Sõja ülevaade: 1118. päev – Kurski suunal liigub vene pool Ukrainasse sisse
Avaldatud: 17 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. märts 2025:
vene poolel idarindel ei taha kohe kuidagi edenemine õnnestuda aga Kurski suunal soov jätkata edenemist Ukrainasse kaugemale sisse näib toimuvat ning Hersoni sektoris aktiveerus Ukraina SOF + ettevaatlikult optimistlik.
1. Eip sadu otsa saa, ikka iseloomustab vene poole tegevust kui orkilaadset…
2. Uus laine nii venemaa kui okupeeritud Krimmi kohal.
3. Kursk: vene pool jätkab hallis alas kontrolli võtmist ja surub piiriüleses sillapeas edasi.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis lainetab.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: 200m edasi vene pool Velika Novosilka kandis sai ja paar varasemat muutust mujal.
10. Herson: muutusteta.
11. Xi Jinping keeldus Hiina ja EL-i diplomaatiliste suhete 50. aastapäeva tähistamise tippkohtumisel osalemast.
12. venemaa sõnul võib rahuleping hõlmata „relvastamata vaatlejaid” Ukrainas.
13. Ukraina relvajõudude peastaabil uus ülem.
14. Rumeenia Ukraina-vastase partei S.O.S. juht Diana Sosoache kirjutas venemaa liidrile vladimir putinile kirja.
15. Lühiuudised
Vahelduseks eriti Valge Maja juhtkonna kannapöördeid ei edasta, eks mõistlikum on seda ajapuuduses vähem teha, on segadusse ajavat infot vähem ja jääb enam aega muuks…
Ülemjuhataja Sõrski sõnul kaotas venemaa sel aastal juba 100 000 sõdurit.
Ukraina on valmis rindejoone külmutama, kuid ei loovuta venemaale uut territooriumi. Kiiev on seadnud läbirääkimisteks oma „punased jooned”: ei mingeid täiendavaid territoriaalseid järeleandmisi, Ukraina laste ja tsiviilisikute tagasitoomine venemaa vangistusest ning rahvusvahelised julgeolekugarantiid relvarahu rikkumiste korral.
112 vene poole rünnakut. Number ei näita rünnakute tugevust, vaid tihedust. Eilne erisus oli, et tanke neis rohkem jagus. Kurski sektoris 14 rünnakut ehk siis vene pool surub edasi, Harkivi sektoris suht tavaline surve (5), Kupjansk-Kreminna 21 ehk keksmisest pisu kõrgem ja tõusu näitas põhjasektor ja langust lõunasektor, Siverski suund 3 ehk tagasi madalal tasemel, Tšassiv Jar 3 ja Toretski sektor ikka tihedalt (14), Donetski rinne 31 ehk siis ei suudeta kõrget tempot siiski hoida, lõunarinne 12, mis viimase nädala keskmine ning Hersoni sektoris 0, eks nad hädas tõusnud Ukraina survega.
Liugpomme 135 ja vaid 18 neist Kurski suunale ehk siis jagus neid palju teistesse sektoritesse. 5800 kaudtulelööki on kõrge tase (5000 on tavaline) ning langust ei näita ka kamikaze droonide kasutamine (üle 2500).
vene poole kaotuste järgi on näha, et tanke oluliselt rohkem rünnakutesse lisandus, aga abi polnud eriti sellestki. Jätkuvalt on keskmisest kõrgemal nii kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi kaotuste number. Oluliselt langes operatiiv-taktukalise tasandi droonide tabamine aga põhjuseks võib-olla kohatine saabunud sademete laine, mida ka täna osades piirkondades jagub ja tuleb seda kas vihma või lörtsina.
Jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik, millele lisandub juurde üks + ehk siis nüüd ühe plussiga ettevaatlikult optimistlik.
1. Zelenski sõnul saatis venemaa eelmisel nädalal Ukrainale üle 1020 drooni (pikamaa), üle 10 raketi ja 1360 õhupommi. Tabatud piirkonnad: Tšernihiv, Herson, Donetsk, Harkiv, Dnipro, Odessa, Poltaava, Kiiev, Mõkolaiv, Zaporižja ja Sumõ.
Täna südaöö paiku ilmus teade õhutõrjeoperatsioonidest vaenlase droonide vastu Kiievi piirkonnas. Hiljem sai teatavaks õhutõrje töö pealinnas. Kestis see kolm tundi.
Sumõ kant on seni hullus sajus ja egas päevagi mööda ei lähe, kui kohalikud elanikud surma ei saa.
Rinde ja piiri lähedus ikka sajus.
2. Pühapäeva õhtul teatas venemaa Ukraina droonide massilisest rünnakust mitmele piirkonnale. venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistati kella 18.20-19.00 venemaa piirkondade kohal alla 29 Ukraina drooni. Hiljem lisati, et Kurski, Orjoli ja Brjanski piirkondade kohal tulistati alla 15 drooni. venemaa kaitseministeerium teatas ka, et kell 20.25–22.20 hävitas õhutõrje 6 Ukraina UAV-d Volgogradi, Rostovi ja Tuula oblastite kohal.
Samal ajal teatas Kurski oblasti juhi kohusetäitja Aleksandr Hinštein, et õhutõrjejõud hävitasid Kurski oblastis Železnogorski kohal 27 drooni ning põles bussijaama katus. Tema sõnul avastati Ukraina UAV-drooni plahvatamata osa Kurski oblastis asuva Vagonmaši tehase territooriumilt.
Samal ajal on Nižni Novgorodi lennujaam kasutusele võtnud plaani „Vaip”, kirjutab kohalik meedia. Nižni Novgorodi oblastis – droonide oht. Tškalovi lennujaamas kehtestatud piirangute tõttu on hilinenud kaks lendu: Nižni Novgorod – Taškent ja Nižni Novgorod – Tšeljabinsk. Lisaks suunati lend Sharm el-Sheikhist asenduslennuväljale.
Kohalik meedia teatab ka droonidest, mis lendavad Rjazani suunas.
Tambovis on välja kuulutatud ka droonirünnaku oht.
UAV-hoiatus on välja kuulutatud ka Krasnodari oblastis ja Kubanis.
Hommikuks oli teada: 17. märtsi öösel ründasid droonid venemaad veel kord, eelkõige rünnati Krasnodari oblastis asuvat Jeiskit ja Astrahani piirkonda. Seda teatavad vene propagandistid ja kohalik kuberner. vene propagandistid kirjutasid kohalikele elanikele viidates 16. märtsi hilisõhtul, et droonid ründasid Jeiskit – linna kohal ja Aasovi mere vetes toimus umbes 10 plahvatust. Droonid lendasid esialgu sõjaväelennuvälja poole. Mitmes piirkonnas pani heli käima autosignalisatsioonid ja õhutõrjesüsteemid.
Krasnodari krai kuberner ei kirjutanud rünnakust midagi. Hommikul õnnitles ta Kubani elamu- ja kommunaalteenuste töötajaid puhkuse puhul.
Astrahani piirkonna kuberner Igor Babuškin teatas, et öösel toimus järjekordne ulatuslik droonirünnak piirkonnas asuvatele rajatistele, eelkõige kütuse- ja energiakompleksile. Süttis tulekahju, kuid Babuškin seostab seda venemaa võimudele traditsiooniliselt „rusudega”. Üks inimene viidi haiglasse.
16. märtsi õhtul kirjutas venemaa kaitseministeerium väidetavalt alla lastud Ukraina droonidest, kuid Krasnodari kraist ega Astrahani oblastist ei räägitud.
Ukraina Kaitsevägi andis Brjanski oblastis löögi vene eriväeüksuse „Ahmat” isikkoosseisu puhkepaika, teatas luure peadirektoraat. Agentuur avaldas raadio pealtkuulamise, mis kinnitas venemaa kaotusi. Luure peadirektoraadi teatel viidi löök läbi Brjanski oblastis Novje Jurkovitši küla lähedal, mis asub vene-Ukraina piiri vahetus läheduses ja Valgevenest mitte kaugel.
Eile päeval teatati plahvatustest ja tulekahjudest okupeeritud Simferoopolis Marino rajoonis. Pealtnägijad teatavad valjudest plahvatustest ja tohutust suitsust ülikooli lähedal. Kohapeal oli kiirabi.
3. Kursk: vene pool jätkab hallis alal kontrolli võtmist ning eile heisati lipp päris Ukraina piiri lähistel Gujevos. Hallis alas toimub hetkel väikeste sammudega vene poole edenemine, siis kipub arvama, et seal võib veel toimetada Ukraina SOF, lisaks Ukraina rajatud miiniväljad ja liikumiskoridoride tihe töötlus avaldab mõju. Küll on vene pool tõstnud üle Ukraina piiri ulatuvas sillapeas oma survet ja surub Basivka küla kandis järjest lõuna poole.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina väike rünnak Nadija ja Novojehorivka lähedal Svatove suunas, mis siiski muutusi rindejoones ei toonud. Jätkuvalt suudab Ukraina hoida rinnet vaatamata väga tugevale vene poole survele. Hetkel pisu kratsib pead, kuidas suutis piki eesmist kaitsekraavi liini pidi Ukraina seal asunud vahemaadega paiknevad 23 vene soldatit likvideerida. Kas kobarmoon ja droonid koostöös?
6. Siversk: muutusteta. Kui taktikaliselt tähtis Bilohorivka küla kõrgustiku serval on seni vene poole kontrolli alla, siis sealt lõuna pool asuv karjäär ja kõrge aheraine küngas siiski Ukraina kontrolli all.
7. Bahmut: Toretskis lainetab.
Tšassiv Jaris pole viimase nädala jooksul vene õhudessantvägede rünnakut neile edu toonud. Proovivad nii vaid jalaväega kui BMD (soomuk) abil. Ju neilegi tugevam käsk antud, et kaua tavalisi soldateid lootusetut ülesannet täitma saadate.
Toretski linnas on hakanud kummagi poole possad kiirelt vahetuma ja jooksvat seisu linnas teavad vist umbes vaid seal olevad üksused. Vähemalt kõiguvad need siin ja seal edasi-tagasi.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: paar varasemat väiksemat muudatust.
Berdjanski suund: üks paarisaja meetrine edenemine ning sellega nihutati oma eesmisi possasid ühes metsaribas põldude vahel Velika Novosilkas loodes edasi.
Tokmaki suund: viimase nädala jooksul on paaris punktis suutnud vene pool tänu oma SOF-i toimetamisele hõivata mõned uued possad hallis alas Robotinest põhjas.
Melitopoli suund: siingi on vene pool suutnud hõivata viimase nädala jooksul vähemalt kaks uut eesmist possat hallis alas Kamjanskest lõunapool.
10. Herson: muutusteta. Seni pole vene pool suutnud likvideerida Ukraina sillapead Antonovski silla juures Dnipro jõe idakaldal. Põhitegevus toimub jätkuvalt jõe deltas asuvatel saartel ja Ukraina SOF alustas rünnakuid Dnipro jõe idakaldal ja soov tundub olevat ära lõigata Kinburni säär
11. Hiina president Xi Jinping keeldus kutsest külastada Brüsselit, et osaleda tippkohtumisel, millega tähistatakse riigi ja Euroopa Liidu diplomaatiliste suhete sõlmimise 50. aastapäeva. Selle asemel osaleb üritusel Riiginõukogu peaminister Li Qiang, vahendab Financial Times, viidates kahele teadlikule allikale. Tippkohtumine toimub tavaliselt vaheldumisi Brüsselis ja Pekingis. Hiina territooriumil osaleb selles traditsiooniliselt Xi Jinping. Kui ürituse korraldab EL, saadab EL oma juhi. Euroopa kogukond lootis aga, et Xi lendab aastapäevaga seoses isiklikult Brüsselisse. Kuigi läbirääkimised osapoolte vahel käivad, kinnitas selline keeldumine väljaande allikate sõnul EL-i seisukohta, et Peking ei kavatse USA presidendi Donald Trumpi mitmepoolse maailmakorra vastu suunatud rünnakute taustal oma sõnu koostöövajadusest konkreetsete sammudega toetada. „Suhted on külmunud,” ütles kõrge EL-i diplomaat. – See on toonimuutus, mitte sisuliselt. Nende poliitika ei muutu ja sama kehtib ka meie kohta.
Pinged EL-i ja Hiina vahel on kasvanud pärast venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Brüssel süüdistas Hiinat kremli toetamises ja seejärel kehtestas tollimaksud Hiina elektriautode impordile. EL-i ametnikud ütlevad, et Peking, millel oli 2024. aastal 304,5 miljardi euro suurune kaubavahetuse ülejääk blokiga, ei püüa seda lõhet tasakaalustada, kärpides oma tööstuse subsiidiume ja alandades välisettevõtete ees seisvaid tõkkeid.
Hiina eriesindaja Euroopa asjades Lu Shaye ütles, et riik on alati EL-iga „rahu, sõpruse, koostöö ja vastastikuse kasu pooldaja”. Tema sõnul ei ole see kunagi muutunud ja vastupidiselt USA praegusele poliitikale Euroopa suhtes tundub Hiina poliitika veelgi ettenägelikum, õiglasem ja mõistlikum.
Eelmisel aastal tekitas Lu Euroopas furoori, kui seadis kahtluse alla Krimmi Ukrainale kuulumise ning endiste liiduvabariikide Läti, Eesti ja Leedu suveräänsuse. Mõned kommentaatorid pidasid tema määramist juhtima Hiina diplomaatilisi suhteid Euroopaga Pekingi seisukoha karmistamiseks. Samal ajal ei loobu Hiina teise EL-i diplomaadi sõnul oma katsetest Euroopat „võluda” ja „isegi ütles, et ootab teda (Ukraina teemal) läbirääkimiste laua taga”. „Samuti kuulen vähem juttu EL-i ja Hiina vahelistest kaubanduspingetest. Need on endiselt olemas, kuid neile pööratakse vähem tähelepanu,” lisas allikas. ELi kaubandusjuht Maros Sefcovic kavatseb Hiinat külastada selle kuu lõpus.
12. venemaa välisministeerium teatas, et „rahuleping võib ette näha relvastamata vaatlejate viibimise Ukrainas, tsiviilmissioonina”, mis jälgib lepingu tingimuste ja garantiide täitmist. Sellest teatas vene Föderatsiooni asevälisminister aleksandr gruško intervjuus venemaa propagandaväljaandele TASS Izvestija. Nagu TASS märgib, võib grushko sõnul „rahuleping ette näha relvastamata vaatlejate viibimise Ukrainas, tsiviilmissiooni, mis jälgib lepingu üksikute aspektide täitmist või garantiimehhanisme”.
gruško: „Kui me räägime Ukraina konflikti rahumeelsest lahendamisest, siis loomulikult on sellel ka väline piirjoon. Nõuame, et osa sellest lepingust saaks malmist julgeolekugarantiid.” grushko märkis, et ainult nende moodustamise kaudu on väidetavalt võimalik saavutada Ukrainas kestev rahu ja üldiselt tugevdada piirkondlikku julgeolekut. Lisaks lisas vene ametnik, et osa garantiidest peaks olema Ukraina neutraalne staatus ja NATO riikide keeldumine teda alliansi liikmena vastu võtmast.
venemaa välisminister sergei lavrov ütles, et Euroopa vägede võimalik paigutamine Ukrainasse tähendaks NATO ametlikku ja otsest osalust konfliktis. Väärib märkimist, et venemaa Föderatsioon on juba 3 aastat kuulutanud, et väidetavalt võitleb „lääne” ja NATO-ga.
Nüüd on Ukraina partnerid asunud arutama rahuvalvejõudude võimalikku paigutamist Ukrainasse. Samasuguseid avaldusi tegid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Türgi esindajad.
Loodan, et selline puru silma ajamine ei peta ära siiski lääne riigijuhte aga ka valijaid. kreml mängib jätkuvalt pisarsilmset terroristi, kelle sõnumid on suunatud nii välismaa kui venemaa enda suunas. Muideks, et putin pole miskit uut veel üldse palju öelnud ja seegi nende taktika. Käib endast parem fooni loomine ja ära ei tohi unustada, et kremli peaeesmärgid on seni täitmata ja kahjuks ei näe veel põhjuseid, miks nad juba peaks sellest loobuma. Karm küll aga vaherahu annab pigem rohkem eduvõimalusi venemaale oma üksuste uueks ümberrühmitamiseks, põhjus uueks pealetungiks tekitatakse ja algab uus surumine. Ahjaa, kui relvadega ei saa, siis tehakse seda poliitiliselt…
13. President Volodõmõr Zelenski nimetas Ukraina relvajõudude peastaabi uue ülema Andri Gnatovi ülesandeks nii Ukraina vägede lahingukogemuse kasutamist operatsioonide planeerimisel kui ka korpuse süsteemi aktiivsemat arendamist.
Presidendi õhtukõnest: „Täna tegin Ukraina relvajõududes kaadrimuudatusi. Koos ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ja kaitseminister Rustem Umeroviga tegime kindlaks, et uueks peastaabi ülemaks saab Andri Gnatov – võitleja. Tema ülesandeks on just suurem lahingukogemus, meie brigaadide kogemus operatsioonide – kaitse- ja ründetegevuse planeerimisel, aga ka korpusesüsteemi aktiivsem arendamine. Kõik, mida meie brigaadid on sõjast õppinud, tuleb juba planeerimistasandil 100% ellu viia.”
14. Rumeenia Ukraina-vastase partei S.O.S. juht Diana Sosoache kirjutas venemaa liidrile vladimir putinile kirja, kus kurtis keeldumise üle registreerida teda Rumeenia presidendikandidaadiks ja teatas, et soovib „tagasi saada” väidetavalt Ukrainale kuuluvad Rumeenia alad. Sellest kirjutab European Pravda.
Sosoache kirja põhjuseks putinile oli Rumeenia keskvalimiskomisjoni otsus keelata tal teist korda põhiseadusevastaste avalduste tõttu presidendivalimistel osalemine. Vihkamist toetav poliitik usub, et tegelikult on see seotud tema korduvate üleskutsega luua venemaaga „head suhted” ning Rumeenias on tegelikult kehtestatud „tõeline diktatuur”. „Ukraina hoiab meil ebaseaduslikult Rumeenia alasid ebaõiglase Ribbentropi-Molotovi pakti tõttu, mis hukka mõisteti ja seetõttu on meil õigus kaitsta rumeenlasi nendel aladel, mida tahame tagastada.” Sellega seoses palub ta, et tema nõudmist võetaks arvesse „Ukraina rahu üle peetavatel läbirääkimistel”.
Diana Shoshoake on tuntud oma arvukate skandaalsete avalduste ja tegude poolest. Ta saadeti välja Euroopa Parlamendi istungilt, kus ta karjus teisele parlamendiliikmele, skandeeris „Jumalasse me usume” ja hoidis käes ikooni. Ta eristus ka kõnega fiktiivsetest faktidest „miljoni rumeenlase” kohta Ukrainas, kellel „ei ole lubatud rääkida ega palvetada”.
15. Lühiuudised
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei ole välistanud täiendavate Mirage 2000 hävitajate saatmist Ukrainasse, sealhulgas neid opereerivatest kolmandatest riikidest.
Macron: Euroopa valmistub Ukrainas toimuvaks päevaks. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik viivad lõpule plaani paigutada „paar tuhat sõdurit riigi kohta” sellistes võtmepiirkondades nagu Kiiev, Odessa ja Lviv väljaõppeks ja pikaajaliseks toetuseks. venemaa heakskiitu pole vaja – Ukraina on suveräänne.
„Tahte koalitsioon” valmistab Ukraina jaoks ette enam kui 10 000 sõdurist koosnevat rahuvalvejõudu, mida toetab 35 riiki. Ühendkuningriigi peaminister Starmer: „Maailm vajab praegu tegutsemist.” Sõjaväejuhid kohtuvad sel nädalal Londonis, et plaanid lõplikult kokku leppida.
Pärast USA rünnakuid huthidele kinnitab IRGC juht, kartes, et järgmine on Iraan: „Jeemenlased on iseseisev riik… Ansarullah teeb ise oma strateegilised otsused ja Iraanil pole nende poliitikas mingit rolli.” Njah, Iraan tarnib relvi ning käitab andureid ja raketisüsteeme, mis võimaldavad hutidel Punasel merel kaubalaevandust röövida.
Kindral Ben Hodges on olnud üks kõige informeeritumaid ja ettenägelikumaid Ukraina sõja kommenteerijaid. Ta teab, et Ukraina tulevik peab põhinema tugeval ja vastupidaval kaitsel.
Süüria kaitseministeerium teatab, et koordineerib Liibanoni armeega piiriturvalisust, kuna suurtükivägi sihib Hezbollah positsioone Kirde-Liibanoni Baalbek-Hermeli kubermangu ja Lääne-Süüria Homsi kubermangu vahelise piiri lähedal. Lisaks teatab kaitseministeerium, et pärast tänast ulatuslikku eskaleerumist ja Hezbollah tungimist Süüria territooriumile suunatakse piirkonda sõjalisi abivägesid, kuna lahingud eskaleeruvad.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
