Sõja ülevaade: 1134. päev – vaid üks vene poole edenemine
Avaldatud: 2 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. aprill 2025:
vaid ühe vene poole edenemise tuvastas.
1. Seni pole Harkivit veel suudetud maatasa pommitada, aga püütakse.
2. Taganrogi kandis läks palavaks.
3. Kursk/Belgorod: jätkuvalt muutusteta, mis isegi pisu meeldivalt üllatav on.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: surumine sillapeade laiendamiseks käib ja kasvas üks neist.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: pisu lainetab.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump on loobunud lootusest kiireks relvarahuks Ukrainas ja valmistab ette uusi sanktsioone venemaa vastu.
12. Saksamaa välisministeerium: Ukraina kõnelused on ummikus.
13. putin tõstis kuberneride palku 5 korda.
14. Arctic LNG 2 üritab pärast kuuekuulist seisakut tööd jätkata.
15. Avastati, et putini Ukraina läbirääkijal on NATO riigis miljardite rublade väärtuses kinnisvara.
16. Lühiuudised
2025. aasta märtsi lõpu seisuga hõivab venemaa Ukrainast 18,3% (+0,05%). See tähendab, et venemaa sai eelmise kuu jooksul umbes 272,72 km² territooriumi oma kontrolli alla. Päris kiirelt tõuseb aga eludes hõivatud maa hind ja jätkuvalt arvamusel, et venemaal pole nii palju rahvast, et sellise hinnaga kogu Ukraina ära vallutada.
Ka ei näe seni põhjust muuta rindel toimuva suhtes Ukraina reitingut ++ettevaatlikult optimistlik.
176 vene poole rünnakut ehk siis pisu langust kõigis sektorites. Lisaks ei näe enam vähemalt kompanii suuruseid rünnakuid. Viimane oli vist mõned päevad tagasi Donetski sektori keskosas ja õnnetult see neil lõppes. Ikka kas rühm (kolm ühikut soomust) või ports kergliiklureid. 171 liugpommi on ikka palju ja neist 45 Kurski sektorisse ehk siis plaan edenemist jätakata on väga tugev. Kaudtuld viimase aja keskmisest pisu vähem (5500). Eip tea, miks suurde langusesse läks vene poole kamikaze droonide kasutamine (1844), ilma nagu on.
Järjest enam igatsugu kergliikurvahendeid (tskilid, ATV-d, tõuksid) + tsiviilautod rünnakutes näeb, sestap on pisu langenud nii soomuse kui jalaväe kaotuste number. Lihtsalt rünnakus osalevad koosseisud väiksemad. Küll jõutakse järjest tihemini näiteks tsiklitega Ukraina eesmiste possadeni aga siis tavaliselt otsa saadakse. Päris „külma kõhuga” need Ukraina eesliinil olijad ja lasevad mõnel neist jõuda vaid 10 m kaugusele, et siis kindla ja täpse lasuga see teekond lõpetada.
Lisaks näeb videosid, et Ukraina julgeb isegi soomusautodega sõita vene eesmiste possadeni ja siis seal rahulikult piki kaevikuliini sõidetakse ja üksuse majutuspaikadesse granaate vistakse. Tundub, et ka mitmesaja meetrine vene kaevikuliin on suht hõredalt asustatud ning need, kes on, istuvad pigem pimedas majutusalas, et mitte olla igale droonile sihtmärgiks aga egas seegi kipu päästma.
Eks Ukraina sõjatehnika hävitamist vene kamikaze droonide poolt ka näeb, aga kogused kordades väiksemad (kohati ka 10x) kui vene poole kaotused.
Hetkel jääb vastuse võlgu, miks juba teist päeva järjest on vähenenud vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine.
1. USA suursaadik: venemaa saatis 2025. aasta märtsis Ukraina vastu rekordilise arvu droone. Kasutati üle 4000 drooni – suurim igakuine koguarv alates 24. veebruarist 2022.
Harkiv on juba igaöiselt sajus: 2. aprilli öösel oli Harkovis kuulda plahvatusi, venelased ründasid linna massiliselt droonidega, ohvreid on, sealhulgas lapsi. Kell 00:49 märkis OVA juht, et Harkov on vaenlase droonide massilise rünnaku all. Linnas oli kuulda vähemalt 15 plahvatust. Sinegubov täpsustas, et Harkovis said vaenlase rünnaku tagajärjel viga 48-aastane naine, 9-kuune poiss ja 40-aastane naine. Ohvrite arv võib tõusta.
venemaa ründas droonidega Zaporižja oblastit, üks hukkus. OVA juhi sõnul tabas vaenlane tsiviiltaristut.
Ukraina on andnud USA-le infot relvarahu rikkumisest venemaa poolt ja rünnakutest energiavarustuse vastu. Seda ütles kaitseminister Rustem Umerov ja president Volodõmõr Zelenski teatas õhtuses videopöördumises. „Täna (eile) toimus Hersonis järjekordne rünnak, vene drooni kasutamine energiaobjekti pihta, seadmete vastu – absoluutselt teadlikult ja sihipäraselt – osa linnast jäi elektrita,” märkis president.
2. Samal ajal teatas venemaa välisminister sergei lavrov, et Moskva on edastanud ka USA-le infot Ukraina vägede väidetavalt rikkunud energiaobjektide rünnakute moratooriumi. Tema sõnul edastati andmed Trumpi riikliku julgeoleku nõunikule Michael Waltzile ja välisminister Marco Rubiole ning väidetavalt saadeti info ka ÜRO-le ja OSCE-le.
1. aprilli õhtul ja 2. ööl ründas venemaad umbes sada drooni, sealhulgas need, mis lendasid üle Rostovi oblastis asuvasse Taganrogi, kus kuulutati välja eriolukord. Sellest teatasid Taganrogi linnapea Svetlana Kambulova ja piirkonna kuberneri kohusetäitja Juri Sljusar. Kambulova nentis, et üks mehitamata õhusõidukitest jäi Taganrogi äärelinnas puusse kinni ja teine kukkus kesklinna garaažidele. Piirkonnakuberneri kohusetäitja Juri Sljusar kirjutas droonirünnaku tagajärgedest kell 22:54. Nagu ta hiljem teatas, puhkesid Taganrogis tulekahjud, mis kustutati. Samuti kuulutas linn välja eriolukorra. Sljusar teatas 2. aprillil munitsipaalkomisjoni tööst, mis peab uurima ja välja selgitama droonirünnaku kahju.
Ukraina ei kommenteerinud UAV-rünnakut Taganrogile. vene propagandameedia RIA Novosti teatas vene kaitseministeeriumile viidates 93 drooni väidetavast allatulistamisest: 87 Kurski oblasti, neli Rostovi oblasti ja kaks Belgorodi oblasti kohal.
Põhja-Krimmi kanal, mis pärast Kahhovka hüdroelektrijaama tammi hävitamist on Dnepri ligipääsetavad veevõtukohad nüüd allpool kanali taset ja kasvab mure, et kogu poolsaare veega varustamine sel suvel läheb keeruliseks.
3. Kursk/Belgorod: jätkuvalt muutusteta, mis isegi pisu meeldivalt üllatav on.
4. Harkiv: muutusteta. Huvitav, et kahe blogikanali kaardid näitavad, et siinse sektori lääneservast mõned kilomeetrid kaugemal on Belgorodi oblastis asuva Žuravljevka küla üle seni Ukraina kontroll.
5. Kupjansk-Kreminna: surumine sillapeade laiendamiseks käib ja kasvas üks neist.
Põhjapoolseima vene sillapea üle Oskili jõe Kupianskist põhjas Dvoritšna lähedal jätkab vene poole siinse sektori põhipingutus toomaks rohkem väge läänekaldale. Hetkel veel pole tuvastanud soomust üle jõe aga nähes videodes erinevat tüüpi sildasid (nii pontoonsildasid kui puidust tehtuid), siis on võimalik, et neid on siiski suudetud üle jõe toimetada. Kindlasti aga on üle saadud arvatavalt Tigr tüüpi soomusautodega või muu kergema staffiga. Puudub teadmine, kui kiirelt iga uue silla suudab Ukraina pool ära lasta, aga neid ära lastuid seal jagub.
Novoljubivka küla juures kõige lõunapoolseimas sillapeas suutis eilseks vene pool edeneda u 1,5 km ja laiendab sellega enda sillapead Zerebetsi jõe läänekaldal.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: senine väga tugev surumine pole vene poolele loodetud edu toonud. Kõik sektorid töös ja enim soomust ikka keskmises sektoris ning järjest tuleb uudiseid, et vene poole soomuse kaotused ongi siin kõige kõrgemad. Erinevad blogikanalid näitavad vastastikuseid edenemisi aga kõik need vaid mõnesaja meetrised ja ei kipu seni olema püsivad.
9. Lõunarinne: muutusteta. Pisu üllatunud, et arvatatud väga tugevat surumist pole enam jätkunud, kuigi jah, surve tugevam kui varasem loium pigem luure-diversioonigruppide töö.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta. Ikka ootel, et vene pool siin suunal üritab jätkata edenemist, hetkel pole juba mitu päeva enam edasi saadud.
10. Herson: muutusteta.
11. USA presidendi Donald Trumpi administratsioon jõudis järeldusele, et tõenäoliselt ei ole võimalik lähikuudel Ukraina suhtes rahukokkulepet saavutada. Seda ütles Reutersile kaks olukorraga kursis olevat Ameerika ametnikku. Sellega seoses töötab Valge Maja välja uusi survemehhanisme nii Moskvale kui ka Kiievile.
Fox Newsi ajakirjaniku Jackie Heinrichi sõnul pole Trump Vladimir putiniga rahul ja usub, et venemaa president lükkab läbirääkimisprotsessi teadlikult edasi. Valge Maja kaalub Heinrichi sõnul karmide sanktsioonide kehtestamist venemaa varilaevastiku vastu, mis võimaldab Moskval naftaekspordi piirangutest mööda hiilida. Seda infot kinnitavad Reutersi allikad: Washington tunnistab, et kreml seisab USA survele jonnakalt vastu ega ole nõus kompromisse tegema. Sellega seoses arutavad Ameerika võimud, millised majanduslikud või diplomaatilised meetmed võiksid sundida venemaad oma seisukohta ümber vaatama, kirjutab agentuur.
Samas ei peeta Valges Majas Reutersi allikate sõnul ühtegi võimalikku rahumeelse lahenduse stsenaariumit täiesti realistlikuks. See suurendab Washingtoni kartusi, et üle kolme aasta kestnud sõda venib lõputult ning Ukraina vajab täiendavat sõjalist ja rahalist toetust läänelt.
Valge Maja pressisekretär Caroline Levitt rõhutas 1. aprillil ajakirjanikega vesteldes, et Trump on pettunud nii putinis kui Zelenskis. „President soovib, et see konflikt lõppeks võimalikult kiiresti. Inimesed surevad mõlemalt poolt ja see on kestnud liiga kaua. Meie meeskond suhtleb jätkuvalt nii venemaa kui ka Ukraina poolega,” ütles Levitt.
30. märtsil väljendas Trump suurt pahameelt putini kahtluse alla Volodõmõr Zelenski poliitilise legitiimsuse üle ja ähvardas kehtestada venemaa naftaekspordile 25-protsendilise teisese tollitariifi, kui Moskva rahulepinguga ei nõustu.
Trump lubas oma valimiskampaania ajal Ukraina konflikti lõpetada 24 tunni jooksul, kuid pärast Valgesse Majja naasmist on see ajaraam oluliselt pikenenud. Veebruaris teatas Financial Times (FT) Lääne ja Ukraina ametnike allikatele viidates, et Trump ja putin kaaluvad võimalust sõlmida relvarahu kas lihavõttepühadeks (mis 2025. aastal langeb 20. aprillile) või 9. maiks ehk võidu 80. aastapäevaks.
12. Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütles Kiievis visiidil, et USA ja venemaa läbirääkimised Ukraina konflikti lahendamise üle on jõudnud ummikusse. Sellest teatab Euronews. Diplomaadi sõnul on praeguses olukorras Ukraina edasine toetus Euroopa liitlastelt „absoluutselt vajalik”.
Baerbock hoiatas ka, et USA president Donald Trump ei peaks järgima putini viivitamistaktikat. Ta rõhutas, et kavatseb selle küsimuse tõstatada NATO välisministrite eelseisva tippkohtumise raames kohtumisel USA välisministri Marco Rubioga. „Teeme Ameerika poolele selgeks, et me ei peaks saama putini ajamängu osalisteks,” selgitas Saksamaa välisministeeriumi juht. Ta märkis, et venemaa ainult jäljendab oma valmisolekut läbirääkimisteks, kuid ei astu mingeid reaalseid samme kompromissi saavutamiseks.
Samal ajal ütles Hiina välisminister Wang Yi Moskvas visiidil olles 1. aprillil, et Washingtoni katsed lahinguid peatada on andnud teatud tulemusi. Intervjuus RIA Novostile rõhutas ta, et Peking pooldab õiglast, pikaajalist ja õiguslikult siduvat rahulepingut, mis on vastuvõetav kõigile osapooltele. Njah, huvitav, mis need tulemused on?
venemaa välisministeerium väljendas omakorda skepsist Ameerika rahualgatuste suhtes, väites, et Washingtoni pakutud skeemid ei kõrvalda konflikti „juurpõhjuseid”. Njah, eks siis ikka tagasi seal, kus sõja alguses…
Varem teatas Valge Maja, et Donald Trump oli nii putinis kui ka Zelenskis pettunud. USA president ähvardas 30. märtsil kehtestada venemaa naftale sekundaarsed sanktsioonid, kui Moskva rahulepinguga ei nõustu. Samuti väljendas ta nördimust putini algatuse üle kehtestada Ukrainas väline kontroll valimiste korraldamiseks, öeldes, et sellised sammud „viivad vales suunas”. Trump süüdistas Zelenskit ka katses hiilida kõrvale maavarade kaevandamise lepingutest Ameerika Ühendriikidega.
putin rõhutab vajadust tervikliku kokkuleppe järele, mis tagaks pikaajalise rahu. Kiiev lükkab aga kategooriliselt tagasi Moskva nõudmised territoriaalsete järeleandmiste ja piirangute järele välispoliitikas. Ukraina pool väidab, et kreml esitab teadlikult vastuvõetamatuid tingimusi, mis lükkab läbirääkimisprotsessi edasi.
Moscow Timesi allikate sõnul loodavad venemaa võimud pikaajalistele läbirääkimistele, lootes selle aja jooksul oma kontrollitsooni Ukrainas laiendada. Moskva loodab ka, et USA hakkab Kiievit avaldama survet nõudma Ukraina vägede täielikku väljaviimist venemaa poolt okupeeritud aladelt.
13. putin allkirjastas dekreedi, mille kohaselt kuberneride palgad võrdsustuvad asepeaministrite palkadega. Dokument avaldati ametlikus õigusaktide portaalis. „Kehtestada vene Föderatsiooni moodustavate üksuste kõrgeimatele ametnikele rahaline töötasu, sealhulgas igakuine rahaline tasu, igakuine rahaline ergutus ja kvartaalne rahaline stiimul vene Föderatsiooni valitsuse aseesimehele ette nähtud summas,” seisab dekreedis. Uued määrused hakkavad kehtima 2026. aastal.
Ajakirjanik Farida Rustamova arvutuste kohaselt tõusevad kuberneride palgad nimetatud kuupäevast vähemalt 5 korda. Nii on 2025. aastal föderaaleelarves peaminister mihhail mišustini ja tema kümne asetäitja palkade maksmiseks ette nähtud 246 miljonit rubla. Võttes arvesse makse ja kindlustusmakseid, saab iga valitsuse liige umbes 1,2–1,3 miljonit rubla (12-13 000 eurot) kuus. Rustamova informeeritud allikate sõnul oli aasta tagasi venemaa eri piirkondade kuberneride ametlik palk 150–200 tuhat rubla (1500-2000 eurot) ja see kuulus indekseerimisele. Seega võivad piirkonnajuhtide palgad 2026. aastast tõusta vähemalt 5-6 korda. Üks kõrgetest föderaalametnikest, kellele ajakirjanik viitab usub aga, et tegelik kasv on veelgi suurem – ligikaudu 10 korda.
Ametnike sissetulekutaseme täpse analüüsi raskus on tingitud 2023. aastal vastu võetud seadusest, mille kohaselt avaldatakse nende deklaratsioonid nüüdsest anonüümselt ja üldistatud kujul. Viimased ametlikud andmed kuberneride sissetulekute kohta käivad 2021. aastal. Toona oli ajalehe Kommersant arvutuste kohaselt nende keskmine aastapalk 13,2 miljonit rubla, mis võrdub ligikaudu 1,1 miljoni rublaga (1100 euroga) kuus.
Samal ajal ulatus Rosstati andmetel venemaa keskmine kogunenud palk 2024. aastal 87 952 rublani (880 eurot), mis näitab rekordilist 18,3% kasvu aastaga võrreldes. Reaalarvestuses (inflatsiooni arvesse võttes) oli kasv aga 9,1%. Nendele arvudele vaatamata näitavad NAFI analüüsikeskuse andmed, et 2024. aasta lõpuks oli 48% töötavatest venelastest finantsraskustes. 2020. aastal oli selliseid kodanikke 35%, mis viitab elanikkonna majandusliku olukorra halvenemisele.
Veelgi enam, RIA Novosti 2024. aasta oktoobris avaldatud Rosstati andmed näitavad, et enamikul venemaa peredel ei jätku raha kõikideks vajalikeks kulutusteks. Eelkõige suutis 2024. aasta aprillis-juunis oma vajadused täielikult katta vaid 4,9% leibkondadest. Riigiduuma märkis ka, et iga viies lastega pere saab endale lubada vaid süüa. Perekonnakaitse, isaduse, emaduse ja lapsepõlve küsimuste komisjoni juht Nina Ostanina tõdes, et 45-60% peredest saab osta ainult toitu ja riideid, kuid kodumasinaid pole enam võimalik osta. Kokkuvõttes elab tema hinnangul 70% venemaa lastega peredest allpool vaesuspiiri. Nende suundumuste taustal hakkas parlament arutama võimalust kehtestada toidukaardid madala sissetulekuga rühmadele.
14. Novatek üritab taaselustada projekti Arctic LNG 2, mis pidi putini plaanide kohaselt andma umbes 20% venemaa veeldatud maagaasi toodangust, kuid ei ole juba üle aasta suutnud alustada kütuse eksporti. 2024. aasta oktoobris-novembris lõpetas tehas esmalt kaubandusliku gaasi veeldamise ja seejärel tootmise. Kuid nüüd näitavad satelliidipildid, et esimene veeldamisliin on väikese võimsusega uuesti tööle hakanud.
Tehase esimene liin jätkab järk-järgult tööd, teatas Reuters, viidates kahele asjast teadlikule inimesele. Tootmine kulgeb aeglases tempos, kuna venemaa ootab USA presidendilt Donald Trumpilt selgust venemaa LNG-vastaste sanktsioonide kohta, ütles üks neist. Euroopa Sentinel 2 satelliidi tehtud piltidelt on näha, et 30. märtsil toimus kohapeal gaasi põletamine; 22. märtsi fotol ei paistnud leeke ega mingeid aktiivsuse märke, kirjutab Bloomberg. Reuters kinnitab seda Planet Labi piltide abil.
Gaasi põletamine ei tähenda automaatselt töö jätkamist ja võib viidata ainult hooldusele. Viimasel ajal on aga olnud teisigi märke, et projekti Arctic LNG 2 suurim aktsionär, ehitaja ja operaator Novatek loodab USA 2023. aasta sügisel kehtestatud sanktsioonide leevendamisele. Tundes Washingtonis puhumas uusi tuuli, kutsusid Novateki tippjuhid India suurimal konverentsil kohalikke ettevõtteid ostma Arctic LNG 2 veebruarist odavat maagaasi. Trump peab putiniga läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamiseks ja lõpetab lõpuks sanktsioonid, lubas gaasitööstus.
Kui Trump neid kõnelusi algatas, oli teateid, et USA võiks arutada Moskvaga gaasitarnete taastamist Euroopasse – läbi Nord Stream 2 gaasijuhtme kahjustamata haru. Tõsi, oma esimesel presidendiajal Trump, vastupidi, kehtestas selle torujuhtme vastu sanktsioonid. Lisaks hakkab vene gaas, olgu see siis looduslik või veeldatud, konkureerima USA gaasiga, mis on pärast Ukraina sõja puhkemist saanud suurimaks veeldatud maagaasi tarnijaks Euroopasse.
Novatek veenab Indiat alustama gaasi ostmist sanktsioneeritud Arctic LNG 2 projektist Kuigi Gazprom kaotas ligikaudu 90% oma ekspordist Euroopasse, kasvas venemaa LNG müük EL-i riikidesse sõja-aastatel kordades. Need hakkasid aga langema selle aasta alguses, langedes LSEG esialgsetel andmetel esimeses kvartalis 1,2%, 8,1 miljonile tonnile aasta võrdluses. See juhtus peamiselt seetõttu, et Lääne sanktsioonide alla sattunud Gazpromi LNG Portovaja tehas Läänemerel piiras tõhusalt eksporti.
Teise Novateki projekti Yamal LNG saadetiste kogumaht kasvas esimeses kvartalis 2%, 5 miljoni tonnini. Tarned venemaalt Euroopasse aga langesid 12,5% 4,2 miljoni tonnini, mis tähendab, et maailma kaugematesse piirkondadesse saadeti suurem osa kui aasta varem. Alates teisest kvartalist hakkab sellesuunalist eksporti pärssima 26. märtsil kehtima hakanud venemaa LNG ümberlaadimise keeld Euroopa sadamates. Mis puutub Yamal LNG 2-sse, siis isegi kui see praegu vedelgaasi toodab, siis lähikuudel seda enam eksportida ei saa. Satelliidipildid näitavad, et tehase ümber on endiselt jääd, mis tähendab, et tavalised tankerid ei saa sellele läheneda, märgib Bloomberg. venemaa ei saanud sanktsioonide tõttu imporditud jääklassi tankereid.
Arctic LNG 2 peaks tootma 19,8 miljonit tonni LNG-d aastas; Esimese liini võimsus on 6,6 miljonit tonni. Projekti kasutuselevõtt oli oluline osa putini plaanist enam kui kolmekordistada venemaa aastane LNG toodang 100 miljoni tonnini aastaks 2030. Teine eelmisel sügisel paigaldatud tootmisliin ei ole veel tööd alustanud ja kolmanda kasutuselevõtt on lükatud 2026. aastast 2028. aastasse.
15. venemaa otseinvesteeringute fondi (RDIF) juht, kremli Ukraina-teemalise läbirääkimiste delegatsiooni liige kirill dmitrijev osutus 7,5 miljardi rubla (75 miljoni euro) väärtuses kinnisvara omanikuks, selgitas välja Korruptsioonivastane Sihtasutus (FBK). Uurijate sõnul kuulub ametnikule ka villa ja korter Prantsusmaal Cap d’Antibes’is ning korter Courchevelis. Nende kogumaksumus on 16 miljonit eurot. Formaalselt on need varad registreeritud välismaistele ettevõtetele Veles Property ja Rocket Holdings. Viimase asutas 2018. aastal RDIF-i juhi toona 70-aastane isa, Ukraina Rahvusliku Teaduste Akadeemia korrespondentliige Oleksandr Dmitriev. Tema ja ametniku abikaasa Natalja Popova nimele on registreeritud ka Küprose offshore-firma Giscono Holdings Limited, kes on sõber venemaa presidendi tütre katerina tihhonovaga.
Lisaks kinnisvarale NATO riigis, milleks on Prantsusmaa, on dmitrievil Dubais (AÜE) kaks korterit üldpinnaga 980 m² hinnaga 8,5 miljonit eurot. Nad hõivavad terve korruse IL Primo elamukompleksis Burj Khalifa piirkonnas. Lisaks kuulub ametnikule Moskvas üle viie korteri. Kaks neist, väärtusega 1,8 miljardit rubla, asuvad Malaya Bronnajal asuvas hoones. Veel ühe – elamukompleksis „Kutuzovski 12” – ostis popova 2020. aastal 213 miljoni rubla eest. dmitrijevi naisel on ka 200-meetrine korter Fantasi Islandi elamukompleksis. Veel kaks korterit samas kompleksis on registreeritud tema vennale Pavel Popovile. Kõigi kolme objekti kogumaksumus on 468 miljonit rubla. Lisaks omab dmitrievi ämma Barvikhas 1500-meetrist maja, mille väärtus on 1,25 miljardit rubla. Raha ostuks andis 70-aastasele pensionärile offshore-firma Giscono Holdings Limited.
Kõik loetletud varad sattusid dmitrijevi ja tema sugulaste kätte pärast seda, kui temast sai eelarvevahendeid haldava riikliku struktuuri, venemaa otseinvesteeringute fondi juht. Ametnik on USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia mustas nimekirjas, kuid tema suhtes pole EL-i sanktsioone kohaldatud. Nii saavad tema ja ta naine vabalt kasutada oma prantslaste vara.
Enne RDIF-iga liitumist kuulus dmitrijevile 150 m² suurune korter elamukompleksis „House on Ozerkovskaya” (Zamoskvoretšje) ja 500 m² suurune maja Novaja Riga suvilakülas. Selle kinnisvara väärtus on 420 miljonit rubla. Seega kasvas ametniku vara koguväärtus tema avalikus teenistuses oldud aja jooksul ligi 20 korda. dmitrijevi ametlikust palgast venemaa otseinvesteeringute fondis – umbes 55 miljonit rubla (550 tuhat eurot) aastas – poleks kogu selle kinnisvara ostmiseks piisanud. Tal on ka muid sissetulekuid: Gazprombankist, venemaa Raudteest, Transneftist. Viimase kahe aasta jooksul ulatusid need 660 miljoni rublani. Kuid isegi sellest ei piisa, et selgitada kulutatud miljardite päritolu.
Lisaks elamukinnisvarale omavad dmitrijevi sugulased ka ärikinnisvara. 2011. aasta augustis ostis tema naine 157 miljoni rubla eest 200-ruutmeetrise ruumi Moskva linna pealinnade kompleksi 44. korrusel. Praegu on seal registreeritud Popova ja Tihhonova ühisettevõtted. Kümme aastat hiljem ostsid dmitriev ja tema naine naabruses asuvas Neva Towersi kõrghoones veel neli ruumi üldpinnaga 810 m². Nende koguväärtus on 810 miljonit rubla.
venemaa otseinvesteeringute fondi mõtlesid välja ja käivitasid putin, endine president dmitri medvedev ja praegune keskpanga juht elvira nabiullina. Plaani kohaselt pidid võimud eraldama organisatsioonile eelarvest vahendeid, et see meelitaks ligi välismaiste erainvestoreid ja teiste riikide riiklikke investeerimisfonde ning investeeriks tulusatesse projektidesse. Kuid nagu FBK välja selgitas, osutus RDIF tegelikult kinniseks struktuuriks, mis sai riigilt 10 miljardit dollarit, kuid ei teatanud, kuhu see raha läks. Veebilehel on kirjas vaid, et fond on investeerinud venemaa majandusse 2,3 triljonit rubla ning selle portfellis on üle 100 nimetu projekti.
FBK sõnul on dmitrijevi põhiülesanne tegelikkuses täita putini ülesandeid „salajase diplomaatia” kaudu. Näiteks USA presidendi Donald Trumpi esimesel ametiajal üritas üks ametnik oma meeskonnaga kohtumist kokku leppida ja edastada talle ülemuse plaani venemaa ja USA lepitamiseks. dmitrijevi tõelisest rollist võib tunnistust anda ka tõsiasi, et pärast Moskva ja Washingtoni läbirääkimiste algust Ukraina sõja lõpetamise üle liitus ametnik kremli delegatsiooniga, kes tuli Saudi Araabiasse ameeriklastega kohtuma.
16. Lühiuudised
Ungari ja Serbia kavatsevad luua sõjalise liidu. Nende plaanide keskel saabus Serbiasse kõnelustele Ungari kaitseminister. kremli-meelsed valitsused arutasid strateegilist partnerlust relvatootmises ja ühiseid sõjalisi õppusi.
Donald Trumpi kandidaat staabiülemate ühendkomitee esimehe kohale Dan Kaine ütles, et putin jätkab 2025. aastal sõda Ukrainaga „vaatamata suurtele kaotustele”, sest venemaa president usub, et konflikt areneb tema kasuks. putin „jääb pühendunuks oma eesmärkide saavutamisele Ukrainas, sealhulgas territoriaalsete edusammude säilitamisele ja Ukraina neutraliteedile sundimisele”, ütles Kaine enne oma ametisse kinnitamise istungit senatis, vahendab Bloomberg. Kaine rõhutas ka, et toetab edasist sõjalist abi Ukrainale, kuid usub, et Washington „peaks keskenduma ainulaadsetele võimetele, mida suudavad pakkuda ainult USA, samal ajal kui Euroopa suurendab oma abiosa”.
Kadõrov määras oma 17-aastase poja Tšetšeenia siseministeeriumi kuraatoriks – kes jagas kohe medalid ja määras ametisse julgeolekuametnikud. Kohe pärast ametisse nimetamist juhatas adam siseministeeriumi koosolekut, määras ametisse sisejulgeoleku juhi ja andis töötajatele üle medalid. Tšetšeenia julgeolekujõud on nüüd kogenematu teismelise juhtimise all. Arvestades Tšetšeenia juhi halvenevat tervist, on operatsioon „pärija” ilmselt täies hoos.
venemaa riikliku hoolekandefondi juht kirill dmitrijev külastab sel nädalal Washingtoni, et kohtuda USA presidendi eriesindaja Steve Witkoffiga. Sellest teatas CNN viidates allikatele. Nagu väljaanne märgib, peetakse see kohtumine läbirääkimisteks kahe riigi vaheliste suhete tugevdamise üle. CNN lisab, et tema visiit on esimene vene ametniku visiit Washingtoni kõnelustele pärast venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse ning see on järjekordne samm kahe riigi suhete märgatavas soojenemises pärast president Donald Trumpi ametisse naasmist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
