Sõja ülevaade: 1114. päev – uus droonilaine venemaal
Avaldatud: 13 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. märts 2025:
pingeline otsimine ühtki eilset rindejoone muutust ei tuvastanud, küll tuli vene poolelt kõlakat, et mitmes sektoris algas Ukraina vasturünnak.
1. Pommi ja droonisadu jätkus.
2. Uus laine venemaa kohal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: eile muutusteta, aga üks varasem parandus.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml ootab putini ja Trumpi kohtumist aprillis-mais.
12. putin külastas Kurski piirkonda esimest korda pärast Ukraina relvajõudude sissetungi.
13. Moskva lähedalt leiti asepeaminister manturovi VIP-krüpt.
14. Bloomberg: putin nõuab relvatarnete peatamist Ukrainale relvarahu tagamiseks.
15. „Sõda ja kange alkohol.” Rosstat teatas venemaa oodatava eluea rekordilisest langusest pärast pandeemiat.
16. Reuters : venemaa on esitanud USA-le oma nõudmised lõpetamaks sõda Ukrainas.
17. Lühiuudised
Rahu Ukrainas enne 2026. aastat on võimatu, – Washington Post. Euroopa luureraport paljastab venemaa „rahu” tingimused, mis on koostatud enne USA-venemaa läbirääkimisi Riyadhis: Trumpi 100-päevane rahuplaan on ebareaalne, sõda ei lõpe enne 2026. aastat, okupeeritud alasid tuleb tunnustada, Ukraina peab NATO-st loobuma, Kiievi valitsus peab muutuma, venemaa nõuab puhvertsooni ja demilitariseeritud tsooni.
venemaa sõjaväeblogijate väidete kohaselt on Ukraina väed alustanud pealetungi mitmel rindel, sealhulgas Kupjanskis, Svatoves, Toretskis ja Pokrovskis. Lisaks väidetakse, et Ukraina merejalaväelased võivad varsti püüda vallutada mitut saart Dnipro jõe deltas. Ühtki uut rindejoone muutust veel ei tuvastanud.
138 vene poole rünnakut ehk siis üleeilsega võrreldes suur langus aga siiski pisu rohkem kui tavaliselt. Esmalt langes Kurski sektoris rünnakute arv (17), Hersoni suunas 2, Kupiansk-Kreminna 15 rünnakut ehk siis siingi langus, Siverski suunal siiski surve langust polnud ja kirja läks 9 rünnakut, Tšassiv Jaris vaid 1 ja Toretski sektoris 19 ehk siis pinget hetkel enim viimases, Donetski rindel saadi konveier tööle, eile küll pisu langes (55), lõunarindel 14 ja Hersoni suunal 0. Kui vaadata vene poole isikkoosseisu ja tehnika kaotuste numbreid, siis kipub arvama, et panustatakse hetkel järjest rohkem väikeste jalaväe gruppidega ründamisele ehk siis rünnakuid jagub aga surve tõusu nendega siiski ei kaasnenud.
150 liugpommi teele saadeti, u 5000 kaudtulelasku (selle numbri juures oleks võinud neid rohkem tabada) ja peaaegu 2300 kamikaze drooni.
1. Täna öösel alustasid venelased ulatuslikku pommitamist Hersoni pihta, üks naine sai surma ja üks mees vigastada. Päris mitmes suures Uraina linnas sarnane seis, lisaks jätkub tihe sadu kogu rinde ja piiriläheduses.
2. venemaa teatas, et väidetavalt ründas 77 drooni 6 venemaa Föderatsiooni piirkonda ning Kaluga oblastis asuvas tehases puhkes tulekahju. venemaa kaitseministeeriumi teatel püüdis nende õhutõrje väidetavalt kinni ja hävitas 12. märtsil kell 20.00 Moskva aja järgi kuni 13. märtsi kella 06.36 77 Ukraina mehitamata õhusõidukit. Väidavad, et õhutõrje hävitas droone väidetavalt järgmistes piirkondades: 30 UAV-d Brjanski oblasti kohal, 6 Kurski ja Voroneži oblasti kohal ning 5 Rostovi ja Belgorodi oblasti kohal.
Lisaks hävitati väidetavalt 25 UAV-drooni Kaluuga oblasti territooriumi kohal, kus kuberneri sõnul puhkes tulekahju ühes ettevõttes, lisaks sama piirkonna teises linnaosas said UAV allakukkumise tagajärjel kannatada sidetorn ja elektriliin.
venemaa avalikkuse teatel ründasid droonid Kaluuga üht tehast.
Krasnodari krais sai tulekahju alguse pärast seda, kui piirkonda külastasid Ukraina droonid. Väidetavalt sai Rostovis pihta ka naftapumpla.
Voroneži piirkond rünnaku all: pärast mehitamata õhusõiduki lööki puhkes infrastruktuurirajatises tulekahju. Video järgi oli leek öös kõrge.
3. Kursk: vene pool tegeleb hetkel nende alade puhastamisega, mis Ukraina maha jättis.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: Muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusega, aga see varasemast.
Berdjanski suund: värskendus kaardil, kus venemaa on saanud Skudne ja Dniproenerhia küla oma kontrolli all. Tõenäoliselt on see juhtunud juba mõnda aega tagasi, kuid alles nüüd sai see kinnitust.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml kaalub mitmeid stsenaariume venemaa ja USA presidentide kohtumise kuupäevadeks aprillis-mais, ütlesid neli praegust ja kaks aruteludega kursis olevat vene ametnikku. Kõik nad nõustusid teema tundlikkuse tõttu rääkima vaid anonüümsuse tingimusel. Kõige tõenäolisemaks kohtumispaigaks jääb Saudi Araabia, kaalumisel on ka teised Lähis-Ida riigid. Moskva soovib kohtumist võimalikult kaugele edasi lükata, et saada Washingtonilt järeleandmisi vastutasuks valmisoleku eest lõpetada sõjategevus Ukrainas. Siiski mõistab kreml ka vajadust „hetke mitte käest lasta”, arvestades Trumpi soovi saavutada kiire relvarahu.
„Üks olemasolevatest esialgsetest stsenaariumidest on kohtumine lihavõttepühade paiku (2025. aastal tähistatakse õigeusu ülestõusmispühi 20. aprillil),” ütles vene diplomaat väljaandele Moscow Times. Seda teavet kinnitas praegune venemaa ametnik. Sel juhul võib kohtumine langeda kokku Trumpi Lähis-Ida reisiga. USA president ütles 7. märtsil, et võib Saudi Araabiat külastada „pooleteise kuu jooksul”, mis vastab ligikaudu aprilli kolmandale nädalale.
„Stsenaariume on ka kohtumise korraldamiseks mais ja isegi juunis. Aga kindlasti mitte hiljem. Et hetke mitte mööda lasta, peaks bossi (nagu venemaa ametnikud putinit sageli kutsuvad) ja Trumpi kohtumine toimuma enne suvepuhkust,” lisas vene diplomaat.
Esialgu võtaks Moskva tippkohtumise ettevalmistamiseks aega 4-5 kuud, et vajalikud dokumendid välja töötada. kreml aga ei näe kohtumise pidamises erilist vajadust, kuna usub, et „kõik läheb hästi” – Ukraina taganeb, kuid olukord sunnib kõnelusi kiirendama. Mõned nõustajad soovitavad üles näidata suuremat kompromissivalmidust, teised aga karmi seisukohta. Lõpliku otsuse teeb putin.
„Kui viivitate liiga kaua, võib Washington kaotada motivatsiooni. USA-s on Valge Maja uue administratsiooni meiega lähenemise vastased juba aktiivsemaks muutunud ja ka eurooplased üritavad Trumpi veenda. Trumpil seisab ees ka veelgi olulisem teema: suhted Hiinaga,” selgitas üks kõnelustele lähedal seisev ametnik.
kremli kompromissivastased leiavad, et venemaa peab esmalt saavutama sõjalise edu – vabastama Kurski oblasti ja „närima ära” okupeeritud Ukraina piirkondade territooriumid kuni nende halduspiirideni. „Igal juhul ei ole ameeriklased meie sõbrad ja püüavad venemaad nõrgestada. Küsimus tuleb lahendada jõuga. Mida rohkem territooriumi me hõivame, seda tugevam on meie positsioon ja seda vastutulelikum on Kiiev,” ütles vene endine diplomaat. Lisaks Ukraina kokkuleppele ja „diplomaatilise sõja” lõpetamisele püüab venemaa kaasata läbirääkimistesse sanktsioonide tühistamist, Ameerika investeeringuid ühisprojektidesse Arktikas ja Siberis, juurdepääsu tehnoloogiale, relvastuskontrolli ja strateegilise stabiilsuse lepinguid.
Trumpi kokkupõrge Zelenskiga Valges Majas 28. veebruaril on tekitanud kremlis muret, ütlesid allikad varem ajalehele Moscow Times. Nende sõnul hakkas venemaa juhtkond kartma, et skandaal võib venemaa ja USA võimaliku mastaapse tehingu rööpast välja lüüa. Meie (venemaa) pakume Trumpile huvi eelkõige kui probleemi – Ukraina sõja – lahendamise võti. Kui see punkt puudub, laguneb kogu päevakord. Milles me siis kokku leppima peaksime? – selgitas üks Moscow Timesi allikaid.
12. putin külastas esimest korda pärast sõjaliste operatsioonide algust Kurski oblastit, vahendavad TASS ja RIA Novosti. venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov teatas varem, et 12. märtsil pidas putin Kurski lähedal ühes komandopunktis nõupidamise, kus kuulas ära peastaabi ülema valeri gerassimovi ettekande. Peagi avaldasid riigiasutused sündmusest videomaterjali.
Kohtumisel märkis president, et prioriteetseks ülesandeks on Kurski oblasti territooriumile kinnistunud vaenlase lõplik lüüasaamine. Ta rõhutas, et piirkond tuleb võimalikult kiiresti täielikult vabastada, ning soovitas kaaluda ka võimalust luua piiri äärde „turvatsoon”. putin avaldas tänu väejuhatusele ja „austatud” üksustele nende sõjaliste operatsioonide eest piirkonnas. Ta nimetas piirkonnas tegutsevaid Ukraina vägesid terroristideks ja rõhutas vajadust vange vastavalt kohelda.
Vaatamata putini korduvatele väljaütlemistele vajadusest Ukraina väed Kurski oblasti territooriumilt täielikult välja tõrjuda, jääb piirkond tänaseni osaliselt Ukraina relvajõudude kontrolli alla. Pealegi pole venemaa president sõjategevuse algusest peale kordagi Kurski piirkonda külastanud. Jaanuari lõpus, pärast mitu kuud kestnud ebaõnnestunud katseid piirkonna üle täielikku kontrolli taastada, aeglustus venemaa vastupealetungi tempo 30 ruutkilomeetrini kuus. Pärast seda kadus putini ametlikest kõnedest Kurski oblasti teema.
13. Moskva piirkonna eliitküla Pirogovo lähedale ehitatakse Püha Jumalaema eestpalve templikompleks koos usaldusisikute VIP-krüpti ja kopteriväljakuga. Projekti kasusaaja on venemaa asepeaminister denis manturov, selgitasid välja Sistema ajakirjanikud. Kompleks asub kuuel hektaril Kljazminskoje veehoidla lähedal. Selles on kaks kirikut: peakirik 400 koguduseliikmele ja ristimiskirik koos fontiga, vaimne ja hariduskeskus, laste mänguväljak ja parkla 90 autole. Ehitus algas juba 2020. aastal. Kuid alles nüüd on selgunud, et peatempli alla kavandati jõukate annetajate matmisvõlvide maa-alune nekropol.
Kompleksi ehitamisel osalenud töövõtja ütles, et tellijaks oli Manturov. Selleks palgati arhitekt Andrei Anissimov. Viimase annet hindas isiklikult putin. Anissimov oli seotud vähemalt kolme temaga seotud projektiga, sealhulgas Valdai residentsi lähedal asuva kloostri taastamisega, kus president abiellus väidetavalt võimleja Alina Kabajevaga. 2022. aastal võttis arhitekt aga sõna Ukraina invasiooni vastu ja lahkus venemaalt.
Manturovi palvel võeti eeskujuks Tšehhis Karlovy Varys asuv vene Õigeusu Kiriku Peeter-Pauli kirik. Kõik ülejäänud ettepanekud lükkas asepeaminister tagasi. Sistema leidis ehituses osalenud arhitektuuribüroo ProKhram kodulehelt keldrikorrusel asuva krüpti visandid. Väljaande allikad nimetasid seda kohta täieõiguslikuks „madalamaks templiks”, mis sarnaneb Rooma nekropolide „esimeste kristlaste hauakambritega”. Külasse endasse kompleksi ehitada ei saanud, kuna selle mastaapsus oli võrreldav Püha Vassili katedraaliga punasel väljakul. Ruumipuudusel otsustati tempel selle lähedale ehitada. 2023. aasta lõpuks ületas ehituse kogumaksumus 3 miljardit rubla (30 miljonit eurot).
Pirogovo küla ise, mis asub Mõtitši lähedal, kuulub tegelikult Manturovile. Formaalselt on ta registreeritud asepeaministrile lähedasse gruppi Guta. Moskvast pääseb siia ilma ummikuteta – jahi või helikopteriga. Territooriumil on muul, loomaaed, ratsakompleks, golfiklubi, liuväli, tenniseväljakud ja restoran. Uurijate sõnul omab 56-aastase manturovi perekond külas kinnisvara 10 miljardi rubla (110 miljonit eurot) väärtuses. Oma esimese krundi ostis ta 2008. aastal, mil temast sai tööstuse ja kaubanduse aseminister. Pirogovos elavad ka Manturovi patroon, Rosteci juht sergei tšemezov, miljardär dmitri mazepin, presidendi administratsiooni juht anton vaino, miljardär roman abramovitš ja endine asepeaminister igor śuvalov.
14. Tõenäoliselt nõustub putin Ukrainaga 30-päevase vaherahuga, kuid enne seda püüab ta saavutada endale kõige soodsamad tingimused. Bloomberg teatab sellest, viidates kremli meeleoludega kursis olevatele allikatele. Ühe agentuuri allika sõnul võib putin lahingute peatamise kohustusliku tingimusena nõuda relvatarnete lõpetamist Ukrainale.
Teine allikas märgib, et venemaa president püüab relvarahuläbirääkimisi venitada, et kremli tingimusi arvestataks. Agentuuri allikad viitavad ka sellele, et enne päev varem Jeddas peetud läbirääkimisi Ukraina poolega ei tõstatanud ameeriklased dialoogis venemaaga võimaliku relvarahu küsimust ning kreml pidas pakutud tingimusi lõpuks vastuvõetamatuks.
USA ja Ukraina delegatsioonide vahel saavutatud kokkulepe paneb putini raskesse olukorda. Seni on ta erinevalt Kiievist suutnud vältida Washingtoni karmi survet. Kavandatav 30-päevane relvarahu ei sisalda aga ühtegi peamist nõuet, mida Moskva on varem selle vallandatud sõja lõpetamisel kohustuslikuks nimetanud. Eelkõige ei näe leping ette konflikti „pikaajalise lahendamise selgeid parameetreid”, rõhutab Bloomberg.
Pärast Washingtoni ja Kiievi kõnelusi 11. märtsil nõustus Ukraina USA ettepanekuga sõlmida kohene 30-päevane relvarahu tingimusel, et selle sammu astub ka venemaa. Ukraina president Volodõmõr Zelenski selgitas, et relvarahu ei peaks kehtima mitte ainult raketi- ja droonirünnakute, aga ka mürskude suhtes Mustal merel, vaid ka kogu rindejoonele.
USA president Donald Trump on toetanud Ukraina valmisolekut sõjategevus peatada ja ütles, et kavatseb nädala jooksul seda küsimust putiniga isiklikult arutada. Kui venemaa president nõustub sõja kuuma faasi külmutamisega, tähendab see tema sõnul konflikti lõpetamist „75%”.
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak teatas, et Kiiev kavatseb alustada relvarahu režiimi üksikasjade arutamist 17. kuni 23. märtsini. Enne seda peaksid USA tema sõnul pidama venemaaga konsultatsioone, et kooskõlastada Ameerika-Ukraina läbirääkimistel Saudi Araabias välja töötatud seisukohti.
USA välisminister Marco Rubio kinnitas, et Washington edastab Moskvale ametlikult ajutise relvarahu ettepaneku ja loodab, et venemaa võtab selle vastu. Hiljem lisas ta, et USA kutsub kremlit tungivalt üles kaaluma relvarahu. Samas rõhutas Rubio, et Moskva keeldumine oleks oluline signaal. „Kui nad ütlevad „ei”, peame hoolikalt analüüsima nende tegelikke kavatsusi. Selline vastus ütleb palju venemaa eesmärkide ja plaanide kohta,” ütles välisministeeriumi juht. Ta rõhutas ka, et konfliktil pole sõjalist lahendust ja kui Moskva keeldub, siis „peame sellega tegelema ja tegema vastavad otsused”.
15. Sõda, mille putin vallandas, ei lase tema seatud ülesandeid täita. Üheks riigi arengueesmärgiks, mille ta 2024. aasta mais viiendat korda presidendina ametisse asudes visandas, oli oodatava eluea pikendamine Venemaal 2030. aastaks 78 aastani. 2023. aastal jõudis see rekordilise 73,41 aastani, ületades pandeemiaeelse taseme ning eelmisel aastal kahanes see Rosstati esialgsetel andmetel ligi seitsme kuu võrra – 72,84 aastani. Viimati oli tugevam langus COVID-19 aastal 2020 ja enne seda 2000. aastal, märgib demograaf Aleksei Rakša. Aastateks 2020-2021 eluiga vähenes 73,34 aastalt 70,06 aastale, 2023. aastal jõudis oodatav eluiga tagasi Covidi-eelsele tasemele ja siis hakkas sõda ka statistikas tõeliselt kajastuma.
„See on isegi madalam, kui ma arvasin,” ütleb Rakša Rosstati avaldatud arvu kohta. „Sellisel langusel pole muud põhjust kui sõda ja kange alkohol.” Eelmine aasta oli esimene aasta, mil sõjalised kaotused hakkasid statistikas olulisemalt kajastuma kui 2023. ja eriti 2022. aastal. Surnud on statistikasse kaasatud kuni 1,5-aastase viivitusega, kui neid üldse arvesse võeti, selgitab Rakša, ja suremuskordaja oli kogu 2024. aasta jooksul kõrgem kui 2023. aastal, mis oli ametlikult oodatava eluea rekordaasta.
Alkoholi tarbimine kasvas sõja-aastatel. Föderaalsete ja piirkondlike alkoholiturgude uuringute keskuse juht Vadim Drobiz tõi põhjusena välja sõja ja sellest põhjustatud „psühholoogilise pinge”. Rakša sõnul on kangete alkohoolsete jookide tarbimise kasv vaid osaliselt tingitud sõjast, kuid „suuremal määral valitsuse kahjulikust regulatsioonist”. Karmistatakse lahja alkoholi regulatsiooni, tõstetakse aktsiise ja maksusid, kuid kange alkoholi osas tõsiseid muutusi pole – selle tulemusena on soodne trend viinalt õllele üle minna muutunud vastupidiseks, selgitab Rakša ning kange alkoholi tarbimise kasv toob kaasa suremuse tõusu ka rahuajal.
Reaalsusele lähemale jõudmiseks tuleks Rosstati avaldatud arvust lahutada veel paar kuud, usub Rakša: „Pole asjata, et Rosstat lõpetas jooksva aasta igakuise näitaja avaldamise.” Kuid isegi selle arvuga on venelased putini seatud eesmärgist enam kui viie aasta kaugusel. Tundub, et oodatav eluiga sünnihetkel pole kunagi nii kiiresti pikenenud, kui selle saavutamiseks kulub. Selle languse kompenseerimiseks üheksakümnendate esimesel poolel kulus 15 aastat (69,2 aastalt 1990. aastal 64,5 aastale 1995. aastal).
16. Reuters andis teada kahelt asjaga kursis olevalt inimeselt: venemaa on esitanud USA-le nimekirja nõudmistest Ukraina-vastase sõja lõpetamiseks ja suhete taastamiseks Washingtoniga. Pole teada, millised täpsed nõudmised on Moskva oma nimekirja lisanud või kas ta on valmis pidama rahukõnelusi Kiieviga enne, kui need nõudmised vastu võetakse.
venemaa ja Ameerika ametiisikud on nõudmisi arutanud silmast-silma ja virtuaalsetes vestlustes viimase kolme nädala jooksul, ütlesid inimesed. Nad kirjeldasid kremli nõudmisi kui laiaulatuslikke ja sarnaseid nendega, mida ta on varem Ukrainale, USA-le ja NATO-le esitanud.
Need varem välja kuulutatud nõudmised hõlmasid Ukraina loobumist NATO liikmelisusest, kokkulepet mitte paigutada Ukrainasse välisvägesid ning Krimmi ja nelja Ukraina piirkonna rahvusvahelist tunnustamist venemaa koosseisus. venemaa on viimastel aastatel avaldanud USA-le ja NATO-le survet, et nad tegeleksid sellega, mida ta nimetab sõja algpõhjusteks, sealhulgas NATO idasuunalist laienemist.
USA president Donald Trump ootab putinilt vastust, kas ta nõustub 30-päevase relvarahuga, mida Ukraina on nõustunud aktsepteerima, kui seda teeb ka venemaa. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas seda esimeseks sammuks rahuläbirääkimiste suunas.
putini suhtumine võimalikku relvarahulepingusse on endiselt ebakindel, kuna selle üksikasjad pole veel lõplikult välja selgitatud. Mõned USA ametnikud, seadusandjad ja eksperdid kardavad, et putin kasutab relvarahu, et suurendada jõupingutusi USA, Ukraina ja Euroopa lõhestamiseks ning mis tahes läbirääkimiste kahjustamiseks.
17. Lühiuudised
Trumpi efekt. Trump väidab, et ukrainlased ei toeta enam Zelenskit, kuid numbrid räägivad teist lugu. Uus Economisti küsitlus näitab, et 72% ukrainlastest kiidab Zelenski esituse heaks, mis on palju suurem kui Trumpi 46% USA-s.
Rootsi ettevõte SAAB AB ja Ukraina Radionix allkirjastasid andurite ja kaitseelektroonika vallas strateegilise koostöö memorandumi, teatab SAAB-i pressiteenistus.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
