Sõja ülevaade: 1132. päev – kolm vene poole edenemist
Avaldatud: 31 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. märts 2025:
tugev surve tõi eile kolm vene poole edenemist ja üks neist Sumõ oblastis.
1. Ikka linnad ja külad maatasa teha soovitakse…
2. Üks imelik põleng Krimmis.
3. Kursk: üks küla Sumõ oblastis kaotati.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolseim sillapea veelgi laienes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks vene poole edenemine.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa varilaevastiku tankerid kasutasid Läänemerel NATO vete läbimiseks võltsitud kindlustussertifikaate.
12. „Kõik meie veokid seisavad paigal.” venemaa kaubavedajad ei ole riigi kogumissüsteemis tekkinud tõrke tõttu saanud oma teekasutustasusid tasuda neli päeva.
13. Runet kukkus kahe nädala jooksul kokku viiendat korda.
14. Ukraina ei ole rahul uue ressursilepingu projektiga USA-ga.
15. Pentagon nimetas Hiinat USA suurimaks ohuks.
16. Trump ei välistanud kolmandat ametiaega: selleks on meetodeid.
17. Kas venemaa ja USA lepivad kokku haruldaste muldmetallide kaevandamise ühisprojektides?
18. Lühiuudised
171 vene poole rünnakut, aga eile tundus, et pigem enim neist väiksed jalaväegrupid ja mõned ikka igatsugu kergliikuritega ja vastavad ka vene poole kaotused ehk siis langus kõigis segmentides. Võimalik, et miskit mõjutas ka vihmane ilm, et kaotusi oluliselt vähem oli. Väike rünnakute arvu langus toimus kõigis sektorites, aga tihe lahingute päev ikka.
223 liugpommi on vist uue rekordi lähistel ja jagus neid kõikjale, eks ootab täna-homme suuremat soomuse surumist sellise töötluse järel. Tänane veel tiheda vihmasajuga ilm (homsest jälle päike) küll seiret ei soosi, aga lihtsam on ilma gepsuta ka eksida… Kaudtuld u 5000 ehk siis pisu vähem kui varasemalt ja u 2600 kamikaze drooni ka tavapärane kogus.
1. 31. märtsi öösel toimus Harkovi Kiievi rajoonis vene droonide rünnakute tagajärjel kuus plahvatust.
Pärast plahvatusi suur tulekahju Slovjanskis.
Dnipro linn jälle saheedilaines.
Kogu piiri- ja rindelähedus ikka karmis sajus.
2. Okupeeritud Krimmis Kertši lennujaama ruleerimisteel puhkes eile tulekahju. venemaa võimud ja päästeteenistused juhtunust vaikisid.
3. Kursk/Belgorod: vene pool sai enda kontrolli alla kolmandagi küla Sumõ oblastis kohe piiri ääres. Veselivka küla on kõigist kolmest läänepoolseim.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolseima sillapea laiendamine jätkus ja seniks, kuni see jääb kahe kokku saava oru vahele, veel väga ei muretse. Suuri teesid ka seal pole.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: siin sektoris enim soomust vene pool kasutab. Kohati isegi jõutakse soomusega Ukraina eesmiste possadeni aga siis protsess pidurdub osaliste puudumise tõttu.
Sektori lõunaservas siiski üks vene edenemine tuli ja siseneti Rozlõvi külla ja seal on teadete kohaselt olukord Ukraina vägede jaoks kehv.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Vähemalt 76 venemaa varilaevastiku tankerit lubati tänu võltsitud kindlustussertifikaate hõlmavale skeemile vabalt läbi NATO vete Läänemeres, selgus Danwatchi ja NRK ühisest uurimisest. Dokumendid koostas varifirma Ro Marine, mis esines norralasena, kuid mille omanik oli tegelikult venelane. Ajakirjanikud leidsid, et ettevõte ei teinud ühtegi finantstehingut ja selle töötajaskonnas oli ainult üks inimene – Bulgaaria kodakondsusega juhatuse liige, keda ei nimetata. Firma omanik, 41-aastane Andrei Mochalin, töötas aastaid Norras kindlustusvaldkonnas, kuid elab praegu Peterburis.
Kindlustustunnistused väljastati väidetavalt 2016. aastal Norra finantsinspektsioonilt (FSA) saadud litsentsi alusel. See osutus aga ka võltsiks. Ro Marine’i tol aastal isegi ei eksisteerinud. Ettevõte väitis ka, et tema kontorid asusid Oslos Norra Laevaomanike Liidu majas. Viimane üritas korduvalt Ro Marine’iga ühendust saada ning nõudis veebilehel ja registreerimisdokumentides aadressi kohta valeandmete parandamist, kuid kõiki tema soove eirati. Märtsis alustas Norra politsei võimaliku sanktsioonidest kõrvalehoidmise kohta uurimist. Süüdistused esitati Mochalinile, Bulgaariast pärit juhatuse liikmele ja veel kahele Norra ärimehele, kes töötasid koos Ro Marine’iga. Kas kedagi kinni peeti, pole selge.
Kokku lugesid ajakirjanikud vähemalt 255 laeva, millele Ro Marine väljastas võltsitud kindlustustunnistused. Ja isegi pärast ilmutust lisas ettevõte oma registrisse uue tankeri. Vähemalt kaheksa naftalaeva esitasid Soome lahel kontrollide käigus Ro Marine’i sertifikaadid, kuid keegi ei kahtlustanud võltsimist. Taani ametivõimud kavatsevad võtta ühendust Norra ja teiste riikidega, kelle lipu all sõidavad Ro Marine’i poolt „kindlustusega” kindlustatud laevad.
Uurijate küsitletud eksperdid ütlesid, et see pretsedent õõnestab kogu rahvusvahelist merel toimuvate keskkonnakatastroofide ennetamise süsteemi. Tõsiasi on see, et kindlustusseltsid peavad õnnetuste riski vähendamiseks kontrollima laevade vastavust ohutusstandarditele ja Ro Marine seda ei teinud. Seega võivad kremli varilaevastiku tankerid rikkuda vähemalt tehnilisi nõudeid. Vedu üle Läänemere moodustab kolmandiku kuni poole venemaa naftaekspordist.
12. Pärast alkoholitootmise ja ringluse kontrolli süsteemi EGAIS rikke tõttu tekkinud alkoholipuudust tekkisid probleemid autotranspordiga. Rünnakud venemaa IT-taristule halvasid praktiliselt mitmeks päevaks raskeveokitelt teemaksu kogumise riikliku süsteemi Platon töö. Üle 12 tonni kaaluvad veokid maksavad venemaa teedel sõitmise eest tasu umbes 3 rubla km kohta. Alates selle käivitamisest 2015. aastal on teedefondi kantud 323 miljardit rubla.
Juhtimine toimub spetsiaalse IT keskkonna ja kontrollpostide abil. Logistikud ja autojuhid teatavad, et neljapäevast, 27. märtsist kuni pühapäevani 30. märtsini oli veokiomanikel pidevaid häireid ressursile juurdepääsul, nad ei saanud tasuda reiside eest ning osa ettevõtteid lõpetas töö, kuna kardeti saada trahve teedel tasumata sõitmise eest. „Vihjeliini operaatoritest polnud abi: nad ei osanud selgitada, kuidas meie puhul maksta, kui me ei saa tulla teeninduskontorisse ja maksta läbi terminali, ja mis saab tol ajal väljastatud trahvidest, nii et kõik meie 50-sed veokid on reedest saati pargitud,” selgitas Lõuna-venemaa transpordiettevõtte juht.
Neljapäeval ilmus Platoni ametlikku keskkonda kommentaar teenuse taastamise ja toimimise kohta, kuid tellijate vastuste põhjal otsustades pole paljudel operaatoritel ikka veel midagi tööle saanud. Reedel avaldati teade, et „kahjuks on juba teist päeva järjest toimunud massiline rünnak sideteenuse pakkuja vastu, mille tõttu on mitmel kasutajal meie ressurssidele juurdepääsu katkestused”. Pardamakseseadmete saldot on võimalik hiljem täiendada; reeglite järgi antakse selleks kaks päeva, nagu on kirjas Platoni teates. Ja marsruudikaartide taotlemiseks, mille eest maksavad need, kel pardaseadmeid pole, soovitas süsteemiesindaja pöörduda lähimasse teenindusse.
Kui kasutaja küsis, mida teha, kui lähim kontor asub 130 km kaugusel ja sinna pääseb vaid läbi Platoni raami sõites, siis vastust ei tulnud. Samuti küsimused selle kohta, kas häire ajal sõitmise eest trahvitakse ja millele nende edasikaebamisel viidata. „Vabandame ebamugavuste pärast,” on üks viimaseid vastuseid süsteemi esindajalt. Kahju, et sa ei saa nii vastata, kui sulle trahve saadavad ja ei maksa, kommenteeris üks kasutaja.
Rikete monitooringu ressursi Downdetector andmetel leidis Platoni massiline rike reedel, nädalavahetusel hakkas süsteemiga seotud kaebuste arv vähenema ning viimase ööpäeva jooksul oli saidile ligipääsuga probleeme 36%-l ning mobiilirakendusele ligipääsuga 20%-l kasutajatest. Ressursi andmetel laekus pühapäeva õhtul teateid teenuste riketest Samarast, Ivanovost, Kirovist, Kalugast, Brjanskist, Tveri oblastist, Valgevenest ja Udmurtiast.
Isegi pühapäeva õhtuks polnud kõigi probleemid lahenenud, ütleb ühe suure transpordifirma juht. Tema sõnu kinnitab Kesk-venemaa vedaja: „Me ei saa endiselt millegi eest maksta, te ei saa sisse logida oma isiklikule kontole, te ei saa kontrollida oma saldot ega kontot täiendada,” kurtis ta kella 20.30 paiku pühapäeval.
Moscow Timesi allikad ei välista, et nii tõsine tõrge võib kaasa tuua näiteks suurte jaekettide tootevaliku kahanemise. Platoni andmetel on süsteemis registreeritud üle 867 000 kaubavedaja ja logistikaettevõtte.
Viimasel ajal on Platoni töö tekitanud kaubavedajatele palju probleeme. 2024. aasta augustis-septembris hakkasid veoautode omanikud saama trahve peaaegu iga päev. Suured ettevõtted saavad 10-15 ekslikult väljastatud trahvi päevas ja see on isegi 50% allahindlus 25-37 tuhande rubla maksmisel. Turuosalised selgitasid Platoni ebaõiget töötamist geograafilise asukoha määramise teenuste riketega, mis on tingitud elektrooniliste sõjapidamissüsteemide ja muude geograafilise asukoha signaali summutajate tööst. Veebruaris oli Platoni veebisait juba „jooksnud” ja nagu turuosalised teatasid, selgitasid süsteemi esindajad seda trahvide edasikaebamise taotluste järsu suurenemisega.
13. venemaa Internetis on tekkinud veel üks katkestus – seekord Yandexi, teenusepakkuja Rostelecomi ning mobiilioperaatorite MTS, T2, Beeline, MegaFon ja Yota töös. Seda tõendavad Roskomnadzori ja seireteenuse Downdetector andmed. Kurdetakse ka kiirmaksesüsteemi (FPS) üle. Lisaks on probleeme kiirtoiduketi Vkusno i Tochka, Dodo Pizza, Magnit kaupluste, Cooperi kohaletoimetamisteenuse ja CIAN kinnisvaraotsingu andmebaasi rakenduste laadimisega.
Yandex teatas, et nad töötavad selle nimel, et taastada juurdepääs oma toodetele. Nad selgitasid, et probleemid tekkisid ühe andmekeskuse taristu toiteallika katkemise tõttu. Teavet kinnitas Roskomnadzor. Eelkõige mõjutasid tõrked Yandexi pilve ressursse kasutavaid teenuseid. Nende hulgas on Yandex.Music (umbes 11 tuhat kaebust), Yandex.Pay (üle 1,2 tuhande) ja Yandex.Food. Kasutajad teatavad probleemidest maksete ja ülekannetega, raha mahakandmisest ning suutmatusest rakendust alla laadida ja toitu tellida.
See on juba viies venemaa Interneti ebaõnnestumine kahe nädala jooksul. Viimane oli 27. märtsil, kui ka Yandexi teenused jooksid kokku. Roskomnadzor ütles, et probleemide põhjuseks oli „rike ettevõtte infrastruktuuris”. 26. märtsil ei töötanud SBP ja QR-koodiga maksesüsteem umbes poolteist tundi. Ebaõnnestumine puudutas peaaegu kõiki venemaa suuremaid panku (Sber, VTB, Alfa-Bank, T-Pank) ja nende rakendusi. Sama saatus tabas teenust Yandex Pay. Roskomnadzor teatas, et rike tekkis riikliku maksekaardisüsteemi (NSPK) infrastruktuuris, mis töötleb tehinguid Mir-kaarte kasutades.
24. märtsil kaebasid kasutajad probleemide üle Sberi, Rosselkhozbanki, mänguplatvormide Steam, FaceIt ja Epic Games Store (EGS), aga ka MTS, Beeline, Megafon ja Rostelecom veebirakendustes. Lisaks oli probleeme Wildberriese turuplatsi ja Okko veebikino juurdepääsuga. Roskomnadzor teatas, et põhjuseks oli nende platvormide „välismaiste serverite” kasutamine. Reguleerija soovitas neil üle minna „venemaa hostiteenuse pakkujate võimsustele”.
Neli päeva varem seisid Siberi, Uurali ja Primorje elanikud silmitsi internetiühenduse puudumise ja võrguteenuste häiretega. Reguleerija selgitas probleeme ka „välismaise serveri infrastruktuuri kasutamisega”. Samal ajal teatasid spetsiaalsed foorumid Ameerika populaarse teenuse Cloudflare blokeerimisest, mis pakub kaitset DDoS-i rünnakute, CDN-teenuste ja DNS-serverite, aga ka Amazoni ja Fastly teenuste eest. Internetikaitseühingu tegevdirektor Mihhail Klimarev seostas toimuvat venemaa võimude katsetega testida „sisu filtreerimise” tööd.
Varem kutsus Roskomnadzor venemaa ettevõtteid üles lõpetama Cloudflare’i kasutamise, kuna see sisaldab TLS ECH-tehnoloogiat, mis võimaldab mööda minna riigis keelatud ressurssidele juurdepääsupiirangutest. Samal ajal kasutasid teenust need saidid, mis on häkkerite rünnakute ohus, märkisid eksperdid. Pärast 20. märtsi ebaõnnestumist teatas Roskomnadzor oma kavatsusest viia läbi uuring venemaa teenuste sõltuvuse kohta välismaisest infrastruktuurist, et „suurendada turvalisust ja stabiilsust”.
14. Ukraina taotleb muudatusi USA presidendi Donald Trumpi pakutud uues maavarade lepingu projektis, vahendavad Bloombergi allikad. Eelkõige soovib Kiiev tehingusse lisada kohustuse suurendada Ameerika investeeringuid. Ukraina võimud usuvad, et praegusel kujul lepingu allkirjastamine ei kahjustaks mitte ainult riigi püüdlusi EL-iga ühineda, vaid nõuaks ka USA kogu sõja algusest saadik antud sõjalise ja majandusliku toetuse tagasimaksmist. Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas, et abi ei antud laenuna ja ta ei kavatse seda sellisena tunnistada.
Lepingu praegune versioon näeb ette, et USA saavutab kontrolli tulevaste investeeringute üle Ukraina maavarade, sealhulgas nafta ja gaasi ning ka riigi peamiste energiavarade arendamisse. Lisaks hõlmab tehing loodusvarade kasutamisega seotud infrastruktuuri: teid, raudteid, torujuhtmeid, sadamaid ja töötlemistehaseid, kirjutas Financial Times. USA tahab ka esimesena nõuda kasumit, mis läheb ühisesse investeerimisfondi. Ukraina peab talle üle kandma 50% uutest taristuprojektidest ja loodusvarade arendamise projektidest saadud tuludest.
28. märtsil pidasid Ukraina ametiisikud videokonverentsi oma USA kolleegidega, sealhulgas õigusekspertidega, et saada selgitusi 60-leheküljelise lepinguprojekti kohta, vahendas Bloomberg. Allika sõnul ei ole ameeriklased Kiievi väljendatud muredele vastu, eriti mis puudutab võimalikku konflikti leppe ja Ukraina ELiga ühinemise eesmärkide vahel. Agentuuri allika seisukohast näitab see, et Washington on avatud kohanduste arutamiseks. Samas lisas ta, et enne Kiievi lõplike ettepanekute avaldamist on veel palju tööd teha.
Eelõhtul teatasid mitmete Ukraina meediaväljaannete allikad, et valitsus peab uut projekti varem saavutatud raamlepinguga võrreldes „sammuks tagasi”. Nende arvates meenutab praegune tehingu versioon paljuski kõige esimest versiooni, mille Zelenski juba tagasi lükkas. Eelkõige sisaldab see sõjalise abi hüvitamise klauslit, mille kohaselt peab Ukraina tasuma Washingtonile tarnitud relvade eest vähemalt 100 miljardit dollarit ning see summa suureneb 4% võrra, kui „võla” tagasimaksmisega viivitatakse. Samuti puuduvad dokumendil endiselt igasugused turvagarantiid.
Eelmisel nädalal ütles Zelenski, et ameeriklastega ressursilepingu sõlmimisest on veel vara rääkida, kuna viimased muudavad pidevalt arutlemist vajavaid tingimusi. Samas märkis president, et talle ei meeldiks, kui „USA-l oleks tunne, et Ukraina on selle vastu”. Zelenski kinnitas, et Kiiev on jätkuvalt pühendunud Washingtoniga koostöö ideele. Trump omakorda teatas 24. märtsil, et jõudis Ukrainaga kokkuleppele ja see allkirjastatakse „peagi”.
15. USA kaitseminister Pete Hegseth kirjeldas salastatud riigikaitsestrateegia dokumendis Hiinat „ainsa püsiva ohuna”, vahendab Washington Post. Üheksaleheküljeline vahedokument, mis kirjeldab Pentagoni kõrgemate ametnike prioriteete, allkirjastati ja jagati märtsi keskel. See visandab president Donald Trumpi nägemuse võimalikuks sõjaks Hiinaga valmistumisel ja USA kaitsmisel ohtude eest tema „lähivälismaal”. Viimase punkti kontekstis mainitakse Gröönimaad ja Panama kanalit, mille üle ameeriklased tahavad oma kontrolli alla saada.
Hegseth kirjeldab Hiina potentsiaalset sissetungi Taiwanile ja saare ülevõtmise takistamist kui stsenaariumi, mida tuleks USA riikliku julgeoleku kaitsmisel eelistada muudele ohtudele. Sellega seoses kavatseb Pentagon tugevdada oma sõjalist kohalolekut Indo-Vaikse ookeani piirkonnas allveelaevade, pommitajate, mehitamata laevade, armee eriüksuste ja mereväelaste kaudu. USA tugevdab ka siinsete vägede paigutamise kohtade kaitset, loob reservid esialgseks paigutamiseks ja parandab logistikat.
Lisaks keskendub Pentagon terrorismivastastele operatsioonidele rühmituste vastu, kellel on võime ja kavatsus rünnata USA-d. Samal ajal avaldab Washington oma liitlastele Euroopas, Lähis-Idas ja Ida-Aasias survet, et nad kulutaksid rohkem kaitsele ning võtaksid juhtrolli venemaa, Põhja-Korea ja Iraani ohtude tõrjumisel, öeldakse juhendis.
Väljaanne märgib, et ka endise presidendi Joe Bideni administratsioon nimetas Hiinat USA peamiseks vaenlaseks ning valmistus konfliktiks Vaikse ookeani piirkonnas. Kuid lisaks sellele pandi 2022. aasta riigikaitsestrateegias erilist rõhku venemaa agressioonile vastu võitlevatele liitudele. Hegseth rõhutab, et NATO liitlased peavad enda julgeoleku tagamisel võtma „palju rohkem” kohustusi ja mitte toetuma USA-le, kuna ameeriklaste prioriteedid on koondunud mujale.
Samuti suunavad juhised sõjaväelased tagama juurdepääsu Panama kanalile ja mängima aktiivsemat rolli võitluses uimastikaubanduse, illegaalse immigratsiooni, piirijulgeoleku ja väljasaatmise vastu – funktsioonidega, mida tavaliselt tegeleb sisejulgeolekuministeerium. Lisaks sisaldab dokument klauslit USA tuumajõudude ja raketitõrje laiendamise kohta, sealhulgas „kuldse kupli” abil, millest Trump rääkis.
Dokument esitati USA Kongressi riiklikule julgeolekukomiteele. Nii vabariiklased kui ka demokraadid nimetasid juhiseid segadusttekitavaks, ütles Kongressi abi. „Me tahame Ameerika võimu ja sõjalist domineerimist maailmas ning tahame olla kõikjal, aga ka mitte kuskil vahel on vastuolu,” rõhutas ta. Tema arvates on sellise ebajärjekindluse korral Pentagonil raske lõplikku strateegiat välja töötada.
16. USA president Donald Trump ei ole välistanud kolmandaks presidendiks kandideerimist, öeldes, et selleks „on meetodeid”. Trump kommentaarides NBC Newsile pühapäeval: USA põhiseadusega on keelatud presidendi valimine kauemaks kui kaheks ametiajaks. Samas ütles Trump, et ta ei tee sellise võimaluse üle nalja. „Paljud inimesed tahavad, et ma seda teeksin,” ütles ta oma liitlastele viidates. Samal ajal märkis ta, et on keskendunud praegusele hetkele ja sellele on veel vara mõelda.
Küsimusele, kas ta soovib kandideerida veel üheks ametiajaks, vastas Trump: „Mulle meeldib töötada.” Küsimusele, kas talle on esitatud plaane, mis võimaldaksid tal kolmandaks ametiajaks kandideerida, vastas Trump: „On meetodeid, mille abil seda saaks teha.” Trumpilt küsiti võimaliku stsenaariumi kohta, kus asepresident J. D. Vance kandideeriks sellele ametikohale ja annaks seejärel rolli Trumpile üle. President vastas, et see on üks võimalustest, aga on ka teisi.
Kui Trumpil paluti jagada teist meetodit, ütles ta lihtsalt „ei”.
NBC News märgib, et USA põhiseaduse muutmine kahe ametiaja piirangu kaotamiseks oleks äärmiselt keeruline ülesanne, mis eeldab kas kahe kolmandiku Kongressi häältest või kahe kolmandiku osariikide nõusolekut muudatuse ettepaneku tegemiseks põhiseadusliku konventsiooni kokkukutsumist. Kumbki tee nõuaks ratifitseerimist kolmveerandi osariikide poolt.
Trump on varem kommenteerinud võimalust kandideerida presidendiks kolmandaks ametiajaks, kuigi vabariiklased on neid kommentaare tagasi lükanud kui nalja või kui president oma kriitikuid trollimist.
Tennessee vabariiklasest esindaja Andy Ogles on koostanud resolutsiooni, mis nõuab ametiaja pikendamist, mis võimaldaks Trumpil kandideerida veel üheks ametiajaks.
Vahepeal ütles Trumpi liitlane Steve Bannon News Nationile, et ta usub, et Trump „jookseb ja võidab uuesti 2028. aastal”. Samas intervjuus ütles Bannon, et usub, et “meil on mitmeid alternatiive”, et otsustada, kuidas Trump võiks taotleda kolmandat ametiaega, hoolimata sellest, et presidendi ametiaja maksimumlimiit on kaks.
17. putini rahvusvahelise koostöö volinik kirill dmitrijev teatas venemaa ja USA läbirääkimiste alustamisest haruldaste muldmetallide kaevandamise ühisprojektide üle. Allikas: dmitrijevi intervjuu venemaa propagandaväljaandele Izvestija. dmitriev, kes on ka venemaa otseinvesteeringute fondi (RDIF) esimees, ütles, et Moskva ja Washingtoni kõnelused puudutavad haruldasi muldmetalle, mis on kahe riigi vahelises koostöös oluline valdkond. Ta rõhutas, et kõne all pole mitte ainult metallid, vaid ka muud projektid venemaal. „Haruldased muldmetallid on oluline koostöövaldkond ning loomulikult oleme alustanud arutelusid erinevate haruldaste muldmetallide ja projektide üle venemaal,” ütles dmitrijev.
Pärast USA ja Ukraina kõnelusi võimaliku kaevandustehingu üle tegi putin ettepaneku, et Ühendriigid uuriksid ühiselt venemaa haruldaste muldmetallide maardlaid osana tulevasest riikidevahelisest majandusleppest. dmitriev ütles ka, et mõned ettevõtted on juba avaldanud huvi sellistes projektides osalemise vastu, kuigi ta ei avaldanud konkreetseid ettevõtteid ega täiendavaid detaile.
Izvestija väidab, et koostöö küsimust võidakse täiendavalt arutada vene-Ameerika läbirääkimiste järgmises voorus, mis prognooside kohaselt võib toimuda aprilli keskel Saudi Araabias.
18. Lühiuudised
USA president Donald Trump lubas kehtestada kogu venemaa naftale teisesed tollimaksud, kui tema kolleeg vladimir putin takistab relvarahu Ukrainas. USA liider ütles NBC Newsile, et oli „väga vihane” ja „raevu”, kui putin seadis kahtluse alla Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski legitiimsuse ja tegi ettepaneku anda naaberriik ÜRO ajutise valitsemise alla. Trump ütles, et kommentaarid olid „sihtmärgist väljas” ja ta kaalub nüüd uusi majanduslikke meetmeid, kui Moskva tõttu ei jõuta relvarahuni kuu aja jooksul.
Reuters: USA president Donald Trump ütles ajakirjanikele, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski soovib haruldaste muldmetallide kaevandamise lepingust välja astuda ja hoiatas teda „suurte hädade” eest, kui ta seda teeb. „Ta üritab haruldaste muldmetallide lepingust välja pääseda ja kui ta seda teeb, tekivad tal probleemid, suured-suured probleemid,” märkis ta. Lisaks kordas Trump, et Ukraina ei saa kunagi NATO liikmeks, hoolimata Zelenski soovist alliansiga liituda. „Ta tahab olla NATO liige, kuid temast ei saa kunagi NATO liiget. Ta teab seda,” ütles Donald Trump.
Trump ja Starmer arutasid Ukrainat, nõustudes putinile survet avaldama. Starmer andis Trumpile ülevaate Pariisis toimunud „tahte koalitsiooni” kohtumisel, rõhutades kollektiivse surve vajadust.
Ukraina relvajõud on õppinud ja suurendavad USA M2A2 Bradley IFV-de remonti Ukrainas. 2025. aasta esimese kahe kuu jooksul taastati 20 Bradleyt, võrreldes 60-ga kogu 2024. aasta jooksul.
USA luure kuulas 22. oktoobris pealt konverentskõnet, kus vene kindral Surovikin oli valmis kasutama tuumarelvi, et takistada Ukrainal Dnipro ületamist ja Krimmi sisenemist – NYT.
Euroopa riigid kavatsevad paigutada Ukrainasse õhu- ja mereväed – Washington Post. Peagi saadetakse sõjaline hindamisrühm, kes määrab kindlaks vajalikud vägede tasemed.
Zelenski valmistub aktiivselt kandideerima teiseks ametiajaks, vahendab Economist Ukraina valitsusallikatele viidates. Eelmisel nädalal andis ta oma meeskonnale ülesandeks korraldada valimised pärast täielikku relvarahu. Esimene kinnitus võiks tulla 5. maiks, enne sõjaseisukorra pikendamise hääletust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
