Sõja ülevaade: 1139. päev – muutusi rindel pisu jagus
Avaldatud: 7 aprill, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. aprill 2025:
muutusi rindel pisu jagus.
1. Eilne öö ja hommik oli kuni Lääne-Ukrainani kõige sajus.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: paar maja veel võtta, siis on Basivka küla täielikult vene poole kontrolli all.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: samm edasi sai nii Ukraina kui vene pool.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris vist üks uus vene possa, aga eks näis kauaks.
8. Donetsk: pisu on konveier saanud edasi paaris kohas.
9. Lõunarinne: Vesele küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. Suurbritannia avastas oma vetest vene seireandurid.
12. Poola teatas migrantide tõttu olukorra ägenemisest Valgevene piiril.
13. Iraan paneb USA ähvarduste tõttu sõjaväe valmisolekusse.
14. Lühiuudised
Ukrainal on raskem alla tulistada Kinžali rakette ja muid ballistlikke rakette, kuna venemaa uuendab oma relvi ja taktikat. Juri Ihnati sõnul on venemaa täiustanud nii oma rakette kui ka droone, sealhulgas Shahedi uute juhtimissüsteemide ja satelliitnavigatsiooniga.
165 vene poole rünnakut ja ikka suurim surve Kursksi sektoris, kus lausa 35 rünnakut ehksiis viimase aja tihedamaid päevi. Surve tõusis Kupjansk-Kreminna sektori põhjaosas ning tihe konveier jätkus lõunasektoris. Toretski kandis pisu pigem surve langes ja keksmise tempoga jätkatse Donetski sektoris (62). Pisu üllatusega langes surve nii Siverski suunas kui lõunarindel. Pommitamine keskmisel tasemel vaid tuntav kamikaze droonide kasutamise vähenemine ja võimalik, et ilm pisu mõju avaldas. Tänagi veel sadu jagub ja kipub terve nädal tulema sajune.
vene poole kaotused keskmised kõigis valdkondades, pisu vaid on tunda, et ikka soomust rohkem rünnakutel osaleb.
Seni ei näe põhjust muuta enda hinnagut Ukraina omadele ja jääb ++ettevaatlikult optimistlik. Ei näe ka ruutmeetri hinnalangust vaid pigem tõusu jätkumist ehk siis järjest raskemalt vene poole edenemine tuleb.
1. Krivõi Rihi rünnaku tagajärjel hukkunute arv kasvas 20-ni.
vene sõjaväelased ründasid 6. aprilli hommikul ballistiliste rakettidega Kiievit. Vigastada sai kolm inimest, neist kaks viidi haiglasse, leiti üks hukkunu.
Lisaks viskas vene armee õhupomme Harkovi oblasti Kupjanski elurajoonidele. Kiirabi teatel sai viga kaks inimest. Üks pommidest tabas üheksakorruselist elumaja, kuus rõdu ja neli korterit üldpinnaga 100 m². Teisel aadressil haaras tulekahju elumaja ja kõrvalhooned 200 m² suurusel pinnal. Kannatada said ka eramud.
Ulatuti kuni Lääne-Ukrainani.
Ukraina õhuvägi teatas, et eile hommikuse rünnaku käigus tulistati alla kuus üheksast Kh-101/Kh-55SM raketist, kaheksast Kalibri raketist kuus, kuuest Iskander raketist üks ja 109-st droonist 40.
venemaa propaganda jätkab valeinfo jagamist: vene väed väitsid, et võtsid sihikule Ukraina keskse suurtükiväebaasi ja kaitsetööstuse, kuid tegelikult hävitasid nad Kiievis büroohoone, kus asusid Ukraina ja riiklikud rahvusvahelised ringhäälingud.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod: vene väed tungivad edasi Basivkas, enamus pingutust ongi siin sektoris ja eilseks jäi vene poolel võtta Basivka külast veel paar hoonet, mis hetkel veel hallis alas.
Eile hommikul tungisid Ukraina väed Belgorodi oblastis Popovka lähedal venemaa positsioonidele kuni 600 meetri kaugusele. venemaa 34. brigaad taganes, kaotades eesmised possad. Nüüd astub 155. merejalaväebrigaad väidetavalt vasturünnakut, et kaotatud positsioone tagasi nõuda, ütles vene miliblogija romanov.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool jätkab sammhaaval põhjapoolseima sillapea laiendamist ja said ühes kohas veel üle suure maantee Dvoritšna ja Kupjanski vahel.
Kõlakas, et Ukraina väed vallutasid positsioonid Makijivka lähedal sektori keskmises sillapeas.
Lõunapoolseimas sektoris jätkab vene pool konveierit, aga pole viimastel päevadel edasi saanud ja sekka mõni video Kreminnast edelas olevas suures metsalas Ukraina SOF-i tegutsemisest tuleb.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: hetkel kõlakas, et vene pool võis Tšassiv Jaris pisu edasi saada, aga eks näis, kas uus possa ka homme alles.
Toretskis ja selle ümber seni aktiivne vene poole surumine jätkub, õnneks pommitab vene pool teadmatusest ka enda possasid, sest segadust palju. Suurem osa linna seni hallis alas.
8. Donetsk: pisu on konveier saanud edasi paaris kohas.
Pokrovskist edelas, lõunas ja kagus jätkuvad rasked lahingud. Udatšne, Kotlõne, Pistšane, Shevtšenko ja Lisivka on siin kuumad kohad. Eilseks suutis hallis alas olevas Lisivka külas pisu vene pool edeneda.
Hetkel on teadmata, kas soomusseltskond sai sektori keskmises osas pisu lääne poole, homme targem.
Küll on eilse ja üleeilse päeva jooksul lükanud uusi brigaade ettepoole tagalast tempo hoidmiseks, sest ees olevad üksused kipuvad läbikuluma.
9. Lõunarinne: muutusega.
Berdjanski suund: Veseles Velika Novosilkast põhja pool sai vene pool küla üle kontrolli. Kurjavaimu tankid ja soomukid läbi said.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. The Times: Ühendkuningriigi sõjavägi avastas hiljuti Suurbritanniat ümbritsevast merest luureandurid, mille tõenäoliselt paigaldas venemaa Ühendkuningriigi tuumaallveelaevade jälgimiseks. Briti sõjaväelased avastasid hiljuti merel andurid, mis nende arvates on venemaa luureseadmed. Mõned neist kukkusid kinnitustelt maha ja uhuti lainete poolt kaldale, kust nad ka avastati. Laevastiku abiga avastati veel mitmeid. Ajakirjanikud otsustasid riigi julgeoleku kaalutlustel seadmete leidmise asukohti ja mõningaid muid üksikasju mitte avaldada.
Sõjavägi usub, et andurid paigaldasid venelased Briti tuumaallveelaevade kohta teabe kogumiseks. Üks neist on isoleerimismeetmete raames pidevalt merel.
Väljaanne selgitab ka, kuidas venemaa võib NATO riikidele ohtu kujutada oma merealuste võimetega, mille arendamist Moskva jätkas ka pärast külma sõda ning et venemaal on erakordsed võimalused merealuseks sõjapidamiseks ja spionaažiks, millest mõned võivad olla paremad kui Suurbritannia ja teiste NATO riikide omad.
Samuti märgivad nad, et juba enne venemaa täiemahulist rünnakut Ukrainale hakkas kreml valmistuma potentsiaalseks sõjaks NATO-ga ning see strateegia hõlmas ka järelevalvet ja ettevalmistust veealuse infrastruktuuri vastu suunatud sabotaažiks.
Ajakirjanike allikad Briti mereväes tunnistavad, et Nord Streami plahvatus 2022. aasta sügisel võib olla esimene taoline demonstratsioon ning selle operatsiooni „sõjaline täpsus” meenutab vägagi venemaa hübriidoperatsioonide stiili. Samuti kalduvad nad arvama, et hiljutised „ankrujuhtumid” kaablitega Läänemeres ei olnud õnnetus.
„Pole kahtlust, et Atlandil on juba sõda… Näeme enneolematuid venemaa tegevusi,” kommenteerib üks allikaid Briti kõrgete sõjaväelaste seas.
Samuti ütlesid mitmed allikad, et üsna veenvad luureandmed on selle kohta, et kuni 2022. aasta veebruarini võisid vene oligarhide jahid Suurbritanniat ümbritsevates vetes venemaa luuretegevuses osaleda. Eelkõige olid mõnel neist kõik tehnilised võimalused veealuse luurevarustuse paigaldamiseks või eemaldamiseks.
Ühe eksministri sõnul polnud sõjaväelased nende ähvarduste suhtes „pimedad” ja näiteks 2018. aastal, kui vene oligarhi jaht ootamatult Küprosel Briti sõjalaeva HMS Albioni kõrvale ankrusse jäi, kahtlustati luurekatset ja lahkuti kiiresti sadamast.
Artiklis märgitakse, et Suurbritannia jaoks on venemaa sabotaaži potentsiaalseks ohualaks avamere tuuleelektrijaamad, mis annavad nüüd viiendiku elektrivarustusest – elekter tarnitakse maale veealuste kaablite kaudu. Riskid on ka veealuste nafta- ja gaasijuhtmetega, eriti nende puhul, mis tarnivad energiaressursse Norrast – neid võidakse saboteerida nagu Nord Streami vastu suunatud torujuhtmeid.
Suurbritanniat maailma eri osadega ühendavad 60 sidekaablit on samuti potentsiaalselt lihtsad sihtmärgid ja nende asukohad ei ole salastatud teave. Samas väidavad allikad, et operaatorid on nendest riskidest teadlikud ja on ette valmistanud alternatiivid.
Sõjaväelased on kõige rohkem mures selle pärast, et venelased võivad leida ja kahjustada sõjaväe sidepidamiseks kasutatavaid kaableid.
12. Olukord illegaalsete migrantidega Poola-Valgevene piiril on halvenenud ning operatsiooni intensiivistavad Moskva ja Minsk. Sellest teatas Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysh intervjuus Polsat Newsile. Minister ütles, et sai Poola relvajõudude operatiivülemalt Maciej Kiszilt teate olukorra kohta piiril.
Ametniku sõnul „kasvab vägivald” migrantide seas ning lisaks loobivad välismaalased kive, oksi ja kasutavad piiritara lõikamiseks lõikekettaid. Kosiniak-Kamysh kinnitas, et Poola talituste reaktsioon diktaator Aleksandr Lukašenka režiimi tegevusele on kiire. „Täna öösel (reedest laupäevani) üritati piiriületuskatseid palju, võib-olla isegi umbes 300, ja need kõik nurjati,” märkis minister ja lisas, et migrandid tegutsesid suurtes rühmades.
Ametnik märkis, et rändesurve ja soov ebaseaduslikult piiri ületada kasvab: „See tähendab, et operatsioon Valgevene ja venemaa poolelt intensiivistub. See pole juhuslik, see pole loomulik rändetee. See kõik on loodud, kõik on orkestreeritud.” Ta rõhutas, et selliste rünnakute intensiivistamise eesmärk on nõrgestada Euroopat ja Poolat.
13. Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei seadis riigi relvajõud USA löögiohu tõttu valmisolekusse, ütles Iraani kõrge ametnik Reutersile. Ta ütles, et Teheran hoiatas ka Bahreini, Iraaki, Katari, Kuveiti, Araabia Ühendemiraate ja Türgit, et igasugust toetust Iraani rünnakule käsitletakse vaenuliku teona ja sellel on tõsised tagajärjed. See hõlmab ameeriklastele õhuruumi või territooriumi andmist rünnakute läbiviimiseks.
Ametnik lisas, et Iraan on endiselt vastu USA nõudmistele pidada otsekõnelusi oma tuumaprogrammi üle, kuid nõustub dialoogiga Omaani kaudu, mis on konkureerivate riikide vaheline pikaajaline suhtluskanal. Tema sõnul annavad sellised kontaktid võimaluse hinnata Washingtoni poliitilise lahenduse kavatsuste tõsidust. Varem kutsus Iraani president Masoud Pezeshkian Washingtoni ähvardustest loobuma ja alustama vastastikusel austusel põhinevat dialoogi võrdsetel tingimustel.
Iraani välisminister Abbas Araqchi omakorda rõhutas pühapäeval taas, et vabariik ei pea USA-ga otseläbirääkimisi ajal, mil nad jätkavad jõu kasutamisega ähvardamist ja vastuolulisi avaldusi, kuid võimud pole vahendaja kaasamise vastu. Ta meenutas, et Ameerika president Donald Trump ise lõpetas lepingu, mida ta nüüd tagasi soovib. „Selle kogemusega oleme valmis, lähtudes usalduse suurendamise loogikast vastutasuks Iraani-vastaste karmide sanktsioonide tühistamise eest, jätkama (kaudseid) läbirääkimisi meie tuumaprogrammi ja piirangute kaotamise üle,” ütles ta ja lisas, et Iraan on sama kindel ja resoluutne oma rahvuslike huvide ja suveräänsuse kaitsmisel.
Trump kuulutas 4. veebruaril välja kampaania Iraanile maksimaalse surve avaldamiseks, lähtudes riiklikest julgeolekuprobleemidest. Märtsis saatis ta Khameneile kirja, milles nõudis uue tuumaleppe sõlmimist kahe kuu jooksul, rõhutades, et ta ei saa lubada vabariigil tuumarelva soetada. Vastuseks ütles ajatolla, et USA ei püüa probleeme lahendada, vaid üritab oma tingimusi peale suruda ja domineerida, ning lükkas selle lähenemisviisi tagasi.
30. märtsil hoiatas Trump, et kui Iraan lepingust loobub, ähvardab Iraani pommitamine, mida ta pole kunagi näinud. 2. aprillil ütlesid kõrged allikad USA poliitilistes, sõjalistes ja diplomaatilistes ringkondades Daily Mailile, et ameeriklased valmistuvad koostöös Iisraeliga Iraani lööma, et lõpuks kõrvaldada oht, mida vabariigi tuumaprogramm endast kujutada võib. Samal ajal paigutas USA Briti kontrolli all olevale Diego Garcia saarele (Chagose saarestikus) kuus strateegilist pommitajat B-2 Spirit, mis olid võimelised kandma punkrivastast laskemoona. Tõenäoliselt toetavad neid kuus Stratotankeri lennukit, mida on samuti baasis märgatud. Trumpi administratsioon on öelnud, et Iraan võib septembriks lakata eksisteerimast, kui ta ei hakka oma tuumaprogrammi vähendama.
Vahepeal ütles Riyadhi allikas varem Iisraeli telekanalile i24NEWS, et Saudi Araabia, Kuveit ja Katar teatasid Teheranile salaja, et nad ei luba USA-l kasutada oma õhuväebaase Iraani sihtmärkide ründamiseks. Esimesed kaks riiki kavatsevad seda keeldu oma õhuruumile laiendada, lisas ta.
IAEA hinnangul on Iraan lähedal tuumarelvade väljatöötamisele: selles on 60% rikastatud uraani, millest 90% rikastamisel piisab kuue aatomipommi tootmiseks. Seda saab teha kolme kuni viie nädala jooksul. Teheran ise väidab, et tema programm on eranditult rahumeelne.
14. Lühiuudised
Interfax: putini eriesindaja kirill dmitrijev ütles, et uusi kontakte Moskva ja Washingtoni vahel on oodata juba 7. aprilli nädalal. Eriesindaja väljendas ka ettevaatlikku optimismi, et dialoog venemaa ja USA vahel on taastatud. „Muidugi on suur fookus vene-Ameerika suhete taastamisel, olen seda teinud juba pikka aega, palju aastaid. Loomulikult on fookuses majandus- ja investeerimiskoostöö. Näeme lugupidava ja hea dialoogi algust,” sõnas ta.
Bundeswehr korraldab 2025. aasta septembris Hamburgis mastaapsed õppused, mis keskenduvad liitlasvägede kiirele üleviimisele potentsiaalse sõja korral venemaaga. Hamburg kui sadamalinn hakkab mängima väga olulist rolli logistikakeskusena vägede üleviimisel Euroopa idapiirile. Manöövrid nimega Red Storm Bravo algavad 25. septembril ja peaksid kestma kolm päeva päeval ja öösel. Muu hulgas harjutatakse sõjaväelaste liikumist läbi linna, arstiabi korraldamist ja haavatute evakueerimist.
Poola hoiatab Trumpi venemaa suhtes ajaloolise vea eest. Poola Ukraina koostöönõukogu juht Pavel Koval ütles, et venemaa nõuete tunnustamine Krimmi ja Donbassi suhtes ületaks Kesk-Euroopa jaoks punase joone.
lavrovile ei meeldinud, et läbirääkijate hulka ilmus veel üks inimene – eriesindaja dmitrijev. venemaa välisministeeriumi juht ajas jonni ja lükkas dmitrijevi tooli lauast eemale, öeldes: „Kui ta tahab osaleda, siis las vladimir vladimirovitš räägib sellest mulle isiklikult.” Pärast seda läks dmitrijev koridori ajakirjanikega vestlema, samal ajal kui ameeriklased olid sellisest sisetülist šokeeritud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.