Sõja ülevaade: 1128. päev – vene poole konveier tõi mõne edenemise
Avaldatud: 27 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. märts 2025:
konveier mõne vene poole edenemise tõi, aga suur pilt siiski rindel ok.
1. Ikka linnad sajus ja sihtmärgiks sobib kõik.
2. Eip miskit.
3. Kursk: rindejoones muutusi ei tuvastanud, aga üks vene pataljoniülem vähem.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolseim sillapea veelgi kasvas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene konveier vist hakkab siin ja seal pisu püsivamaid edenemisi tooma, aga seni sammud väikesed.
9. Lõunarinne: üks varasem muutus.
10. Herson: muutusteta.
11. Euroopa võib loobuda plaanist saata Ukrainasse rahuvalvajaid.
12. putin tühistas esimest korda välisfirma natsionaliseerimise.
13. venemaa püstitas pärast vaktsiinide kadumist 30-aastase leetrite rekordi.
14. Ukraina testib kodumaist miiniväljalikvideerijat: puhastab kuni 5 hektarit päevas.
15. Haagis peeti esimesed kõnelused Ukraina taotluste läbivaatamise komisjoni loomise üle.
16. Lääne sanktsioonidest möödahiilimiseks kasutab venemaa väetisetootjaid lõhkeainete tooraine ostmiseks.
17. Lühiuudised
Ukraina sõjaväeluure esindaja Vadõm Skibitski sõnul kavatseb venemaa „Ukraina küsimuse lahendada” 2026. aastaks. Moskva on välja töötanud geopoliitilise prognoosi aastateks 2026-2035, mille kohaselt peab sõda lõppema 2026. aastaks, et vältida USA-le ja Hiinale allajäämist. Kui sõda kestab veel 5-10 aastat, ei jõua venemaa kunagi järele.
venemaa viib läbi okupeeritud Krimmi rindele Põhja-Korea sõjatehnikat. Krimmi põhjaosas märgati rongi, mis vedas 7–8 KRDVs valmistatud iseliikuvat suurtükki ja sõjaväeveokeid.
224 vene poole rünnakut ehk siis konveier täistuuridel jätkas. Kurski sektoris 25 rünnakut ja tiheneb siingi surve. Harkiv vaid 2. Kupjansk-Kreminna 4 põhjasektoris ja 14 lõunasektoris ehk siis suurem surve lõunapoolseima sillapea laiendamiseks ning sealt lõunapoolsema ala enda kontrolli alla saamises kuni Zerebetsi jõeni. Siverski suund 11 ehk siis jälle üks tihe rünnakute päev. Tšassiv Jari kant jälle vaid 4, aga Toretski sektor ikka 20. Donetski sektor 113 ja sellist päeva enam ei mäletagi, peaks nüüd Ukraina selle surve vastu. Lõunarindel 25 ehk siis siingi juba mingi aeg on rünnakutempo aktiivsem.
Liugpomme 116, kaudtuld aga peaaegu 7 tuhat ehk laskude arv tipus ning kamikaze droonide kasutaminegi kõrge 2646 ehk siis toetust ründavatele üksustele ja Ukraina tagala töötluseks veel jagub suures mahus.
vene poole jalaväe kaotused jälle tippu rühkisid ning annab aimu, et enamus surumist ikka vaid jalaväega. Jälle lisandus video Velika Novosilka kandist, et vene soldatid elektritõuksidega edenevad. Üle põllu või metsatuka kaasas ja teele jõudes kohe töösse ja edenemise kiirus päris hea ning tundub, et vist tõuksid tulid lähinguväljale, et jääda. Annab seal hallis alas kiiruse hõivamaks uusi possasid.
Meeldivalt kõrgel on jälle vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine. See üks päev oli vist anomaalia. Eip prognoosida julge, kunas nende mõlema arv läheb nii kriitiliseks, et halvab vene poole ründevõimet väga tugevalt. Küll peaks juba hakkama tunda anda see lõiguti, sest prioriteetsematesse suundadesse peab neid mujalt rindelõikudelt juurde tooma. Kuna Ukraina seire (ka tänu lääne seirele) hea, siis võib-olla hakkab kaitse nõrkusi siiski ka vene poolel tulema mõnes sektoris ja annab Ukrainale rohkem võimalusi.
Eip täpselt tea, kuidas selle hakkliha-üksustesse (ründeüksused) soldateid valitakse, aga kõlakad ikka liiguvad, et abiks kõik meetodid alates suurtest ründepreemiatest, karistustest või dedovšina meetodil ehk siis uuem kooseis, mis üksusesse saabub täienduseks, kohe „teele saadetakse”. Pole lõppenud ka vene soldatite kurtmised, et ellujäämise % neist üksustes u 80-85.
Veel ei tõtta Ukraina reitingut alandama ja jääb ++ettevaatlikult optimistlik.
1. venemaa on avanud kolm uut Shahedi stardikohta, mis võimaldab suurendada droonide arvu üksikute rünnakutega, väidavad allikad. Moskva on viimistlenud oma taktikat, kasutades Ukraina õhutõrje ülekoormamiseks löögi- ja peibutusdroone.
venemaa alustas eile droonide abil ulatuslikku rünnakut Harkivile. Linnapea Igor Terehhovi sõnul raputas linna vähemalt 12 plahvatust, milles sai vigastada vähemalt kaheksa inimest. Ohvrite kohta praegu info puudub. „Kahju said mitmekorruselised elumajad, autod, kõrvalhooned ja infrastruktuuri rajatised. Ohvrite hulgas oli kaks haiglasse sattunud tüdrukut vanuses 14 ja 12, samuti üks 79-aastane naine.
Eile hilisõhtul ründas vene armee droonidega Dnipro linna, mille tagajärjel tekkisid tulekahjud. Põlema läksid autod ja infrastruktuuri objektid. Hukkunute kohta varahommikuks veel infot polnud.
Piiri- ja rindelähedus ikka hullus sajus.
2. Ukraina eitab venemaa väiteid relvarahu rikkumiste kohta energiaobjektidel. Kaitsevägi ei löönud 25.-26. märtsil Kurskis, Brjanskis ega okupeeritud Krimmis asuvaid energiaobjekte. „venemaa levitab valesüüdistusi, et pikendada sõda ja õhutada propagandat,” lisab kindralstaap.
3. Kursk/Belgorod: vene pool jätkab tugevat surumist nii piiriüleses sillapeas Sumõ suunas kui Kurski oblasti täielikuks kontrolliks, eile need muutusi rindejoones siiski ei toonud. Väga tihe on vene poole kamikaze droonide, liugpommide ja kaudtuletöö kogu Ukraina tagala suunal.
Ukraina Kaitsevägi hävitas Kurski oblastis Viktorovka-Uspenovka piirkonnas vene relvajõudude 18. motoriseeritud laskurdiviisi 9. motoriseeritud laskurpolgu pataljoni juhtimis- ja vaatluspunkti. Peastaap selgitab, et okupantide likvideeritud isikkoosseisu hulgas oli 9. motoriseeritud laskurpolgu 1. pataljoni ülem.
Belgorodi oblastist täpsemat infot pole rohkem leidnud. Kindel vaid selles, et vähemalt kaks varasemalt saadud küla on seni Ukraina kontrolli all.
4. Harkiv: muutusteta. Njah, isegi ühe soomukiga üle põldude proovitakse (ikka jalavägi ka kõhus) aga üldjuhul on tegu kerge sihtmärgiga.
5. Kupjansk-Kreminna: tundub, et hetkel hakkab maruline surumine rinde lõunasektoris pisu edu andma ja üks kombits sai edasi lõunapoolseimas sillapeas ning jõudis peaaegu Katerinivka külani. Maastik seal suht liigendatud paljude metsatukkadega ning eks need asuvad sealse pika oru nõlvadel ning arvatavalt jalavägi seal edasi surub. Suuri teesid soomusüksuste liigutamiseks pole aga põllud toimetamiseks kannavad. Mujal ok.
6. Siversk: rindejoon muutusteta. Seni on aktiivsem vene pool ja teeb pingutusi hallis alas eesmiste possade nihutamisega lääne suunas ja hetkel pole vene pool suutnud seal püsivalt siiski paika jääda. Droonid ja kaudtuli teeb oma töö.
7. Bahmut: tihedad lahingupäevad Toretskis ja selle ümber jätkusid. vene pool kasutab rohkem tsikleid, et jõuda linna loode serva ja see isegi õnnestub aga õnneks vaid korraks. Hallis alas possade vaheldumine jätkub ja egas seal hetkel miskit püsivat ole, sest Ukrainagi tihedalt vastu torgib.
8. Donetsk: tundub, et tihe konveier hakkab mingeid pisu püsivamaid edenemisi siiski vene poolele tooma nii Pokrovskist lõunas kui sektori kesk- ja lõunaosas. Üritab homme sellesse sektorisse sügavamale kaevuda. Küll on selge, et suurimad vene jalaväe ja tagalatoetuselemendi kaotused on siin sektoris.
9. Lõunarinne: üks muutus, vist varasem.
Berdjanski suund: Velika Novosilkast loodes Privõlne lähedal asuva piirkonna värskendus, mis on seni olnud nädalaid ebaselge. venelased on taasaktiveerinud oma ründetegevuse ja sisenenud Privõlne asulasse, võttes samal ajal kontrolli külgneva piirkonna ida ja lõuna üle. See võis juhtuda juba varem…
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Euroopa riigid kaugenevad ideest saata Ukrainasse rahuvalveväed ning hakkavad logistiliste piirangute ja USA vastuseisu tõttu kaaluma alternatiivseid meetmeid, vahendab Reuters lääne ametlikele allikatele viidates.
Prantsusmaa, kes on teinud lahenduste leidmiseks tihedat koostööd Suurbritanniaga, võõrustab neljapäeval, 27. märtsil nn „tahte koalitsiooni” liidreid ja delegatsioone ligikaudu 30 riigist. Kohtumise põhieesmärk on arutada reaalseid mehhanisme Ukraina toetamiseks. Kuigi London ja Pariis on veetnud nädalaid kavandades plaani paigutada Euroopa väed, et aidata tagada tulevane relvarahu, tunnistavad diplomaadid, et selle stsenaariumi realiseerumise tõenäosus väheneb. „Nad eemalduvad vägede maapealse kohaloleku ideest ja otsivad pragmaatilisemaid võimalusi,” ütles üks Euroopa diplomaat. Teine allikas lisas: „Kui Ukraina oli soodsamas olukorras, tundus vägede saatmise idee ahvatlev. Nüüd, arvestades olukorda rindel ja praegust USA administratsiooni, pole see valik enam nii aktuaalne.”
Pariisi tippkohtumise arutelud keskenduvad eeldatavasti Ukraina sõjalise võimekuse tugevdamisele tulevaste rünnakute ärahoidmiseks, samuti relvarahu jälgimisele energiarajatistes ja merel. „Turvagarantiid on omamoodi diplomaatiline „Rootsi laud”, millel on palju võimalikke lahendusi. Kuid lõppkokkuvõttes sõltub kõik võimaliku rahulepingu siirusest ja siin olen ma skeptiline,” ütles üks kõrge Euroopa ametnik.
Ühe Euroopa riigi kaitseametnik rõhutas, et vaatamata üleeuroopalise sõjalise kohaloleku idee tagasilükkamisele on üksikutel riikidel võimalik saata oma sõjaväelasi Ukrainasse väljaõppele ja muule toetusele. Samal ajal töötatakse välja plaane, kuidas säilitada vägede saatmisvõimet ka tulevikus. Agentuuri poolt läbi vaadatud tippkohtumise ideedokumendi kohaselt võidakse Ukraina territooriumil tulevikus luua julgeolekujõude „rahumeelse lahenduse raames ja Ameerika Ühendriikide toetusel”.
Diplomaadid usuvad ka, et Euroopa võiks suurendada oma sõjalist kohalolekut sellistes riikides nagu Rumeenia ja laiendada NATO kohalolekut Ida-Euroopas. Itaalia peaminister Giorgia Meloni pakkus välja variandi, mille kohaselt Ukraina, kuigi mitte NATO liige, võiks sarnaselt kollektiivkaitse sätetega rünnaku korral siiski loota alliansi kaitsele. Trumpi eriesindaja Steve Witkoff kinnitas, et küsimus on aruteluks avatud.
Ühe Euroopa diplomaadi sõnul võib selline mehhanism saada „kõige usaldusväärsemaks julgeolekutagatiseks” madalama hinnaga kui vägede paigutamine Ukrainasse. Kiiev aga nõuab, et iga rahukokkulepe peab sisaldama läänepoolseid selgeid kohustusi, et vältida edasisi rünnakuid venemaa poolt.
Veebruaris Valget Maja külastanud Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer ütlesid varem, et nende riigid võivad tulevaste rahuvalvepüüdluste raames saata Ukrainasse vägesid. Moskva lükkab aga kategooriliselt tagasi igasuguse NATO vägede viibimise võimaluse Ukraina territooriumil.
Ka Washingtoni seisukoht selles küsimuses muutub vaoshoitumaks. Kui president Donald Trump on varem Briti-Prantsuse algatustest positiivselt rääkinud, andes mõista, et venemaa võib need vastu võtta, siis Ameerika ametnikud näitavad nüüd üles kasvavat skeptitsismi. Näiteks kritiseeris Steve Witkoff intervjuus Tucker Carlsonile Euroopa ettepanekuid, nimetades neid „poosetamiseks”.
12. putin allkirjastas määruse, millega tühistas varem vastu võetud otsuse anda Itaalia ettevõtte Ariston varad Gazprom Household Systemsi ajutisele juhtimisele. Õigusaktide portaali postitatud dokument jõustub avaldamise hetkest. See juhtum sai esimeseks pretsedendiks välisäri natsionaliseerimise tühistamiseks venemaal.
Aristoni tegevjuht Paolo Merloni tervitas venemaa võimude otsust, märkides, et see „võimaldab ettevõttel taas iseseisvalt juhtida oma venemaa osakonda”. Ta nimetas sammu „märgiks tunnustada aastakümneid kestnud investeeringuid ja vastutustundlikku valitsemist riigis”. Ka Itaalia välisministeerium tunnustas Moskva tegevust, rõhutades, et see on ministeeriumi, Itaalia Moskva saatkonna ning venemaal tegutsevate Euroopa ja Itaalia äriühenduste „pikaajalise diplomaatilise töö” tulemus.
Uus määrus ei puuduta aga Saksa tööstushiiu Boschi venemaa divisjoni, mille varad anti Aristoniga samal ajal üle Gazprom Household Systemsile.
2024. aasta aprillis kirjutas putin alla määrusele, mille kohaselt anti 100% Aristoni Venemaa tütarettevõtte, kütteseadmeid ja veeküttesüsteeme tootva Ariston Termo Rusi aktsiatest üle Gazprom Household Systemsi juhtkonda. Samas dokumendis mainiti ka BSH Hausgeräte (Boschi osa) venemaa divisjoni — OOO BSH Bytovye Pribori — üleandmist Gazprom Household Systems kontrolli alla.
Need meetmed kutsusid esile Itaalia valitsuse terava reaktsiooni. Peaminister George Meloni nõudis Moskvalt selgitusi ja teatas rahvusvahelise õiguse järgimise vajadusest. Vastuseks nimetas venemaa saatkond Roomas seda sammu sunniviisiliseks meetmeks, mis on tingitud Lääne sanktsioonidest, sealhulgas venemaa keskpanga varade külmutamisest pärast sissetungi Ukrainasse.
Ka Euroopa Liit mõistis Moskva tegevuse hukka, öeldes, et see rikub rahvusvahelist õigust ja õõnestab usaldust venemaa kui majanduspartneri vastu. Brüssel rõhutas, et välisfirmade varade natsionaliseerimine kinnitab venemaa staatust „ettearvamatu mängijana” ning kutsus venemaa võime oma otsuseid ümber mõtlema, et leida kompromiss Euroopa äriga.
13. Eelmisel aastal registreeriti venemaal rekordarv leetrite, punetiste, tuulerõugete ja muude vaktsiinide puudumise tõttu nakatumise juhtumeid. See tuleneb Rospotrebnadzori andmetest, millele Verstka tähelepanu juhtis. Eelkõige avastati riigis 2024. aastal 22 455 leetrite juhtumit – see on viimase 30 aasta absoluutne rekord. Aastaga kasvas haigestumiste arv 1,7 korda. Veelgi enam, 2022. aastal registreeriti 102 juhtu, 2021. aastal aga ainult üks.
Viimase 12 aasta jooksul tuvastati ka rekordarv punetiste juhtumeid – 258. 2023. aastal oli selliseid juhtumeid vaid kolm. Seega kasvas nende arv aastaga 86 korda ehk 8500%. 2022. aastal aga ei registreeritud ühtegi juhtumit. Lisaks avastati 2024. aastal 15 aasta jooksul rekordarv Haemophilus influenzae nakkusjuhtu – 3526. Aastatel 2010–2022 haigestus sellesse maksimaalselt 346 inimest aastas.
Oluliselt on kasvanud ka tuulerõugetesse nakatunute arv – 758,5 tuhandelt inimeselt 2023. aastal 830 tuhandeni. Eelmine rekord oli 2018. aastal – 838,1 tuhat. Kuid 2020. aastaks oli see arv langenud 490 tuhandeni. Lisaks registreeris Rospotrebnadzor Lääne-Niiluse palavikku, bakteriaalse düsenteeria, mumpsi (epideemiline parotiit), enteroviirusnakkuste ja salmonelloosiga nakatunute arvu kasvu.
Alates sõja algusest on venemaal olnud leetrite, punetiste, tuulerõugete ja muude nakkuste vastaste vaktsiinide puudus. Paljudes riigi piirkondades nad sageli puuduvad. Puuduse põhjuseks on rahvusvaheliste ravimifirmade tarnete lõpetamine ja venemaa haiglate madalad ravimivarud. Kodumaised tootjad omakorda ei suutnud katta kodumaist vaktsiinivajadust. 2023. aasta detsembris kommenteeris olukorda putin. Ta nimetas probleemi tehniliseks veaks ja lubas, et valitsus lahendab selle probleemi peagi. Samal ajal süüdistas putin nakkushaiguste levikut Ukraina elanike arvukuses, kes kolisid venemaale, kus tema sõnul oli elanike immuniseerituse tase madal.
14. Ukraina hakkab katsetama kodumaist miinitõrjemasinat Germina URCM-3000. Tegemist on kaugjuhitava süsteemiga, mille on välja töötanud Kramatorski raskete tööpinkide tehas, teatas majandusministeerium. Üks miinitõrjeoperaatoritest töötab hetkel esimese prooviga katserežiimis. Pärast seda saadetakse masin sertfitseerimisele.
Germina on varustatud mootori, šassii ja hüdraulikaga parimatelt Euroopa ja Ameerika tootjatelt. Selle maksumus on aga mitu korda väiksem kui välismaistel analoogidel: põhikonfiguratsioonis maksab Germina URCM-3000 esialgu 500 000 eurot.
Germina URCM-3000 tehnilised andmed: → läbipääsu laius – 2,7 m;
→ 100 m läbimine pooleteise minutiga (tööelemendiga 5 cm maasse sukeldatud);
→ suudab koristada ühe hektari tunnis ja kuni 5 hektarit vahetuse kohta;
→ talub kuni 10 kilogrammi trotüüli ekvivalendi plahvatust;
→ masina kaugjuhtimine toimub kuni ühe kilomeetri kaugusel;
→ garantiiaeg – kolm aastat.
Masin on varustatud kettmehhanismi, lõikuri, manipulaatori ja multifunktsionaalse kopaga pinnase teisaldamiseks. Tootja väitel võimaldab see komplekt kiiresti ja ohutult demineerida põlde ja metsavööndeid ning on tõhus ka kohtade, kaevikute ja hoonete puhastamisel. Katsetuste käigus hävitas Germina kõik miinide ja plahvatusohtlike objektide maketid, sealhulgas tankitõrjemiinid TM62 ja PTM4, jalaväemiinid ja käsigranaadid.
Demineerimisoperaatorid plaanivad juba 2025. aasta esimesel poolel saada Kramatorski raskemasinaehitustehasest viis Germina masinat humanitaardemineerimiseks Kiievi, Harkivi, Mõkolaivi ja Hersoni piirkondades.
15. 24. – 26. märtsini toimus Haagis esimene valitsustevahelise läbirääkimiste komitee koosolek, mis käsitles rahvusvahelist lepingut Ukraina taotluste läbivaatamise komisjoni loomiseks. Sellest teatas presidendi kantselei, kirjutab European Pravda. Kohtumisel arutati taotluste läbivaatamise komisjoni loomisega rahvusvahelise lepingu eelnõud ning arutati koostoime põhiaspekte ja komisjoni organisatsioonilist ülesehitust. Ukraina delegatsiooni juhtis esimesel kohtumisel presidendi kantselei juhataja asetäitja Irina Mudraja.
Ukraina taotluste läbivaatamise komisjonist saab rahvusvahelise hüvitismehhanismi teine lahutamatu osa. Ta vaatab läbi venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tõttu tekitatud kahjude rahvusvahelisele registrile esitatud taotlused ja määrab kindlaks ohvritele makstava hüvitise suurused. Mudraja tänas partnereid toetuse eest ja rõhutas õigluse taastamise ülemaailmset tähtsust. „Üks valdkond, milles te meid aitate, on venemaa tekitatud kahju hüvitamine. See on osa meie ühisest õigluse taastamise kampaaniast – nii Ukraina kui ka kogu maailma jaoks. See ei puuduta ju mitte ainult Ukrainat, vaid ka rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid,” ütles ta. Lisaks lisas ta, et üks Ukraina peamisi nõudmisi on hüvitada venemaa kõik alates 2014. aastast tekkinud kahjud, kaotused ja kaotused. Kogusumma on üle 1 triljoni dollari.
venemaa agressioonist põhjustatud kahjude registri kokkulepe võeti vastu 2023. aasta mais Euroopa Nõukogu tippkohtumisel Islandil. Markijan Kljutškovski on määratud Haagis asuva kahjuregistri tegevdirektoriks. Register on esimene samm mehhanismi loomise suunas, mis tagab sõjaohvritele hüvitiste maksmise. Sellega ühines 43 riiki ja Euroopa Liit. Varem sai RD4U-d kasutada teadete esitamiseks lähedase pereliikme surmast, lähedase pereliikme kadumisest ning elamukinnisvara kahjustamisest või hävimisest. 2025. aasta märtsis teatas Ukraina kahjuregister kuue kategooria nõuete avamisest inimestele, kes kannatasid venemaa Ukraina-vastase agressiooni tõttu raskete rikkumiste all.
16. Lääne sanktsioonidest möödahiilimiseks kasutab venemaa väetisetootjaid lõhkeainete tooraine ostmiseks. Seda tõendavad agentuuri Bloombergi käsutuses olevad dokumendid. Eelkõige said väetisetootjate EuroChemi ja Uralchemi tütarettevõtted tellimusi kümnete tuhandete tonnide lämmastikhappe, aga ka lämmastik- ja väävelhappe segu tarnimiseks. Kemikaalide saajad on ettevõtted ja tehased, mida kontrollib JSC Spetskhimiya, mis on venemaa üks suurimaid lõhkeainete tootjaid.
Spetskhimiya ise on osa riiklikust korporatsioonist Rostec, mis on suur relvatootja, mida juhib putini kauaaegne kaaslane sergei tšemezov. Ettevõte on olnud EL-i sanktsioonide all alates juunist 2024. Need lepingud on üks võimalus toetada sõjalist tootmist vaatamata karmidele majanduspiirangutele, märgib Bloomberg. Happed on TNT, püssirohu ja muude tuleohtlike ainete põhikomponendid, mida venemaa Föderatsioon vajab sõjaks Ukraina vastu.
Kuigi EuroChem ja Uralchem ei ole sanktsioonide all, on paljud 11 tehasest, mis 2025. aastaks happeid dokumentaalselt kätte saavad, on kantud lääne mustadesse nimekirjadesse. Bloombergi hinnangul piisaks dokumentides mainitud lämmastikhappest, et tänavu toota vähemalt 6500 152 mm suurtükimürsku päevas.
venemaa tarnib Euroopasse umbes veerandi väetistest. Alates Ukraina-vastase sõja algusest 2022. aasta veebruaris on see äri toonud venemaa Föderatsioonile üle 5 miljardi euro. EL töötab selle nimel, et kehtestada tariifid mõnele venemaalt ja Valgevenest pärit väetistele, kuid selle suutlikkust kaubandust veelgi piirata piirab vajadus tagada, et toiduga varustamist ei häiritaks.
2024. aasta detsembris teatas Reuters, et venemaa lõhkeainetehased sõltuvad viiest keemiaettevõttest. Jutt käib EuroChemist, Uralchemist, UGMK-st, Lukoilist ja Evrazist, mida seostatakse kuulsate venemaa miljardäridega nagu Roman Abramovitš, Vagit Alekperov ja Dmitri Mazepin. Kuigi miljardärid ise on sanktsioonide all, on nende ettevõtted suuresti pääsenud tõsistest piirangutest, sest nad toodavad tsiviiltooteid, näiteks väetist.
17. Lühiuudised
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris USA presidendi saadikut Steve Witkoffi sagedase kremli narratiividele viitamise eest. Zelenski sõnul nõrgendavad sellised avaldused survet venemaale ja raskendavad rahu saavutamist. Zelenski intervjuus Eurovision News Directile: „Usun, et Vitkoff tsiteerib tõepoolest väga sageli kremli narratiive. Usun, et see ei vii meid rahule lähemale. Ja ma usun, et see paraku nõrgestab ameeriklaste survet vene Föderatsioonile. Seda infovälja saame ainult oma tegevusega parandada. Püüame seda teha.”
Macron teatas kahe miljardi euro suurusest sõjalisest abist Ukrainale.
Suurem osa Prantsusmaa elanikkonnast kaalub Ameerika kaubamärkide boikoteerimist, protesteerides USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni poliitika vastu. Sellest kirjutab Politico. Ifopi uuringu kohaselt on prantslaste positiivne arusaam USA-st langenud viimase 40 aasta madalaimale tasemele. Nii ütles 57% prantslastest, et on valmis lähikuudel USA kaupu ja teenuseid boikoteerima ning 62% toetab boikoti ideed. Boikoti peamised põhjused on Prantsuse ettevõtete toetamine ja Trumpi toetavate Ameerika suurärimeeste karistamine.
Zalužnõi: „Artikkel 5 puudub. Mulle helistati Rumeeniast, kus paluti mitte mainida, et Shahedid kukuvad sinna. Nad ütlesid: „Miks te elektroonilise sõjapidamise seadmed sisse lülitasite, nüüd on droonid meie poole teel?” Ma ütlesin neile, et laske nad alla, teil on 40 F-16. Baltimaad, Poola ja Rumeenia mõistavad, et NATO artikkel 5 kaitset ei ole – ja nad vaikivad.” Eip teemat hetkel kommenteerida oska, tean vaid, et seni pole seda proovile pandud… ja aus on panna ka selline sõnavõtt loosse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
