Sõja ülevaade: 1136. päev – venemaal läks jälle palavaks
Avaldatud: 4 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. aprill 2025:
ühtki rindejoone muutust ei tuvastanud. Üle pika aja läks venemaal jälle palavaks.
1. Harkiv peab saama maatasa…
2. Üle pika aja läks venemaal jälle palavaks.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski: „Punane joon” – meie armee arvu ei vähendata mitu korda.
12. USA välisministeerium nõuab, et kõik NATO liikmed kulutaksid kaitsele 5% SKT-st.
13. Palisa: venemaa plaanib sel aastal oma väegruppi suurendada 150 000 inimese võrra.
14. Poola on Ukrainale üle andnud veel 5000 Starlinki.
15. Ukraina hindab venemaa agressiooni keskkonnakahju 85 miljardile dollarile.
16. vene kaitseministeerium nõudis z-sõja korrespondentide vaba liikumise keelamist rindel.
17. venemaa piirkondi ähvardab Volga ja Doni jõgede madalseis tõttu põud.
18. Lühiuudised
USA armee ülem Euroopas Cavoli usub, et Ukraina on oma vägede nappuse probleemi osaliselt lahendanud. „Ukraina on tõenäoliselt lahendanud osa venemaa vastu võitlevate vägede nappuse probleemist, sealhulgas uute värvatute hulga laiendamisega.”
156 vene poole rünnakut ehk siis nende arv tasapisi ööpäevas langeb. Eip usu, et see jääbki nii. Liugpommide heitmine tipus (193), kaudtuld keskmiselt ja kamikazedroone keskmisest vähem.
vene poole kaotuste arv suht tavapärasel tasemel. Aktiivseim tegevus ikka Kurski/Belgorodi sektoris, kus lisaks Kurski oblasti täielikule vabastamisele üritatakse edeneda Ukrainasse sisse. Kuidagi loid aga on vene poole tegevus Belgorodi oblastis. Kupjansk-Kreminna sektor ikka lõunaosas tihe lahingutegevus ja vene pool teatab, et aktiivselt teeb rünnakuid sealses suure metsa-ala enne Kreminna ka Ukraina. Toretsk, Donetski sektor ja lõunarinde läänesektor ka seni tugeva surve all. Eks vene blogijad ikka kiitlevad mitmete edenemistega aga no ei suutnud ühtki neist eile tuvastada.
1. Harkiv. Droonirünnaku tagajärjel hukkunute arv on kasvanud 4 inimeseni. Vigastada sai 32 inimest. Njah, juba nädal on linn ja selle ümbrus suurema pommisaju alla ja hakka või arvama, et siit suunalt võib vene pool uuesti üritada alustada suuremat pealetungi.
Öised droone aga jagus ka Kiievi, Dnipro ja Zaporižja kanti. Rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus.
Ukraina tsiviilisikud hukkusid pärast venemaa raketirünnakut Krõvõi Rihile.
2. venemaa kaitseministeerium: 3. aprillil kell 21.00 Moskva aja järgi kuni 4. aprillil 05.00 Moskva aja järgi püüdsid õhutõrjesüsteemid kinni ja hävitasid 107 Ukraina lennukitüüpi mehitamata õhusõidukit:
34 – üle Kurski oblasti territooriumi,
30 – üle Orjoli piirkonna territooriumi,
18 – üle Lipetski oblasti territooriumi,
seitse – üle Kaluga piirkonna territooriumi,
neli – üle Rostovi oblasti territooriumi,
neli – üle Aasovi mere,
kolm UAV-d – Tambovi piirkonna territooriumi kohal
kolm UAV-d – Moskva piirkonna territooriumi kohal,
kaks UAV-d – Brjanski oblasti territooriumi kohal,
üks UAV – Voroneži oblasti territooriumi kohal,
üks UAV – üle Tula piirkonna territooriumi.
Mida tabati, polnud loo kirjutamise ajaks teada.
venemaal Karjalas Petroskois asuvas Onežski laevaehitustehases puhkes ulatuslik tulekahju. Leek on levinud juba 1500 ruutmeetrile. Põhjust ei tea.
Moskvast lõunas Serpuhhovi lähedal teatatakse Ukraina droonitegevusest.
Suur tulekahju okupeeritud Sevastoopoli keskosas.
venemaal juhtus ööl vastu 3. aprilli korraga kaks intsidenti, mis puudutasid kolme suurt keemiatööstuse ettevõtet. Saraatovi oblastis Balakovo rajoonis toimus Apatit JSC tehases (osa PhosAgrost, mis kuulub miljardär Andrei Gurjevile) ammoniaagi leke, teatas telefirma Ren pressiteenistus. Selle tagajärjel sai vigastada kolm inimest. Aastas üle 2 miljoni tonni fosfaatväetisi tootvas tehases juhtus sarnane häda veebruaris: siis hukkus üks ja sai vigastada üks inimene. Uurijad alustasid eeluurimiskontrolli „töökaitsenõuete rikkumise fakti tuvastamiseks”, teatas uurimiskomisjoni piirkondlik osakond.
Teine juhtum oli Permi oblastis. venemaa eriolukordade ministeerium teatas suurest tulekahjust Berezniki linna tööstusettevõttes, mille käigus varises sisse osa katusest. Põleng toimus Soda elektrialajaamas, mis varustab Soda-Chlorate ja Berezniki Soda Plant (BSZ) ettevõtteid. Mõlemad tehased jäid elektrita. Bereznikovi juht Aleksei Kazatšenko nimetas hädaolukorra põhjust „tehnoloogiliseks rikkumiseks”. BSZ (mida haldab keemiaettevõte OJSC Bashkir Chemistry) on SRÜ vanim sooda tootja, mille aastane tootmismaht on 12,6 miljonit tonni. Soodakloraat kuulub miljardärile Dmitri Mazepinile kuuluva Uralchemi valdusse ja toodab kaltsiumi, kaaliumiühendeid ja vesinikkloriidhapet.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
Eile tulid uudised ja video: Vaenlane sooritas Donetski oblastis Andrejevkale 3 mehhaniseeritud rünnakut 17 sõjatehnikaüksusega ja kandis olulisi kaotusi. Deep State Monitoring Project: „Vaenlane sooritas täna hommikul 4 tunni jooksul 3 rünnakut. Kokku osales mitte vähem kui 17 ühikut tehnikat ja üle nelja tosina jalaväelase. Kahjud ulatuvad mitte vähem kui 13 ühikuni varustust, tööjõukaod on selgitamisel.”
Ukraina Peastaap avaldas teabe esimese rünnaku kohta. Vaenlase väed koosnesid 12 ühikust varustusest ja vähemalt 25 jalaväelast. Lüüasaamise põhjustasid 46. õhudessantmootorrelvade brigaad ja sellega seotud väed. Kolonn läbis Andrejevkast umbes kell 6.30 hommikul langevarjurite esipositsioonidega lahingusse astumata, lootes Aleksejevkale läbi lipsata ja jalad alla saada. Niipea kui kolonn Andrejevkast lahkus, hakkas kaitseväe suurtükivägi sellele pihta ja asus tegutsema õhuluure.
Teine pealetung toimus kell 8 Andrejevkast põhja pool jalaväe lahingumasinate ja soomustransportööride poolt. Vaenlane maandus 10-12 sissetungijat. Mõlemad sõidukid ja ka suurem osa vaenlase jalaväest hävisid.
Kolmandat korda saatsid venelased kella 10 paiku esimese kolonni marsruudile 1 tanki ja 2 jalaväe lahingumasinat. Analüütikute teatel hävitati küla lääneservas kõik kolm sõjatehnika ühikut. Vaenlasel õnnestus maanduda 6 jalaväelast, kes aga asusid lahinguväljalt põgenema. Nad said pihta, kahjud on selgitamisel.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. President Volodõmõr Zelenski rõhutas, et õiglase rahu kehtestamiseks ei tunnista Ukraina okupeeritud alasid vene omadeks ega nõustu oma armeed vähendama. Sellest teatas riigipea kohtumisel Tšernihivi oblasti territoriaalkogukondade juhtidega: „Meie jaoks on prioriteediks meie tugev armee. Seetõttu on need punased jooned – meie armee arvu ei vähendata mitu korda. Ausalt öeldes teeme kõik, et jätta armee samasse seisu võrreldes tänapäevase armee arvuga, mis on praegu sõja algusest kolm korda suurem. Need on muutused, mis võivad toimuda pärast sõja lõppu.”
Zelenski märkis, et Ukraina peab saama julgeolekugarantiid, mida ta vajab. Presidendi sõnul hoiab Ukraina päevakorras tulevaste liitude teemat partneritega (näiteks NATO). Samuti märkis riigipea, et julgeolekugarantiid peavad sisaldama ka majanduslikke; muu hulgas on need suunatud kahjustatud piirkondade taastamisele.
Zelenski nimetas üheks peamiseks punaseks jooneks ka vaenlase poolt okupeeritud alade kui venemaa alade mittetunnustamist.
„Muud geopoliitilised asjad on venemaa poolt okupeeritud territooriumide mittetunnustamine vene omadena. Need on Ukraina alad… See on meie jaoks üks peamisi punaseid jooni. Igal juhul on need ajutiselt okupeeritud territooriumid. Õiglane rahu (tuleb) siis, kui kõik need territooriumid on võimalikud, aga kui need territooriumid on võimalikud aja jooksul diplomaatiliste vahenditega, ma arvan, et mõne territooriumi puhul on see tõenäoliselt ainus viis.”
12. USA välisminister Marco Rubio nõuab, et kõik NATO liitlased võtaksid kohustuse tõsta kaitsekulutused 5 protsendini SKT-st. Seda ütles Rubio ühisel briifingul NATO peasekretäriga enne alliansi ministrite kohtumise algust teatas Euroopa Pravda korrespondent Brüsselist. Rubio märkis, et tema arvates on NATO liikmesriigid selleks võimelised. Ta rõhutas ka, et ei pea piisavaks vabandust, et teatud osariikide eelarves pole selleks raha.
„See on mitte ainult partnerite ja liitlaste kogunemine, vaid väga arenenud majandused, rikkad riigid, kes suudavad rohkem… Ma võin teile kinnitada, et meil on ka riiklikud vajadused, kuid me seame esikohale kaitse ja ootame seda ka oma partneritelt,” rõhutas ta. Marco Rubio ütles, et see USA nõudmine on kategooriline. Samuti kinnitas ta, et uued nõuded kaitsekuludele ei puuduta ainult Euroopa riike, vaid ka USA-d ennast. „Me tahame siit lahkuda arusaamaga, et on olemas realistlik tee, millele iga liige pühendub ja mida rakendab, et saavutada 5% kaitsekulutuste SKT-st. See hõlmab ka USA-d, kes peavad suurendama oma osa (kaitsekulutustes), sest ohud on tõesti nii tõsised,” selgitas USA välisminister.
Samuti meenutas ta venemaa agressiooni, mis tema hinnangul peaks olema piisav signaal teistele riikidele ümberrelvastamise vajalikkusest. „Viimaste aastate sündmused tuletavad meelde, et tugevdamine on vajalik,” sõnas ta.
Kui nüüd tahta pisu pahatahtlik olla (Ukraina maavarade lepingu taustal), siis kas USA loodab, et enamus relvastust ostetakse temalt? Eks me eestlastena oleme valikute ees (liitlaste suhtes) ja karm küll, egas meil palju asendust USA-le pole, vähemalt mitte enne, kui EL võtab „jalad tagumiku alt välja” ja isegi siis vist mitte… alternatiive ju pole…
13. Ukraina presidendi kantselei andmetel plaanib vene armee 2025. aastal oma grupeeringut suurendada 150 tuhande inimese võrra. Sellest teatas Suspilne viitega presidendi kantselei asejuhi Pavlo Palisa avaldusele. Ta ütles, et olemasoleva teabe kohaselt plaanib vene armee sel aastal oma rühma suurendada 150 tuhande inimese võrra. Tema sõnul võrdub see ligikaudu 15 motolaskurdiviisiga. „Nende formeerimine jätkub. venelastel pole praegu probleeme isikkoosseisu meelitamisega. Samas tuleb mõista, et kõiki neid üksusi korraga lahingusse tuua ei saa. Seetõttu on oodata, et lähiajal püütakse maksimaalselt survet avaldada just nendes suundades, kus see on võimalik.”
Surve kasv rindel toimub tema sõnul relvarahu-alaste konsultatsioonide taustal, millest venelasi eriti ei huvita, välja arvatud ehk meresuunaga seotud küsimused, kus relvarahurežiim on nende jaoks aktuaalsem. Maarindel jätkavad venelased järk-järgult edasiliikumist, püüdes läbi suruda üksikuid rindelõike, märkis Palisa. Tema sõnul räägime osalistest taktikalistest õnnestumistest. „Aga kui nad saavad seda endale lubada, venitavad nad jätkuvalt aega. Teatud rindealadel on vaenlasel teatud edusammud, kuid me teeme ka vasturünnakuid ja saavutame ka tulemusi.”
14. Poola on Ukrainale üle andnud veel 5000 Starlinki seadet, mis tagavad sõjaväe ja kriitilise infrastruktuuri stabiilse side. Sellest teatas Ukraina digitaalse ümberkujundamise ministeerium sotsiaalvõrgustikes. Nad teatavad, et seadmed aitavad taastada side deokupeeritud piirkondadega, tagada koolide, meditsiini- ja sotsiaalasutuste, energeetikute ja sõjaväe töö. Ukrainlased hoiavad ühendust ka kõige raskemates tingimustes.
Ministeerium ütleb, et kokkuvõttes suutsid nad tänu rahvusvaheliste partnerite toetusele pakkuda Ukrainale üle 50 tuhande terminali, millest kõige rohkem – 29 500 – oli Poolast. Digitaalse transformatsiooni ministri Mihhail Fedorovi sõnul aitab Starlinks rindealade elanikel sidet hoida: helistada omastele, helistada hädaabiteenistustele, lugeda uudiseid, sest mürskude ja deokupeeritud territooriumide tugijaamade hävimise tõttu pole regulaarne side kättesaadav.
Ministeerium avaldab tänu Poola ja Saksamaa valitsustele ning teistele partneritele vankumatu toetuse eest.
Starlink Enterprise on uue põlvkonna Starlink, millel on võimsad antennid ning mis pakuvad suuremat kiirust ja stabiilset interneti ühendust. Starlink Enterprise’i saab korraga kasutada märkimisväärne hulk inimesi ilma kiiruse languseta.
15. Ukraina ja venemaa on kaotanud putini vallandatud sõjas üle miljoni hukkunute ja haavatutena. Paljud Ukraina linnad ja külad on venemaa pommitamise tõttu maamunalt pühitud. Umbes 20 000 last rööviti ja küüditati venemaale. Kuid lisaks kõikidele hädadele ja hävingule on Ukraina kannatanud ka uskumatuid keskkonnakahju.
Ukraina võimud koguvad hoolikalt tõendeid uut tüüpi sõjakuritegude kohta, mida tuntakse ökotsiidina (ökosüsteemide hävitamine, taimestiku või loomastiku massiline hävitamine, atmosfääri või veekogude mürgitamine). Ukraina võimude hinnangul on riigi loodusvaradele tekitatud kogukahju rohkem kui 85 miljardit dollarit, kirjutab New York Times.
Praegu on pooleli 247 venemaa-vastase keskkonnasõjakuriteo juhtumit. „Keegi pole seda varem teinud,” ütles ajalehele Ukraina peaprokuratuuri keskkonnakuritegude erinõunik Maksõm Popov. Kahju iseloomu tõttu, nagu taimestiku ja loomastiku massiline hävitamine, liigitavad prokurörid 247 juhtumist 14 Ukraina kriminaalkoodeksi järgi ökotsiidiks.
Kuigi ökotsiidi liigitatakse mitmes riigis kuriteoks, ei peeta seda veel rahvusvaheliseks kuriteoks. 2021. aastal defineeris advokaatide meeskond ametlikult ökotsiidi ja tegi ettepaneku lisada see Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohut mõistatavate kuritegude hulka (lisaks neljale olemasolevale kuriteole).
Ukrainal on vähe võimalusi venemaad karistada, kuid võimud usuvad, et nad peavad siiski astuma samme selle vastutusele võtmiseks. „Kriminaalasjades kogutud tõendid ja kohtuotsused, isegi tagaseljaotsused, tugevdavad Ukraina positsiooni hüvitiste maksmise küsimuses,” ütleb aastatel 2022-2024 nendes asjades aktiivselt peaprokurörina osalenud Andri Kostin.
New York Timesi ajakirjanikud külastasid neli kuud rindejoone lähedal asuvaid piirkondi ja intervjueerisid umbes 40 inimest, sealhulgas sõjaväelasi, keskkonnaeksperte ja kohalike omavalitsuste juhte. Üks suurimaid keskkonnakatastroofe oli Kahhovka hüdroelektrijaama tammi hävimine selle plahvatuse tagajärjel juunis 2023. Pärast seda viisid tohutud voolud Dneprist soolasesse Musta merre mürgised setted ja magevee, hävitades mereorganismide paljunemisperioodi tipul ranniku ökosüsteeme.
Tammi juures olev veehoidla andis niisutusse suure osa Lõuna-Ukrainast. Peagi hakkasid piirkonna põllumaad kuivama.
2024. aasta päevalillesaak on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 10 korda, ütles veehoidlast 15 km kaugusel asuva küla talunik Sergei Verhovski. „Me vajame vett väga-väga,” kurtis ta. „See hooaeg on viinud paljud põllumehed põlvili.”
16. venemaal on vaja välja töötada seaduseelnõu sõjakorrespondentide töö kontrollimiseks lahingutsoonides, ütles vene asekaitseminister viktor goremõkin riigiduuma täiskogu istungil. Tema sõnul on küsimus selliste isikute liikumise piiramises kuumades kohtades. »Seda tuleb reguleerida, muidu tuleb homme üks, kaks, kolm. Me ei tea, kus ta (sõjakorrespondent) ilmub. Annaks jumal, et see FPV droonide või meie suurtükitule vahele jääb ja halvasti lõppeb,” ütles goremõkin.
Kaitseministeeriumi andmetel oli 2024. aastal Ukrainas sõjas 82 kremli kontrolli all olevat ajakirjanikku. 26. märtsil sai teatavaks, et Belgorodi oblastis miinile astumise järel suri Channel One korrespondent. Mõni päev varem suri Ukrainas tema kolleeg Izvestijast Aleksandr Fedortšak. Veebruaris puhkes sõjakorrespondentide” ja kaitseministeeriumi vahel skandaal Ukraina relvajõudude (AFU) pealetungi kajastamise pärast Kurski oblastis. Põhja vägede rühma Telegrami kanalis ilmus postitus, milles öeldi, et mõned z-blogijad, sealhulgas need, kes reisivad regulaarselt Donbassi, leivad pidevalt uudiseid rindel toimuva kohta, loovutavad internetis külasid ja linnu ning lükkavad seejärel ümber oma valed. Konkreetseid nimesid ei toodud.
Pärast seda avaldasid mitmed suuremad z-kanalid kaebusi Kurski piirkonna kaitsmise eest vastutava kindralpolkovnik aleksander lapini juhitud rühma kohta, sealhulgas juri podoljaka „Kaks majorit”, „Veterani märkmed” ja „Maailm täna”. Nad kõik pidasid rünnakut inforünnakuks, mille eesmärk oli varjata mõne kõrgetasemelise komandöri ebakompetentsust või varjata asjade objektiivset seisu rindel. Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW) soovitas kaitseministeeriumil piirata sõjakorrespondentide tegevust, et varjata Ukraina edusamme seoses kõnedega territooriumide vahetamisest kui osa sõja tulevasest lõpust.
Samal ajal kirjutas ministeeriumile lähedane Rybar Telegrami kanal, et võitlustsoonis on skandaalsete olukordade ja raskuste kajastamise probleem eksisteerinud pikka aega. Tema sõnul võtsid väejuhatuse esindajad teadmiseks nn Navalnõi reegli, kui igasugust kriitikat esitatakse kui katset viia läbi psühholoogiline operatsioon, mille eesmärk on venemaad kahjustada ja märk sellest, et pahameele objekt teeb kõike õigesti. Rybar märkis, et olukorda raskendab ka kriminaalvastutus sõjaväe kohta käivate võltsuudiste avaliku levitamise eest, mille all mõistetakse sageli kõike, mis läheb vastuollu kaitseministeeriumi seisukohaga või diskrediteerib seda.
17. Mitmeid venemaa piirkondi ähvardab Volga ja Doni jõgede madalseisu sattumise tõttu veevarustuse katkemine. Nagu Mash teatab, on Rostovi ja Jaroslavli oblastis probleeme juba registreeritud. Põua ja selle tagajärgede tõttu ohustatud linnade hulka kuuluvad Rostov Doni ääres, Kalatš-na-Donu, Voronež, Novomoskovsk, Volgograd, Kaasan, Nižni Novgorod, Saraatov, Astrahan, Balakovo, Zavolžje ja Rõbinsk. Viimases hakkasid elanikud kõndima isegi mööda madalat Volga sängi.
Meteo prognoosikeskuse juhi Aleksandr Šuvalovi sõnul on suurimate jõgede madalaks jäämise peamiseks põhjuseks tavatult soe talv. Ebapiisav lumesadu ja selle kiire sulamine põhjustasid jõgede kevadeks täitmiseks vajaliku veepuuduse. Prognooside kohaselt on ainsaks võimalikuks päästefaktoriks tugevad vihmad. Eriolukordade ministeeriumi hinnangul võib veetaseme langus kaasa tuua mitte ainult probleeme veevarustusega ettevõtetes, vaid ka kalade massilist hukkumist.
Praegu on veetase Kesk-venemaa jõgedes ja Volga vesikonnas kriitiliselt madalal tasemel, kirjutab Aleksandr Šuvalov oma Telegrami kanalis. Jaroslavli piirkonnas on veetase langenud veehaarde tasemeni, mis tekitab joogiveevarustuse katkemise ohu. Sünoptik märgib, et jõgedel pole lihtsalt vett kusagilt võtta: lumi on juba sulanud ja sademeid, kui neid maha tuleb, ei tule enne märtsi lõppu. See, mida praegu näeme, ei ole mitte suvine, vaid kevadine madalveeperiood – jõgede madalaima veetaseme periood, mis toimub esimest korda üle pikkade aastate, rõhutab Šuvalov: „Kas see on ettekuulutus suviseks põuaks?”
18. Lühiuudised
Ukraina uudistest: Eesti ehitab venemaa piirile kaitsepunkreid. Sügiseks valmib esimene 14 punkriga tugevuspunkt, kagus on veel neli. Kokku rajatakse ligikaudu 600 punkrit, sealhulgas eramaale.
putin panustab Trumpile Ukraina rahulepingu saavutamise peale, kuid Moskva on valmis jätkama võitlust, kui kõnelused ebaõnnestuvad, vahendab Bloomberg. kreml valmistub sõja venimisel kõigiks tagajärgedeks.
Taani kuulutas välja 900 miljoni euro suuruse sõjalise abipaketi Ukrainale (2025–2027), mis sisaldab õhutõrjet, suurtükiväe ja droonide toetust.
Ungari teatab pärast Orbáni valitsuse otsust Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust lahkumisest. See samm tehti vahetult pärast Iisraeli peaministri Netanyahu visiiti, kelle vahistamiskäsu andis välja Rahvusvaheline Kriminaalkohus.
Reuters: EL-i riigid tarnivad praegu üle 50% Ukraina laskemoonavajadusest, ütles EL-i ametnik Kaja Kallas. „Kõik edeneb väga hästi. Peame andma Ukrainale abi nii kiiresti kui võimalik. President Zelenski teatas, et neil on vaja 5 miljardit eurot, et tagada vähemalt 2 miljonit mürsku,” ütles Kallas.
„Raske, kuid mitte kriitiline”: majandusminister Julia Sviridenko selgitas, kuidas Trumpi uued tollid Ukrainat mõjutavad. Ukraina ekspordile USA-sse kehtib üldine 10% tariif. 2024. aastal eksportis Ukraina USA-sse kaupu 874 miljoni dollari väärtuses, importis samal ajal vastutasuks 3,4 miljardit dollarit. Ukraina tollitariifid Ameerika kaupadele on endiselt madalad, autodele kehtib 10% ning söele ja naftale 0%.
Financial Times: NATO võib mängida võtmerolli Euroopa vägede paigutamisel Ukrainasse, läbirääkimisi juhivad Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Plaanid hõlmavad NATO juhtimisstruktuuride, luure ja seire kasutamist „tahte koalitsiooni” toetamiseks, USA-d kaudselt kaasates.
Bloomberg: Rahandusministri Scott Bessenti sõnul saabub peagi USA-sse Ukraina delegatsioon, et arutada maavarade kokkulepet. Ta märkis, et visiit peaks aset leidma selle nädala lõpus või järgmise alguses ning kinnitas, et Ukraina on palganud advokaadid, samal ajal kui Washington on valmis jätkama.
Väidetavalt ehitab venemaa okupeeritud Krimmis uut Musta mere laevastiku lipulaeva, mis on suurem kui uppunud ristleja Moskva, kirjutab Newsweek. Ivan Rogov-klassi laev võis vedada 900 merejalaväelast, 75 sõidukit, 3 dessantlaeva ja 15 helikopterit.
venemaa ja USA on kõnelustel astunud „kolm sammu edasi”, ütles putini saadik dmitrijev pärast kohtumist Trumpi meeskonnaga. Põhipunktid: USA ettevõtted jälgivad venemaa turge, käimasolevad tööd otselendude taastamiseks, edusammud Ukraina relvarahuläbirääkimistel ning arutelud Arktika koostöö ja haruldaste muldmetallide üle. Erimeelsuste lahendamiseks on vaja rohkem kohtumisi.
USA presidendi Donald Trumpi lähiringkond on vastu sellele, et ta helistaks venemaa presidendile vladimir putinile, vahendas NBC News 3. aprillil viidates kahele nimetuks jäänud ametnikule.
Tšehhi on kehtestanud sanktsioonid Valgevene ajakirjanikule Natalia Sudliankovale ja andnud tal 3. aprillil korralduse riigist lahkuda, kuna luure leidis, et ta töötas venemaa agendina.
Washington Post, viidates ametnikele: USA riikliku julgeolekuagentuuri direktor Timothy Ho ja tema tsiviilasetäitja Wendy Noble vallandati 3. aprillil, kuigi selle otsuse põhjused jäävad teadmata. WP andmetel vallandati kindral Ho, kes juhib ka USA küberväejuhatust, ja tema tsiviilisikust asetäitja Wendy Noble riiklikus julgeolekuagentuuris (NSA). Noble määrati teisele ametikohale luure asekaitseministri büroos. Rohkem kui aasta tagasi sellele ametikohale asunud Ho oli komandeeringus ega osanud oma vallandamist kommenteerida. Washington Post teatab, et tema tagasiastumise ja Noble’i ülemineku põhjused jäävad teadmata. Kindralleitnant William J. Hartman sai NSA ajutiseks direktoriks ja Sheila Thomas, kes oli töötanud tegevdirektorina, tema ajutiseks asetäitjaks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
