Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. märts 2025:

pisu Siverski suunas ja lõunarinde lääne osas vene pool edasi sai ning tuntav Ukraina võitlejate frustratsioon praeguse Valge Maja juhtkonna suunal ning venemaa jätkab suundumust jõuda järele Põhja-Koreale, neil ju nii tore „demokraatia” mudel…

1. Muutusteta sajus…

2. Eilsest päevast uut infot vähe.

3. Kursk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud, hetkel veel suunda Sumõ suunaks ümber ei nimeta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta ja kuidagi peaga nagu vastu müüri…

6. Siversk: keskmises sektoris on pisu hallis alas oma eesmisi possasid mõne päeva jooksul suutnud vene pool lääne suunas lükata.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: ikka muutusteta.

9. Lõunarinne: sai kinnitust, et sektori lääne osas on vene poole edenemist pisu jagunud aga mitte nii palju, kui vene pool kiitleb olevat.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa ametivõimud valmistuvad kaoseks, kui „SVO veteranid” naasevad koju.

12. Tšeljabinski oblastis on madalate palkade ja suure töökoormuse tõttu hakanud arstid massiliselt töölt lahkuma.

13. Gazpromi kahjum ületas triljoni rubla aastas.

14. Kõik venelased paigutatakse riigi elektroonilise valve alla.

15. Kindral, kes lubas putinile sõja kohta tõtt rääkida, naasis eeluurimisvanglasse-

16. putin lubab osadel USA fondidel enne läbirääkimisi Trumpiga venemaal külmutatud väärtpaberitest väljuda.

17. ELi riigid ja Ukraina esitasid kaebuse ÜRO-le venemaa sekkumise pärast satelliitide töösse.

18. Lühiuudised

Ajaleht Kyiv Independent veetis kaks nädalat Donetski oblastis rindejoone Pokrovski ja Kurahove sektoris, vesteldes jalaväe- ja suurtükiväeülemate, meedikute ning nüüd venemaa tulejoonele tulevate tsiviilisikutega. Sealt sõnum: eskaleeruva geopoliitilise tsirkuse keskel väidavad korra ja kaose vahel võitlevad Ukraina sõdurid, et ainus viis venemaa peatamiseks jääb lahinguväljale.

New York Times: Isegi kui mõrvatud Ukraina sõjavangide arv kasvab, teatab Washington, et loobub venemaa sõjakuritegude uurimisest Ukrainas.

155 vene poole rünnakut ehk siis jätkub rünnakute arvu tõus. Kurski sektoris 18 ehk siis viimaste päevade surve pole alanenud. Harkivi sektoris 1, Kupjansk-Kreminna 19 (keskmine tase), Siverski suund 3 ehk siis ülepäevane rünnakute arvu tõus-langus jätkus. Tuntav tõus uuesti Tšassiv Jari sektoris (7) ja Toretskis lausa 25 aga need enamasti väikeste jalaväegruppide omad alates mõnest soldatist kuni jaoni. Donetski suund 58 ehk tasapisi ronib rünnakute arv kõrgemale ning lõunarindel 12, neist enamus Velika Novosilka kandis. Hersoni kandis 1.

Liugpomme 139 ja neist 42 ikka Kurski sektoris (hetkel kahe vahel, kas see tiheda Ukraina vägede paiknemise ja tõusnud liikumiskoridori kasutuse tiheduse tõttu suurendamaks Ukraina kaotusi või eeltöötlus edasiseks pealetungiks). Kaudtuld peaaegu 5800 ehk siis keskmisest pisu kõrgem ja kamikazedroone u 2500. Pisu on tõusnud mitmikraketiheitjate töö (145), mis annab aimu kõrgema juhtkonna (vähemalt kindralite) soovist rinnet enam töödelda ja seda ikka edenemise soovi pärast.

vene poole jalaväelaste kaotuste arvu tuntav tõus annab märku, et surve veelgi tõuseb. Soomukite kaotused ka keskmiselt kõrged ning meeldivalt palju saab tabamusi nii kaudtulestaff kui muu tagalatoetuselement. Jätkuvalt arvamusel, et paljudes olulistes rindelõikudes, kus vene pool surub, on hea nii Ukraina lähimaa seire kui kogu sealse vene liikumiskoridori töötlus.

+ettevaatlikult optimistlik! USA suunal seni veel mitte…

1. venemaa droonid tabasid Dnipropetrovski oblastis Dnipro rajoonis asuvat infrastruktuurirajatist, põhjustades ulatusliku tulekahju, teatas piirkondlik administratsioon. Ohvritest pole seni teatatud. Piiri ja rindelähedus hullus sajus ja kohati miskit keemiat ka alla saadetakse.

2. Ilmusid pildid Ukraina droonirünnaku tulemustest Mulino väljaõppekeskusele venemaal Nižni Novgorodi oblastis. Löök toimus 15. märtsil ja vähemalt üks suur õppehoone on puruks ja mitmel osalisi purustusi.

Krasnaja Jaruga asulas (Belgorodi oblastis) ründasid Ukraina UAV-d alajaama. Kohal teatatakse tugevast tulekahjust.

3. Kursk: „Kyiv Postis” ilmunud Chuck Pfarreri loost väljavõte: Ukraina komandörid, kellelt rööviti suur pilt, olid sunnitud võitlema pimedana. Ja nende mehed surid iga Washingtoni poolt neile peale sunnitud eksimuse pärast.

Eile küll muutusi rindejoones ei tuvastanud aga on võimalik, et peab selle sektori ümber nimetama Sumõ suunaks. Eks näis. Hetkel liigub kõlakaid, et osa üksusi juba siit suunalt mujale viiakse nii vene kui Ukraina poolel. Seni jätkab vene pool nii rünnakuid üle Ukraina piiri oleva sillapea laiendamiseks kui võtab järjest punkte Kurski oblastis tagasi oma kontrolli alla.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: jätkuvalt see rinne peab, kuigi vene poole väga erilaadset survet jagub. Siin sektoris on vene poole ülekaal vist u 1.5-le või 1:7-le ja nagu peaks suuremaks surveks jaguma. Kas mõjutab protsessi oskamatus suuremaid väeüksusi korraga jooksvalt juhtida ja üritataksegi iga väegrupp eraldi väikeste gruppidega ja seda kõrval üksustega koordineerimata, et saavutada suurem efekt suuremal alal või siinse suuna kehv seire (osaliselt põhjuseks ka siinne künklik maastik ja tihti okaspuudega mets) ning puudulik Ukraina droonide maha surumise võimekus koos taevas domineeriva Ukraina droonivõrguga ei lasegi piisavalt vabalt toimetada…

Jätkuvalt üritatakse ka laiendada oma sillapäid aga enam pole see õnnestunud. Kipub arvama, et osaliselt võib-olla on Ukraina isegi lasknud neil lõpuks olla, sest nende väikeste alade mõjutamine ülevalt alla on kordades lihtsam, lisaks nii sinna suunas liikuvad üksused kui tagalatoetus on lihtsamalt leitav (kitsas koridor).

6. Siversk: hetkel pisu kõhklev, kas sektori keskosas sai vene pool pisu edasi Siverski suunas Verhnokamjanske juures. Enamus asulat Ukraina kontrolli all aga siin suunal alanud ülepäevane surve koos lisandunud õhudessantnikega on hakanud vist pisu seisu muserdama ning kandvad põllud lasevad ka soomusel ümber asula asuvatel põldudel toimetada. Küll peaks olema siin suunal mitmekordne Ukraina kaitseliin, sestap veel väga ei muretse. Kipub arvama, et osa vene eesmiste possade nihutamisi tuleb tänu liugpommidele, mis ees oleva ala „puhastab”.

7. Bahmut: jätkuvalt on tihe vastastikune tegevus Toretski linnas, kus ikka jooksvat seisu eip tea keegi vist. Mõne video järgi kipub arvama, et purunenud hoonetes mõni soldat võib-olla aga possaks seda siiski ei pea, sest eip tea nad tihti, kuhu suunas peaks relva keerama… olukord nii segane nagu linnalahingus ikka.

8. Donetsk: rindejoon muutusteta. Tegelikult on see väga hea uudis, et senine pisu tõusnud vene poole konveier siiski pole suutnud edusamme jätkata. Võimalik, et vene pool toob edu jätkamiseks ära Kurski suunalt oma parimad drooni ja seire üksused…

Kogu konflikti vältel on vene väed kasutanud keemilisi sõjaaineid, sealhulgas CS, CN ja lämmatavaid aineid. Nüüd kasutavad nad neid Pokrovskis.

9. Lõunarinne: sai kinnitust, et sektori lääne osas on vene poole edenemist pisu jagunud aga mitte nii palju, kui vene pool kiitleb olevat.

Berdjanski suund: muutusteta.

Tokmaki ja Melitopoli suund (väljavõte ajakirjandusest jooksva seisu kohta): vene armee Ukrainas on alustanud pealetungi Zaporižja piirkonnas, mille kreml liitis 2022. aastal venemaa koosseisu, kuigi väed kontrollivad vaid veidi enam kui 70% selle territooriumist.

Esmaspäeval, 17. märtsil teatas venemaa kaitseministeerium piirkonnakeskusest 43 km kaugusel asuva Stepovoje küla vallutamisest. Rünnakuoperatsioonid Zaporižja suunal algasid märtsi alguses, kui vene rühmitus sai abiväge, kirjutab Ukraina OSINT projekt DeepState. Tema sõnul üritavad hetkel vene väed Pjatihhatkile (njah, küla oli juba nädalaid enamuses vene poole kontrolli all) ja Malje Štšerbakile tormi tungida ning viimati nimetatud asulas on neil õnnestunud jalad alla võtta.

Z-kanal kinnitab edusamme Štšerbaki ja Malõje Štšerbaki piirkonnas. vene sõjakorrespondent juri podoljaka väidab, et mõlemad asulad on juba läinud venemaa kontrolli alla. Tema sõnul õnnestus läbi murda Ukraina relvajõudude esimene kaitseliin 10 km laiusele ja 5 km sügavusele. „Sellele aitas kaasa ka asjaolu, et päev varem viis vaenlane rinde muude osade probleemide tõttu osa oma reservidest siit üle,” kirjutab podoljaka.

„Edasise edu korral selles piirkonnas võivad Orehhovost läänes asuvad kõrgused sattuda venemaa relvajõudude kontrolli alla. Ja see omakorda avab uusi tegutsemisvõimalusi Novoandreevka, Malaja Tokmatška või isegi Gulyaipole piirkonnas,” märgib vene sõjablogikanal rybar.

Praegu asuvad vene väed Zaporižjast umbes 25 km kaugusel ja Ukraina kaitsel puudub sügavus, et võimalikku pealetungi tõhusalt ohjeldada, kirjutavad Ameerika Sõjauuringute Instituudi eksperdid. Sama olukord on nende hinnangul ka Harkivi rindel ja Donbassi võtmelinnade läheduses, mis võivad vene armee pealetungile asumisel olla otseses ohus.

10. Herson: muutusteta. Puudub ka info, mis sai Ukraina SOF-i üritustest Dnipro jõe idakaldal.

11. Washingtoni, Moskva ja Kiievi läbirääkimiste alguse taustal rahumeelse lahenduse üle Ukrainas valmistuvad venemaa võimud sõjategevuse lõpu rasketeks tagajärgedeks. Üks peamisi väljakutseid on sadade tuhandete meeste naasmine rindelt, kellest paljud seisavad silmitsi traumajärgse stressihäirega (PTSD) ja raskustega kohaneda tsiviileluga. Nagu märkis väljaanne Faridaily, mis rääkis „SVO kangelaste” rehabiliteerimisega seotud isikutega, ootavad venemaa ametnikud tõsiseid sotsiaalseid probleeme, sealhulgas alkoholi ja narkootikumide massilist tarbimist, aga ka vägivalla kasvu. Lisaks muutub teravaks probleem kvalifitseeritud spetsialistide nappuse pärast sõjaveteranide rehabilitatsiooni ja karjäärinõustamise alal.

Föderaalvalitsuse allikas ütleb, et süsteem tuleb praegu toime rindelt naasvate inimeste vooluga, kuid massiline demobiliseerimine võib viia selle kokkuvarisemiseni: „Kui tuhanded inimesed korraga rindelt tagasi tulevad, ei pruugi süsteem sellele vastu pidada.” Ta rõhutab, et PTSD-ga endiste sõjaväelaste rehabiliteerimiseks pole vaja ainult psühholooge, vaid kõrgelt spetsialiseerunud spetsialiste, keda venemaal on katastroofiliselt vähe. Mõned ülikoolid on juba käivitanud programmid üliõpilaste ümberõppeks, kuid selle lähenemisviisi tõhusus on küsitav. „Seal on noored naisüliõpilased. Kas sa arvad, et vigastatud vanem sõdur kuulab neid? “Muidugi mitte,” kommenteerib tööministeeriumi ametnik. Lisaks puudub riigis piisav arv spetsialiseeritud rehabilitatsioonikeskusi.

Väljaande allikate sõnul saab üheks suurimaks raskuseks probleemi ulatuse teadvustamine riigi tasandil. Võimud propageerivad endiselt „sõjakangelaste” mainet ja nende probleemide avameelne arutelu võib seda kuvandit õõnestada.

„Esimene aasta pärast sõda on massilise joomise aasta,” väidab tööministeeriumi allikas. Tema sõnul ei suuda juba praegu paljud raskete vigastuste, põrutuste ja amputatsioonidega naasnud „veteranid” tsiviileluga kohaneda, eriti maapiirkondades, kus sotsiaalseks integratsiooniks on vähem võimalusi. Sageli kasutavad nad alkoholi kui ainsat võimalust meeleheitega toime tulla. Teine valitsusallikas märgib, et „veteranid” naasevad sügava pahameele tundega ühiskonna vastu. „Ma olen kangelane, ma võitlesin teie eest ja teie olete tagumised rotid ja pask,” rääkis ta sõjaväe meeleolu kohta.

Samuti tekitab muret Ukraina invasioonis osalejate kohanemise rahaline aspekt. Paljud neist said oma teenuse eest suuri makseid – lepingu alusel miljoneid rublasid. Naastes ei ole nad tõenäoliselt nõus töötama madalapalgalistel töökohtadel. Valitsusele lähedase mõttekoja allikas märgib, et stabiilse sissetulekuta ja tõsiste psühholoogiliste probleemidega endised sõjaväelased võivad kuritegevuse poole pöörduda. Oodata on vägivalla hoogu, eriti piirkondades, kus töökohti pole. Lisaks võivad „veteranid” oma elatustaseme halvenemise tõttu hakata aktiivselt laenu võtma.

Ka tööandjate jaoks on endiste sõjaväelaste palkamine tõsine väljakutse. Seaduse järgi saavad paljud neist staatuse „mittevallandatav”, kuid alkoholiprobleemide ja asotsiaalse käitumise tõttu on nende töövõime küsimärgi all. „Parim variant on maksta neile palka, et nad lihtsalt ei ilmuks tööle,” ütleb tööministeeriumi ametnik.

Võimud mõistavad, et meeste naasmine rindelt saab nende peredele raskeks proovikiviks. Paljud naised ootavad, et see päev on rõõmus sündmus, kuid tegelikkuses võib see muutuda konfliktideks ja vägivallaks: esiteks kannatavad nende pered PTSD-ga „veteranide” käes. Tööministeerium leiab, et meestel kulub tsiviileluga kohanemiseks vähemalt 1–2 aastat. Agentuur ennustab ka planeerimata raseduste arvu kasvu, mis võib viia omamoodi „sõjajärgse beebibuumini”. Siiski ei tasu oodata pärast sõda stabiilset sündimuse kasvu ja uute jõukate perede teket, rõhutab ministeerium.

Eelseisvate probleemide ulatust tunnustatakse kõrgeimal tasemel. putin on määranud oma õetütre annatsivileva, asekaitseministri ja Isamaakaitsjate fondi juhi, isikuks, kes vastutab peamiselt „SVO kangelaste” toetamise eest. „„Veteranid” ei tohiks jääda kodutuks, nagu „afgaanid” 90-ndatel,” ütles tsivileva fondile lähedane allikas võimude meeleolu kohta.

Vahepeal on juba registreeritud endiste sõjaväelaste poolt toime pandud vägivallakuritegude sagenemist. Kohtudokumente ja meediakajastusi uurinud Verstka andmetel tapsid ja sandistasid Ukraina kolme sõjaaasta jooksul rindelt naasnud „SVO kangelased” üle 750 inimese – hukkus 378 inimest, 376 inimest said raskeid eluohtlikke vigastusi.

Kuritegude geograafia hõlmab 80 venemaa piirkonda, sealhulgas annekteeritud Krimmi ja Sevastoopoli, aga ka tunnustamata Lõuna-Osseetiat. Kõige sagedamini ründavad endised sõjaväelased oma sugulasi ja tuttavaid. Enamik neist kuritegudest on olmelist laadi ja seotud alkoholi kuritarvitamisega.

12. Tšeljabinski oblastis Miassi linnas on alates aprilli algusest lahkumisavaldusi kirjutanud koguni 35 kiirabitöötajat, teatab „Tuleviku Tšeljabinsk”. Põhjusteks oli liigne töökoormus, alapersonal, madalad palgad ja juhtkonna toetuse puudumine. Kollektiivses pöördumises rõhutavad arstid, et nad on sunnitud töötama mitmes kohas, kuna nende sissetulek ei kata isegi põhivajadusi. “Me armastame oma ametit ja tahame inimesi aidata, kuid igaühel meist on pere, keda toita. „Me saame elada ainult saadud palgast, kuid mitte elada,” vahendab Telegrami kanal meditsiinitöötajate sõnu.

Tšeljabinski oblastis saab ilma töökogemuseta parameedik umbes 26 tuhat rubla (260 eurot) ja kõrgeima kvalifikatsiooniga spetsialist 35 tuhat rubla (350 eurot). Madala sissetuleku tõttu on paljud sunnitud töötama 1,75 korda päevas või otsima lisasissetulekut. Massiliste koondamiste tagajärjel võib Miass jääda erakorralise arstiabita, hoiatab “Tuleviku Tšeljabinsk”.

Veel 2024. aasta detsembris pöördus üks Miassi parameedikutest kuberner Aleksei Teksleriga kaebusega kriitilise olukorra kohta, kuid muudatusi ei toimunud. Vastupidi, olukord halvenes pärast seda, kui 2025. aasta alguses kaotati ainus spetsialiseerunud psühhiaatriameeskond. Samal ajal toetavad piirkondlikud võimud Ukraina annekteeritud territooriume. Eelkõige saadeti „Tuleviku Tšeljabinski” andmetel Jasinovataja ja Volnovaha linnadesse 13 kiirabiautot ja üle 2200 ühiku meditsiinitehnikat.

venemaa terviseminister mihhail murashko tunnistas veebruaris, et venemaal on puudu 23,2 tuhat arsti ja 63,6 tuhat keskastme arsti. Personalipuuduse taustal töötas tervishoiuministeerium välja seaduseelnõu, mille kohaselt nõutakse meditsiiniülikoolide ja -kõrgkoolide lõpetajatelt saadud tasuta hariduse tasumist.

Nagu Kommersant kirjutas, eeldatakse, et arstid peavad riigi- või erakliinikutes töötama vähemalt kolm aastat, õed ja parameedikud aga vähemalt kaks aastat. Kui noor spetsialist keeldub kohustuslikul koolitusel töötamast, peab ta riigile hüvitama kahekordse koolituse maksumuse. Väljaande arvutuste kohaselt on see summa keskmiselt umbes 2,5 miljonit rubla (25 000 eurot).

13. Ebaõnnestunud katse külmutada Euroopat, mille tulemuseks oli venemaa jaoks olulise gaasituru kaotus, hävitab jätkuvalt Gazpromi. 2024. aasta tulemuste kohaselt sai gaasimonopol esmaspäeval avaldatud venemaa raamatupidamisstandardite (RAS) järgse aruandluse kohaselt puhaskahjumina 1,076 triljonit rubla (10,76 miljardit eurot). Keskmiselt kaotas Gazprom raha: 20,6 miljardi rubla nädalas, 2,94 miljardi rubla päevas või 122 miljonit rubla tunnis (1,2 miljonit eurot). Räägime Gazpromi peakontori ja selle gaasi põhitegevuse tulemustest – need on avalikustatud RAS-i aruandluses, mis ei võta arvesse tütarettevõtteid, sealhulgas naftaäri, LNG ja energiavarasid, ütleb BCS-i analüütik Ronald Smith.

Kuigi Gazpromi kogutulud kasvasid 11% võrra 6,2 triljoni rublani ja gaasitulud 14%, 3,98 triljoni rublani, lõpetas ettevõte aasta 192 miljardi rubla suuruse müügikahjumiga. Ettevõtte tulemusi mõjutas ka tema bilansis sisalduvate tütarettevõtte Gazprom Nefti aktsiate hinnalangus (-852 miljardit rubla), samuti kasumimaksu tõus 25%-ni, mille tõttu kasvasid edasilükkunud maksukohustused (444 miljardi rubla võrra).

Aastal 2023 sai Gazprom esimest korda veerand sajandi jooksul puhaskahjumit rahvusvaheliste standardite (IFRS) järgi – see tähendab kõiki tütarettevõtteid arvesse võttes ja selle suurus – 629 miljardit rubla – sai rekordiks kogu ettevõtte eksisteerimise aja jooksul. Gazpromi eksport on kahanenud 69 miljardi kuupmeetrini, mis on madalaim alates 1985. aastast ja tarned Euroopasse on langenud 28 miljardi kuupmeetrini, mis on madalaim alates 1970. aastate lõpust. Möödunud aastal suutis Gazprom suurendada tarned EL-i 32 miljardi kuupmeetrini, mis on aga ligi 6 korda madalam 2018-19. aasta rekordtasemetest, mil ettevõte pumpas Euroopa riikidesse aastas üle 180 miljardi kuupmeetri.

Kahjude raskuse all on kunagine võimas riiklik korporatsioon, mis plaanib saavutada 1 triljoni dollari suuruse kapitalisatsiooni, sunnitud kulusid kärpima ja varasid maha müüma. Reutersi andmetel kiitis juhatuse esimees Aleksei Miller heaks plaanid kaotada 1500 töökohta Lahta Centeris asuvas peakontoris ning pani noa alla ka ekspordidivisjon, kus 600 töötajast jäi alles vaid paarkümmend töötajat.

Praegu tegelevad nad eelkõige õigusvaidlustega endiste Euroopa klientidega, kes on esitanud Gazpromi vastu rohkem kui 18 miljardi euro eest hagi. Lisaks analüüsib ettevõte võimalust müüa divisjoni 2014. aastal Itaalia palazzo stiilis ehitatud kontor ja muud luksuslikud kinnisvaraobjektid, ütlesid Gazpromile lähedased allikad Reutersile.

14. venemaa loob digitaalse platvormi, mis analüüsib kodanike käitumist Internetis ja loob nende kohta elektroonilisi toimikuid pettustevastase võitluse ettekäändel. Digiarengu ministeerium postitas sellise hanke riigihangete portaali, märkis Sistema. See toimub 2025. aasta aprillist juulini. Eelarvest selleks otstarbeks eraldatavate vahendite suurust ei avalikustata.

Tehniliste kirjelduste kohaselt peab platvorm töötlema kuni 360 miljonit kõnet, kuni 77 miljonit sotsiaalmeedia kasutajat ja kuni 10 miljonit tehingut elektroonilistel kauplemisplatvormidel. Kui vestlus või sõnum tundub kahtlane, blokeeritakse see kohe. Võimalike petturite tuvastamiseks kasutatakse siseministeeriumi, pankade ja internetipakkujate teavet.

Platvorm hakkab tehisintellekti kasutades jälgima venelasi Internetis. Selle saavutamiseks paigaldatakse selle elemendid kõikidesse suhtlusetappidesse – alates telekommunikatsioonioperaatorite võrkudest kuni spetsiaalse mobiilirakenduseni. Muuhulgas suudab see jälgida muude elektrooniliste seadmete programmide, sealhulgas kiirsõnumite ja pangateenuste „käivitusolekut ja aktiivsust”, samuti tuvastada pahatahtlikku ja nuhkvara.

Lähteülesandes on ka kirjas, et platvorm peab „usaldusväärselt määrama kindlaks kodaniku riigi” ja asukoha. Lisaks hõlmab süsteem andmevahetust mobiilioperaatorite, teenusepakkujate, keskpanga, pankade, siseministeeriumi, uurimiskomisjoni, peaprokuratuuri, e-riigi teenustega, sh Gosuslugi (EPGU ja ESIA), samuti terroristide ja äärmuslaste registrit pidava Rosfinmonitoringuga.

Muuhulgas peavad sideoperaatorid platvormile edastama infot kasutaja abonendiseadme SIM-kaardi või IMEI muutmise kohta ning Gosuslugi annab teavet kodanike parooli muutmise taotluste, kontaktandmete (meili- ja telefoniaadresside) ning mitmekordsete ebaõnnestunud portaali sisselogimiskatsete kohta.

Kogu selle teabe põhjal koostatakse elektrooniline toimik mitte ainult kurjategijate, vaid ka nende ohvrite, sealhulgas potentsiaalsete ohvrite kohta. Kriteeriumiks võib olla juhuslik kokkupuude petturiga või isikuandmete lekkimine. Nii saab profiili luua igale venemaa kodanikule. Keskpanga andmetel puutus 2024. aastal petturitega kokku iga kolmas riigi elanik ning veebis lekkinud kirjete arv ületas 700 miljoni piiri.

„Sisuliselt loob ja seadustab riik nuhkprogrammi, mida saab kasutada mis tahes eesmärgil,” nentis küberjulgeolekuekspert Aleksandr Litrejev. Ta märkis, et kõik alates sõnast „Navalnõi” kuni sõja kriitikani võib tunduda kahtlane ja sel viisil pakuvad julgeolekujõud endale tõendusbaasi kriminaalasjade fabritseerimiseks.

Internetikaitseühingu tegevdirektor Mihhail Klimarev usub, et platvorm on otsene löök VPN-teenustele ja sisule, mida võimud ei kontrolli, kuna peaaegu iga rakendust võib pidada nuhkvaraks. „Seal on VPN – see on juba kahtlane. Instagram on sama, see edastab andmeid Ameerikasse ja on üldiselt „äärmuslane”,” selgitas Klimarev. Samuti hoiatas ta, et kogutud toimikud võivad kergesti sattuda samade petturite kätte, muutes nende töö lihtsamaks.

Siseministeeriumi andmetel helistavad petturid venelastele iga päev kuni 15 miljonit kõnet ning nende tegevusest tulenev kahju ulatub 200 miljardi rublani (2,16 miljardi dollarini) aastas.

15. Pettuses ja ametivõltsimises süüdistatud 58. armee endine ülem kindralmajor ivan popov viidi koduarestist üle eeluurimisvanglasse, kirjutab Kommersant. Seda nõudis sõjaväeprokurör. Tema sõnul vestles ametnik oma väidetava kaasosalise, ärimees sergei moisejeviga kohtumaja trepil suitsupausi ajal, hoolimata asjaolust, et see oli keelatud. Kohtumise käigus vaadati CCTV kaamerate salvestisi. Selle tulemusena asus kohus prokuratuuri poolele ja karmistas popovi ennetavat meedet.

Kindrali advokaat Sergei Buinovski pidas otsust ebaseaduslikuks. Tema hinnangul ei saanud neid videosalvestisi tõendina kasutada, kuna nende menetluslikku staatust ei olnud kindlaks tehtud. Lisaks ei kaasnenud pilti heli. „Oli selge, et mõlemad olid kohtu lähedal, kuid kas nad rääkisid, ja mis kõige tähtsam, millest, jäi selgusetuks,” märkis Buinovski. Prokuröri argumente, mis viitasid sellele, et süüdistatavad võiksid kohtus oma seisukohta kooskõlastada, nimetas ta vastuvõetamatuks, meenutades, et moisejev oli juba ülestunnistuse andnud ja kindral lükkas kõik süüdistused tagasi. See tähendab, et neil polnud milleski kokku leppida. Advokaat kaebas kohtu otsuse edasi.

popov vahistati 2024. aasta mais ja talle esitati süüdistus suures ulatuses kelmuses (kriminaalkoodeksi artikli 159 4. osa). Algselt saadeti ta eeluurimisvanglasse, kuid viidi seejärel koduaresti. Uurijate väitel varastas ja müüs ta üle 1700 tonni valtsmetalli, mille võimud ostsid kindlustuste ehitamiseks Zaporižja suunal, mida kaitses 58. armee. Kahju hinnati 105 miljonile rublale. Hiljem esitati popovile süüdistus ametivõltsimises summas 1 miljon, millega rikuti riigi huve (Kriminaalkoodeksi artikkel 292). Esimese süüdistuse alusel ähvardab kindralit kuni 10-aastane vangistus, teise süüdistuse alusel kuni neli aastat.

Samas avastati uurimiskomisjoni taotletud ekspertiisi tulemusena, et popovi suhtes kriminaalasja algatamise aluseks olnud dokumentidel olev allkiri on võltsitud. Advokaat juhtis tähelepanu tõendite võltsimisele. Uurimine aga tõdes, et väidetavalt sundis popov osa oma alluvaid enda eest allkirja andma, et endalt kahtlusi kõrvale juhtida.

2023. aasta juulis eemaldati kindral 58. armee juhtimisest pärast aruannet relvajõudude probleemidest, mille ta esitas oma ülemustele ja kavatses putinile näidata. Wagneri PMC-ga seotud kanal Gray Zone teatas, et ohvitser astus konflikti peastaabi ülema valeri gerassimoviga, kes süüdistas teda paanikaõhutamises ja väljapressimises. popov ise kinnitas seda teavet, nimetamata nimesid. Kindral märkis, et temast saadi lahti, kuna ta nimetas asju õigete nimedega ja keeldus valetamast.

Olukorraga kursis olev allikas rääkis„Novaja Gazetale.Evropa”-le, et just gerassimov algatas popovi vastu kohtuasja, kuna ta soovis kaitseminister sergei šoigu tagasiastumist ära kasutades leida viisi jultunud kindraliga tegelemiseks. Anonüümseks jääda soovinud vene ohvitser ütles väljaandele, et paljud sõdurid jumaldasid popovi, nimetades teda „legendaarseks Spartakiks”, ega uskunud tema vastu esitatud süüdistusi. „Ta kohtles tavasõdureid äärmise hoolega, austas ohvitsere, kuid ei andnud neile puhkust. Selline teenija kuningale, isa sõduritel. Noh, ma ütlesin ülemustele kõik otse näkku, ilma kahemõttelisuseta,” märkis allikas. Ka Z-kanal „kaks majorit” kinnitas, et kindralil oli sõjaväelaste seas suur autoriteet „pädeva juhina”, kes „alati oma alluvate eest seisis”.

16. 18. märtsil toimuva telefonikõne eelõhtul putini ja Donald Trumpi vahel, et arutada relvarahu Ukrainas, andis putin ootamatult välja määruse, mis lubab mitmel USA investoril müüa venemaa väärtpabereid. Pärast venemaa välisvaluutareservide blokeerimist andis putin välja määruse, millega blokeeris ebasõbralikest riikidest pärit investoritele kuuluvad väärtpaberid erikontodel, millelt ei saa neid müüa ega konverteerida ning millelt ei saa raha välismaale üle kanda ning 2022. aasta augustis keelustas neil ilma tema loata energiafirmade ja pankade aktsiaid müüa. Ametivõimud nimetasid neid kontosid vahetusfondiks ja olid valmis arutama vahendite väljavõtmist sealt ainult siis, kui reservid on külmutamata.

putin andis loa väärtpaberite müümiseks viiele Ameerika ettevõttele, neist ühe Euroopa tütarettevõttele ja Suurbritannia ettevõttele, millest tuntuim on kuulsale investorile Mark Mobiusele kuuluv Franklin Templeton. Ta töötas venemaal 20 aastat, kuid 2015. aastal, pärast Krimmi annekteerimist, lahkus venemaalt. venemaa väärtpaberid võisid olla teistes fondides. Kõik dekreedis loetletud ettevõtted saavad müüa oma aktsiad Ameerika 683 Capital Partnersile. See on Ari Zweimani asutatud väga salajane ettevõte, mis haldab rohkem kui 1,6 miljardi dollari suuruse vara ja avalikustamata sularahaga riskifonde.

Ostetavate väärtpaberitega on lubatud tehinguid teha kahel ettevõttel: Cepheus-2 ja Modern Real Estate Funds. Viimase lõi Sberbank 2020. aastal, kuid müüs 2023. aastal oma juhtide struktuuridele. Nüüd haldab see umbes 20 kinnist investeerimisfondi (ZPIF), kuid putini dekreedis mainitakse ainult ühte: „Moodne rubla”. See on mõeldud kvalifitseeritud investoritele ja selle kohta teavet ei avalikustata. Fond moodustati 2022. aasta detsembri lõpus, samal ajal registreeris keskpank Cepheus-2 võlakirjade emissiooni 17 miljardi rubla eest. – need on mõeldud ka kvalifitseeritud investoritele ja on paigutatud suletud märkimise teel. „Cepheus 2” kuulub fondi „Cepheus”, mida juhib „Moodsate kinnisvarafondide” kommertsjuht Ruslan Nadrov.

„Moodne rubla” sisaldas suure tõenäosusega Euroopas külmutatud välisväärtpabereid. Päev pärast fondi loomist hinnati fondi nõudmisel ostetud õiguste väärtust, et nõuda raha depoopankadele Euroclear ja Clearstream välismaiste väärtpaberite eest laekumata maksete tõttu. Nende maksumus ulatus umbes 7 miljardi rublani.

venemaa võimud on juba ammu teinud ettepaneku vahetada venemaa väärtpaberitesse külmutatud välisinvesteeringud läänes blokeeritud venemaa investorite väärtpaberite vastu – 2022. aastal hindas keskpank nende suuruseks 5,7 triljonit rubla, millest ligikaudu 20% kuulus erainvestoritele. putin andis keskpanga ja rahandusministeeriumi ettepanekul välja määruse, mis lubas väikeste – kuni 100 tuhande rubla – summade vahetamist – selle all vahetati varasid 35 miljardi rubla väärtuses. Kuid asi ei edenenud, kuigi venemaa tegi ettepanekuid.

putini ja Trumpi esimese telefonikõne eel vabastas venemaa ootamatult vahi alt ameeriklase Mark Vogeli, kes mõisteti 14 aastaks vangi narkosmugeldamise eest pärast seda, kui temalt Šeremetjevos marihuaanat leiti. Ja järgmisel päeval vabastati Ameerika Ühendriikides asuvast vanglast venelane aleksandr vinnik, keda süüdistati BTC-e börsi kaudu 4 miljardi dollari pesemises.

Mõned lääne investorid soovivad venemaaga seotud varadega hästi teenida: see on riskantne, kuid edu korral võib see tuua tohutut kasumit. Ameerika ärimees Stephen Lynch, kes töötas 20 aastat venemaal, sealhulgas ostis kokku amortiseerunud varasid, sooviks osta gaasitoru Nord Stream 2. venemaa väärtpaberite ostmine on täiesti stiilis „agressiivsed investorid, kes tahavad teenida raha geopoliitilise stabiliseerimisega,” ütleb T-Investmentsi peaanalüütik Kirill Komarov.

Kuid lubades lääne investoritel müüa venemaa väärtpabereid, oleks võinud noteeringud kokku kukkuda, mistõttu Moskva börsindeks langes putini dekreedi uudise peale 1%, kuid taastus peagi enamuse kukkumisest. „Tegelikult kantakse raha ühest külmutatud taskust teise külmutatud taskusse, kus venemaa juriidilised isikud saavad hiljem lunastada,” selgitab investeerimispankur Jevgeni Kogan.

17. Kaheksa Euroopa riiki esitasid 17. märtsil ÜRO-le alluvale Rahvusvahelisele Telekommunikatsiooniliidule (ITU) kaebuse venemaa korduva sekkumise kohta Euroopa satelliitsidesse, nõudes nende tegevuste lõpetamist. Sellest kirjutas Hollandi avalik-õiguslik ringhääling NOS, teatab „European Pravda”. NOS-i andmetel on kaebusele alla kirjutanud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Soome, Prantsusmaa ja Holland, kaebust toetavad veel 17 EL-i liikmesriiki ja Ühendkuningriik.

Kaebus on viimane samm Euroopa riikide ja venemaa vahelises konfliktis satelliidisignaali segamise pärast. Mitmed Euroopa riigid on viimase aasta jooksul teatanud häiretest kahe peamise Euroopa satelliiditeenuse pakkuja Eutelsati ja SES-i töös. Euroopas osutavad nad raadio- ja televisiooni sideteenuseid, samuti lennundusnavigatsiooni. Kõige märgatavam rike leidis aset 2024. aasta kevadel. Siis ilmus venemaa sõjapropaganda ootamatult kahel korral Hollandis ja teistes Euroopa riikides BabyTV-s.

Uurimine näitas, et häirete allikaks olid venemaa poolt okupeeritud Krimm ja Kaliningradi oblast.Varasemates kirjades ÜRO-le eitas venemaa igasugust seotust satelliidi talitlushäiretega. Eelmisel aastal selgus, et USA avalikustas, et Moskva arendab maalähedasel orbiidil paigutamiseks tuumarelvi, mis võib kujutada ohtu USA satelliitidele.

18. Lühiuudised

Zelenski kinnitas, et Ukraina on edukalt katsetanud 3000 km ulatusega kaugmaa drooni.

EL-i välisministrid pole veel kokku leppinud 40 miljardi euro suuruses abipaketis Ukrainale, kuid loodavad peagi edusamme teha, ütles EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas. Slovakkia peaminister Robert Fico ütles, et tema riik ei osale Ukrainas ühelgi sõjalisel missioonil ega eralda Kiievile ühtegi senti sõjaliseks abiks.

Leedu prokuröri sõnul korraldasid 2024. aasta mais Vilniuse ja Varssavi kaubanduskeskustele suunatud süütamisrünnakud venemaa luureteenistused. Poola peaminister Tusk kinnitab seda. Uurimisel selgus, et Vilniuses IKEA kaupluse süüdanud kahtlusalune sai koostööks 10 000 eurot ja kasutatud BMW.

USA välisminister Rubio helistas Ungari välisministrile Szijjártóle, kutsudes teda taganema EL-i venemaa-vastaste sanktsioonide vetostamisest. Pärast üleskutset Ungari leebus ja hääletas venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamise poolt veel kuueks kuuks.

Hiina Taiwani asjade büroo ütles, et Hiina sõjaväeõppused Taiwani lähedal 17. märtsil olid karistused Taiwani presidendi Lai Ching-teh’i jätkuva separatistliku propaganda eest. Sellest teatab Reuters. „Kui Lai administratsioon otsustab provotseerida ja tulega mängida, viib see ainult enda hävinguni,” seisis avalduses. 17. märtsil teatas Taiwani kaitseministeerium, et Hiina viis ühe päeva jooksul kaks korda läbi sõjalisi õppusi, et testida oma õhujõudude lahinguvalmidust. See saatis Taiwani lähistele piirkondadesse 54 sõjaväelennukit, sealhulgas J-10 reaktiivlennukid ja droonid. Nelikümmend kaks lennukit ületasid Taiwani väina keskjoone, mis on kahe poole vaheline mitteametlik puhver. Taiwan saatis vastuseks jälgima õhu- ja mereväe.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised