Sõja ülevaade: 1127. päev – üks Ukraina omade ja kaks vene poole edusammu
Avaldatud: 26 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. märts 2025:
üks Ukraina omade ja kaks vene poole edusammu. USA luure sõnul on Ukraina tuumasõja oht endiselt olemas.
1. Ikka asulad ja linnad maatasa…
2. Eriti ei miskit.
3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Mõrne vist kaotati.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vaatamata vene konveieri tihedale tööle on hakanud Ukraina üha enam vastu ründama ja on saamas ka edu.
9. Lõunarinne: Stepove kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml nõuab mõningate venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist Musta mere vaherahu tõttu.
12. Rosstati salastatud andmed venelaste oodatava eluea kohta.
13. Iga seitsmes inimene venemaal ütles, et on valmis oma naabrite putini kritiseerimisest võimudele teatama.
14. Riigiduuma tegi ettepaneku kaotada üliõpilaste ajateenistusest edasilükkamine.
15. venemaa on tõusnud tuberkuloosihaigete arvult Euroopa riikide seas liidriks.
16. USA luure sõnul on Ukraina tuumasõja oht endiselt olemas.
17. putin keeldus mobiliseeritud isikkoosseisu rotatsioonist.
18. Lühiuudised
USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor John Ratcliffe on veendunud, et Ukraina sõjaväelased võitlevad isegi paljaste kätega, kui neil pole püsivaks rahuks vastuvõetavaid tingimusi.
„Meie territooriumide kohta pole küsimusi. Pole tähtis, mida venemaa ütleb,” ütles Zelenski venemaa pretensioonidest okupeeritud piirkondadele. Zelenski väljendas muret ka selle pärast, et USA arutab Ukraina territooriume venemaaga ilma Ukraina osaluseta. „Meil pole territooriumide osas kokkuleppeid olnud,” nentis ta.
Ukraina on avatud täielikule ja tingimusteta relvarahule, ütles Ukraina suursaadik USA-s Markarova. Ta rõhutas Ukraina valmisolekut peatada sõjalised tegevused ilma ajapiirangute ja eeltingimusteta, kuid sellega peab nõustuma ka venemaa.
Trumpi erisaadik Richard Grenell ütles, et pärast NSV Liidu lagunemist Ukraina territooriumil olnud tuumarelvad kuulusid venemaale ja see on väidetavalt „ebamugav fakt”. Allikas: Grenell sotsiaalmeedias X Grenelli tsitaat: „Teeme Budapesti memorandumi osas selgeks. Tuumarelvad kuulusid venemaale ja olid selle jäänused. Ukraina tagastas tuumarelvad venemaale. Need ei olnud Ukraina omad. See on ebamugav fakt.” Njah, vildakas lähenemine, sest selle loogika järgi kuuluks ka Ukraina venemaale…
vene poole rünnakute arv tõusis rekordi ligi (207). Kahe küla kaotuse need ka tõid aga üldiselt siiski pigem peaga vastu müüri. Tõusu tegi Kurski suund (29 rünnakut). Harkivi suund 4 ehk siis tavapärane madal surve. Kupjansk-Kreminna sektori põhjaosa vaid 5 ja kesk ja lõunas 24, mis tõi ka ühe küla kaotuse. Siverski suund 5 ehk siis keskmine surve. Tšassiv Jari kant vaid 2 ja Toretskis ikka tihe päev (26). Donetski sektor 92 ehk siis siin suurim tõus ja rünnakute arv püstitas vist uue rekordi. Üllatusega aga edasi sai hoopis Ukraina. Lõunarindel suur surve tõus ja kirja läks 33 rünnakut ja seda kõigis sektorites ja siingi üks küla kaotati.
Jätkuvalt on surve tugevuse suundadest näha esmast putini tahet saavutamaks kontroll 4 oblasti üle. Hetkel küll surutakse vaid kolmes (Hersoni suunal keeruline üle Dnepri saada). Eks murekoht on, kui palju on Ukraina omadel selle tõrjumiseks vahendeid ning motiveeritud võitlejaid. Kindel on see, et kõikjal ei suuda vene pool kvaliteediga suruda ja üha raskem on teha seda kompanii või suuremte üksustega, sest neid üldjuhul esmalt pole enam täiskoosseisudes ja teiseks nende senine juhtimis-koordineerimisoskus kipub üliniru olema. Eks jätkataksegi enamuses alates lähingpaarist kuni jalaväe rühmani rünnakuid ning siin ja seal ka 3-10 soomusühikut teele saadetakse. Sestap ka eilset päeva iseloomustab suurem soomuse kaotuse numbri langus ja vastavalt ka jalaväe kaotuste numbri langus.
Kaudtuleüksuste kaotuste numbri langust vist osaliselt ilma süüks läks, eks näis, mis homme. Muu tagalatoetuselement aga siiski tublisti pihta sai. 184 liugpommi kipub ka rekordi juurde, kaudtuld ja kamikazedroone keskmiselt aga kasvas tuntavalt mitmikraketiheitjate laskude arv ehk siis kõrgemalt poolt rohkem toetust rinde töötlemiseks antakse ja ikka 9. maiks on edusamme vaja teada anda.
1. vene väed alustasid ulatuslikku rünnakut Krivõi Rihile. Linnas toimus vähemalt 15 plahvatust.
Eile õhtul pommitasid venelased FAB-250 (liugpomm) Donetski oblastis Kurtovka asulat, tappes mänguväljakul 3-aastase tüdruku ja tema 36-aastase ema.
Ööl vastu 26. märtsi tabasid vene droonid Sumõ oblastis Ahtõrkat. Rünnakus said kahjustada elumajad, kauplused ja muu linnainfrastruktuur.
Egas mujalgi miskit paremat olnud…
2. venemaa kaitseministeerium väidab, et on tõrjunud üleeile rünnaku okupeeritud Krimmis Glebovske maagaasihoidlale.
3. Kursk/Belgorod: vene pool jätkab pingutusi surumaks Ukraina omasid Kurski oblastist välja, seni see õnnestunud pole. Lisaks surutakse sealt läänes olevas Sumõ oblastis edasi. Eile vist siiski edasi ei saadud. Rohkem pole ka infot Belgorodi oblastist.
4. Harkiv: muutusteta. Põhiline tegevus Vovtšanski linnas ja ikka mõni hoone seal vahel käest kätte käib.
5. Kupiansk-Kreminna: venemaa kaitseministeerium väidab, et on Ukrainas Donetski oblastis Mõrne küla täielikult okupeeritud (lõunapoolseima sillapea laiendamine lõunasuunal).
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vaatamata vene konveieri tihedale tööle on hakanud Ukraina üha enam vastu ründama ja on saamas ka edu.
Ukraina väed korraldavad väidetavalt pealetungi Pokrovskist edelas asuva Solone lähedal, kuid seni pole midagi näha. Jätkuvalt varasemal arvamusel, et Ukraina võib kahelt poolt survega selle eenduva vene kombitsa Pokrovskist edelas ära lõigata ja see oleks oluline edu nii vähendamaks ohtu linnale kui lõikamaks ära päris suurt portsu vene väge.
Küll suutis eile Ukraina pisu tagasi lükata Andriivka asula juures vene poolt u 1,5km. Pisu see meeldivalt üllatas. Eks näis, kas jätku tuleb…
9. Lõunarinne: muutusega.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vene väed vallutasid eile Stepove asula. Samm edasi oli u5km laial alal u1,5km. Tundub, et enamus tööd siiski vene SOF tegi (seal asub 45. eriotstarbeline üksik kaardiväebrigaad on spetsnazi väeüksus venemaa Föderatsiooni Relvajõudude õhudessantvägede koosseisus), sest suur reljeef ning risti ees olev jõgi. Õnneks on seal edasi sama seis ja järgmine jõgi peaks olema pisu laiem.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kinnitas, et on jõudnud USA-ga kokkuleppele, et tagada Mustal merel laevaliikluse ohutus ja jõu mittekasutamine keset Ukrainas käimasolevat sõda. Samal ajal nõuab Moskva kaubalaevade kontrolli korraldamist, et takistada nende kasutamist „sõjalistel eesmärkidel”. kreml on andnud märku, et on nõustunud sõlmima vaherahu Ukrainaga Mustal merel vastutasuks USA kinnituse eest, et see aitab taastada venemaa põllumajandus- ja väetiseekspordi juurdepääsu maailmaturgudele.
venemaa hakkab neid lepinguid ellu viima aga alles pärast praktiliste sammude astumist. Eelkõige peaks Lääs tühistama sanktsioonid Rosselhozbanki ja teiste finantsorganisatsioonide vastu, mis tegelevad toidu, kalatoodete ja väetiste rahvusvahelise kaubandusega. See hõlmab RSHB ühendamist SWIFT-süsteemiga ja vajalike korrespondentkontode avamist.
Lisaks ootab kreml kaubanduse finantseerimise piirangute kaotamist, sanktsioonide kaotamist toiduainete ja väetiste tootjate ja eksportijate vastu ning kindlustusseltside takistuste kõrvaldamist sellise kaubaga töötamisel. Teine punkt on sanktsioonide kaotamine venemaa lipu all sõitvatele laevadele, mis on seotud nende toodetega ja piirangud nende teenindamisele sadamates. Kokkuvõtteks nõudis kreml põllumajandusmasinate, aga ka teiste toiduainete ja väetiste tootmisel kasutatavate kaupade takistamatut tarnimist venemaale.
Lisaks Musta mere algatuse elluviimisele lubas Moskva Washingtonil täita Kiieviga sõlmitud energiataristu vastastikuse relvarahu lepingut, mis kehtib 30 päeva alates 18. märtsist. Samas rõhutas kreml, et võib leppest taganeda, kui Ukraina seda rikub.
Valge Maja teatas varem, et vastutasuks relvarahu sõlmimisele Mustal merel aitaks USA venemaal naasta põllumajandus- ja väetiseekspordi ülemaailmsele turule, vähendab laevanduskindlustuse kulusid ning laiendab selliste operatsioonide jaoks juurdepääsu sadamatele ja maksesüsteemidele.
Ukraina kaitseminister Rustem Umerov omakorda kinnitas relvarahulepingut, kuid rõhutas, et „venemaa sõjalaevade liikumist kaugemale Musta mere idaosast loetakse selle lepingu vaimu rikkumiseks, laevasõiduvabaduse tagamise kohustuste rikkumiseks ja ohuks riiklikule julgeolekule”. Sel juhul kasutab Ukraina õigust enesekaitsele, hoiatas Umerov.
Njah, sõja käiku see ei muuda, väga suurt abi ka Ukrainal sellest pole, sest Odessat ja Hersonit (seal sadamad) võib edasi pommitada ja kui lased mõnel suurel vene pangal midagi vabaks, siis liigub kogu finantstehingute valdkond sinna ja ikka pannakse silt, et põllumajandustooted. Üli lahja algus kus edu on vene poolel…
12. Rosstat otsustas keelduda avaldamast üksikasjalikku statistikat venelaste oodatava eluea kohta, mis langes eelmisel aastal Ukrainas tuhandete kaotuste taustal puhkenud pandeemia tõttu rekordiliselt madalale. Osakonna ametlikul veebisaidil avaldati eelmise aasta andmeplokis ainult kogu riigi eeldatav eluiga. Kuid statistikat piirkonniti ning eraldi mees- ja naisrahvastiku kohta, mis võiks näidata noorte meeste suremust piirkondades, kus rindele värbamine aktiivselt käib, pole ilmunud. Rosstat ütles To Be Precise projektile, et on tehtud otsus peatada nende andmete avaldamine aastaks 2024. Agentuur ei täpsustanud põhjust, miks statistika suleti või kas need tehakse hiljem avalikult kättesaadavaks.
Rosstati andmetel vähenes venelaste üldine eluiga eelmisel aastal 7 kuu võrra, 72,84 aastani. Indikaatori langus registreeriti esimest korda pärast 2020. aastat ja kui pandeemiaperiood välja jätta, on see rekord alates 2000. aastate algusest. Eelmine aasta oli esimene aasta, mil sõjalised kaotused hakkasid statistikas kajastuma 2023. ja eriti 2022. aastaga võrreldes oluliselt, kuna rindel hukkunud on Rosstati andmetes kaasatud 1,5-aastase viivitusega, kui neid üldse arvesse võtta, märkis demograaf Aleksei Rakša. Ta tõi välja, et ametlik suremuskordaja oli eelmisel aastal kõrgem kui aastal 2023. Ja aasta lõpuks kasvas Rosstati andmetel surmade arv 3,3%, 1,816 miljonini. Arvestades sündimuse langust miinimumini veerand sajandiga (1,222 miljonit last), kaotas riik rahvastiku loomuliku kahanemise tagajärjel 495 tuhat inimest – 20% rohkem kui aasta varem.
Briti luure andmetel ulatusid venemaa armee kaotused Ukrainas 2025. aasta märtsi lõpuks 900 tuhande inimeseni, sealhulgas 200-250 tuhandeni hukkunuid. Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) arvutuste kohaselt kaotas venemaa armee 2025. aasta veebruari seisuga 172 tuhat hukkunut ja 611 tuhat haavatut. Veelgi enam, haavatute seas jäi peaaegu 400 tuhat vigaseks, kirjutasid IISS-i eksperdid.
13. venemaal ütles iga seitsmes kodanik, et on valmis politseile või võimudele teatama, kui saab teada, et nende naabrid, tuttavad või isegi lähedased kritiseerivad putinit. Sellest annavad tunnistust Avaliku Arvamuse Sihtasutuse (FOM) läbiviidud uuringu andmed. Küsimusele: „Kas teataksite riigi juhtkonna vastu tehtud solvavatest avaldustest politseile või võimudele?” — 14% vastanutest vastas jaatavalt, veel 16% oli raske vastata ning valdav enamus — 69% — ütles, et nad seda ei teeks.
Veelgi suuremaks osutus valmisolek anda õiguskaitseorganitele teada kriitikast vene armee tegevuse kohta Ukrainas. Peaaegu veerand (24%) vastajatest ütles, et nad teavitavad sellistest juhtumitest, 20% leidis, et vastata on raske ja 56% ütles, et nad ei pöördu politseisse.
Levada keskuse sotsiaal-kultuuriliste uuringute osakonna juhataja Aleksei Levinson märgib, et uurimistulemused näitavad teavitamist hukka mõistva sotsiaalse normi intensiivset erosiooni. Vanem põlvkond, kes peab denonsseerimist traditsiooniliselt moraalselt vastuvõetamatuks, lahkub järk-järgult avalikult areenilt. Teda asendab noorem põlvkond, kelle jaoks teavitamine polegi nii ühemõtteline tabu. Levinsoni sõnul võib see protsess viia sotsiaalsete väärtuste muutumiseni ja uue sotsiaalse reaalsuse kujunemiseni, kus denonsseerimist ei tajuta enam taunimisväärsena.
Möödunud aasta mais Levada keskuse koostöös Novaja Gazeta tuleviku laboriga läbi viidud uuring näitas, et venelaste suhtumine teavitamisse on üldiselt negatiivne, kuid selle tagasilükkamise määr on erinev: 38% vastanutest avaldas „väga negatiivset” arvamust; 35% valis „negatiivse” variandi; 17% ütles, et nad on denonsseerimise suhtes ükskõiksed; 4% tunnistas soosivat suhtumist; 1% avaldas „väga positiivset” arvamust.
Üheks võtmeteguriks, mis mõjutab vilepuhumisse suhtumist, on vastajate vanus. Uuring leidis selge põlvkondadevahelise lõhe. Üle 40-aastaste venelaste seas suhtub denonsseerimistesse negatiivselt 80%, alla 40-aastaste noorte seas see arv väheneb: vaid 50% mõistab denonsseerimise hukka. Selle nähtuse suhtes ükskõikseid inimesi on noorte seas kaks kuni kolm korda suurem kui vanema põlvkonna seas.
Eriti indikatiivseks osutus 18–24-aastaste ehk putini-aegsete noorte positsioon. Neist 55% peab informeerimist negatiivseks nähtuseks, kuid väljendab oma tagasilükkamist võrreldes vanemate põlvkondadega vähem emotsionaalselt. Teravalt negatiivset suhtumist denonsseerimistesse on selle rühma seas 25% harvem kui vanemate venelaste seas. 37% on denonsseerimise suhtes ükskõiksed, mis on poolteist korda rohkem kui vanematel noortel (25–39-aastased) ja kolm kuni neli korda rohkem kui üle 40-aastastel.
14. venemaal on vaja kehtestada universaalse ajateenistuse seadus, et kõik eranditult teeniksid sõjaväes, sõltumata õpingutest või muudest asjaoludest, ütles riigiduuma saadik viktor sobolev vestluses RTVI-ga. Tema arvates on „poolikud meetmed” selles küsimuses vastuvõetamatud, eriti kui „eurooplased ähvardavad meid sõjaga”, Ukraina konflikti lõppemise ajaraam on ebaselge ja „ameeriklased üritavad Ukrainat allutada”. sobolev rõhutas, et „on viimane aeg asuda tõsise asja juurde” ja kehtestada kohustuslik teenindus kõigile, kellel pole meditsiinilisi vastunäidustusi. „Kui meil on universaalne ajateenistus, siis ajateenistusse lähevad kõik, olenemata õpingutest või millestki muust. Vabanemise põhjuseks on vaid tervislikud põhjused,” selgitas riigiduumalane.
Ta kommenteeris ka riigiduumas esimesel lugemisel heaks kiidetud eelnõud, millega suurendati trahvi, kui ei teatata sõjaväe registreerimise ja värbamisametile elukohavahetusest. sobolevi sõnul on selline ajateenijate tegevus „üks ajateenistusest kõrvalehoidmise vorm”. „Seetõttu muidugi karmistati karistust, aga kuidas teisiti? Lüngad tuleb täita,” lisas ta. Sarnased avaldused tegi märtsi alguses ka Ahmati eriüksuslaste komandör apti alaudinov, kes soovitas mõelda „paari miljoni” mehe kutsumisele Euroopa vastu sõtta. „Kui praegu on vaja mõelda kahe miljoni armee peale: paneme oma vaenlased olukorda, millest nad kunagi välja ei tule,” teatas ta. Jaanuaris esitas Riigiduuma sõjaväeteenistuse ja ajateenistuse seaduse muudatuse, mis lubaks nõukogudel läbi vaadata varem tehtud otsused, sealhulgas edasilükkamise kohta. Nüüd saab komisjon vastavalt selle seaduse §-le 28 saata ajateenija armeesse, asendusteenistusse, anda uuest teenistusest edasilükkamise viitavad sellele, et teatud “asjaolude” ilmnemisel võidakse otsused läbi vaadata. Milliseid täpselt, eelnõus ei täpsustata.
15. 2023. aastal oli venemaa uute tuberkuloosijuhtude arvult Euroopa edetabeli tipus – riigis registreeriti 55 tuhat juhtu. Seda öeldakse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raportis. Kokku registreeriti Euroopa piirkonnas 2023. aastal WHO hinnangul 225 tuhat tuberkuloosijuhtu, mis vastab 24 juhtumile 100 tuhande inimese kohta. Organisatsioon märgib, et haigestumus on tõusnud juba kolmandat aastat järjest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on tuberkuloosijuhtude koguarv jõudnud rekordilise 8,2 miljonini.
Kõige rohkem juhtumeid avastati lisaks venemaale Ukrainas (42 tuhat), Usbekistanis ja Kasahstanis (mõlemas 14 tuhat), samuti Türgis (12 tuhat). Haigestumuse järgi 100 tuhande elaniku kohta venemaa aga esiviisikusse ei jõudnud. Liidrid olid Kõrgõzstan ja Ukraina (112 juhtumit 100 tuhande kohta), järgnesid Tadžikistan, Moldova ja Kasahstan. venemaa oli üheksandal kohal 38 juhtumiga 100 000 inimese kohta.
WHO-le teeb eriti muret laste haigestumus Euroopas: 2023. aastal oli äsja diagnoositud või korduva tuberkuloosiga alla 15-aastaste alaealiste osakaal 4,3% kõigist juhtudest, mis on 10% rohkem kui eelmisel aastal. Kõrgeim laste seas registreeriti Rumeenias – 19,7 juhtu 100 tuhande 0–4-aastase lapse kohta.
Sellegipoolest teatab Venemaa tervishoiuministeerium jätkuvalt positiivsest dünaamikast: osakonna vabakutseline ftisioloog Irina Vassiljeva väidab, et viimase kümne aasta jooksul on tuberkuloosi haigestumus venemaa Föderatsioonis vähenenud poole võrra ja suremus kolm korda. Ta ei selgitanud 2023. aasta uute juhtumite suurt arvu mitte epidemioloogilise olukorra halvenemisega, vaid „vene Föderatsiooni suure elanikkonnaga”.
16. putin ei ole hüljanud ideed kasutada Ukraina-vastases sõjas tuumarelvi, öeldakse USA luureraportis. Dokument esitleti 25. märtsil senati vastavale komisjonile, vahendab Bloomberg. „kremli suutmatus saavutada lahinguväljal kiireid ja otsustavaid võite koos Ukraina rünnakutega venemaa territooriumile tekitab jätkuvalt muret, et putin võib kasutada tuumarelvi,” rõhutatakse tekstis.
Luure märgib, et praegu ei kiirusta ei venemaa ega Ukraina sõja lõpetamisega, kuna usuvad, et selle pikendamine toob kaasa vähem riske kui mitterahuldav lahendus. putinil lubavad positiivsed suundumused lahinguväljal kasutada teatud strateegilist kannatlikkust, samal ajal kui Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski jaoks ähvardab territooriumi loovutamine või neutraalsusega nõustumine ilma oluliste läänepoolsete julgeolekugarantiideta siseriikliku vastureaktsiooni ja rahu edasise katkemisega.
Mõlemad presidendid mõistavad aga pikaleveniva sõja riske, usub USA luure. putini jaoks võib see kaasa tuua venemaa majanduse kokkuvarisemise ja soovimatu eskalatsiooni suhetes läänega, samas kui Zelenski sõltub välismaisest sõjalisest abist, mille tulevik on ebakindel, öeldakse raportis.
Ukrainaga peetud sõja esimestel päevadel andis putin korralduse viia tuumajõud erivalmidusse”ja kuus kuud hiljem ähvardas kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, et säilitada vallutatud alad: Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastid, mille ta kuulutas venemaaks. CNN teatas, et 2022. aasta lõpus arutasid venemaa võimud tõsiselt Ukrainale tuumalöögi võimalust. Seejärel hoiatas USA kremlit tagajärgede eest ning pöördus Hiina ja India poole, et saada toetust, et veenda Moskvat nende plaanide mitte elluviimisest.
2023. aastal teatas putin taktikaliste tuumarelvade paigutamisest Valgevene territooriumile, kust venemaa alustas rünnakut Ukrainale ning andis 2024. aasta suvel korralduse nende kasutamise õppuste läbiviimiseks. President väljendas järjekordseid tuumaähvardusi oma pöördumises Föderaalassambleele 2024. aasta veebruaris, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas lääne vägede saatmise Ukrainasse. putin hoiatas, et selline areng „ähvardab konflikti tuumarelvade kasutamisega ja seega tsivilisatsiooni hävitamist”.
2024. aasta sügisel, pärast seda, kui USA lubas Ukrainal tulistada venemaa pihta kaugmaarakette, uuendas putin tuumadoktriini. venemaa saab nüüd kasutada tuumarelvi, kui teda rünnatakse droonide ja tavaliste tiibrakettide poolt. Lisaks märgitakse dokumendis, et Moskva käsitleb tuumariikide kaudset osalemist konfliktis oma rünnakuna ja mõistab agressiooni ohu loomist mitte ainult venemaa, vaid ka Valgevene suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
17. Ukraina sissetungis osalevate vene vägede rotatsiooni küsimus on jätkuvalt üks teravamaid ja vene kaitseministeerium kaalub seda. putin ütles seda vastuseks kirjaniku ja Z-patrioodi Zahhar Prilepini küsimusele mobiliseeritud isikkoosseisu rotatsiooni võimaluse kohta. „Kaitseministeerium mõtleb sellele ja see teema on muidugi terav. Loomulikult ei unusta me teda,” ütles putin, kuid andis kohe mõista, et ei tasu loota mobiliseeritud sõdurite peagi koju naasmisega. „Lähtume lahingukontaktide liinil kujunevast reaalsusest,” lisas ta. putini sõnul on mobiliseeritutest saanud sõja ajal tõeliselt elukutselised sõjaväelased. „Nad on täieõiguslikud lahinguüksused. Nad töötavad professionaalidena kõrvuti relvakaaslastega merejalaväest, dessantründeüksustest, aga ka mehitamata õhusõidukite, suurtükiväe ja vastupatareide sõja valdkonnas,” ütles putin.
Mobiliseeritute naised, kes on pikka aega nõudnud oma abikaasade rotatsiooni, võtsid putini avalduse äärmiselt negatiivselt. Nii kahtles üks varem meeleavaldustel osalenud aktivist presidendi sõnade siiruses. „Minu arvates on see järjekordne vabandus. Teema on väga pakiline, kuid tegelikkus pole reaalne. Nii et me ei muuda midagi,” kommenteeris ta putini avaldust vestluses agentuuriga. Teine aktivist Maria Andrejeva tunnistas, et pole ammu oodanud võimudelt positiivseid otsuseid seoses mobiliseeritutega: „Minu jaoks pole siin uudiseid. Kas keegi veel loodab, et nad vabastatakse?”
Kolmas naine väljendas end veelgi karmimalt, uskudes, et putin oli mobiliseeritute sugulased sisuliselt „saatnud…”. „putin demonstreeris oma põlgust ja soovimatust asja uurida, süüdistades kõiges kaitseministeeriumi. Kaitseministeerium mõtleb… Sa naerad, kas sa oled neid üldse näinud, kas sa oled nendega rääkinud? Ma rääkisin nendega ja võin öelda, et kui nad arvavad, et kui see sõna kehtib neile põhimõtteliselt, siis see ei ole ilmselgelt mõeldud sõjaväe juhtkonna saatuse üle bojaarid on veelgi enam,” ütles ta.
Armee rotatsiooni puudumise taustal jätkub mobiliseeritud isikkoosseisu sundimine sõlmima kaitseministeeriumiga alalisi lepinguid. Veebruaris ütlesid kümned eri üksuste sõdurid anonüümseks jääda soovinud Verstkale, et nende väejuhatus sunnib neid lepinguid allkirjastama, eriti pärast uudiseid võimalikust relvarahust Ukrainaga. Mobiliseeritutel ei jää muud valikut: lepingu sõlmimisest keeldujaid ähvardab suunamine ründeüksustesse, kus nende hinnangul on ellujäämisvõimalus 10-15%. Mõtlemisaega praktiliselt pole – mõnel palutakse otsus teha „õhtuks”, teistele aga vaid kaks tundi.
Sund ulatub eesliinil olijatest kaugemale. Lepinguid sõlmitakse ka nn taastuva rügemendi kaitseväelastega, kuhu saadetakse opereeritud, põrutuse saanud ja pikka aega haiged sõdurid. Mobiliseeritute endi sõnul on selle surve eesmärk demobiliseerimise korral seadustada nende jätkuv kohalolek rindel.
18. Lühiuudised
Ukraina on andnud USA-le nimekirja energiarajatistest, mida venemaa ei tohiks relvarahu ajal tabada.
venemaa välisministeerium teatas, et agressorriik ei pea võimalikuks Ukraina Zaporižja tuumajaama ega kontrolli selle üle Ukrainale või mõnele teisele riigile üle anda.
Euroopa Komisjoni kriisireguleerimise volinik Aja Labib kuulutas välja Euroopa Liidu valmisolekustrateegia, mille üheks osaks on kriisidele reageerimise plaanide väljatöötamine iga majapidamise jaoks. Labibi sõnul on Euroopa Komisjoni eesmärk tagada, et igal EL-i kodanikul oleks kriisiolukorra – konflikti või looduskatastroofi – esimeseks 72 tunniks varud. „Teadmine, mida ohu korral teha, erinevate stsenaariumide läbimängimine – see on ka viis paanikat ennetada,” selgitas volinik, meenutades COVID-19 pandeemia algusaegade tualettpaberi nappust.
Türgi peamine opositsiooniline Vabariiklik Rahvapartei (CHP) on kutsunud oma toetajaid üles boikoteerima nimekirja ettevõtetest ja meediaväljaannetest, mida ta peab valitsusega seotuks. Sellest teatas agentuur DPA. Opositsiooni avaldatud nimekirjas oli suur kohvikute kett, toidukonglomeraadid, kirjastused ja telekanalid. CHP väidab, et loetletud meediarühmad väldivad või moonutavad hiljutiste protestide kajastamist kogu riigis. Protestid Istanbuli linnapea Ekrem Imamoglu vahistamise ja tagandamise vastu on kestnud nädal aega ning kümned tuhanded inimesed on trotsinud meeleavalduste korraldamise keelde Istanbulis ja teistes Türgi suuremates linnades. Türgi siseminister Ali Yerlikaya ütles, et praegu on vahi all 979 meeleavaldajat.
EL ei vabasta venemaa varasid, kuna nende tulu kasutatakse Ukrainale G7 laenude toetamiseks, ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa.
Moldovas peeti kinni venemeelse rahvusvähemuse juht Evgenia Hutsul. Sellest teatas Moldova korruptsioonivastase keskuse esindaja Angela Starinski, vahendab Reuters. Hutsul peeti 25. märtsi õhtul Chişinău lennujaamas 72 tunniks kinni. See juhtus pärast kahe teise tagaotsitava venemeelse saadiku Aleksandr Nesterovski ja Irina Lozovani kadumist. „Tegevusi tehakse kriminaalasja raames,” ütles Starinski. Märgitakse, et Hutsulit kahtlustatakse nüüd Moldovas keelatud venemeelse partei „Shor” ebaseaduslikus rahastamises. Uurimise andmetel importis Hutsul aastatel 2019–2022 selles parteis sekretärina töötades Moldovasse süstemaatiliselt venemaalt organiseeritud kuritegeliku grupeeringult saadud raha. 2024. aastal kohtus Hutsul Moskvas ka putiniga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
