Sõja ülevaade: 1138. päev – Atlandi ookean kipub laienema
Avaldatud: 6 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. aprill 2025:
rindel enam-vähem, aga Atlandi ookean kipub laienema.
1. Orki mõttemaailma peegeldav tegevus jätkus.
2. Miskit olulist siiski üleeile tabati.
3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: põhjapoolsem sillapea platsdarm kipub nii laienema.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Lisivka asulast Ukraina taandus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Euroopas kahtlustati venemaad seksleludega pakkide mineerimises.
12. Ukraina ametnikud olid sunnitud ressursilepingu tingimuste lekkimise tõttu sooritama valedetektori testi.
13. Atlandi ookean kasvab pikkade sammudega üha laiemaks.
14. ISW: vaherahu korral suudab venemaa agressiooni ohjeldada ainult Ukraina armee Lääne toetusel.
15. USA-s – suuremad meeleavaldused Trumpi poliitika vastu.
16. Lühiuudised
HURi juht Kõrõlo Budanov: „Kui inimene ei ole rindel ega aita tagalas, pole tal õigust nimetada end Ukraina kodanikuks. Ja ühiskond peaks seda nii tajuma. Ükskõik kui karmilt see isegi kõlab.”
Kiudoptilised droonid, mille tegevusraadius on 20 km, tegutsevad nüüd eesliinil, ütleb ülemjuhataja Sõrski. Ainuüksi märtsis tabasid droonid üle 77 000 Venemaa sihtmärgi – 10 protsenti rohkem kui veebruaris. „Droonid on tabamusprotsendi poolest lõpuks suurtükiväele järele jõudnud,” lisas ta.
178 vene poole rünnakut ehk siis surve hakkas uuesti tõusma. Suurim tõus Donetski sektoris (83), mujal tavapärane rünnakute arv. Jätkuvalt on paar vene poole edenemist, aga senine hind ikka väga kõrge ja ei näe põhjust reitingu ++ettevaatlikult optimistlik muutmiseks. vene poole taktikas muutusi pole tuvastanud ja jätkuvalt on tihe nende poole töötlus kõigega, mis arsenalis olemas on. Lisaks tundub, et vene poole kiireim soov on saada enda kontrolli alla Toretski linn ja saada 100% kontroll Luhanski oblasti üle, need tunduvad kremlist vaadates lühimad ja käega katsutavamad eesmärgid 9. maiks.
Eks ikka loeb ja näeb ka Ukraina poole muresid. Jääb mehi kuhugi maha, varud ei jõua kohale, info puudus, juhtimismured, madal moraal jne, aga õnneks mitte kõikjal. Eks see tavapärane ole, sest pole võimalik, et kogu suur vägi oleks ühtlaselt ülihästi juhtid ja motiveeritud. Kes selliselt arvab, pole ise miskit suurt ja keerulist organisatsiooni juhtinud. Unistada ikka võib, aga lõpuks pead sa ikka võitlema nendega, kes sul olemas on ja oskus minimiseerida enda miinuseid (milleks on ka võitlejate miinused) ja võtta neist parim ning jõuda olemasolevaga kõige kiuste tulemusteni, ikka riske võttes (teadlikult) ja saades aru, et miskit võib-olla tähtsam kui sinu elu…
Jälle päev, kus võib rahule jääda ka kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamisega.
1. 6. aprilli hommikul kuulutati Ukrainas raketiohu tõttu teist korda alates päeva algusest välja ulatuslik õhuhäire. Kiievis oli kuulda plahvatusi. Linnapea Klitško märkis, et pealinnas toimunud plahvatused olid seotud õhutõrje tööga.
Mõkolaivis puhkesid laupäeva õhtul vaenlase mehitamata õhusõidukite rünnaku tagajärjel tulekahjud kahes elumajas, vigastada sai 3 inimest. Mõkolaivi linnapea Aleksandr Senkevitš lisas hiljem, et inimohvreid ei olnud. Puhkes kolm tulekahju, mis on juba kustutatud. Kannatada sai seitse eramaja ja sõiduauto.
Kupanskis sai liugpommi tabamuse suur kortermaja.
Muutusi sajus rinde ja piir lähistel ei tuvastanud.
2. Eile hommikul selgus, et Ukraina droonid ründasid Saranskis asuvat tehast, mis toodab droonidele fiiberoptilisi kaableid. Ohvreid ei olnud, ütleb Mordva juht A. Zdunov.
Lisaks samal ajal Samaara piirkonnas, nagu Ukraina meedia kirjutab, rünnati lõhkeainete tootmistehast Tšapajevskis. Kohalikud võimud teatasid tulekahjust tehases. Ukraina meedia kirjutab luureteenistustele viidates, et jutt käib Promsintezi tehasest. See on üks venemaa juhtivaid lõhkeainete, eelkõige ammonaali ja ammoniidi tootjaid. Ajakirjanike sõnul toimus tehases umbes 20 plahvatust ja mitu tulekahju. Ettevõtte juhtkond katkestas tehnoloogilised protsessid.
3. Kursk/Belgorod: infoga ikka kiduralt. Tundub, et suuremaid muutusi siiski rindejoones polnud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool laiendab enda sillpäid Kupjanskist põhjas ja eilseks suudeti vene piirist u 8 km kaugusel kasvatada enda kontrolli Kamjanka asula üle, mis asub Oskili jõe läänekaldal. Seni on siiski enamus asulast Ukraina kontrolli all. Tundub, et vene pool üritab teha sillapead võimalikult laiaks, et kuskilgi tekiks ohutum võimalus saada vastloodud sillast üle suurem ports soomustehnikat.
Lisaks jätkus väga tugev surumine Dvoritšna ja Kupjanski vahel ning tundub, et Ukraina eesmisi possasid siingi taha poole lükati.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski linnas jätkas vene pool aktiivset surumist ja ikka siin ja seal mõne uue possa saab, aga seni veel ei tõtta neid tavaliselt mitte pikalt püsivaid possasid rindejoone muutuseks pidama, vaid toimetamiseks hallis alas.
8. Donetsk: tundub, et eilseks suutis vene pool Ukraina üksused Pokrovskist lõunas asuvast Lisivka asulast välja suruda ja see jäi halli alasse. Asula on juba paar korda käest kätte käinud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võib korraldada Euroopa riikides sabotaaži, maskeerides lõhkekehad kosmeetika- ja seksmänguasju sisaldavateks pakkideks. Reuters teatab sellest, viidates uurimisega kursis olevatele allikatele. 2024. aasta juulis toimus Birminghamis, Leipzigis ja Varssavi lähedal kullerfirmade ladudes rida plahvatusi. Seejärel avastasid Poola korrakaitsjad veel ühe kahtlase paki, mis ei jõudnud plahvatada. Just selle sisu võimaldas üksikasjalikult uurida, kuidas oli korraldatud lõhkeainete kohaletoimetamise skeem.
Pakkide sees olid dekoratiivkosmeetika ja intiimkaupade hulgas kompaktsed süüteseadmed. „Kosmeetika- ja seksmänguasju sisaldavatesse pakenditesse pakitud padjad sisaldasid peidetud omatehtud süüteseadmeid, mis olid valmistatud erinevatest kemikaalidest, sealhulgas väga reaktiivsest magneesiumist,” ütles üks allikatest Reutersile. Kasutatud süütajad olid miniatuursed detonaatorid, mis olid valmistatud odavatest Hiina vidinatest, mis on mõeldud kadunud esemete leidmiseks. „Kogu see lugu viitab planeeritud sabotaažitegevusele, mille taga on venemaa GRU,””ütleb agentuuri allikas.
Nagu ütlesid kaks anonüümseks jääda soovinud Euroopa luureametnikku Reutersile, kasutas venemaa sabotaaži toimepanijatena sageli kohalikke kurjategijaid. Nad said juhised Telegrami kaudu ja neile kanti ülesannete täitmise eest tasu – sageli kuni mitu tuhat eurot.
Endine pommide hävitamise spetsialist Jaroslav Stelmahh kinnitas Reutersile antud intervjuus: nendes seadmetes kasutatud koostisosad on tõepoolest kaubanduslikult saadaval – neid võib leida osakondadest, kus on väetisi või pürotehnikat. Tema sõnul on sellised pommid vaatamata primitiivsele disainile piisavalt tõhusad, et tekitada tulekahju ning neid on äärmiselt raske avastada. „See on odav, tõhus ja peaaegu jälgimatu viis süütamise ja sabotaaži korraldamiseks,” lõpetas ta.
2024. aasta sügisel teatasid Poola võimud, et venemaa luureteenistused valmistavad ette terrorirünnakuid DHL-i rahvusvaheliste lendude pardal, mis suunduvad USA-sse ja Suurbritanniasse. Selles asjas peeti kinni neli kahtlusalust. Süüdistuste üksikasjad avalikustas novembris Wall Street Journal, tuginedes Lääne allikatele. Väljaande andmetel kaalus venemaa nii reisi- kui ka kaubalendude ajal süütamist. Samal ajal seostasid WSJ allikad juulikuus toimunud tulekahjusid logistikaobjektidel Saksamaal, Suurbritannias ja Poolas selle plaani elluviimisega.
12. Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis Ukraina julgeolekuteenistusele (SBU) ülesandeks uurida Kiievi ja Washingtoni vahelise konfidentsiaalse lepinguprojekti lekkimist, mille kohaselt saavad Ameerika ettevõtted eelisjuurdepääsu kõigi Ukrainas asuvate maavarade kaevandamisele. Sellest teatab ajaleht Financial Times (FT), viidates Ukraina allikatele. Väljaande andmetel kontrollib SBU uurimise raames erinevate osakondade töötajaid, sealhulgas kasutab polügraafi (valedetektor).
Kui palju inimesi täpselt üle kuulatakse ja millistesse riigiasutustesse nad kuuluvad, pole täpsustatud. SBU teatas, et nad tegutsevad seaduse raames ega avalikusta operatiivtöö üksikasju riigi julgeoleku huvides. Presidendi kantselei keeldus kommentaaridest, kui FT ühendust võttis.
Uurimine algas pärast seda, kui opositsioonisaadik Jaroslav Železnjak avalikustas 26. märtsil lepingu projekti sisu, viidates selle koopiale. Juba järgmisel päeval sai Financial Times dokumendile sõltumatu juurdepääsu ja avaldas selle peamised sätted. 28. märtsil väljendas Zelenski juhtunut kommenteerides muret lekke pärast, öeldes: „Olen huvitatud sellest, kes seda teavet edastab.”
Lekke uurimine toimub Kiievi ja Washingtoni vahel süvenevate erimeelsuste ajal Ukraina strateegiliste loodusvarade ja energiataristu lepingu tingimuste üle. Valge Maja pakutud lepingu uuendatud versioon erineb kardinaalselt raamdokumendist, milles osapooled veebruaris kokku leppisid. See valik tühistati pärast Volodõmõr Zelenski, USA presidendi Donald Trumpi ja asepresident J. D. Vance’i kohtumist Valges Majas.
Kiiev märgib, et uued tingimused olid ootamatud ja mitmetes sätetes tajutakse neid ohuna riigi suveräänsusele ja majanduslikule iseseisvusele. Eelkõige ei sisalda uus versioon Ukraina jaoks mingeid ametlikke turvatagatisi. USA rahandusminister Scott Bessent omakorda väidab, et Ameerika investeeringud Ukraina maavarade sektorisse muutuvad iseenesest venemaa heidutuseks, kuid Ukraina pool seda loogikat ei jaga.
Uuendatud lepingu üks võtmepunkte on ühise järelevalvenõukogu loomine, mis hakkab kontrollima nafta, gaasi ja muude ressursside tootmisest saadavat tulu peaaegu kogu Ukraina territooriumil. Kiiev kardab, et selline mehhanism annab tegelikult kontrolli strateegiliste varade üle Ameerika struktuuridele ja takistab Ukraina edasist lõimumist Euroopa Liiduga. Dokument hõlmab ka Ameerika sõjalise abi ülekandmist tagasimakstavate laenude vormingusse.
Zelenski lükkas need tingimused avalikult tagasi. Vastuseks süüdistas Trump Ukraina presidenti püüdes lepet vältida ja ähvardas suurte probleemidega, kui lepingut ei allkirjastata.
13. USA rahandusminister Scott Bessent, kes juhib läbirääkimisi Ukraina maavarade üle ütles, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski õõnestas seda, mis oleks pidanud olema maailma kõige lihtsam asi USA juhtkonnaga peetud tüli ajal Valges Majas, ning ütles ka, et Zelenski on kunstnik ja saab halba nõu ümbritsevatelt inimestelt.
Allikas: Bessent intervjuus Tucker Carlsoniga, kes intervjueeris varem putinit. Bessent ütles, et USA president Donald Trump palus tal sõlmida Ukrainaga majandusleping, kuna see oli osa tema rahuplaanist. „Sõlmime ukrainlastega lepingu ja see lahendab mitu küsimust. Esiteks paneb see USA ja Ukraina partnereid meid tihedamalt siduma. Teiseks on see sümbol venemaa juhtkonnale, et USA ei hülga Ukrainat. Ja mis on oluline, kolmandaks näitab see ameeriklastele, et meil on majanduslik huvi ja et me ei anna Ukrainale lihtsalt suurt kasu, vaid see on pikaajaline partnerlus,” kirjeldas minister võimalike lepingute eeliseid.
Ta kurtis, et Kiievi visiidi ajal ei soovinud Zelenski lepingule alla kirjutada ja lubas selle väidetavalt alla kirjutada Münchenis, kuid ei teinud seda ka seal. Pärast seda „anusid ukrainlased Bessenti sõnul Valgesse Majja tulla”.
„Ja ta (Zelenski) tuli ovaalkabinetti ja õõnestas seda, mida oleks pidanud olema maailma kõige lihtsam teha. Ta pidi kohale ilmuma, pressikonverentsi andma, teeme eralõuna ja kui ta tahaks midagi öelda… võis seal oma kaebused välja öelda. Kõik oli allakirjutamiseks laual ja sellele alla ei kirjutatud,” rääkis Bessent.
Saatejuht Carlson nimetas Zelenskit „klientriigi valimata presidendiks, kelle ametnikele maksavad Ameerika maksumaksjad, arvestades nende pensionimakseid”.
Bessent märkis selle kohta, et Ukrainas on Euroopa madalaim pensioniiga – 60 aastat (tegelikult on Ukrainas pensioniiga olenevalt inimese omandatud kindlustuskogemusest 60, 63 ja 65 aastat – toim.)
Carlsoni küsimusele, miks Zelenski lubas Trumpi poole häält tõsta, vastas Bessent: „Ta oli meelelahutaja, omamoodi vodevill. Ja ta oli tavaline inimene, raskesse aega sattunud, taevasse tõusnud, kangelane ja minu arvates takerdus. Ja ma arvan, et tohutu surve all… Ma arvan, et tema nõuandjad ei anna parimat nõu.”
Ta hakkas taas reklaamima võimalikku maavaratehingut, öeldes, et „see tagab, et raha läheb Ameerika rahvale ja Ukraina rahvale” ja „see on tõeline majanduspartnerlus”. „Teate, kellele see ei meeldi? Inimesed, kelle käed on kassas. Sest me kontrollime raha liikumist. Ma arvan, et see on osa tõrkest. Loodan, et see oli viga, mitte süsteemi omadus ja see saab parandatud.
Ootame Ukraina tehnilist meeskonda järgmise nädala alguses ja loodan, et saame kokkuleppele alla kirjutada ja naasta win-win olukorda. Sest president Trump tahtis seda lepingut ukrainlastega sõlmida ja siis minna venemaa juhtkonna juurde ja näidata neile, et oleme ukrainlastega koos, aga majanduslikul alusel. Ja siis on venelastel stiimul samuti laua taha istuda. Voog katkes, kuid ma loodan, et saame selle parandada.”
Njah, tundub, et vaid USA aitab Ukrainat…v ähemalt Valge Maja juhtkonna arvates… eks see Atlandi ookean kasvab pikkade sammudega üha laiemaks… ning jätkuvalt on tunne, et on miskit, mida ma ei tea Ukraina ja Euroopa (EL+Suurbritannia, Norra) suhetest… loodetavasti.
14. Sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikute hinnangul on vaherahu väljakuulutamise korral suuteline tugev Ukraina armee, mida toetab Lääs, heidutada eelseisva venemaa agressiooni ning tagada oma riigi ja Euroopa julgeoleku. „Euroopa Liidu ja NATO esindajad rõhutasid, et võimas Ukraina armee, mida toetavad Euroopa julgeolekugarantiid, jääb tõhusaks heidutuseks venemaa tulevasele agressioonile, et tagada Ukrainas ja Euroopas pikaajaline rahu.”
NATO peasekretär Mark Rutte andis 5. aprillil intervjuu Ukraina väljaandele NV ja ütles, et Ukraina julgeolekugarantiide esimene tase peaksid olema Ukraina väed, mis Rutte sõnul on esimene heidutuskaitseliin. Rutte lisas, et ka Ukraina Euroopa partnerid, eelkõige Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia otsivad võimalusi, kuidas pärast rahulepingu sõlmimist Ukrainale julgeolekugarantiid anda.
Prantsuse kindralstaap rõhutas, et Ukraina väed on Ukraina julgeoleku peamine tagatis jätkusuutlikuks rahuks. Prantsusmaa kindralstaap lisas, et Prantsusmaa ja Ühendkuningriik töötavad selle nimel, et teha kindlaks ja välja töötada rahustamislepingud, et heidutada venemaad edasisest agressioonist, kui võimalik rahukokkulepe on saavutatud.
„ISW hindab jätkuvalt, et tugev Ukraina sõjavägi, mida toetavad Lääne julgeolekugarantiid, on sõjajärgse Euroopa julgeolekuarhitektuuri kriitiline komponent, mis suudab tagada Ukrainas püsiva rahu ja heidutada venemaa tulevast agressiooni.
venemaa nõuded demilitariseerida Ukraina, et ta ei saaks end tulevase venemaa agressiooni eest isoleerida, on vastuolus USA presidendi Donald Trumpi püüdlustega saavutada Ukrainas püsiv rahu.”
15. Tuhanded meeleavaldajad kogunesid laupäeval üle USA, sealhulgas Washingtoni, et avaldada vastuseisu president Donald Trumpi poliitikale. Sellest teatasid Reuters, Associated Press, Hromadske. Kokku kuulutasid protestikorraldajad välja 1200 protesti kõigis 50 osariigis, samuti Kanadas ja Mehhikos.
Washingtonis ootavad nad üle 20 000 osaleja. Meeleavaldustel, mille nimi on „Käed eemale!”, on registreerunud umbes 150 aktivistirühma. Reuters märgib, et meeleavaldajaid nähti kandmas Ukraina lippe ja Palestiina keffijeh-salle.
Üks protestija ütles, et ta tuli protestima kõige vastu, mida Valge Maja teeb, immigratsioonipoliitikast Elon Muski tõhususe ministeeriumini (DOGE), haridustööstuse juhtimisest selle nädala imporditariifideni. „Ma mõtlen, et kogu meie riik on rünnaku all, kõik meie institutsioonid, kõik, mis teeb Ameerikast selle, mis ta on,” ütles protestija.
Protestijad ei ole rahul Trumpi administratsiooni sammudega koondada föderaaltöötajaid, sulgeda kohalikud sotsiaalkindlustusameti bürood, likvideerida terved agentuurid, deporteerida immigrandid, vähendada transsooliste inimeste kaitset ja kärpida föderaalset tervishoiuprogrammide rahastamist.
Tuhanded inimesed kogunesid ka Massachusettsi osariiki Bostonisse. Nad hoidsid käes silte, millel oli kirjas „Käed eemale meie demokraatiast”, „Käed eemale meie sotsiaalkindlustusest” ja „Erinevuse võrdne kaasamine teeb Ameerika tugevaks”.
Floridas avaldasid Trumpi golfiklubist mõne kilomeetri kaugusel Palm Beach Gardensis meelt sajad inimesed. Inimesed seisid mõlemal pool teed ja kutsusid toetuseks signaalidega.
Trump ise viibis samuti Floridas, kus mängis enne oma Mar-a-Lago elukohta naasmist oma klubis golfi.
Valge Maja vastas protestijate süüdistustele, et presidendi seisukoht on selge: ta kaitseb alati sotsiaalkindlustust, Medicare’i ja Medicaidi nende vastavate kasusaajate ees. Samal ajal kritiseerisid nad demokraate illegaalsetele välismaalastele hüvede ja tervishoiuteenuste pakkumise eest, mis Trumpi administratsiooni sõnul võib viia föderaalprogrammide pankrotini.
Tunnike enne meeleavalduste algust USA-s toimusid meeleavaldused ka Berliinis, Frankfurdis, Pariisis ja Londonis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
