Sõja ülevaade: 1120. päev – Ukraina on „menüüs”, saheedid ründavad
Avaldatud: 19 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. märts 2025:
saheedid ründavad ikka. Edenemiseta polnud ka Ukraina omad.
1. Saheedid tabasid üht haiglat.
2. Üks naftabaas ikka põlema läks.
3. Kursk: pisu vene pool Ukrainas edenes ja mingi proov siiski Belgorodi suunal oli.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks Ukraina taandumine kirja läks.
6. Siversk: väike vene poole samm edasi oli.
7. Bahmut: siingi sai vene pool sammu edasi.
8. Donetsk: Ukraina edenes.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin lubas Trumpile peatada rünnakud Ukraina energiarajatiste vastu 30 päevaks.
12. putin rääkis oligarhidele majanduse jahtumise ohust.
13. vene riigiduumas hoiatati venelasi madala sündimuse tõttu maksutõusude eest.
14. Lühiuudised
Ei näe põhjust muutmaks reitingut +ettevaatlikult optimistlik.
Ukrainal ei ole praegu tuntavat relvapuudust, kuid õhutõrjet tuleb tugevdada. President Volodõmõr Zelenski ütles seda kohtumisel ajakirjanikega. „Üldiselt ei ole tõsist relvapuudust. Tänapäeval on probleeme FPV droonidega, on veel mõned probleemid. Aga suurtükiväe, osade miinide, süsteemide jms osas me katame (vajadused) ikkagi. Ja ausalt öeldes me suurendame neid,” ütles president.
18. märtsil hakkasid venemaa propagandaallikad ja sõjakorrespondendid levitama teavet Ukraina vägede väidetava uue pealetungi kohta – seekord Belgorodi oblastis. Desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andrei Kovalenko eitas seda. Njah, oli kaadreid, mille kohta väidetakse, et Ukraina väed sisenevad Belgorodi oblastisse, kuid seda pole veel kinnitatud ega geograafilist asukohta kindlaks tehtud. Blogides ringi tuulaes siiski miskit leidis: Demidovka lähedal Belgorodi oblastisse rünnanud Ukraina väed ~10-20 sõidukiga kandsid kaotusi. Olla nähtud ainult kahte Bradley’d ja Wisentit venemaal, mis on üle piiri vaevalt kilomeetri kaugusel. Kõik kolm ka pihta said. Äkki homme targem.
140 vene poole rünnakut, Kurski sektor 21 ehk tugev surumine jätkus, Harkivi sektor 10 rünnakut ehk siis tuntav rünnakute arvu tõus, Kupjansk-Kreminna 17 ja enim neist lõunasektoris, Siverski suund 2 (tavapärane), Tšassiv Jar 6 ja Toretski kant 21 ehk siis survet jagus mõlemas linnas, Donetski rinne 48 ehk siis tavapärasest küll kõrgem aga mitte rekordilähedanegi. Lõunarinne 5 ehk siis tuntav rahunemine ja Hersoni suunal suht tavapärane 3.
Liugpomme vaid 81 ja neist 33 ikka Kurski sektorisse, sestap mujale tuntavalt vähem. Kaudtuld ikka u 5300 ja kamikaze droone u 2200 ehk siis väike langus. Pisu vähenes ka mitmikraketiheitjate töö (88).
Eilsed vene poole kaotused elavjõus tuntavalt vähenesid, aga uuesti tõusis tankide kaotus ehk siis pigem pisu enam tugevam soomus rünnakutel. Peale suurema osa Kurski ala kaotusest, pole vene poolele ponnistused eriti õnnestunud ja iga saadud ruutkilomeetri hinnalipik on üha kallim ja kasvab kiiremini kui venemaal hinnatõus. Jätkuvalt töötab hästi Ukraina seire ja enamuses siiski droonidega leitud sihtmärgid hävitatakse (sekka siiski ka kaudtuld mürsust rakettideni välja) ja nõnda kõrged selle tõttu on vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotuste number. Kuna vene poole motolaskurbrigaadis on suhtarv u 130 soomukit ja 40 tanki ning versus 36 suurtükki (on ka brigaadi ekvivalenti, kus suurtükke vaid 12) ja 18 GRAD-i ja kui võrrelda kummagi kategooria: soomukid ja tankid versus kaudtuleüksused (suurtükid), siis soomukitest ja tankidest on üksuses u 4,5 korda vähem kaudtuletorusid, aga kaotatakse neid suhtarvuga hoopis 1,8 korda rohkem kui soomust ehk siis king peaks üha enam kaudtule poole pealt pitsitama hakkama. Lisaks muu tagalatoetuselement (õhutõrje, seire, pioneerid, remondistaff, lihtsalt staffi vedu jne), mille number kokku ei anna ka soomukite arvu välja ja neid kaotatakse keskmiselt kolm korda rohkem päevas kui soomukeid ja tanke kokku. Seda on palju ja see peaks hakkama ka suuremat mõju avaldama, sest ees olevate üksuste tagamine on järjest keerulisem, rääkimata hea seire ja kaudtuletoetuse kvaliteedi langusest. Kipub arvama, et neid võimekamaid seireseadmeid enam paljudesse rindelõikudesse vene poolel enam ei jagu, suurtükid peavad rindest üha kaugemalt laskma ja sestap ulatuvad vaid Ukraina eesmiste possadeni+ kiirus selle teostamisel, et mitte saada ise tabatud, halvendab oluliselt löögi täpsust. Ah, jäin jahuma…
1. Ööl vastu 19. märtsi korraldas venemaa kamikaze-droonidega massiivse rünnaku, mis tabas tsiviiltaristut mitmes Ukraina piirkonnas. Eelkõige registreeriti otsetabamus Sumõ haiglale ja lööke korraldati Donetski oblasti linnades. Sellest teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Presidendi sõnul märgati Ukraina öises taevas umbes 40 vene ründedrooni, millest osa jõudis sihtmärgini. „Kahjuks on tabamusi ja eriti tsiviilinfrastruktuurile. Shahedi otsetabamus Sumõ haiglale, löögid Donetski oblasti linnadele, löögidroonid on praegu Kiievi oblasti, Žõtomõri oblasti, Sumõ oblasti, Tšernihivi oblasti, Poltaava oblasti, Harkivi oblasti, Tšervohradi oblasti ja Kirpropatõrovi oblasti taevas. Just need venemaa öised rünnakud hävitavad meie energia, infrastruktuuri ja ukrainlaste normaalse elu. Ja tõsiasi, et see öö ei olnud erand, näitab, et peame rahu nimel jätkama venemaa survestamist.”
Zelenski märkis, et kremli selline tegevus on vastus rahvusvahelistele rahualgatustele ja näitab venemaa soovimatust sõda lõpetada. „putin lükkas täna sisuliselt tagasi täieliku relvarahu ettepaneku,” rõhutas Zelenski. President kutsus rahvusvahelist üldsust üles vastama venemaa pommirünnakutele uute sanktsioonide, sõjalise abi suurendamise ja Ukrainale tugevamate julgeolekugarantiidega. „Ainult tsiviilinfrastruktuuri rünnakute reaalne lõpetamine venemaa poolt kui tõend soovist see sõda lõpetada võib rahu lähemale tuua,” rõhutas president.
Täiendavalt: Donetski oblastis Kramatorskis ja Slavjanskis plahvatused. Kohalikud teatasid, et Slavjanskis katkes elekter. Kramatorskis müristasid avalikkuse teatel plahvatused kell 21.20. Esialgsed tabamused leidsid aset väljaspool linna, ütles Kramatorski MVA juht Aleksandr Gontšarenko.
vene sõjaväelased ründasid täna hommikul droonidega raudtee energiasüsteemi Dnipropetrovski oblastis: puhkes tulekahju, seal on pingevaba lõigud.
2. Pärast õhtust venemaa rünnakute lainet Ukraina infrastruktuurile teatasid Vene allikad, et Ukraina ründedroonid tabasid edukalt Rosnefti kütusehoidlat Krasnodaris.
3. Kurski kohta Zelenski: „Ukraina sõjaväelased jäävad Kurskisse ja jäävad sinna nii kauaks, kuni see operatsioon on vajalik.” Jätkuvalt on osade blogikanalite kaartidel jäänud osa Kurski oblastist halliks alaks ning hetkel pole see ka eriti enam muutunud, sestap võimalik, et seal pisu enam Ukraina üksusi siiski veel toimetab. vene poole edenes jälle sillapeas üle Ukraina piiri Basivka külas lõuna poole. Seni seda soolikana kahes harus paiknevat küla siiski tervena pole seni vene pool oma kontrolli alla saanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks Ukraina taandumine siiski kirja läks.
Tundub, et lõunapoolseimas vene sillapeas üle Zerebetsi jõe on selle loodenurgas metsaribadega ja suure reljeefiga alal end pisu tagasi Ukraina omad tõmbasid. Võimalik põhjus vene tugevam pommisadu ja seejärel tihenenud jalaväe surumine. Homme vast targem. Teid seal pole.
6. Siversk: pisu edenes vene pool Bilohorivka külas ja suutis nihutada oma eesmise possa külast läänes kaugemale.
7. Bahmut: vene jalaväel õnnestus Krõmskest (Toretski linnast kirdes) põhja poole edeneda ja kaevandusse siseneda. Kas nad sinna püsima jäävad, eip oska öelda. Seni lainetab Toretskis tugevalt.
8. Donetsk: üks muutus Ukraina kasuks.
Ukraina üllatas oma tugeva vasturünnakuga sektori kagunurgas Kostantõnopili asula vabastamiseks ja suutis vene üksused sealt välja lüüa ning asub see asula tänase seisuga vähemalt hallis alas. vene droonilöökide järgi siiski kuskil seal eesmisi Ukraina possasid on.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin toetas telefonivestluses USA presidendi Donald Trumpiga ettepanekut peatada 30 päevaks rünnakud Ukraina ja venemaa energiataristu vastu. kreml teatas sellest. putin on väejuhatusele vastavad korraldused juba andnud. „Hea tahte žestina” nõustus Moskva andma Kiievile üle 23 raskelt haavatud Ukraina sõjaväelast ja korraldama vangide vahetuse valemi „175 175 vastu” järgi.
Üheks aruteluteemaks oli olukord Kurski oblastis. putin kinnitas, et venemaa, võttes arvesse Trumpi üleskutset päästa Ukraina sõdurite elusid, kes Ameerika presidendi sõnul on selles piirkonnas ümbritsetud, on valmis „juhinduma humanitaarsetest kaalutlustest”. putin teatas, et allaandmise korral tagatakse Ukraina kaitseväelastele elu ja inimväärne kohtlemine.
Lisaks rõhutas venemaa president oma pühendumust leida viise konflikti rahumeelseks lahendamiseks ning väljendas valmisolekut teha koostööd Ameerika poolega, et uurida üksikasjalikult võimalikke lahendusi. Samas peab leping tema sõnul olema kõikehõlmav, pikaajaline ja arvestama „venemaa õigustatud huve” julgeoleku vallas. Mõlemad liidrid väljendasid ka vastastikust huvi vene-Ameerika suhete normaliseerimiseks, märkis kreml.
Valge Maja kinnitas Trumpi ja putini vahel saavutatud kokkulepet ajutiselt peatada rünnakud energiataristu vastu. Lisaks teatas Washington „tehniliste läbirääkimiste” alustamisest Mustal merel sõlmitava mereväe vaherahu küsimuses, aga ka võimalikust täielikust relvarahust. Nagu Ameerika administratsioon selgitas, algavad need läbirääkimised Lähis-Idas kohe.
Washington märkis ka, et mõlemad juhid peavad venemaa ja USA kahepoolsete suhete parandamise väljavaadet äärmiselt oluliseks. Avalduses rõhutati, et Moskva ja Washingtoni lähenemine „avab laialdasi majanduslikke võimalusi” ja aitab kaasa „ülemaailmsele geopoliitilisele stabiilsusele pärast rahu saavutamist”.
Trump ja putin arutasid ka strateegiliste relvade leviku piiramise küsimusi ning leppisid kokku, et teevad selle eesmärgi saavutamiseks koostööd teiste riikidega. „Kaks liidrit jagavad seisukohta, et Iraan ei tohiks kunagi olla võimeline Iisraeli hävitama,” lisas Valge Maja.
Njah, eilses telesaates ütles Rainer Saks hästi, et kui ühe energiataristu on juba hävitatud, siis selline lubadus (mitte pommitada üksteise energiataristut) on vaid kremlile soodne. Lisaks on stardipakkude taga hunnik suurt raha, kes kõik tahaks tormata jälle venemaale äri tegema. Kujutab ette, kui tähtsa näoga nüüd Trump Valges Majas ringi käib, et milline tegija ta on sellise suht sisutühja saavutuse peale…
Kohe peale telefonikõnet teatas kreml, et nõuab sõja eskaleerumise vältimiseks välismaise sõjalise abi ja luureandmise peatamist Ukrainale. Eks ikka selleks, et edukamalt edasi tungida ja pommitada…
12. venemaa valitsus ja keskpank peavad töötama „peenelt”, et vältida venemaa majanduse „kokkuvarisemist”. Seda ütles putin teisipäeval venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil esinedes. Pöördudes venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu liikmete poole, mille juhatusse kuuluvad venemaa Forbesi nimekirja kantud miljardärid, hoiatas putin, et sõjale seatud majanduse jahtumine on vältimatu.
Eelmisel aastal kasvas venemaa SKT Rosstati andmetel 4,1% ja 2023-2024 kumulatiivne kogusumma enam kui 8% – viimase 14 aasta rekord. Kuid juba tänavu prognoosib majandusarengu ministeerium kasvu aeglustumist ligi poole võrra – 2-2,5%-ni ja keskpank – 1-2%-ni eesmärgist kaks korda kõrgema inflatsiooniga (7-8% 4% asemel).
putini sõnul tuleb praegustes tingimustes tegutseda „väga ettevaatlikult”, et majandus ei jahtuks üle „nagu krüokambris”. „Peame tagama, et ei oleks kokkuvarisemist ega liigset külmumist. See on delikaatne asi, aga ma loodan, et see läheb korda,” vahendab Interfax presidendi sõnu. Kui putin väidab jätkuvalt avalikult, et majandus on stabiilne ja räägib suurejoonelisi plaane, siis tegelikkuses on president üha enam mures võimaliku majanduskriisi pärast, ütlesid kremlile lähedal seisvad allikad jaanuaris Reutersile.
Suurendanud sõjaliste kulutuste osa NSV Liidu ajast maksimumini, kulutasid venemaa võimud kolme aastaga relvade tootmiseks ja rindele värvatud lepinguliste sõdurite raha jagamiseks üle 20 triljoni rubla (200 miljardi euro). See tekitas rahapakkumise mulli, mille sarnast pole riik näinud 2000. aastatest saadik ja seejärel inflatsiooni tõusu, mida keskpank püüdis ohjeldada, tõstes baasintressimäära kõrgeimale tasemele enam kui kahe aastakümne jooksul – 21%. Samal ajal lähenevad eelarvereservid ammendumisele: kolme aasta jooksul kogunenud eelarvepuudujääk on küündinud 10 triljoni rublani (100 miljardi euroni) ning selle katteks on valitsus kulutanud kaks kolmandikku Rahvahooldusfondis olevatest vahenditest.
Ühe Reutersi allika sõnul näeb putin majanduses „tõeliselt suuri probleeme”, kuna keskpanga kõrge intressimäär avaldab survet tsiviiltööstusele ja tekitab ettevõtete pankrotiohtu. Valitsusele lähedase analüütilise keskuse Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) hinnangul on iga viies töötleva tööstuse ettevõte nüüd sunnitud maksma kaks kolmandikku oma maksueelsest kasumist võlateeninduseks ning „majanduse investeerimistehnoloogilises tuumas olevad ettevõtted on sattunud majanduse kõige raskemasse olukorda”.
Söeettevõtted on juba vajanud riigilt erakorralist abi, kuna on silmitsi ekspordi järsu langusega, saanud üle 80 miljardi rubla puhaskahju, asunud kaevandusi sulgema ja sattunud massiliste pankrottide ohtu. Järgmisena on kavas toetada metallurgiatehaseid, mis on samuti sanktsioonide tõttu eksporditurud kaotanud ja hakanud tootmist kärpima.
Juba praegu on ilmne, et 2025. aasta on majanduse jaoks „rihma pingutamise aasta”, ütles varem T-Investmentsi ökonomist Sofia Donetsk. Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi kohaselt aeglustub majanduskasv ligi kolm korda, 1,5%-ni. Mõnel pool võib majandus minna isegi miinusesse, ei välista Donetsk.
13. venemaa võimud peavad tõstma venemaa pensionide makse ja kindlustusmakseid, kui sündimuse olukord riigis ei parane, ütles riigiduuma töö-, sotsiaalpoliitika ja veteraniasjade komisjoni liige Svetlana Bessarab. „Venemaal on täna ligikaudu 42,8 miljonit pensionäri 75 miljonist tööealisest inimesest. Suhe on ligikaudu 1:1,7. Kui suhe on 1:1, muutub pensionäride toetamine väga keeruliseks,” ütles Bessarab Gazeta,Ru-le.
Saadik meenutas, et praegu kulub töötavate venelaste palgast 22% pensionile. „Kui tööjõudu jääb vähemaks, tähendab see, et riigil on vaja kuskilt leida raha pensionäride ülalpidamiseks. See tähendab, et peame kärpima. Kas suurendada sissemakseid ja makse või vähendada pensione,” märkis Bessarab. Ta lisas, et venemaal oleks parem demograafiat parandada.
venemaa võimud olid varem kasutusele võtnud astmelise üksikisiku tulumaksu (PIT) skaala, mis hakkas kehtima 2025. aastal. Kodanike maksimaalne maksumäär on tõusnud 22%-ni – nii peavad maksma need, kes teenivad üle 50 miljoni rubla (500 tuhat eurot) aastas. Inimestele, kelle sissetulek on 2,4–5 miljonit rubla aastas (200 tuhandelt rublalt kuus, so 2000 eurot) tõusis üksikisiku tulumaks 15% -ni. Samuti kehtestati 18% (kasum alates 5 miljonist rublast aastas) ja 20% (alates 20 miljonist rublast) määrad. Need muutused puudutasid kõiki peale sõjaveteranide ja vaeste lasterikaste perede. Rahandusministeerium eeldab, et 2025. aastal laekub eelarvesüsteemi üksikisiku tulumaksust täiendavalt 533 miljardit rubla, 2030. aastaks aga 3,1 triljonit.
Samal ajal on venemaal kõige tõsisem demograafiline kriis pärast NSV Liidu lagunemist. 2024. aastal vähenes vastsündinute koguarv Rosstati andmetel üheksandat aastat järjest ja langes 1,222 miljonini – see on madalaim väärtus alates 1999. aastast. Kui võtta arvesse, et 1990. aastatel Tšetšeenia ja hiljem annekteeritud Krimmi statistikasse ei kuulunud, siis võrreldava territooriumi kohta on sündimus minimaalselt üle 200 aasta, märkis demograaf Aleksei Rakša.
Rosstati andmetel langes summaarne sündimuskordaja (keskmine laste arv naise kohta) 2025. aasta jaanuari seisuga 1,399-ni, mis on viimase 18 aasta madalaim väärtus. Samal ajal seadis putin, kes kutsus venelasi üles taaselustama keskaegseid traditsioone ja saama 8 last, ülesandeks tõsta 2030. aastaks summaarne sündimuskordaja 1,6-ni ja 2036. aastaks 1,8-ni. Viimane näitaja on kõrgeim pärast nõukogude aja lõppu. Strateegia raames kavatsevad võimud tugevdada perekonna ja abielu institutsiooni, samuti propageerida „traditsioonilisi pereväärtusi”: plaanitakse tuua paljulapseliste perede kujutised reklaami- ja meediasisusse ning kehtestada riiklikud autasud paljude lapselastega vanavanematele.
14. Lühiuudised
Raadio Liberty (selle üks osa on ka „Ameerika Hääl”) kaebas Trumpi administratsiooni rahastamise peatamise pärast kohtusse.
Saksa Bildi ajakirjanik Paul Ronzheimer teatas, et intervjueeris endist Ukraina presidenti Petro Porošenkot, milles ta kritiseeris Volodõmõr Zelenskit, öeldes, et tema meeskond juhib riiki diktatuuri ja rikub õigusriigi põhimõtteid. Samuti kutsus Porošenko ajakirjaniku sõnul üles radikaalselt muutma Ukraina sõjalist strateegiat, rõhutades, et Kiiev peab ründeoperatsioonidest loobuma ja asuma kaitsele. Ronzheimer lubas peagi kogu intervjuu avaldada.
Elon Muski elektriautode ettevõtte Tesla aktsia langes 6,6%, samas kui tema Hiina konkurendi aktsia saavutas kõigi aegade kõrgeima taseme pärast seda, kui BYD tutvustas ülikiire laadimisvõimalusega elektrisõidukit. Sellest kirjutab Bloomberg.
Saksamaa võib reedeks, 21. märtsiks heaks kiita täiendava 3 miljardi euro suuruse abi Ukrainale. Seda väitis CDU partei juht ja riigi tõenäoline tulevane kantsler Friedrich Merz, edastab DPA.
RealClearDefense teatab, et USA väed uputasid Iraani luurelaeva Zagros (SIGINT) ja Iisrael andis laiaulatuslikud löögid Hamasi sihtmärkide vastu Gaza sektoris.
„Uskuge mind, Ukraina on menüüs, mitte läbirääkimiste laua taga,” ütles sõjaväeanalüütik Michael Clarke Sky Newsile. „Diplomaatilistes ringkondades on vana ütlus: „Kui sa ei ole laua taga, oled sa menüüs.” Ja uskuge mind, Ukraina on menüüs.”
Hiina on valmis osalema Ukraina sõjajärgses ülesehitustöös, ütles Hiina rahvusvahelise arengukoostöö agentuuri pressiesindaja Li Min.
Hiina Xi Jinping on nördinud Hongkongi ettevõtte otsusest müüa Panama kanali sadamad USA juhitavale kontsernile. Peking oli kavatsenud kasutada sadamaid läbirääkimistel Washingtoniga läbirääkimiste elemendina. – WSJ
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
