Sõja ülevaade: 1133. päev – kaks vene poole edenemist, üks neist ohtlik
Avaldatud: 1 aprill, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. aprill 2025:
kaks vene poole edenemist ja üks neist päris ohtlik. Üldseis rindel siiski ok.
1. Ork on ork…
2. Ei miskit.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: põhjapoolseim sillapea järjest ohtlikumalt laienes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks küla kaotati.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml on otsustanud taotleda Zelenski tagasiastumist, et Ukraina allutada.
12. putin kuulutas välja suurima ajateenistuse viimase 14 aasta jooksul.
13. venemaa rahandusministeerium valmistub laenama 100 miljardit rubla nädalas.
14. venemaal on ligi 700 tuhat illegaalset migranti.
15. Euroopa riigid pooldavad venemaa varade külmutamist kuni sõja lõppemiseni Ukrainas.
16. Lühiuudised
„Kaasajastasime lahinguväljaõppe kursust, pikendasime seda 1,5 kuuni ja kehtestasime lahingbrigaadides uutele tulijatele kohustusliku kohanemisperioodi. See on sel kuul kaasa toonud kaotuste vähenemise. Tööd on aga veel teha – peame püüdlema kõrgeimate väljaõppestandardite poole,” nentis ülemjuhataja Sõrski.
216 vene poole rünnakut ja pisu enam tõusis nende arv Kursk/Belgorod suunal ja lõunarinde lääneservas, mujal suht sarnane viimaste päevadega. Liugpomme ikka palju tervele rindele (169) ja võimalik, et kaudtulelöökide arvu vähenemine (5000) on seotud pisu nende tabamise langusega. Kamikazedroone alla 2300, mis tuntavalt alla viimase aja keskmise.
vene poole kaotuste numbrid olid kõrged nii isikkoosseisu kui soomukite poolest ehk siis rünnakutes on neid osalemas jälle rohkem. Miks nii alla langes kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine, eip tea, loodan et päevane anomaalia.
Ukraina omad on hakanud üha rohkem kasutama miine, mida juhitakse üldjuhul jaama, aga ka mobiiltelefoniga. Raadiojaamaga kuni 3 km kauguselt ning eks aktiveerivad, kui paras hetk on. Ehk kui miskit sõidab mööda miinist, siis on see ikka võimalik aktiveerida.
1. Eile öösel ründas venemaa Ukrainat 131 drooni ja kahe ballistilise raketiga Iskander-M. Õhutõrjejõududel õnnestus alla tulistada 57 UAV-d, piirkondades on hävingud, teatasid Ukraina õhujõud. Kella 09.00 seisuga on riigi põhja-, ida- ja keskosas allatulistatud 57 Shahed-tüüpi ründelennukit ja muud tüüpi drooni. Veel 45 vaenlase drooni imitaatorit kaotati ilma halbade tagajärgedeta. venemaa rünnaku tagajärjel said kannatada Sumõ, Donetski, Harkivi, Kiievi ja Žõtomiri oblastid.
31. märtsil alustasid vene väed rünnakuid Zaporižja oblastis ühes rindepiirkonnas asuvate tsiviilobjektide vastu. Üks inimene sai surma, 5 vigastada. Lõhutud ja kahjustatud elumajad ja sotsiaalasutused.
vene väed lasid Kupjanski linna pihta 7 juhitavat pommi, vigastades meest ja kahte naist.
Lisaks pommmitati Kupjanski ka Uragani mitmikraketisüsteemiga. Selle tagajärjel said viga tsiviilisikud – 35-aastane naine ja 63-aastane mees said haavata. Eks sarnaselt pommitatakse kõiki piiri- ja rindelähedasi linnu ja külasid ning kui tahta tuua välja kogu ööpäeva info, siis jätkuks lugemist ikka väga kauaks.
vene okupandid on asunud aktiivselt kasutama mürgiseid aineid sisaldavat laskemoona, mida pillutakse droonidelt. Sellest teatas riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juurde kuuluva desinformatsiooni vastase võitluse keskuse juht Andrei Kovalenko. Tema sõnul on viimasel ajal Kupjanski suunas selliste „tilkade” kasutamise juhtumeid teada mitu. „Tegelikult kasutab venemaa keelatud keemilisi aineid, rikkudes kõiki võimalikke sõjapidamise reegleid. Tavalised terroristid, mida nad alati on olnud,” rõhutas Kovalenko.
2. Ei miskit. Küll on sagenenud viimastel päevadel Lääne luurelennukite lennud Musta mere kandis…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kahe sillapea lainemine hakkab üha enam muret valmistama.
Ukraina droon tabas venemaa positsiooni Kindrašivka lähedal, mis on märk sellest, et vene sillapea Kupjanskist põhjas on veelgi kasvanud u 4 km edela suunas ja kipub läbi lõikama järgmisi maanteid. Eks pisu arusaamatu on, et Ukraina ei suuda seda üha laienevat sillapead Oskili jõe lääne kaldal paika saada. Seni siiski ei ole tuvastanud soomust üle jõe. Võib-olla on mäng külma kõhuga ja kuniks vene pool soomust siit üle saanud pole, lastaksegi neil suurt tähelepanu ja ressurssi siin suunal kinni hoida. Kuskil aga peaks olema suur ports vaba soomust, mida saaks ilma jalaväeta mujal rakendada…
Lõunapoolseimas sillapeas ja sealt lõunas Zerebetsi idakaldal on venelased hakanud taas kasutama mehhaniseeritud rünnakuid. Õnneks ei ole läbi saanud Ukraina vasturünnakud sealses suures metsa-alas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta. Seni on keeruline tuvastada jooksvat seisu Toretski linnas. Erinevad blogijad annavad väga erinevaid seise.
vene okupatsiooniväed püüdsid maa-aluste torude kaudu jõuda kaitseväe positsioonidele Toretskis. Operatiiv-strateegilise vägede rühma Hortõtsa pressiesindaja Nazar Vološin. abil tungida Ukraina sõjaväelaste lahingurividesse ja jõuda tagaaladele. Sõjavägi fikseeris sellise juhtumi 30. märtsil. Operatiiv-taktikalise rühma Luhansk pressiesindaja Dmitri Zaporožetsi sõnul viitavad luureandmed, et kaitseväele on Toretski suunal vastu vene Föderatsiooni 51. armee. „Kõige rohkem kadunuid selles armees on Toretski suunal – ligi 13 500 kaitseväelast. Kui võtta 29. märtsi päev, siis kategooriates „200”, „300” kandis vaenlane kaotusi 145 sõjaväelast,” ütles ta.
8. Donetsk: vene poole tugev surve jätkus terves sektoris. Järjest enam lisandub rünnakutesse soomust, sest paljudes lõikudes on vahemaad avatud aladel pikad ja egas jalavägi kõndides seda väga läbida jõuakski…
Eilseks suutis vene pool saada sektori kagunurgas tervenisti kontrolli Rozlõvi küla üle (üleile sinna siseneti).
Praegu on ebaselge, milline on olukord Kostantõnopolis kontrolli osas, kuid kindlasti on see täiesti hallis tsoonis ja osaliselt venemaa kontrolli all. Järgmised on Kostjantõnopil ja Bahatõr, mida arvatakse langevat.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Kuna venemaa sõjaline pealetung Ukrainas peatub ja Kiievi võimud näitavad vähe valmisolekut territoriaalseid järeleandmisi teha, kavatseb Moskva Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski tagandamist lootuses asendada ta vastutulelikuma juhtkonnaga, ütlesid Moscow Timesile kaks teenivat diplomaati ja üks kremlile lähedane allikas. Allikad ütlesid, et hoolimata läbirääkimiste algusest USA-ga taotleb kreml sõjas endiselt maksimalistlikke eesmärke. Maksimaalne programm on Kiievi kapitulatsioon, režiimivahetus, Ukraina riikluse taaskäivitamine venemaa tingimustel ja riigi muutmine kaasaegse Valgevene analoogiks, täielikult sõltuvaks Moskvast. Miinimumprogramm on kehtestada kontroll Ukraina nelja okupeeritud piirkonna üle, piirates samal ajal Kiievi poliitilist ja sõjalist sõltumatust.
Kuid ka teine stsenaarium jääb saavutamatuks: vene armee ei kontrolli täielikult Donetski, Luhanski, Hersoni ega Zaporižja oblasteid. Ja Zelenskit on praeguses olukorras võimatu sundida neile vabatahtlikult järele andma, tunnistavad Moscow Timesi allikad.
Seetõttu panustatakse kolmandale võimalusele – Zelenski kui läbiräägitava vastaspoole diskrediteerimisele Trumpi silmis. Nüüd on ülesandeks saavutada Washingtoni poolt väljakannatamatu surve Zelenskile ja sundida Kiievit korraldama presidendivalimisi, ütles kremlile lähedalseisev ametnik: „Zelenski ei tee territoriaalseid järeleandmisi. Peame probleemi lahendama selle juurtes – et ta lahkuks.”
Teise allika, venemaa diplomaadi sõnul tunneb putin Zelenski vastu isiklikku vastumeelsust. „Ta esitas putinile väljakutse. Üks meie ülesannetest on tagada, et ta ei juhiks enam Ukrainat. Seetõttu propageerime metoodiliselt teesi selle ebaseaduslikkusest ja valimiste vajalikkusest,” selgitas diplomaat.
putin ise nõudis reedel Ukrainas ÜRO ja USA egiidi all ajutise välisjuhtimise sisseviimist, et seal saaks korraldada „demokraatlikud valimised”. Avaldus tehti Arhangelski tuumaallveelaeval, mis on osa venemaa tuumatriaadist ja selle eesmärk oli „pingutada oma lihaseid” ja saata signaal Kiievile ja läänele, ütles allikas ajalehele Moscow Times.
kreml usub, et Zelenskit ei õnnestu tagasi valida ja otsib argumente, et veenda USA-d võimuvahetuse vajaduses Kiievis. Kuni Zelenski võimul püsib, ei ole putin valmis läbirääkimistel järeleandmisi tegema, ütleb vene diplomaat: „Igasugune järeleandmine näeb praegu välja kingitusena Zelenskile, mitte Trumpile. See on vastuvõetamatu.” Moscow Timesi allikate sõnul domineerib putini siseringis „kullide partei”.
Endine diplomaat Boriss Bondarev, kes lahkus sõjaga mittenõustumise tõttu venemaa esindusest ÜRO-s, märgib, et putin tegutseb Machiavelli põhimõtte järgi: hoolitsege omade eest ja jagage heldelt seda, mis pole teie oma. „Ta võib loovutada Kanada ja Gröönimaa Trumpile vastutasuks Ukraina ja Euroopa eest,” ütleb Bondarev.
Politoloog Georgi Bovti sõnul viitab putini avaldus Ukraina välisvalitsemise vajalikkusest sellele, et kreml panustab Ukraina kui läbikukkunud riigi kuvandile. „Tõsi, välist ÜRO juhtimist pole üheski sellises riigis veel kasutusele võetud – pole isegi katseid tehtud. Ja kui Ukraina on tõesti läbikukkunud riik, siis on isegi relvarahu sõlmimine temaga mõttetu,” põhjendavad ekspert.
kreml mõistab, et Trumpi huvi säilitamiseks peab ta tegema vähemalt sümboolse žesti. Üheks selliseks katseks oli viljatehingu jätkamine Musta mere kaudu tarnimiseks, millest Ameerika pool valjuhäälselt välja kuulutas. vene diplomaadi sõnul žest aga ei toiminud: „Ukrainlaste jaoks ei tähenda see suurt midagi – nad juba tarnivad läände teravilja. Ja selleks, et tehing meile kasulik oleks, peab Trump saavutama Euroopa sanktsioonide tühistamise. See on äärmiselt raske, kui mitte võimatu.”
Trump ütles vahepeal NBC Newsile, et on putini peale „väga vihane” ja „raevunud”, kuna Putin seadis kahtluse alla Zelenski autoriteedi ja kutsus üles Kiievis juhtkonda muutma. „Kui me hetke maha magame, ei kaota Trump mitte ainult huvi tehingu vastu, vaid ta võib ka ägeneda,” ütles kremli välispoliitilise bloki lähedane allikas ajalehele Moscow Times. „Siis näeb Biden meie jaoks välja nagu lahke jõuluvana võrreldes vihase Trumpiga,” ütles allikas.
12. putin kirjutas alla määrusele kevadise ajateenistusse kutsumise kohta. Avaldatud dokumendi kohaselt saadetakse aprillist juunini kestva kampaania käigus sõjaväkke 160 tuhat uut värvatut. Vastavalt kehtivale seadusandlusele kuuluvad ajateenistusse 18–30-aastased kodanikud. Riigipea tegi valitsusele, piirkondlikele täitevvõimuorganitele ja ajateenistuskomisjonidele ülesandeks korraldada kõik vajalikud meetmed ajateenistusplaani õigeaegseks ja tulemuslikuks elluviimiseks.
Tulevane kampaania on viimase 14 aasta suurim. Viimati registreeriti suurem arv värbamisi 2011. aastal, mil kaitseministeerium kutsus kohale 203 tuhat inimest. Juba sama aasta sügisel kutsuti välja vaid 135 tuhat inimest. Alates 2012. aastast ei ole kevad- ja sügisese ajateenistusse kutsutud arv ületanud 155,5 tuhandet. Võrdluseks, 2021. aasta kevadel saadeti sõjaväkke 134 650 ja sama aasta sügisel 127 500 inimest.
Esimesel sõjaaastal Ukrainaga saadeti kevadel teenistusse 134 500 ja sügisel 120 000 inimest. 2023. aastal kutsuti aga kevadel teenistusse 147 tuhat ja sügisel 130 tuhat. 2024. aastal see dünaamika jätkus: kevadine ajateenistus ulatus 150 tuhandeni, sügisene ajateenistus 133 tuhandeni.
13. Järgmise kolme kuu jooksul kavatseb venemaa rahandusministeerium paigutada võlakirju keskmiselt 100 miljardi rubla (1 miljardi euro, suhe euro-rubla on u 1:100) väärtuses igal nädalal: 13 oksjonil loodab see teise kvartali laenuplaani kohaselt kaasata 1,3 triljonit rubla. Vaid ühe aastaga peab ta koguma 4,8 triljonit, et tasuda vanad võlad ja täita eelarveauku. Rahandusministeerium on juba tunnistanud, et aasta lõpuks võib see olla rohkem kui planeeritud 1,2 triljonit rubla.
Esimeses kvartalis plaanis rahandusministeerium laenata triljonit ja harv juhus ületas plaani, paigutades OFZ-sid 1,4 triljoni rubla eest. Aitas kaasa eufooria, mis valdas venemaa turgu pärast uudist putini telefonivestlusest Donald Trumpiga ja tärkasid lootused sõja lõppemiseks. Nõudlus venemaa varade järele on kasvanud ja isegi välisinvestorid on püüdnud neid osta.
Rahandusministeerium kasutas olukorda ära ja paigutas veebruaris 672 miljardi rubla väärtuses OFZ-sid. – kõik fikseeritud sissetulekuga, mitte ujuva, nagu pangad eelistavad. See on selliste väärtpaberite rekord ajaloos, 25% rohkem kui 2021. aasta märtsis täheldatud eelmine maksimum (538 miljardit rubla), märkis keskpank. Viiel järjestikusel oksjonil – veebruari keskpaigast märtsi keskpaigani – kaasas rahandusministeerium keskmiselt 200 miljardit rubla nädalas.
Läbirääkimistel pole aga märgata edasiminekut ning turge haaranud eufooria on kustunud. Kahel viimasel oksjonil müüs rahandusministeerium väärtpabereid vastavalt vaid 89 ja 29 miljardi rubla eest, mis on jaanuaris tavapärasest (121 miljardit rubla) pisut enam. Eelmisel aastal lõpetas rahandusministeerium programmi alles esimeses kvartalis ning aastaplaani täitmiseks tuli pankadele järele anda ja neile ujuva tuluga võlakirju, ujuvlaevu pakkuma.
Eelarve puudujääk oli jaanuaris-veebruaris 2,7 triljonit rubla – kahekordne aastaplaan. Rahandusministeerium selgitab seda kulude, eelkõige riigihangete ettemaksega ning lubab naasta kulugraafiku juurde. Eksperdid kahtlevad aga eelarvepuudujäägi plaanipärases täitmises. Kolme sõjaaasta jooksul ületas puudujääk 10 triljonit rubla, kuid ei langenud kunagi alla kolme triljoni.
Aastase eelarvepuudujäägi eesmärgi saavutamiseks peaks igakuine ülejääk ülejäänud kuudel (märtsist novembrini) olema ligikaudu 0,5 triljonit rubla kuus, arvutasid Gazprombanki analüütikud pärast veebruari kulude andmete avaldamist. Veelgi enam, 2022.–2024. ettemakseteta kuudel (ja välja arvatud detsember) oli saldo keskmine ülejääk ligikaudu 0,2 triljoni rubla võrra. Arvestades aasta alguse ettemaksete suurust, arvavad nad, et detsembris on eelarvepuudujääk ettemaksetega perioodide seas ajalooliselt kõige tagasihoidlikumal tasemel (umbes 2,5 triljonit rubla) ning aasta lõpuks ulatub see 2,7 triljoni rublani.
Odav nafta, kallis rubla ja tohutud sõjalised kulutused survestavad eelarvet. venemaa nafta rubla maksudeks arvestatud hind oli ligi 30% madalam kui märtsi keskpaigas eelarves ette nähtud. See võib sundida ametivõime kulutama oma ülejäänud reserve või suurendama laenuvõtmist, usuvad analüütikud. Rahandusministeerium tunnistab nafta- ja gaasitulude vähenemise ohtu, kuid rõhutab, et muud tulud kasvavad oodatust kiiremini.
„Armageddonit ei tule, kuid olukord on sellegipoolest tundlik,” tsiteerib Reuters T-Investmentsi peaökonomist Sofia Donetski, kes hindab selle aasta eelarvekahjumiks 1-2 triljonit rubla aasta keskmise naftahinnaga 65 dollarit barreli kohta, olenevalt rubla kursist.
Kui vahetuskurss jääb 81 rubla juurde, kaotab eelarve umbes 150 miljardit rubla kuus ehk 1,5 triljonit rubla aasta lõpuks, kirjutas investeerimispankur Jevgeni Kogan. Samas ei usu ei tema, Donetsk ega enamik teisi eksperte, et tugev rubla kaua vastu peab.
Raiffeisenbanki analüütikud ei näe eelarveaugu rahastamises riske. Katastroofi igal juhul ei tule, nõustub Kogan: isegi kui rubla jääb ebanormaalselt tugevaks, hakkab keskpank märksa aktiivsemalt baaskursi langetama, mis aitab eelarvet nii majanduskasvu kui ka võla teenindamise kulu kaudu. Keskpank hoiatas aga, et muutused eelarvepoliitika parameetrites, näiteks defitsiidi märgatav kõrvalekaldumine plaanist, võivad sundida oma prognoose üle vaatama ja piirata intressimäära alandamise võimalusi.
14. Vaatamata Crocuse halli terrorirünnakule järgnenud migrantidevastase poliitika karmistamisele on venemaa piirkondades ligi 700 tuhat illegaalset migranti, mis tekitab terve rea lisariske. Sellest rääkis intervjuus RIA Novostile vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu asesekretär aleksandr grebenkin.
Tema sõnul on nimetamata piirkondade linnades ja maapiirkondades migrantide stabiilsete suletud enklaavide tekkimise oht, kus venemaa seadused sageli ei kehti. Sellistes etnilistes kogukondades propageeritakse islamismi ja asotsiaalseid hoiakuid, mis aitab kaasa sotsiaalsete pingete tekkele neis kohtades, ütles grebenkin. Ta rõhutas, et selles kontekstis kujutavad erilist ohtu vene Föderatsiooni territooriumile jäänud välismaalased, kes on ületanud seadusliku riigis viibimise aja ega ole lahkunud iseseisvalt pärast nende haldusliku väljasaatmise otsust. Siseministeeriumi andmetel on neid üle 670 tuhande, teatas julgeolekunõukogu asekantsler.
Rändajate tasakaalustamata koondumine mõnes venemaa linnas tekitab kriitilise koormuse sotsiaalasutustele ja muudele avalikele probleemidele, lisas ametnik. „Eelkõige raskused koolihariduse vallas. Paljudes õppeasutustes ulatub 50% ja enam migrantide laste arv, kellest paljud ei oska vene keelt ega käitu eeskujulikult, mis mõjutab negatiivselt õppeprotsessi ning loob aluse ka avalikkusele rahulolematuse ja konfliktide tekkeks,” märkis ta.
grebenkin märkis ka, et ebasõbralikud riigid kasutavad migrante protestitegevuses venemaa territooriumil. „Erinevate kaugeleulatuvate ettekäänetega (õiguskaitseorganite ebaseaduslik tegevus, halvad elamistingimused, enneaegne palgamaksmine jne) püütakse kaasata protestitegevusse üksikuid migrante ja diasporaa,” ütles ta. Noored migrandid, kes vene keelt hästi ei oska, kohtlevad kohalikku elanikkonda „põlgusega”, märkis julgeolekunõukogu asekantsler, ning nende toime pandud kuritegusid kasutatakse „vene publiku mõjutamiseks”. Lisaks värbavad ametniku sõnul selliseid külastajaid aktiivselt rahvusvahelised äärmusrühmitused ja Ukraina eriteenistused.
2024. aasta oktoobris märkisid 80% teenistuse hh.ru küsitletud venelastest, et nende piirkonnas on liiga palju töömigrante valitsuse sisserändajatevastase kampaania tõttu on välismaalastel venemaa kodakondsuse saamine oluliselt vähenenud (4,5 tuhat ehk 50,4% võrreldes 2023. aastaga) ja elamislube (214,9 tuhandeni, langus 21,3%).
15. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Hispaania, Suurbritannia välisministrid ning Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas tegid ühisavalduse vajadusest hoida venemaa varad külmutatud kuni sõja Ukrainas täieliku lõppemiseni. Vastav dokument avaldati Hispaania välisministeeriumi veebilehel. „Kinnitame veel kord, et venemaa varad peavad jääma külmutatuks, kuni venemaa lõpetab agressiivse sõja Ukraina vastu ja hüvitab tekitatud kahju,” seisis avalduses.
Euroopa diplomaadid rõhutasid ka oma pühendumust Moskvale surve avaldamisele, sealhulgas võimalikele uute sanktsioonide kehtestamisele, et tagada Ukrainal parimad tingimused õiglase ja jätkusuutliku rahu saavutamiseks. „Samuti oleme otsustanud taotleda täielikku vastutust sõjakuritegude ja muude tõsiste rikkumiste eest, mis on toime pandud osana venemaa agressioonist Ukraina vastu. Edusammud Ukraina-vastase agressioonikuritegude eritribunali loomisel Euroopa Nõukogu koosseisus on oluline samm,” märkisid ministrid.
Dokumendis rõhutatakse, et Ukraina demonstreerib oma pühendumust rahule, nõustudes eeltingimusteta täielikus relvarahus, samal ajal kui venemaa jätkab sõjategevust, Ukraina linnade tulistamist ja löögi andmist infrastruktuuri pihta. Sellega seoses kutsusid ministrid Moskvat üles lõpetama oma viivitamistaktikat ja nõustuma viivitamatult tingimusteta relvarahuga võrdsetel tingimustel, sarnaselt Kiievi otsusele.
Kaja Kallas tegi sotsiaalmeedias avalduse, viidates, et Euroopa Liit on jätkuvalt pühendunud Ukraina poliitilisele, finants-, majandus-, humanitaar-, sõjalisele ja diplomaatilisele toetamisele. „Rahu peab olema õiglane ja kestev,” rõhutas ta.
Pärast venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on EL ja G7 riigid blokeerinud ligi poole venemaa välisvaluutareservidest – umbes 300 miljardi euro ulatuses. Neist üle 200 miljardi euro on EL-is, peamiselt Belgia kliiringu- ja arveldussüsteemis Euroclear.
2024. aasta suvel leppisid G7 riigid kokku mehhanismis nende varade kasutamiseks Ukraina abistamiseks, mis annaks Kiievile umbes 50 miljardi dollari suuruse laenu. Väljamakseid selle pealt plaanitakse teha külmutatud venemaa vahenditest laekuvatest tuludest.
28. märtsil sai teatavaks, et Euroopa Liit on alustanud 17. venemaa-vastaste sanktsioonide paketi ettevalmistamist. EL lükkas tagasi ka Moskva nõudmise tühistada sanktsioonid vastutasuks relvarahu sõlmimisele Mustal merel. Euroopa Komisjoni välisasjade esindaja Anita Hipper rõhutas, et piirangute leevendamise või tühistamise tingimusteks on endiselt sõjategevuse lõpetamine ja vene vägede täielik väljaviimine Ukraina territooriumilt.
16. Lühiuudised
Ukraina reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKT) kasvas 2024. aastal riikliku statistikateenistuse operatiivhinnangu kohaselt 2,9%.
Zelenski eitab juulis toimuvateks valimisteks valmistumist, vahendab BBC. Presidendi kantselei eitab Economisti teateid, et Volodõmõr Zelenski oleks väidetavalt pidanud koosolekut juuliks kavandatud valimiste asjus. BBC Ukraina teatab sellest oma allikatele viidates.
Rootsi kuulutas välja uue 1,6 miljardi dollari suuruse sõjalise abipaketi Ukrainale. Rootsi otsustas anda Ukrainale uue sõjalise abi paketi väärtuses 16 miljardit krooni, mis võrdub 1,59 miljardi dollariga. Rootsi kaitseminister Poul Johnson teatas Kiievile abi andmisest briifingul, vahendab Reuters.
Kiievisse saabusid eile 17 Euroopa riigi esindajad ja Euroopa Parlamendi liikmed (Butša aastapäev).
venemaa peaprokurör taotleb islamistliku Talibani liikumise legaliseerimist venemaal. Terrorirühmituse tegevuskeelu tühistamiseks on algatatud hagi. Terroristid legaliseerivad terroriste – klassika.
Holland rahastab Ukraina jaoks suurt drooniprojekti. See peaks aitama Ukrainal peatada venemaa rünnakud rindel. Holland eraldab selleks otstarbeks 500 miljonit eurot. See on osa 2025. aasta toetuseks mõeldud 2 miljardi euro suurusest kiirenduspaketist. Sellest teatasid minister Ruben Brekelmans ja riigisekretär Gijs Tuinman. Nad olid viimased päevad Ukrainas.
Ungari näeb Ukraina rünnakuid venemaa energiataristu vastu ohuna omaenda suveräänsusele, ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó intervjuus vene meediale. Ta nentis, et Ungaril tekkisid Ukraina operatsioonide tõttu naftatarnehäired, võrdsustades rünnakud venemaa tööstusrajatiste vastu rünnakutega Ungari varade vastu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
