali hind langes 50 dollarile barreli eest.
EL on valmis kaubandusläbirääkimistel Trumpi administratsiooniga kõvasti mängima. Kolmapäeval teatab Brüssel USA toodetele vastumeetmete kehtestamisest – just siis, kui jõustuvad uued Ameerika imporditollid. Kaalutakse rohkem vastumeetmeid, sealhulgas meetmeid USA tehnoloogiaettevõtete vastu.
Uus WSJ küsitlus näitab, et USA Ukrainale antava abi osas on erakondlik lõhe – 79% vabariiklastest on selle vastu, samas kui 83% demokraatidest toetab seda. Kõigist valijatest pooldab abi jätkamist 49%, selle vastu aga 44%. Lõhe peegeldab laiemat nihet välispoliitilistes vaadetes, kus vabariiklased eelistavad üha enam isolatsionismi ja demokraadid jätkavad rahvusvaheliste liitude toetamist.
Ukraina saadab järgmisel nädalal meeskonna Washingtoni, et pidada läbirääkimisi uue USA-Ukraina maavaralepingu üle. Kiiev taotleb tingimusi, mis tagavad õiglase kontrolli oma ressursside üle, tagades samal ajal USA investeeringud. Kõnelused järgnevad pingetele seoses lekkinud eelnõuga.
Eip hakanud paljudest lugudest ülevaadet tegema aga järjest enam venemaa rikkureid jääb venemaal oma varast ilma (üldjuhul mitte kõigest vaid ettevõtetest, mis tema omanduses) ning üha aktiivsem on vene prokuratuur ka arestitud või natsionaliseerituid varasid üle andnud kas järgmistele rikkuritele või riigile aga juhiks pannakse ikka kremlile vajalik „ärimees”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
