Sõja ülevaade: 1130. päev – kolm vene poole edenemist ja kaks Ukraina oma
Avaldatud: 29 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. märts 2025:
kolm vene poole edenemist ja kaks Ukraina oma ehk siis Ukraina peab tugevale vene poole survele päris hästi vastu. Valge Maja poliitiline juhtkond läheb üha ahnemaks…
1. Linnad maatasa iga hinna eest.
2. Engels on jälle sihikul.
3. Kursk/Belgorod: kumbki pool edenes.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks Ukraina omade ja teine vene poole edenemine.
9. Lõunarinne: veel üks küla langes.
10. Herson: muutusteta.
11. putin lükkas alates relvarahukõneluste algusest konveieri max tööle.
12. venemaa Keskpank kontrollis pankade valmisolekut naftahindade kukkumiseks ja sanktsioonide karmistumisel.
13. putini läbirääkija möönab, et Ukraina relvarahu kokkulepet ei pruugita 2025. aastal saavutada.
14. Zelenski keeldub tunnistamast võlga USA sõjalise abi eest loodusvarade lepingu alusel.
15. Moldovas vahistati kremli-meelne Gagauusia liider.
16. Saksa luure teatel venemaa valmistub sõjaks NATO-ga.
17. Lühiuudised
Ukraina reiting enda arvates ikka ++ettevaatlikult positiivne.
Järjest rohkem soomust ja jalaväge rünnakul (vastavalt ka kaotuste tõus), nii koos kui eraldi ehk siis surve paljudes sektorites on väga suur. 183 rünnakut kokku. Kurski/Belgorodi sektor vaid 14, küll aga 44 liugpommi, mis on isegi selle väikese sektori jaoks päris palju ja annab aimu täiendavast vene poole edenemise soovist. Kuni Sumõni pommitatakse kõike. Donetski sektoris 90 rünnakut ja mujal suht tavapärane tase.
179 liugpommi on palju, kaudtuld u 5900 on ka senise tipu lähedal ja kamikaze droonegi üle 2800. Päris kõrgel tasemel on juba mitu nädalat mitmikraketiheitjate kasutamine. Õnneks on tänu sellele jätkuvalt kõrged vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotamine. Ukraina üllatab tagalatoetuselemendi tabamisega ka rindest isegi 100km kaugusel. Kahju, et miinipildijate tootmine liialt lihtne on, sest neid kulub vene poolel enim. Põhjuseks ikka see, et nende laskekaugus väike ja paiknevad enamasti eesmiste üksuste taga.
1. 28. märtsi õhtul ründas vene armee droonidega Dnipro linna, puhkes mitu tulekahju, hukkus 4 ja sai vigastada 19 inimest. Laiaulatuslik tulekahju puhkes restoranikompleksis. Põlema läksid ka korrusmajad ja eramud.
vene väed ründasid taas Naftogazi grupi infrastruktuuri – tähistades 18. kombineeritud rünnakut pärast täismahus invasiooni algust ja kaheksandat sel aastal. Ettevõte hoiatab, et need streigid ei ole pelgalt rünnakud infrastruktuuri vastu, vaid jõupingutused riigi energiastabiilsuse kahjustamiseks.
Eile õhtul jäi Harkivis katki kohalik jalgpallimatš, kui venelased ründasid elurajooni kamikaze droonidega.
Sahedi laine Kiievis.
2. Okupeeritud Luhanskis kostus plahvatusi.
venemaa meedia teatab, et Ukrainaga piirnev Sudža gaasimõõtejaam põleb taas.
Droonirünnak (eelmine) Engelsile läks venemaale maksma 960 miljonit dollarit – Forbes. Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel hävitati 96 tiibraketti Kh-101. Moskva valmistas need laskemoona ette lähituleviku rünnakuteks Ukraina linnadele. Hävitatud 96 raketti võrdub kahe kuu toodanguga Moskva lähedal asuvas Raduga Design Bureau tehases. Iga Kh-101 maksab vähemalt 10 miljonit dollarit. Arvestamata on baasi kütuseladudele ja muudele rajatistele tekitatud kahju.
Eile öise sama lennuvälja pihta suunatud droonirünnaku tulemusi veel ei tea. Videos oli ahetava taeva taustal suurem plahvatus siiski näha.
3. Kursk/Belgorod: kumbki pool edenes.
Ukraina sõdurid võtsid Sumõ oblastis Basivkas „keldrikoristustööde” käigus vangi kaheksa vene sõdurit. Selle põhjal saab eeldada, et Ukraina on suutnud sellest külast vähemalt osaliselt vene üksused välja suruda. Huvitaval kombel olid kõik soldatid ühes väikeses keldris elumaja kõrval peidus ja tundub, et nn silmi väljas polnud, sestap nii lihtsalt vangi langetigi.
Kahjuks väheneb Ukraina kontrollitav ala Kurski oblastis ja egas palju pole enam jäänud. Muutusi Belgorodi oblastis pole ka õnneks tuvastanud ehk siis kahes külas seal seni Ukraina kontroll. Lisaks jätkavat Ukraina mitmes sektoris vene piirilähedaste sildade pommitamist raskendamaks vene poole edenemist Ukrainasse siit kandist.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusi ei tuvastanud. Surutakse aga hullult, põhiliselt lõunapoolseima sillapea laiendamiseks ning sealt lõunas jõudmaks kogu ulatuses Zerebetsi jõeni.
6. Siversk: muutusteta. Küll on pisu enam näha tahet hakata intensiivsemalt suruma Siverski poole ja lisaks tavapärastele suundadele üritatakse rahulikumates sektorites väikeste jalaväe grupiidega edeneda aga viimastel nädalatel on olnud ka mõne soomusgrupi proov. Jätkuvalt arvamusel, et suureks surveks siin hetkel piisavalt vene väge pole.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks Ukraina ja teine vene poole kasuks. Survet jagub põhiliselt Pokrovski suunal.
Lisivka küla (Pokrovskist kagus) suutis vene pool uuesti enda kätte saada. Oli see päris mitmeid nädalaid Ukrainlastel vabastatud.
Pokrovskist edelas aga said edasi Ukraina omad ja surusid vene poole kaugemale sealt väljuva edela suunalise suure maantee juurest Kotline küla juures.
Donetski sektori Ukraina kaitseliinidest. Kolm tankitõrjekraavi kõrvuti, et peatada igasugune venelaste pealetung. Lisaks draakonihambad, jalaväe kaevikuliin ja miiniväljad, droonid luuramas õhus ning kõik seireseadmed ka töös. Kuniks mehi ja vahendeid jagub ning tahe alles, siit siiski suuremat vene poole läbimurret ei usu. Seni tuleb kõlakaid, et Ukraina jätkab intensiivselt uute kaitseliinide rajamist terves sektoris.
9. Lõunarinne: pisu palju hakkas sektori lääneosas juhtuma.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: juba teise küla (Šerbaki) Ukraina kaotas. vene blogijate sõnul on siin mõne päevaga edenetud u 5 km. Suutsin küll tuvastada 3 km edenemise, aga seda 12 km laial alal ning kõik see on toimunud viimase nädala jooksul.
Zaporižjas on Ukraina armeel võimalik toetuda 2 kindlale kaitseliinile, mida tugevdasid punkrid ja ettevalmistused rohkem kui aasta tagasi, samal ajal kui vene armee taasaktiveeris selle suuna. Zaporižja ümbruses on endiselt käimas tugevdamine.
10. Herson: muutusteta.
11. vene armee Ukrainas on järsult suurendanud ründeoperatsioonide arvu pärast seda, kui alustati relvarahu kõnelusi. Ajavahemikul 1. märtsist 26. märtsini sooritasid vene väed Ukraina OSINT projekti DeepState arvutuste kohaselt 17% rohkem rünnakuid kui kogu veebruaris. 25. kuni 27. märtsini viis vene armee iga päev läbi keskmiselt üle 200 rünnaku – ja see on rekord alates 2025. aasta algusest, märgib DeepState.
Rünnak on koondunud rinde Kupjanski, Lõmanski, Toretski, Vremejevski (Pokrovsk) ja Kurski lõikudele ning kõige keerulisem olukord, nagu DeepState kirjutab, on välja kujunenud Donetski oblastis Ukraina relvajõudude olulise logistikakeskuse Pokrovski lähedal, mille kaudu varustatakse piirkonnas asuvaid Ukraina vägesid.
vene väed on hoogustanud ka väikeste rühmadena pealetungi Zaporižja suunas, ütles Lõuna-Ukraina kaitseväe pressiesindaja Vladislav Vološin reedel. Rünnak regioonis, mida vene relvajõud praegu kontrollivad vaid 70%, algas märtsi alguses ning kuu keskel õnnestus z-sõja korrespondentide teatel läbi murda Ukraina relvajõudude kaitsest 10 km laiusele ja 5 km sügavusele ning võtta kontrolli alla mitmed külad.
„venelased tahavad saada võimalikult palju edumaad, jõuda võimalusel Zaporižja oblastis edasi nii kaugele kui võimalik, jõuda isegi piirkonna halduspiirideni. See on üks põhjusi, miks olukord Lõuna-Ukrainas ja eriti Zaporižja suunal hakkab mõnevõrra halvenema,” selgitas Vološin.
„Liharünnakud” suurendavad vägede kaotusi, mis Briti luure andmetel ulatusid märtsis 900 tuhande inimeseni, sealhulgas hukkus 200-250 tuhat inimest.
Praegu asuvad vene väed Zaporižjast umbes 25 km kaugusel, kuid Ukraina kaitsel „puudub sügavus”, et võimalikku pealetungi tõhusalt ohjeldada, kirjutasid Ameerika Sõjauuringute Instituudi eksperdid varem. Sama olukord on nende hinnangul Harkivi rindel ja Donbassi oluliste linnade lähedal, mis võivad kaitse mõranemisel olla otseses ohus.
venemaa nõuab läbirääkimistel USA-ga, et kõik neli Ukraina piirkonda – Donetsk, Luhansk, Zaporižja ja Herson – läheksid tema kontrolli alla halduspiirides, ütlesid vene Föderatsiooni kõrgeima juhtkonna positsiooniga kursis olevad allikad varem ajalehele Moscow Times. kreml loodab, et Washington võib Kiievile isegi survet avaldada, et see viiks oma väed täielikult välja venemaa okupeeritud oblastitest (ka sealt, mis on veel okupeerimata). Teise võimalusena võib venemaa püüda enda kätte haarata osa teisest Ukraina piirkonnast, näiteks Dnipropetrovskist või Sumõst, ning seejärel pakkuda selle Hersoni ja Zaporižja vastu vahetamist, ütles üks Moscow Timesi allikatest.
kremli kompromissi vastased usuvad, et enne kokkuleppe sõlmimist peab venemaa saavutama esmalt sõjalisi edusamme – vabastama Kurski oblasti ja „ära närima” territooriume, ütlesid allikad ajalehele Moscow Times.
Samal ajal usub Ameerika luure, et putin ei ole veel hüljanud oma ambitsioonikaid eesmärke haarata kogu Ukraina ja loodab endiselt Kiievi vallutada, kirjutas Washington Post, viidates olukorraga kursis olevatele Ameerika ametnikele. „Tal on ammune soov taastada „emake venemaa”,” ütles üks WaPo allikatest.
12. venemaa Pank on viinud läbi venemaa pankade stressitesti majandusarengu „riskistsenaariumi” elluviimiseks. Regulaator ise teatas sellest oma aastaaruandes, mis esitati reedel riigiduumale. Tingimusteks, milleks keskpank valmisolekut testis, olid karmistunud sanktsioonid, maailmamajanduse langus ja naftahinna järsk langus – 49 dollarile Brenti barreli kohta ehk 33% võrreldes praeguse tasemega. „Riskistsenaariumiga” (mida keskpank kirjeldas „rahapoliitika põhisuundades aastatel 2024–26”) kaotab venemaa majandus enam kui 150 miljardit dollarit eksporditulu, mille kogumaht langeb 266 miljardi dollarini, mis on madalaim tase alates 2005. aastast. Import langeb aastaks 10 miljardit dollarit, mis langeb aastaks.
Nagu keskpank oma aruandes kinnitab, on pangandussüsteem suuteline sellisele kriisile vastu pidama. „Pankade viimastel aastatel kogutud kapitalireservid võimaldavad enamikul neist katta stressikahjud, kapitali adekvaatsus (N1,0 standard) võib väheneda kokku 2,8 protsendipunkti võrra, kuid kokkuvõttes jääb 9,6% tasemele, ületades miinimumstandardi,” kirjutab regulaator. Testimisel osales 27 venemaa suurimat panka ja hinnati 400 nende peamist laenuvõtjast klienti venemaa suurettevõtete hulgast.
Keskpank hoiatas veebruaris valitsusele esitatud salastatud raportis, et naftahinna järsk ja pikaajaline langus võib USA ja OPEC-i riikide plaanide tõttu tootmist suurendada, kujutada endast reaalset ohtu venemaa majandusele. OPEC-i riikide vaba võimsus – 5 miljonit barrelit päevas – võimaldab nüüd neil täielikult asendada kogu venemaa nafta maailmaturul ning sarnane pretsedent oli juba 1980. aastate keskel, tõi keskpank välja: siis kolmekordistas Saudi Araabia oma naftatoodangut ja põhjustas maailmaturu hindade kukkumise 30 dollarilt 10-15 dollarile. See tekitas Nõukogude Liidus ägeda valuutakriisi ning lõppes 6 aastat hiljem selle pankroti ja kokkuvarisemisega.
13. Positiivsed muutused Ukraina konflikti lahendamise protsessis on võimalikud, kuid tõenäoliselt mitte lähitulevikus. Seda ütles Saudi Araabias läbirääkimistel osalenud venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee juht grigori karasin. „Võib-olla mitte sel aastal või selle aasta lõpus,” selgitas ta Rossija-24-le antud intervjuus. karasin kirjeldas möödunud kohtumisi kui rahulikke ja konstruktiivseid, kuid tunnistas nende nõrku tulemusi. „Oleks naiivne oodata juba esimesel kohtumisel läbimurdelisi tulemusi,” märkis ta.
karasini sõnul olid venemaa ja USA delegatsioonide läbirääkimiste võtmeteemadeks Musta mere navigatsiooniohutuse küsimused, venemaa põllumajandustoodete ekspordi taastamine ning Rosselkhozbanki ühendamine SWIFT-süsteemiga. karasin rõhutas, et põhimõtteliselt on Ameerika delegatsiooniga võimalik koostööd teha, kuna selle esindajad kuulavad, tajuvad ja vastandavad mõnda oma seisukohta. Ühtlasi avaldas ta kindlustunnet, et sellised kohtumised jätkuvad ja venemaa läbirääkimisrühmale antakse uued ülesanded.
karasin selgitas, et mitmetunniste konsultatsioonide ajal Riyadhis esitas Ameerika pool esialgu tingimusi, mis olid venemaale vastuvõetamatud. karasini sõnul püüdsid USA esindajad algul asuda vahendajate rolli, otsustades mõlema poole eest, kuid mõistsid kiiresti, et vene poolega see ei toimi.
Läbirääkimised Riyadhis algasid 23. märtsil. Ameerika delegatsioon pidas eraldi kohtumisi Ukraina ja venemaa esindajatega, mis lõppesid 25. märtsil. Kohtumise järel teatas Valge Maja, et poolte vahel on saavutatud kokkulepe relvarahu osas Mustal merel. USA administratsiooni teatel näeb lepe ette turvalise meresõidu ja jõu kasutamisest loobumise piirkonnas. Washington väljendas vastuseks valmisolekut hõlbustada venemaa toiduainete ekspordi taastamist maailmaturule.
kreml esitas aga peagi omapoolse tõlgenduse saavutatud kokkulepetele, väites, et sõjategevuse lõpetamine Mustal merel on võimalik vaid siis, kui on täidetud mitmed tingimused, sealhulgas Rosselkhozbanki ja teiste toiduainete eksporti tagavate finantsasutuste sanktsioonide tühistamine. Moskva nõudis ka neilt pankadelt juurdepääsu taastamist SWIFT-süsteemile ja välisvaluuta korrespondentkontodele.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas vastuseks venemaa võime kokkulepetega manipuleerimises ja moonutamises. „venemaa üritab juba moonutada lepingu olemust, eksitades mitte ainult vahendajaid, vaid ka rahvusvahelist üldsust. <…> Moskva üritab taas peale suruda oma reaalsust, väites, et relvarahu on võimalik ainult sanktsioonide tühistamisega,” ütles ta.
26. märtsil lükkas Euroopa Liit tagasi venemaa nõudmised arutlusel oleva leppe alusel sanktsioonide leevendamiseks. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Anitta Hipper ütles, et EL ei kavatse sanktsioone tühistada enne venemaa agressiooni täielikku lõppu Ukraina vastu ja vägede tingimusteta väljaviimist oma territooriumilt. Hiljem kinnitasid Euroopa liidrid Ukraina julgeolekule pühendatud tippkohtumisel Pariisis, et praegustes tingimustes on venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamine võimatu. Njah, no vähemalt miskitki õieti.
14. Kiiev sai Washingtonist maavarade arendamise uuendatud lepingu projekti, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Riigipea lisas, et pole dokumendiga veel tutvunud. Samas rõhutas Zelenski, et Ukraina ei käsitle USA antavat sõjalist abi laenuna. „Me ei ole võlgu. <…> Räägime vähemalt minevikust. Kui on mingeid väljavaateid, uusi toetuspakette, siis võib Ameerika Ühendriigid ilmselt teatud tingimused seada,” vahendab UNIAN presidendi sõnu. Zelenski märkis, et plaanib uue lepingu tekstiga tutvuda pärast võimalike seadusandlike riskide õiguslikku analüüsi. „Kui meie jaoks on riskantseid asju, siis loomulikult annan ma seda kõike meie ühiskonnaga saladusteta,” ütles ta.
Varem on USA esitanud Ukrainale üksikasjaliku ettepaneku koostööks maavarade kaevandamise vallas. Nagu teatas Ukraina väljaanne Suspilne, viidates valitsuse allikatele, analüüsib töörühm seda võimalust juba praegu. Väljaande allikate sõnul on uus projekt aga „samm tagasi” võrreldes varem kokkulepitud raamlepinguga.
Väljaanne European Pravda märgib dokumendi sisule viidates, et uus tehinguprojekt meenutab paljuski lepingu esimest versiooni, mille Zelenski oli varem tagasi lükanud. Eelkõige sisaldab see klauslit USA sõjalise abi hüvitamise kohta. Lepingu tingimuste kohaselt maksab Ukraina Washingtonile tarnitud relvade eest hüvitist vähemalt 100 miljardit dollarit, kusjuures see summa suureneb 4%. See tähendab, et mida kauem Kiiev maksetega viivitab, seda rohkem tuleb maksta hüvitist.
Kolm Ukraina kõrget ametnikku ütlesid, et Kiiev ei kirjuta lepingule niipea alla, kuna pakutud tingimused olid ebaõiglased ja kujutasid endast röövimist, vahendab Financial Times. Eelkõige hõlmab uus versioon kõiki Ukraina maavarasid, sealhulgas naftat ja gaasi, aga ka olulist infrastruktuuri – raudteed, torujuhtmeid, sadamaid ja töötlemistehaseid. Bloombergi teatel nõuab Donald Trumpi administratsioon Ukraina taristu- ja ressursiprojektidesse investeerimisel esimese pakkumise õigust. Veelgi enam, Ameerika ettevõtted saavad eelisõiguse Ukraina ressursside ostmiseks.
Kontroll Ukraina ülesehitamiseks loodud spetsiaalse investeerimisfondi üle loodetakse üle anda USA International Development Finance Corporationile. Ukraina peab sellesse fondi kandma 50% kõigist uutest taristuprojektidest ja maavarade kaevandamisest saadavatest tuludest. Uus eelnõu ei sisalda klauslit USA omandiõiguse kohta Ukraina tuumainfrastruktuuris, kuid nagu FT märgib, kardab Kiiev, et see küsimus võidakse tõstatada ka tulevikus.
15. Chişinău kohus andis korralduse Gagauusia juhi Jevgenia Hutsuli 20 päevaks vahi alla võtta, vahendab TASS. „Rahuldada osaliselt taotlus rakendada Evgenia Hutsulile tõkendit vahistamise näol 20 päevaks,” tsiteerib agentuur kohtunik Sergei Ciobanu määruse teksti. Prokuratuur nõudis venemeelse poliitiku 30-päevast vahi alla võtmist, kuid kohus vähendas seda tähtaega. Gutsuli advokaat Sergiu Moraru teatas, et tema kaitsealune ei ole süütegusid toime pannud ning prokuratuuril polnud seaduslikku alust nõuda tema vahistamist. Kaitsja kavatseb kohtuotsuse edasi kaevata.
Hutsul peeti kinni 25. märtsi õhtul Chişinău lennujaamas, kui ta üritas riigist lahkuda. Moldova võimud esitasid talle süüdistuse kahes kriminaalasjas. Neist esimese järgi väidab uurimine, et aastatel 2019–2022 oli Gutsul seotud venemeelse partei „Shor” ebaseadusliku rahastamisega, vedades venemaalt Moldovasse suuri rahasummasid. Lisaks kahtlustatakse teda 2022. aastal Chişinăus meeleavalduste korraldamises. Õiguskaitseorganite väitel jälgis Hutsul valitsusasutuste ees meeleavaldustel osalenud meeleavaldajate makseid.
Pärast vahistamist pöördus Hutsul putini poole, kutsudes teda kasutama kogu diplomaatiliste, poliitiliste ja juriidiliste mehhanismide arsenali, et survestada Moldova ametivõime, et nad viivitamatult lõpetaksid poliitilised repressioonid. Ta palus toetust ka Türgi presidendilt Recep Tayyip Erdoğanilt ja Gagauusia elanikelt. Tema sõnul pakkusid Moldova võimud väidetavalt tema kriminaalvastutusele võtmise peatamist vastutasuks Baškani (piirkonna juhi) ametist lahkumise ja riigist lahkumise eest.
kreml mõistis hutsulite kinnipidamise hukka, öeldes, et selline tegevus rikub demokraatlikke põhimõtteid. „Muidugi mõistame sellised meetmed hukka ja usume, et Chişinău peaks sellistest meetoditest loobuma, tagades tegevusvabaduse kõigile riigi poliitilistele jõududele,” ütles venemaa presidendi pressisekretär peskov.
16. Saksamaa föderaalne luureteenistus (BND) ja riigi relvajõud hindavad, et venemaa suhtub läände kui süsteemse vastasse, kasvatab oma sõjalist jõudu ja valmistub laiaulatuslikuks vastasseisuks NATO-ga. Sellest kirjutas European Pravda viitega väljaandele Bild: putini impeerium olevat valmis kasutama sõjalist jõudu oma imperialistlike eesmärkide saavutamiseks. Hinnang, millest teatasid ka Süddeutsche Zeitung, WDR ja NDR, viitab sellele, et putin ei jää rahule ainult Ukrainaga. Tõenäoliselt on venemaa kümnendi lõpuks loonud kõik vajalikud tingimused, et pidada laiaulatuslikku tavasõda.
Leedu salateenistus (VSD) usub, et venemaa ei ole veel keskpikas perspektiivis suuteline pidama NATO vastu ulatuslikku konventsionaalset sõda. Piiratud sõjaline tegevus ühe või mitme NATO riigi vastu on aga võimalik. Väidetavalt kavatseb putin katsetada, kui tõsiselt NATO riigid tegelikult NATO lepingu artiklist 5 tulenevat kohustust hädaolukordades abi osutada võtavad. Kuigi kolmveerand Balti riikide piirialadelt pärit vene sõduritest ja tehnikast on BND raporti kohaselt praegu Ukrainas, on õhuvägi ja merevägi täielikus lahinguvalmiduses. Kui sõda Ukrainas lõpeb, paigutatakse vene väed piirkonda tagasi.
Vaatamata suurtele kaotustele ja lääneriikide sanktsioonidele jätkab putin relvastamist Bundeswehri ja BND hinnangul toodab venemaa sõjamajandus rohkem, kui Ukraina sõjaks vaja läheb.
2026. aastaks tuleks venemaa relvajõudude arvu suurendada 1,5 miljoni sõdurini. 2022. aasta plaanide kohaselt tuleks venemaa Föderatsiooni isikkoosseisu, relvastuse ja sõjatehnika arvu NATO piiril suurendada 30-50%.
Märgitakse, et kreml suurendab peadpööritavas tempos sõjalisi kulutusi. Aastaks 2025 ulatuvad need ligikaudu 120 miljardi euroni, mis vastab enam kui 6 protsendile SKT-st. Seega on venemaa oma sõjalist eelarvet 2021. aastaga võrreldes peaaegu neljakordistanud.
17. Lühiuudised
Ukraina võib tänavu Tšehhi algatusel saada 1,5 miljonit mürsku. Tšehhi peaminister Petr Fiala ütles, et programm tarnib 2025. aastal vähemalt sama palju laskemoona kui eelmisel aastal.
„venemaa jätab endale õiguse mitte rakendada moratooriumi energiarajatiste pommitamisele, mida Kiiev pidevalt rikub,” ütles kremli pressiesindaja peskov. Njah…
Zvezda News eetris ütles putin, et Ukraina praegune juhtkond on ebaseaduslik ja natside kontrolli all. Ta teeb ettepaneku, et ÜRO juhitav administratsioon võtaks võimu üle, korraldaks uued valimised ja alles seejärel peaks vastvalitud valitsusega rahulepingu sõlmimise läbi rääkima.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles, et Ukrainal on seaduslik võim, mida tuleb austada. Organisatsioon lükkas seega tagasi venemaa diktaatori idee välisest valitsemisest ÜRO egiidi all osana võimalikust rahulepingust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
