Sõja ülevaade: 1112. päev – kuni Moskvani läks palavaks
Avaldatud: 11 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. märts 2025:
kuni Moskvani palavaks läks, rindel suht ok, kuigi vene poole konveier juba kaks päeva täistuuridel töötab.
1. Kiievi kant ja muutusteta sademete hulgas ja paigus.
2. Kuni Moskvani palavaks läks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene poolt Toretskist järjest enam välja lükatakse.
8. Donetsk: vene pool ühe sammu edasi sai.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. FSB on asunud aastakümneteks keelama ukrainlastel massiliselt venemaale siseneda.
12. NBC: Trump soovib, et Zelenski Ukraina presidendi kohalt tagasi astuks.
13. Gazpromile esitati Euroopa riikidele gaasi sulgemise tõttu nõudeid kokku 18 miljardi euro ulatuses.
14. venemaa ärikasum vähenes sanktsioonide, inflatsiooni ja keskpanga intressimäära tõttu 2 triljoni rubla võrra.
15. Ukraina relvajõud on õppinud venemaa hävitavaid liugpomme kahjutuks tegema.
16. USA, Kanada ja Mehhiko seisavad silmitsi kaubandussõja tõttu kasvava majanduslanguse ohuga – Reuters
17. Genfi julgeolekupoliitika keskus (GCSP) on esitanud 31-leheküljelise Ukraina relvarahu mehhanismide kava.
18. Lühiuudised
USA Riigisekretär Marco Rubio ütles, et Ukraina peab loovutama territooriumi mis tahes rahulepingus venemaaga. Rubio: „Sõjalist lahendust ei ole… Ukraina peab olema valmis tegema raskeid järeleandmisi, täpselt nagu venemaa.” Njah, seni pole ühestki venemaa järeleandmise ettepanekust Valge Maja suunalt kuulnud…Kahjuks ei räägi keegi sellega seoses sõjakahjude hüvitamisest Ukrainale, mis saab sanktsioonidest jne ehk siis vallutamine on lubatud, kui jõudu jagub…
UAS SETH – 12. Aasovi brigaadi uusim Ukraina relv. Seda droonisüsteemi on lihtne kasutada, see on täielikult automatiseeritud ja juba tabab sihtmärke Toretski lähedal. Mis kõige tähtsam – see on valmistatud Ukrainas. Esimese partii UAS SETH andis Azovi võitlejatele üle sihtasutus „Come Back Alive”. Seiredroon leidis sihtmärgi u 5 km kaugusel, sihitas selle ja siis uus droon sihtmärgi hävitas.
146 vene poole rünnakut ehk siis keskmisest kõrgem surve jätkus. Kurski sektoris vaid 11 rünnakut ehk siis vist suurem reorg, sest kaotused olla vene poolel kõrged. Kupjansk-Kreminna 31 ehk siis kõrge surve tase tervel rindel, Siverski suunal 12 ehk siis siingi juba teist päeva tugev surve jätkus, Toretski kant 19 ehk jagub siiagi konveierit, Donetski sektori põhja ja keskosas 21 ehk siis seni pole konveierit siiski tööle saadud ning eile tõusis kõrgele uuesti sektori lõunaservas ja lõunarinde idasektoris vene poole rünnakute arv (19). Mujal langus rünnakute arvus.
168-st liugpommist üle 60-ne Kurski sektorisse ehk siis toetuse prioriteet ikka siia. Kaudtuld 6000 ja kamikaze droone u 3000 ehk siis rekordi ligi.
vene poole kaotustest: lõpuks hakkas tõusma isikkoosseisu kaotuste number ja kõrge on nii tankide soomukite kaotuste number ehk järjest rohkem staffi rünnakutel. Küll pani kulmu kergitama eilne vene poole kaudtuleüksuste tabamine ja jätkuvalt on väga kõrge nende muu tagalatoetuselemendi tabamine. Jälle kuuleb mitmes sektoris vene poole kurtmist, et nad ei suuda piisavalt hästi maha suruda Ukraina seiredroone ning mõjutada nende kamikazedroonide tööd. Väga palju on rindelõike, kus tänu suurele hulgale droonidele, on mehitatud possade vahe isegi kuni 20km, sest iga mees seal on drooni sihtmärk.
1. 11. märtsi 2025 öösel (alates 19.00 10. märts) ründas vaenlane ballistilise raketiga Iskander-M Taganroga rajoonist – venemaa ja 126 Shahed tüüpi löögi- ja jäljendajadroonid erinevat tüüpi suundadest: Orjol, Šatalovo, Millerovo, Kursk, Brjansk, Primorsko-Ahtarsk – venemaa.
Õhurünnaku tõrjusid Ukraina õhuväe ja kaitseväe lennundus-, õhutõrjeraketiväelased, REB üksused ning mobiilsed tuletõrjerühmad.
08.00 seisuga on kinnitatud Iskander-M ballistilise raketi ja 79 Shahed tüüpi rünnak BPLA ning teist tüüpi droonide tulistamine Harkivi, Poltaava, Sumõ, Tšernihivi, Kiievi, Žõtomõri, Vinnõtsa, Dnipropetrovski, Zaporižja, Odessa ja Hersoni oblastites.
35 vaenlase jäljendajat drooni on asukoht kadunud (ilma negatiivsete tagajärgedeta).
venemaa rünnaku tagajärjel said mõjutatud Donetski oblast, Harkivi oblast, Sumy regioon ja Kiievi regioon.
2. vene armee intensiivistunud vastupealetungi taustal Kurski oblastis sattus Sudžast kagus Belaja asulas asuv Dobrõnja kaubanduskeskus tule alla. Selle tagajärjel sai kolm inimest surma ja veel üheksa vigastada, ütles kuberneri kohusetäitja Aleksandr Hinštein. Hukkunute arv tõusis hiljem neljani. Tegemist on kahe 1959. ja 1988. aastal sündinud naisega, 39-aastase mehe ja 18-aastase poisiga. Kes siiski seda kaubanduskeskust tabas, pole seni teada, ka Ukraina pole teemat veel kommenteerinud. Isegi kui tabas Ukraina, siis tegu eksitusega, mitte sihiliku sooviga kohalike tappa.
vene ametnike sõnul ründasid 11. märtsi öösel venemaa pealinna Moskvat kümned droonid ning hommikuse seisuga oli väidetavalt alla tulistatud juba 69 drooni; linna lennujaamad ei tööta, seal on kahjustusi ja oletatav hukkunu. Allikas: Moskva linnapea Sergei Sobjanin, venemaa Föderatsiooni Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov ja vene propagandaväljaanne RIA Novosti Telegramis. Sobjanin teatas esimestest rünnakutest pärast kella kolme öösel. Tema sõnul olid õhutõrjejõud kella kuueks hommikul juba väidetavalt alla tulistanud ligi 7 tosinat drooni.
Moskva linnapea tsitaat: „Kaitseministeeriumi õhukaitseväelased on tulistanud alla 69 Moskva suunas lennanud vaenlase drooni. Kohapeal töötavad vastavad talitused.” Vorobjovi tsitaat: „Täna kell 4 algas Moskvale ja Moskva oblastile ulatuslik droonirünnak. Hetkel on Leninski linnarajoonis (Vidnoje) ja Domodedovos (Jami külas) hukkunud üks ja vigastada saanud kolm inimest.”
Samuti kukkus droonipuru Ramenskoje kortermajale, kus sai kannatada vähemalt 7 korterit Severnoje Šosse maja 19. kuni 22. korrusel. Tema sõnul võeti UAV-droonide kohta kõnesid „Kolomnast, Zaraiskist, Serebrjanje Prudõst, Serpuhhovist, Ramenskojest, Voskressenskist, Luhovitsõst, Bronnitsõst, Domodedovost, Leninskojest, Podolskist, Elektrostalist ja Kotelnikist”.
RIA Novosti teatel peatati pärast UAV rusude kukkumist rongiliiklus läbi Domodedovo raudteejaama. Lisaks puhkes tulekahju tööstusettevõtte Miratorg parklas.
Lennukite väljumis- ja saabumispiirangud on kehtestatud Žukovski, Šeremetjevo, Vnukovo ja Domodedovo lennujaamades. Samuti ei võetud Nižni Novgorodis ja Jaroslavlis mõnda aega lennukeid vastu.
Öösel teatati mehitamata õhusõiduki rünnaku ohust ka Samaara oblastis ning Tatarstanis, droonid tulistati väidetavalt alla venemaa Föderatsiooni Vladimiri, Tula, Kaluga ja Rjazani piirkondade kohal.
3. Kursk: rindejoone muutusi eile ei tuvastanud. Hallis alas Kurilovka külas nähti vene soldateid aga vene pool pole seni küla tagasi saamisest hõisanud. Sõrskõi sõnul polevat Ukraina vägedel ümberpiiramise ohtu ja vene blogijad kirjutavad, et vene poole ülesanne on just luua piiramisrõngas ja seejärel seal olevad Ukraina väed hävitada.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina üllatas oma tugeva survega Kupjanskist kirdes teisel pool Oskili jõge ja vabastas seal veel alasid .
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis suudab Ukraina järjest enam vene üksusi linnast välja tõrjuda. Seni pole tihe vene poole rünnakukonveier ka neid aidanud.
8. Donetsk: vene väed on peatanud edasitungi Donetskis ja Ukraina relvajõud on asunud väikeseid territooriumitükke tagasi võtma, teatab New York Times. Eile küll tuvastas vaid ühe rindejoone muutuse ja see toimus Tšassiv Jari ja Pokrovski vahel, kus üle põllu sai vene pool edasi Tarasivkasse, kus suutsid end paika saada küla lõunapoolsemas otsas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukrainlaste venemaale sisenemise katseted ei põrku mitte ainult ülekuulamiste ja kontrollimistele tollis, vaid ka massiliste riiki külastamise keeludega ajavahemikuks 20–50 aastat. Seda kirjutavad enam kui 7300 liikmelise vestluse „Sheremetyevo Refuseniks” osalejad. Rohkem kui tosin inimest teatavad, et on viimastel kuudel tagasi lükatud ja väidavad, et olukord on süsteemne.
Vestluskasutaja Anna teatas, et üritas venemaale reisida ja sai 20-aastase keelu. Vestlusringis osalejad Aleksander ja Vitali kirjutasid veebruari lõpus ja märtsis, et said 50 aastaks sissesõidukeelu. Kirill-nimeline vestluskasutaja kirjutab, et eelmisel nädalal ei lastud teda venemaale, talle ei antud keeldumise põhjust ning paluti kuue kuu pärast tagasi tulla.
Refusenikud ei saa keelust kohe teada ja passi ei jäeta mingeid märke. Alles mitme kuu pärast saab teavet keelu kohta Valgevene siseministeeriumi andmebaasidest või FSB päringu kaudu. Viisaekspert Roman Stepanov kinnitab, et ukrainlastel on piiril probleeme ja teatab, et neile saadavate sissesõidukeeldude tähtajad ulatuvad 20 aastani, kuid 50-aastane keeld on palju levinum. Tema sõnul langevad Valgevene siseministeeriumi andmebaasid kokku FSB andmebaasidega ja on sünkroniseeritud. Ta ütleb, et seetõttu on ukrainlastel raskusi mitte ainult venemaa, vaid ka Valgevene külastamisega.
venemaa valitsus piiras 2023. aasta keskel järsult sissepääsu Ukraina kodanikele kolmandatest riikidest. Nüüd saavad nad venemaa piiri ületada vaid pealinna Šeremetjevo lennujaama ja Pihkva oblastis Läti piiril asuva Ludonka autokontrolli kaudu. Selle ajutise meetme eesmärk oli „tagada venelaste julgeolek praegustes geopoliitilistes tingimustes”, teatas agentuur Interfax.
12. Donald Trump on eraviisiliselt teinud nõunikele selgeks, et Washingtoni ja Kiievi vahelise maavaralepingu sõlmimisest ei piisa sõjalise abi ja luureandmete jagamise jätkamiseks, vahendab NBC News. Ta võib nõuda ka seda, mida aastaid rakettide, droonide ja pommidega Ukrainat hävitanud putin on taotlenud: võimuvahetust.
Sel nädalal on Saudi Araabias kavas läbirääkimised Ukraina ja USA delegatsioonide vahel. Trump soovib seal kokkulepet, mis annaks USA-le juurdepääsu Ukraina haruldastele muldmetallidele ja teistele mineraalidele. Kuid mitte ainult. Samuti soovib ta näha muutust president Volodõmõr Zelenski suhtumises rahuläbirääkimistesse, sealhulgas valmisolekut teha järeleandmisi, näiteks anda üle okupeeritud alad venemaale, ütlesid presidendi administratsiooni ametnik ja teine USA ametnik NBC-le. Nad ütlevad, et ta soovib ka, et Zelenski astuks samme valimiste korraldamiseks ja võib-olla ka presidendi ametist loobumiseks.
Trump ütles pühapäeval: „Me tahame teha kõik endast oleneva, et panna Ukraina tõsiselt midagi ette võtma”, et lahingud peatada. Trump ei teatanud, et putini kompromissile sundimiseks on astutud samme. Eelmisel nädalal ähvardas ta vaid korra sanktsioonide ja tariifidega (viimased on mõttetud, kuna venemaa ja USA peaaegu ei kauple omavahel).
Samal ajal analüüsib administratsioon Bloombergi ja Reutersi andmetel ka venemaa-vastaste energiasanktsioonide leevendamise võimalust.
putin, kes rikkus põhiseadust ja seejärel sisuliselt lõputult võimul püsimiseks selle ümber kirjutas, nimetas Zelenskit ebaseaduslikuks presidendiks, kuna Ukraina sõda takistas presidendivalimisi. Washingtonis hakati valimistest rääkima ka pärast Zelenski tüli Trumpiga Valges Majas. USA presidendi lähikonna esindajad pidasid isegi salajasi läbirääkimisi Zelenski poliitiliste vastastega – endise presidendi Petro Porošenko ja endise peaministri Julia Tõmošenkoga, vahendas Politico. Arutati võimalust korraldada lähiajal presidendivalimised. See on põhielement sõja lõpetamise plaanis, mida Washington eraviisiliselt arutab.
13. Gaasitarnete katkestamine lääneriikidele ebaõnnestunud katsel Euroopat külmutada on jätnud Gazpromile kohtuasjad, mille väärtus on peaaegu kaks korda suurem kui tal on sularaha. Kokku esitasid Euroopa kliendid venemaa ettevõtte vastu nõudeid 18 miljardi euro eest. See tuleneb venemaa kohtute kohtutoimikutes sisalduvatest andmetest, millele Gazprom esitas vastuhagi, et keelata tema vastu menetlus väljaspool venemaad. Interfaxi andmetel esitas Gazprom kokku 13 vastuhagi, millest sama palju esitati ka tema vastu. Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohus on väljastanud juba 9 nõude kohta täitedokumendi.
Suurima hagi Gazpromi vastu esitas Saksa kontsern Uniper, endine Gazpromi peamine klient Saksamaal ja Nord Stream 2 projekti kaasinvestor. venemaalt 20 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ostnud ettevõte nõudis venemaa tarnete lakkamisest tekkinud kahjude hüvitamiseks 14,312 miljardit eurot. 2024. aasta juunis rahuldas Stockholmi vahekohus tema nõude täielikult.
Jamal-Euroopa torujuhtme Poola lõiku haldanud Poola kontsern Europol Gaz nõudis Gazpromilt 1,547 miljardit eurot. 305 miljoni euro suuruse nõude esitas Prantsuse Engie ja 575 miljoni euro suuruse nõude Austria OMV, kes jätkas vene gaasi ostmist 2024. aasta lõpuni.
Tšehhis esitas CEZ energiakontsern kohtusse 58 miljoni euro suuruse hagi, Slovakkias aga vastavalt 9 ja 4 miljoni euro suurused nõuded ZSE Energia ja Vychodoslovenska energetika. Šveitsi energiakauplejad DXT Commodities (385 miljonit eurot) ja Axpo Solutions (623 miljonit eurot) nõudsid Gazpromilt kokku üle 1 miljardi euro.
Nõuete kogusumma Gazpromi vastu on peaaegu võrdne tema netotuluga gaasi müügist kõikidele välisturgudele kokku: 10 miljardit dollarit aastas ekspordist Euroopasse ja Türki, 7 miljardit dollarit tarnetest Hiinasse ning 2 miljardit dollarit ekspordist SRÜ riikidesse ja Kesk-Aasiasse BCSi hinnangul.
Gazpromi sularahavarud tema raamatupidamises on IFRS-aruannete kohaselt vaevu piisavad, et katta pooled nõuetest: 30. septembri 2024 seisuga oli ettevõttel raha ja raha ekvivalente 933 miljardit rubla ehk 10,5 miljardit dollarit praeguse vene Föderatsiooni keskpanga kursi järgi.
Varsti pärast sõja algust nõudis putin, et Euroopa riigid maksaksid Gazpromi gaasi eest “rublades”, ning pärast seda, kui mõned kliendid keeldusid, vähendas ta järsult Nord Streami läbivat voolu. Pärast 10 miljardi dollari suuruse gaasijuhtme plahvatust on Gazpromi eksport Euroopa riikidesse kukkunud 1970. aastate teisel poolel nähtud tasemele – 2023. aastal 28,3 miljardit kuupmeetrit.
Möödunud aastal kasvasid Gazpromi tarned Euroopasse veidi, 32 miljardi kuupmeetrini, jäädes 2018-19 rekordtasemetele ligi 6 korda madalamaks: siis ulatus pumpamine 175-180 miljardi kuupmeetrini aastas.
Alates 1. jaanuarist 2025 lõppes gaasi pumpamine läbi Ukraina ja Gazpromi ainsaks marsruudiks Euroopasse jäi Türgi toru. Reutersi andmetel ulatus jaanuaris Turkish Streami eksport EL-i rekordilise 1,54 miljardi kuupmeetrini kuus.
14. Probleemid venemaa majanduses muutuvad üha ilmsemaks. Eelmise aasta tulemuste järgi teenisid venemaa ettevõtted kokku 30,4 triljonit rubla. Seda on 6,9% vähem kui 2023. aastal ning hinnatõusid arvestades ligikaudu 15% vähem (inflatsioon oli 9,4%, SKP deflaatoriindeks – 8,9%). Kasumlike ettevõtete aasta kogutulemus muutus vähe: 37,6 triljonit ehk miinus 0,8%. Kuid kahjum kasvas hüppeliselt: 37,7% võrra 7,2 triljoni rublani.
Enamikus tööstusharudes on toimunud kasumlike ettevõtete arvu vähenemine, ütles keskpanga aseesimees Philipp Gabunia novembri lõpus. Paljud ettevõtted näevad kasvavaid kulusid komponentidele, toorainele ja tarvikutele ning tööjõukulusid, tariifid tõusevad, logistikaahelad muutuvad keerukamaks ja kallimaks – see kõik avaldab mõju ka tootmiskulude kallinemisele, selgitas ta.
Pärast 2023. aasta rekordaastat, mil majandus näitas juba ülekuumenemise märke, on mõningane jahenemine loogiline, leiab Aleksei Kuznetsov HSE arenduskeskusest ning mõju avaldas ka baaskursi tõus. See mitte ainult ei vähenda tarbijate nõudlust (inimesed eelistavad pigem säästa kui kulutada), vaid suurendab ka ärikulusid. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (CMASF) ekspertide sõnul kulutasid tootmisettevõtted sügisel veerandi oma kasumist intressimaksetele.
Suurtööstustest oli langus eriti tugev kaubanduses (hulgi- ja jaemüük), kus kasum langes 39% 44,6 triljonilt 28,4 triljonile rublale, finantstegevuses (-18%, 2,2 triljonile rublale) ning energeetikas ja kommunaalteenustes (-35%, 1,06 triljoni rublani). Kuznetsov selgitab kaubanduse probleeme sanktsioonide ja intressimääradega – “tarneahelate katkemine, välismaiste tarnijatega arveldamise komplitseerimine, piiriüleste maksete komisjonitasude märkimisväärne tõus ja sellele tööstusele väga vajalike laenude kallinemine.” Finantssektoris kaasnes kõrge intressimääraga väärtpaberiportfellide negatiivne ümberhindlus. Ja söetööstus on absoluutses kahjumis – 112,6 miljardit rubla.
Keskpank aga leiab ettevõtete jälgimise põhjal, et kasumi vähenemise peamiseks põhjuseks on inflatsioon. Valdav osa ettevõtetest (86%) ei suutnud eelmisel aastal kulude kasvu täielikult hindadesse kanda, kusjuures enamik küsitletud organisatsioone (60%) suutis erinevatel põhjustel kulude kasvust hindadesse kanda mitte rohkem kui 30%. Ülejäänut takistas ebapiisav nõudlus ja suur konkurents. Seetõttu on keskpank kindel, et tema poliitika ei takista ettevõtlust, vaid aitab seda. „Alusmäära tõstmise ja inflatsiooni ohjeldamisega piirame ettevõtete kulude kasvu,” ütles Gabunia.
Ettevõtete kasumi langus oli üheks põhjuseks, miks keskpank detsembri lõpus ootamatult baasintressimäära ei tõsta. See võib anda märku majandustegevuse tärkavast jahenemisest, kuna piirab ettevõtete võimalusi suurendada nõudlust tootmistegurite, sealhulgas tööjõuressursside järele, tõid arutelul välja keskpanga juhid.
Eelmisel aastal kasvasid tulumaksust laekuvad tulud eelarvesüsteemi 1,6% 8,1 triljoni rublani. – tõstes väärtpaberitelt saadava tulu (intressid ja dividendid) maksmise määrasid, selgitab föderaalne maksuamet. Kasumimaks tõi 13,3% eelarvesüsteemi tuludest, andes teed üksikisiku tulumaksule. Selle kogud kasvasid tänu võidujooksule ja elanikkonna suurenenud sissetulekutele 28% ehk 1,8 triljoni rubla võrra ja moodustas 8,4 triljonit rubla ehk 14,9% koondeelarve tuludest. Sellest aastast on tulumaks tõusnud 20%-lt 25%-le.
15. Võimsad glissipommid (liugpommid), mida vene armee eelmisel talvel Ukraina positsioonide ja linnade löömiseks kasutama hakkas, olid 2024. aasta peamine sõjaline uuendus. Nendest kirjutati sõda kajastavas meedias ning Ukraina sõdurid ja poliitikud kaebasid nende üle pidevalt, kutsudes lääneriike lubama kaugmaarakettidega tabada venemaa territooriumi, sealhulgas lennuväljasid. Kuid sel talvel ei laeku enam teateid liugpommidest ja põhjuseks ei ole lääne raketid.
Neid pomme ei saa elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemidega maha suruda, nende eest ei saa peitu pugeda, ainus viis on sellist pommi kandnud pommitaja alla tulistada, ütles endine välisminister Dmõtro Kuleba. Selgus, et see polnud ainuke võimalus. Ukraina relvajõud on õppinud selliste pommide lende juhtivaid andureid segama, sealhulgas eelmisel aastal saabunud hävitajate F-16 abil, kirjutab Telegraph.
See ei tähenda, et venemaa oleks lõpetanud selliste pommide viskamise, mis kannavad poolelt tonnilt 3 tonnini lõhkeaineid. Kuid tabamused ebaõnnestuvad sageli: paigutatavate tiibade ning ühtse planeerimis- ja parandusmooduliga (UMPK) varustatud pommid, mida Ukraina relvajõud on õppinud deaktiveerima, kukuvad sageli ilma navigeerimiseta sihtmärkidest kaugele. „Oleksime võinud taktikat muuta ja suunata mitte ühe pommi ühele sihtmärgile, vaid näiteks 8 või 16. Ja siis, võttes arvesse vigade summat, oleks sihtmärk hävitatud ühe pommiga sellest hunnikust,” kirjutab z-blogger Fighterbomber nördinult vene õhuväe tööd kommenteerides. – Kuid nagu te aru saate, peame teatama, et 16 sihtmärgist tabati ainult ühte. Kellele seda vaja on?
Kaasaskantavates ja mobiilsetes jaamades asuvad elektroonilised sõjapidamise süsteemid, mis paiknevad kogu lahingukontakti joonel, muutsid kõigi satelliitnavigatsioonil põhinevate laskemoona süsteemide (mitte ainult UMPK) korrigeerimise kasutuks, kirjutab Fighterbomber kokkuvõtteks: Üksainus UMPK saab täna sihtmärki tabada ainult juhuslikult või treeningväljakul. Radari segajaid kasutatakse ka hävitajatel F-16, mis alustasid Ukrainas eelmisel aastal lende.
venemaa hankis liugpomme, muutes Nõukogude kõrge plahvatusohtlikke õhupomme (FAB). Lennukid suudavad neid lennutada 60–70 km kaugusel sihtmärgist. Terve hoone hävitada võiva plahvatuse paika jääb kuni 6 m sügavune ja 20 m läbimõõduga kraater. Eriti massiliselt kasutati neid eelmisel talvel Avdiivka ründamise ajal, mis vallutati 2024. aasta veebruari keskel.
Pommitamise intensiivistumine liugpommidega võimaldas oluliselt kiirendada linnade hävitamise kiirust. Bahmuti tabamiseks, kus seda laskemoona esimest korda kasutati, kulus aasta, Avdiivka tabamiseks mitu kuud ning Vovchanski ja Tśassiv Jari peaaegu täielikuks hävitamiseks vaid paar nädalat, kirjutas Associated Press nende linnade fotode analüüsi põhjal. Ukraina relvajõududel pole selliste pommide vastu kaitset, selgitasid rindel olevad Ukraina sõdurid AP-le.
Veel 2024. aasta novembris põhjustasid liugpommid ulatuslikku hävingut, aidates vene vägedel edasi liikuda kiireimas tempos alates sõja algusest, märgib The Telegraph. Kuid nende vähenenud tõhusus võis sellest ajast peale kaasa aidata sellele, et venemaa armee edasitung aeglustus veebruaris kolmandat kuud järjest.
Tom Whittington, Royal United Services Institute (RUSI) relvaekspert, ütles ajalehele: Nüüd takistab Ukraina venemaal rindejoone taga olevaid sihtmärke usaldusväärselt tabamast. vene armee ei saa lüüa komandopunkte, katkestada tarneid ja seetõttu ei saa tema väed liikuda vajalikus tempos ja sooritada lahinguväljal vajalikke manöövreid.
16. Majandusriskid USA, Kanada ja Mehhiko jaoks kasvavad, kuna USA tariifide kaootiline rakendamine on tekitanud ettevõtetes ja valitsustes sügavat ebakindlust. Sellest annavad tunnistust agentuuri Reutersi korraldatud majandusteadlaste küsitlused. Inflatsioonioht USAs on veelgi suurenenud, sundides Föderaalreservi hoiduma rahapoliitika muudatustest vähemalt mitu kuud. Samal ajal kasvavad ka USA, Kanada ja Mehhiko majanduse majanduslanguse riskid.
USA presidendi Donald Trumpi administratsioon ähvardas kehtestada naaberriikidest imporditavatele kaupadele 25-protsendilise tollimaksu ning tühistas neljapäeval need piirangud ajutiselt teist korda kuue nädala jooksul. Selliste ebastabiilsete otsuste tõttu on majandusteadlastel peaaegu võimatu ennustada tulevast SKT kasvu, inflatsiooni ja intressimäärasid. See raskendab ka Kanada keskpanga tulevase intressimäära otsuse hindamist, mis on kavandatud 12. märtsiks.
Tariifide kõikumised on õõnestanud investorite usaldust Wall Streetil, kuna S&P 500 on kustutanud kõik kasumid, mida ta oli saavutanud pärast Trumpi tagasivalimist novembris. Reutersi küsitlustes regulaarselt osalevate juhtivate pankade ja uurimisinstituutide majandusteadlased kirjeldasid olukorda “kaosena”, väljendades pettumust Trumpi administratsiooni ettearvamatu kaubanduspoliitika pärast. Ebakindluse tõttu lükkavad paljud ettevõtted kulutusi edasi, mis avaldab majanduskasvule negatiivset mõju ja mõnikord isegi põhjustab selle langust.
Peaaegu kõik küsitletud majandusteadlased (70 74-st) usuvad, et USA, Kanada ja Mehhiko majanduslanguse oht on suurenenud, mis viitab Põhja-Ameerika majandusväljavaadete olulisele halvenemisele. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas neljapäeval, et tariifide kehtestamisel USA-s on Kanada ja Mehhiko majandusele tõsised negatiivsed tagajärjed. Ebakindluse kasvades tõstis ligi 70% majandusteadlastest oma USA 2025. aasta inflatsiooniprognoosi eelmise kuuga võrreldes. Lisaks usub 85% vastanutest, et USA-s on märkimisväärselt suurenenud edasise hinnatõusu oht.
Pooled majandusteadlastest (56 102-st) eeldavad, et keskpanga intressimäär jääb 2025. aasta keskpaigani 4,25% ja 4,50% vahele. Veel 46 analüütikut prognoosisid järgmiseks kvartaliks vähemalt ühte intressimäära langetamist, võrreldes kahe kolmandiku küsitletutega, kes ootasid veebruaris intressimäära langetamist. Mehhiko majandusväljavaade on vaatamata viimasele ajutisele tollimaksust vabastamisele endiselt ebakindel.
17. Genfi julgeolekupoliitika keskus (GCSP) on esitanud 31-leheküljelise Ukraina relvarahumehhanismide kava. Selle ettevalmistamisel osalesid Ukraina, venemaa, USA ja EL-i esindajad.
Eelkõige näeb plaan ette:
🔹Vähemalt 10 km laiuse puhvertsooni loomine ning selle patrullimiseks viie tuhande tsiviilisiku ja politseinike ning turvalisuse tagamiseks ca 10 tuhande välissõjaväelase eraldamine.
🔹Rahvusvaheliste vaatlejate töö korraldamine venemaa ja Ukraina sõjaväelastest koosneva ühiskomisjoniga. See aitaks osapooltel pidada läbirääkimisi vangide vabastamise, demineerimise ja tsiviilkoridoride loomise üle.
🔹 Vaherahu kasutamine esimese sammuna laiema lepingute paketi suunas, mis hõlmab poliitilist lahendust, samuti relvastuskontrolli lepinguid ning usaldust ja julgeolekut suurendavaid meetmeid NATO ja venemaa vahel, strateegilist stabiilsust USA ja venemaa vahel ning arutelusid Euroopa tulevase julgeoleku üle.
18. Lühiuudised
USA ja Hiina on alustanud arutelusid võimaliku tippkohtumise üle kahe riigi vahel, mis peaks toimuma 2025. aasta juunis. The Wall Street Journal (WSJ) sai teada teadlikest allikatest, kirjutab „European Pravda”. WSJ teatel avaldasid Donald Trump ja Xi Jinping oma esindajate kaudu kohtumise vastu huvi pärast seda, kui esimene võitis USA presidendivalimised 2024. aasta novembris. Ajalehe allikad lisavad, et arutelud on varajases staadiumis ning konkreetseid kokkuleppeid tippkohtumise osas pole. Kui Ameerika pool pakkus Trumpi ja Xi kohtumise kohaks USA-d, siis Peking tundis Trumpi Hiina tippkohtumise vastu suurt huvi, öeldakse artiklis. Valge Maja allikad ütlevad WSJ-le, et Trump ei kiirusta USA majandusliku tugevuse tõttu Xiga läbirääkimisi pidama, vaid loodab nende isiklikele suhetele kaubandustariifide mõju pehmendamiseks.
Rohkem kui 30 riigi esindajad osalevad staabiülemate kõnelustel Ukraina jaoks rahvusvaheliste julgeolekujõudude loomise üle, mille Prantsusmaa on kokku kutsunud 11. märtsiks. Prantsuse ametnik ütles seda agentuurile AP, paludes jääda anonüümseks. AP allika sõnul osalevad kohtumisel peaaegu kõigi NATO riikide staabiülemad peale USA, aga ka neutraalse Iirimaa, Küprose ja Austria. Lisaks osalevad eemalt Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapan ja Lõuna-Korea. Ukrainat esindab sõjaväeametnik, kes on ka riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu liige, öeldakse AP raportis. Teisipäevaste kõneluste esimeses osas esitavad sõjaväele Prantsusmaa ja Suurbritannia plaani luua „tahte koalitsioon”, mis tagaks potentsiaalse rahulahenduse Ukrainas. Kõneluste teine osa hõlmab tema sõnul täpsemaid ja konkreetsemaid arutelusid, kus osalejatel palutakse öelda, kas nende relvajõud saavad panustada ja mil viisil. „See ei tähenda: „See on see, mida me vajame.” See on pigem “mida saate teha?”,” selgitas Prantsuse ametnik. Samas rõhutas ta, et lõpliku otsuse nendes jõududes osalemise kohta langetavad poliitilisel tasandil – riigipead ja nende valitsused.
USA presidendi Donald Trumpi Lähis-Ida erisaadik Steve Witkoff valmistub sel nädalal visiidile Moskvasse, et pidada läbirääkimisi putiniga.
Tšehhi president Petr Pavel leiab, et Praha prioriteet peaks olema tihe liit USA ja NATO-ga, kuid samal ajal peab riik olema valmis stsenaariumiks, kus Euroopa jäetakse üksi. Ta rääkis sellest ajakirjanikele esmaspäeval, 10. märtsil, viitab Novinky.
Poola presidendikandidaat paremäärmuslikust ja Ukraina-vastasest parteist „Konföderatsioon” Slawomir Mientsen tuli valijate eelistuste järgi teisele kohale. Sellest annab tunnistust sotsioloogiateenistuse Instytut Badań Pollster poolt kõmulehele Super Express tehtud küsitlus, kirjutab „European Pravda”. Küsitlus näitab, et esikohal püsib kodanikuplatvormi Poola presidendikandidaat Varssavi linnapea Rafal Trzaskowski 37 protsendiga. Slawomir Menzen kogus samas küsitluses 22% häältest, talle järgnes endise võimupartei Seadus ja Õiglus toetatud Karol Nawrocki 21% häältega. Seimi esimehel ja Kolmanda Tee bloki kandidaadil Shimon Golovnjal on samuti märgatav tulemus – 8%, teised kandidaadid ei saa üle 5%.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
