Sõja ülevaade: 1111. päev – vene poole edenemine Kurski sektoris jätkus
Avaldatud: 10 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. märts 2025:
vene poole edenemine Kurski sektoris jätkus, Donetski rindel kaotas Ukraina Kostantõnopoli asula, mujal rindejoone muutusteta.
1. Varahommikul info vaid surmavast sajust piiri- ja rindeläheduses.
2. Kui Ukraina suudaks nii igapäevaselt jätka.
3. Kursk: seni muutused vene poole kasuks ja kartus, et Kurski territoorium võidakse kaotada, kasvab. Aga see ei pruugi nii halvasti minna.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üllatusega pole tõusnud tihe surve muutusi rindejoones toonud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta, kuigi suruvad tugevalt.
8. Donetsk: Ukraina vasturünnak Pokrovski piirkonnas jätkub, aga kaotati Kostantõnopoli asula.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina armee teatas, et pärast USA keelustamist luureandmete jagamisel on ohvrite arv suurenenud.
12. Plaan Euroopat uuesti relvastada on Prantsusmaa ja Saksamaa kuluvaidluse tõttu ohus.
13. Saksamaa lubab lõpetada USA hävitajate F-35 tarneleping ukrainlaste HIMARS-i väljalülitamise järel, kui selline võimalus USA-l neile lennukitele on.
14. USA tahab välja selgitada Ukraina valmisoleku teha venemaa kasuks järeleandmisi – Reuters.
15. Vance’i nõbu võitles „Da Vinci Wolves’i” koosseisus Ukraina eest 2,5 aastat.
16. Kahel päeval Süürias toimunud kokkupõrgetes hukkus 745 tsiviilisikut.
17. Lühiuudised
Ukraina läbirääkimistele keskendumiseks peatas Trump USA luure toetamise UKR-le. Samal ajal kui Ukraina oli pimestatud, tabas venemaa Ukraina linnu 1200 pommi, 870 drooni ja üle 80 raketiga.
151 vene poole rünnakut ehk siis tempo jätkuvalt kõrge. Kurski sektoris 27 rünnakut, vähenes tuntavalt rünnakute arv Kupiansk-Kreminna sektoris (15), küll tõusis Siverski suunal vene poole rünnakute arv ülikõrgeks, lausa 20 selle väikse sektori peale. Seni oldi juba mitmeid kuid piirdutud 1-5 rünnakuga. Toretski sektoris 18 rünnakut ehk siis kõrge tempo säilis ning hakas tuntavalt tõusma surve Donetski rindel jõudes pooleni kõrgeimast tasemest ehk siis 40 rünnakut kirja läks. Mujal tavapärane tase.
Liugpommide heitmine tavapärasel kõrgel tasemele (148). Hakkanud on tõusma nende heitmine lõunarindel. Kaudtuld viimase poole aasta rekordilähedaselt (6700) ja pisu üle 2 ja poole tuhande kamikaze drooni.
vene poole surumine soomusega tõusis tihedaks ja vastavad ka kaotuste numbrid. Sama seis kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamisega. Huvitaval kombel pole selle suure surve tõusus kasvanud isikkoosseisu kaotuste numbrid. Kipub arvama, et sellise soomuse surve juures koos samade kaotustega ei suuda vene pool samades pingelistes lõikudes hoida pidevat tugevat tempot, sest uute ründerusikate komplekteerimine ja eesliinile jõudmine võtab rohkem ja rohkem aega. Kui Ukraina suudab selle surve vastupidada, vast mõni nädal nii tihedalt vene soomus surub, siis hiljemalt tehakse reorg, et kaotusi asendada. Lisaks kipub arvama, et neid soomuspataljone peab vene pool hakkama taastama nullist või täisa uusi looma hakkama aga see võtab aega. Lisaks seni arvamusel, et nii suur kaudtuleüksuste kaotamine peaks hakkama mingil hetkel torude arvu suurusele rindel mõju avaldama, rääkimata laskmise kvaliteedist. Lisaks loodab, et tihe vene logistikakanalite töötlus mõjub muserdavalt vene üksuste võitlusvõimele (ikka koos moraaliga) ehk siis pole ettevaatliku optimismi tunnet veel kaotanud. Pisu senised vene majanduse uudised ka arvamust toetavad.
Ukrainas on saabunud soojalaine (päeval kuni 16 aga veel sel nädalal lubab ka 20), mis ka öösel pluss poolel, siis pehmenenud maa ilma sajuta hakkab kiirelt tahenema ja võimalik, et juba nädala pärast avaldab suurt mõju maastiku paremale läbitavusele igatsugu ratastranspordile. Roomikutega masinad vast juba peaaegu igal pool saavad (ok MT-LB-ga saab sealt, kus juba inimjalg kannab).
1. Piiri- ja rindelähedus ikka surmavas ja purustavas sajus.
2. 9. märtsi hommikul ründasid Ukraina relvajõud Tšeboksaris asuvat ettevõtet. Tšuvaššia juht Oleg Nikolaev teatas, et Burevestniku tehast ründas droon. Ohvreid tema sõnul ei olnud. Nikolajev ei rääkinud tagajärgedest ja võimalike kahjude kohta midagi, märkides vaid, et naftabaasi rajatis on rekonstrueerimisel. „Olukord on kontrolli all,” lisas ta. Tegemist on esimese droonirünnakuga Tšuvaššiale pärast venemaa sissetungi algust Ukrainasse. Avatud allikatest on teada, et Burevestniku tehas kuulub Rosrezervile ning seda kasutatakse nafta ja derivaatide ladustamiseks. Rajatis asub Ukraina piirist 970 kilomeetri kaugusel. Eile hommikul teatas venemaa kaitseministeerium 88 allatulistatud droonist kaheksas piirkonnas, kuid ei maininud Tšuvaššiat. Tegemist on juba neljanda Rosrezervi hoidlaga, mis Ukraina rünnaku alla on sattunud.
9. märtsi öösel rünnati ka Belgorodi (52 drooni), Lipetski (13), Rostovi (9), Voroneži (8), Astrahani (3), Rjazani (1), Kurski (1) piirkonda ja Krasnodari kraid (1). Astrahani, Volgogradi, Vladikavkazi, Nižni Novgorodi ja Kaasani lennujaamad lõpetasid tegevuse.
Lipetski oblastis üritasid Ukraina relvajõud tabada Novolipetski metallurgiatehast (NLMK). Piirkonna juht Igor Artamonov teatas punase taseme UAV-rünnaku ohust tehase piirkonnas. Mashi ja Shoti sõnul kuulsid kohalikud elanikud vähemalt 7 plahvatust. Ukraina avalikkus postitas pealtnägijate tehtud videod kumast. Artamonov teatas, et piirkonnas on kukkunud mitu drooni, kuid ei täpsustanud, kus täpselt. NLMK on riigi suurim metallurgiaettevõte, mis toodab umbes 20% kogu venemaa terasest. Enne seda ründasid Ukraina relvajõud seda ööl vastu 13. veebruari.
Droonid üritasid rünnata Rjazani piirkonna naftatöötlemistehast, teatas Mash. Kuberner Pavel Malkov väitis, et keegi viga ei saanud. Säilinud on ka eluhooned ja sotsiaalse infrastruktuuri rajatised. Ta ei maininud Rosneftile kuuluvat Rjazani naftatöötlemistehast. Veebruaris suleti tehas pärast droonirünnakuid kaks korda.
Rostovi oblastis hävitati eile öösel droone Matvejevo-Kurgani, Tarasovski ja Tšertkovski rajoonis, ütles kuberner Juri Sljusar. Tema sõnul keegi viga ei saanud. 8. märtsi õhtul süttis Matvejevo-Kurgani rajoonis Rjaženoje külas drooniõnnetusest eramaja. Seal elanud perekond oli mõnda aega varem ümber asutatud, seega inimohvreid ei olnud, väitis Sljusar.
Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gusev teatas, et piirkonnas hävis enam kui kuus drooni, sealhulgas Voroneži kohal. Tema sõnul kahjustas allakukkuv praht ühe korteri klaasi. Sotsiaalmeedia kasutajad kirjutasid, et sihtmärk võis olla Buturlinovkas asuv piiritusetehas.
Täna öösel ründasid droonid venemaa Föderatsioonis Samara oblastis Novokuibõševski naftatöötlemistehast. Algul teatas Astra kohalikele elanikele viidates, et Samara piirkonnas oli kuulda valju plahvatusi. Esialgsetel andmetel ründasid droonid Rosneft gruppi kuuluvat Novokuibõševski naftatöötlemistehast. Telegrami kanalid teatasid, et tehases registreeriti tulekahju. Teavet rünnaku kohta kinnitasid Samaara piirkonna võimud, kuid nad kinnitavad, et rünnak oli ebaõnnestunud. Nad ütlevad, et kolm drooni likvideeriti, tulekahjusid ega kahjustusi pole, kõik on tavarežiimis.
Hiljem teatas propagandaväljaanne RBC, et Samaara oblastis Novokuibõševskis põles 1500 ruutmeetri suurune ladu, inimohvreid ei olnud. Samas pole teada, kas see on seotud droonirünnakuga.RNBO keskse dispetšerkeskuse juht Andrei Kovalenko teatas, et droonid ründasid tõepoolest Novokuibõševski naftatöötlemistehast. Tema võimsus ulatub 8,8 miljoni tonnini naftani aastas, kuuludes venemaa Föderatsiooni kümne suurima hulka. Tehas toodab laias valikus naftasaadusi, sealhulgas bensiini, diislikütust ja kütteõli, mis on transpordi ja sõjavarustuse jaoks kriitilised.
venemaa kaitseministeerium teatas, et väidetavalt püüdsid õhutõrjesüsteemid öösel kinni ja hävitasid 9 Ukraina UAV-d: 3 Samara piirkonna kohal, 2 Voroneži ja Orjoli piirkonna kohal ning 1 vene Föderatsiooni Belgorodi ja Kurski oblasti kohal.
3. Kursk: mitu küla suutis vene pool kirde-ida sektoris oma kontrolli alla saada. Jätkuvalt on selguseta täpsem seis selle kitsa eenduva vene „soolikaga” sektori lõunaosas, mis peaaegu ulatub peamise Sudza suunal oleva maanteeni. Osa blogijad paneb selle halli alasse olukorra selgumiseni. Kurdavad aga Ukraina võitlejad, et sealne maantee on tiheda drooniseire all ning nii kamikazedroonide kui kaudtulega seda jooksvalt ööpäevaselt töödeldakse ning tundub, et Ukraina pole suutnud seda drooni pilve hõrendada või maha suruda, sest kahjks on vene pool siia ka teiste rinnete arvelt koondanud suurema ja võimekama drooniüksuste seltskonna. Läbi lipsab ka mõni optimistlikum noot, et võib-olla siiski ei suuda vene pool seda kitsast soolikat enda kontrolli alla hoida ja saab uuesti sealse logistikakanali pisu laiemaks tõmmata. Pisu ei kipu uskuma, et sellest soolikast põhja pool on väidetud 10 000 Ukraina võitlejat. Lihtsalt vene lennunduse, drooninduse ja kaudtuleüksuste tihe töötlus oleks nii suurele seltskonnale sel väiksel maa-alal liialt tappev, lisaks oleks nende varude tagamine hetkeseisus päris keeruline. Jätkuvalt arvamusel, et siinse ala hoidmine on poliitiliselt Ukrainale vajalik.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: jälle muutusteta päev, kuigi viimaste päevade tugeva surve järel arvasin, et võib-olla kuskil siiski leitakse ava.
6. Siversk: vene pool hakkas aktiivselt suruma terves sektoris, eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Pisu loodab, et siin ei tohiks väga hea kvaliteediga vene üksusi siiski palju olla. Kehvemat seltskonda siiski jagub.
7. Bahmut: rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kontakte jagub nii Tšassiv Jaris kui Toretskis ja viimases pole vene pool seni kaotatud alasid tagasi saanud.
8. Donetsk: Ukraina vasturünnak Pokrovski piirkonnas jätkub (ka vene pool kurdab selliselt).
Ševtšenko asula on hetkel üheks tulipunktiks. Erinevate blogokanalite kaardid näitavad erinevat seisu ja kipub nii kirjete kui kaartide põhjal arvama, et suurem osa asulast on Ukraina kontrolli all ja edasi-tagasi käib rindejoon asula lõunaosas.
Eilne päev tõi lõpuks sõnumi, et vene pool suutis ära vallutada Kostantõnopoli asula rinde lõunasektoris. Arvasin, et see juhtub juba vähemalt kolm nädalat tagasi, aga alles nüüd. Kui Ukraina omad suudavad pidada kinni Andrijivka suunalt Vovtśa jõe põhjakaldal rühkivat vene väge, siis lõunast tulev surve ei tohiks sellest jõest siiski lihtsalt üle saada.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: kõlakaid on, et võib olla kuskil edasi pisu saadi aga kinnitust neile ei leidnud. Eks jätkuvalt pisu meeldivas hämmingus, et vene poole edukas Velika Novosilka (ok, suurte vene poolsete kaotustega) pole enam suurt jätku saanud. Veel siiski selle suuna võimakust edeneda maha ei kanna, sest ressurssi peaks jaguma.
Tokmaki suund: muutusteta..
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. USA otsus lõpetada luureandmete jagamine Ukrainaga aitas venemaal edeneda rinde kriitilistes piirkondades ja tõi kaasa arvukalt kaotusi Ukraina relvajõudude ridades, kirjutab Time viiele allikale viidates. „Selle pausi tagajärjel suri sadu ukrainlasi. See annab vaenlasele tõesti eelise,” ütles üks Ukraina ohvitser. Tema sõnul on Ukraina relvajõud sunnitud Ameerika keeldumise tõttu oma kohustusi täitma ilma mõne võtmerelvasüsteemita võitlema ning sellel on tugev mõju sõdurite moraalile.
Kõige keerulisem olukord on kujunenud Kurski oblastis, kus Ukraina relvajõud üritavad augustis pealetungi käigus vallutatud territooriumil kinni hoida. Ukraina president Volodõmõr Zelenski näeb regioonis olulist hooba tulevastel rahuläbirääkimistel venemaaga ja loodab seda vahetuses kasutada. Riigipea kantselei allikas kinnitas, et USA luurele juurdepääsu kaotamine avaldas operatsioonidele Kurski oblastis suurimat mõju, kuna ukrainlased ei suuda enam tuvastada vene pommitajate ja teiste lahingulennukite lähenemist. Seetõttu pole Ukraina relvajõududel peaaegu aega tsiviilelanikke ja sõjaväelasi õhurünnaku või raketiheite ohu eest hoiatada.
USA president Donald Trump andis 3. märtsil korralduse peatada kogu sõjaline abi Ukrainale, sealhulgas juba transiidis olev. 5. märtsil sai teatavaks, et see otsus kehtib ka luureandmete ja satelliidipiltide kohta. Selle tulemusena lahkusid Ukrainast kõik lääne spetsialistid, kes aitasid Kiievis sõjaväe peakorteris sellist teavet hankida ja töödelda.
12. Prantsusmaa ja Saksamaa on tülitsenud Euroopa ümberrelvastamise kulude pärast, seades programmi ohtu, vahendab Financial Times. EL-i liidrid kiitsid 6. märtsil heaks Euroopa Komisjoni plaani koguda piirkonna kaitse tugevdamiseks 800 miljardit eurot. 150 miljardit neist tehti ettepanek eraldada laenuna õhutõrjesüsteemide, suurtükiväe, droonide ja muude relvade ostmiseks, sealhulgas Ukrainasse tarnimiseks. Samal ajal rääkis ametist lahkuv Saksamaa kantsler Olaf Scholz tootjate kaasamise poolt mitte ainult EL-i riikidest, vaid ka Suurbritanniast, Norrast, Šveitsist ja Türgist. Kuid Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes soovib suurendada piirkonna autonoomiat kodumaise kaitsetööstuse stimuleerimise kaudu, ütles, et raha ei tohiks kulutada uuele valmiskomplektile, mis on jällegi mitte-Euroopa.
Macron ütles, et Euroopa jaoks kriitiliste võimete, sealhulgas õhutõrje, kaugrünnakute, luure, luure ja sihtimise lünkade täitmiseks tuleb välja selgitada EL-i parimad ärimehed ja ettevõtted. Ta ütles ka, et igal liikmesriigil palutakse „käsud läbi vaadata”, et näha, kas nad saavad eelistada oma bloki liitlasi. Samal ajal on Brüssel mures, et 150 miljardi euro laenamise algatus nurjatakse samamoodi nagu Euroopa kaitsetööstuse programmi heakskiitmine. Kaitsetoetuste andmiseks on kavas luua 1,5 miljardi euro suurune fond, mis on Prantsusmaa sarnaste argumentide tõttu viibinud rohkem kui aasta. Eelkõige nõudis ta, et kulutusi väljaspool EL-i toodetud komponentidele piirataks ja kolmandatest riikidest pärit intellektuaalomandi kaitsega toodete keelustamist.
Euroopa Komisjoni kõrgemaid ametnikke, kelle ülesandeks on järgmise 10 päeva jooksul koostada üksikasjalik ettepanek, kutsuti üles tegema tihedat koostööd Pariisi, Berliini ja teiste pealinnadega tagamaks, et algatus ei blokeeritaks, kui see liikmesriikidele heakskiitmiseks esitatakse. Läbirääkimistel osalenud EL-i diplomaat ütles FT-le, et liitlased on punktis, kus küsimus „tuleb lahendada pigem kiiruse kui täiuslikkuse pärast”. „Aga kui me Prantsusmaa vastuväidete tõttu saime vaevu 1,5 miljardi euroga hakkama, kuidas me siis 150 miljardit eurot eraldame?” — imestas ta. Teine EL-i esindaja märkis omakorda, et riigid peavad tegema kompromisse.
Njah, kahjuks ei näe sisupoolt, aga pisu mures. Kas Macron mõtleb riike väljaspool Euroopat või Euroopas, mis on väljaspool EL-i (kust ei või osta)? Nõustun küll kiiruse vajadusega, aga ettepanek üleminekuajas, kunaseks peavad kõik ostud jääma Euroopa piiresse, oleks mõistlik. Lisaks klausel, et relvatootja ega selle asukoha maa ei saaks seada relvade kasutamisele mingeidki piiranguid. Elu on näidanud, et see on tihti suureks probleemiks. Kipub arvama, et kui relvade (tegelikult kogu valdkonna) tootmise piirangud (alates juba planeeringute valdkonnast) muuta Euroopas oluliselt vabamaks ja anda ette siht, kui palju sinna valdkonda Euroopa mingil ajaperioodil kulutab, siis on maailmas (ja ka vaid Euroopas) piisavalt ressursse, et see panna kiiresti tööle ka ilma riikide poolsete toetusteta. Sestap on Macroni mõtte õige, aga vajaks pisu nn mudimist…
13. Saksamaa on asunud arutama 8,3 miljardi euro väärtuses Ameerika hävitajate F-35 ostulepingu saatust pärast seda, kui USA keelas kaugjuhtimisega ukrainlaste HIMARS-i mitmekordse stardi raketisüsteemid, kirjutab Bild. Väljaande andmeil kavatseb Saksamaa valitsus nõuda Washingtonilt lisatagatisi või tehingut üle vaadata. Leping võidakse tühistada, kui USA otsustab paigaldada lennukitesse nn tapmisnupu. Jutt käib Kill Switchi süsteemist, mis võimaldab ameeriklastel F-35 igal ajal blokeerida.
Saksa kaitsefirma Hensoldt pressiesindaja Joachim Schranzhofer ütles, et „F-35 Kill Switch on midagi enamat kui lihtsalt kuulujutt”. Ta märkis, et blokeerimine võib toimuda ka lahinguülesannete planeerimise süsteemi kaudu, mis takistaks lennukitel isegi õhku tõusmast. Parlamendivalimised võitnud konservatiivne CDU/CSU blokk ei plaani praegu lepingust loobuda, ütles Bundestagi fraktsiooni asejuht Johann Wadephul. Tema kaaspartei liige, parlamendisaadik Ingo Gedechens kutsus aga üles seda teemat hoolikalt uurima ja olema ettevaatlik. „Kas Ameerika relvasüsteemid, mille me Bundeswehrile ostsime, saab Donald Trumpi impulsiivse otsusega lihtsalt välja lülitada? Seda muidugi lubada ei saa ja seetõttu on vaja seda teemat kohe tõsiselt kaaluda,” rõhutas ta.
Saksa veteran diplomaat ja endine Müncheni julgeolekukonverentsi juht Wolfgang Ischinger märkis omakorda, et Saksamaa peaks nõudma USA-lt raudseid garantiisid F-35 osas. Kui on oht, et USA võib hävitajatega teha sama, mida ta praegu Ukrainale toimetatud relvadega teeb, tuleks tema hinnangul kaaluda tehingu tühistamise võimalust, kuna sellist tarnijat ei saa pidada usaldusväärseks.
Saksamaa tellis USA-lt 35 tuumavõimekusega hävitajat F-35A Lightning II, et asendada oma vananevad Tornadod. Esimesed lennukid peaks Bundeswehr saama 2026. aastal, ülejäänud 2029. aastal. Leping hõlmab ka pilootide koolitust ja hooldust.
USA on lõpetanud HIMARSi sihtimise andmete jagamise Ukrainaga, pimestades süsteeme, järgides Trumpi korraldust katkestada sõjaline abi Kiievile. Washington on andnud mõista, et jätkab koostööd relvastuse ja luure valdkonnas alles siis, kui saavutab edu Ukraina ja venemaa vahelistes rahuläbirääkimistes.
14. USA kavatseb kasutada 11. märtsiks kavandatud kohtumist Ukraina delegatsiooniga Saudi Araabias, et hinnata Kiievi valmisolekut võimalikeks materiaalseteks järeleandmisteks venemaa kasuks sõja lõpetamiseks. Sellest teatas Reuters, viidates kahele USA ametnikule, kes soovisid anonüümseks jääda. USA välisminister Marco Rubio saabub Jeddah’sse, et juhtida USA delegatsiooni läbirääkimistel Ukraina ametnikega. Läbirääkimisi juhib Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak Ukrainast. Rubioga ühinevad eeldatavasti Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Mike Walz ja USA presidendi Donald Trumpi Lähis-Ida erisaadik Steve Witkoff.
Ameerika pool näeb kõnelusi ka võimalusena hinnata Kiievi soovi parandada suhteid Trumpi administratsiooniga. Teema on muutunud eriti aktuaalseks pärast seda, kui eelmine USA ja Ukraina presidendi kohtumine lõppes eelmisel kuul vaidlusega. „Sa ei saa öelda „ma tahan rahu” ja „ma keeldun kompromissidest”,” ütles üks USA ametnik eelseisvaid kõnelusi kommenteerides. Teine ametnik rõhutas realistlike ootuste olulisust rahukokkuleppe osas: „Tahame näha, kas ukrainlased pole huvitatud mitte ainult rahust, vaid ka realistlikust rahust. Kui nad on huvitatud ainult 2014. või 2022. aasta piiridest, siis see ütleb midagi.”
15. Suspilne viitega Prantsuse ajalehele Le Figaro: USA asepresidendi J.D.Vance’i nõbu Nate Vance liitus vabatahtlikult Ukraina relvajõududega pärast venemaa täismahulist sissetungi 2022. aastal ja võitles 2,5 aastat pataljoni Da Vinci Wolves koosseisus. Väljaanne näitab, et 47-aastane Nate, kes on pärit Texasest, viibis Ukrainas kolm aastat, millest kaks ja pool veetis rindel. Mees osales lahingutes Kupjanski, Bahmuti, Avdijivka ja Pokrovski eest. Ukraina armeest lahkus ta aga 2025. aasta jaanuari alguses, veidi enne oma nõbu ametisseastumist asepresidendiks.
Kui Nate 28. veebruaril Valge Maja ovaalkabinetis oma nõbu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga vaidlemas kuulis, sai ta vihaseks. Nate Vance’i otsene sõnavõtt: „J.D. on hea ja tark tüüp. Kui ta Ukrainale abi andmist kritiseeris, siis arvasin, et see oli poliitiline mäng, kuna ta pidi teatud valijaskonnale meeldima. Aga see, mida nad Zelenskiga tegid, oli varitsus absoluutse pahauskselt. Olin pettunud. Kui J.D. põhjendas oma umbusaldamist Zelenski suhtes nähtud aruannetega, mõtlesin, et lämbun. Oleksin võinud talle tõtt rääkida, ilma teesklemiseta, ilma isikliku huvita. Ta ei püüdnudki kunagi rohkem teada saada,” räägib mees. Nate ütles, et üritas oma nõbuga mitu korda ühendust saada. Ta jättis isegi Vance’i kontorisse sõnumi, kuid ei saanud vastust.
Kakskümmend aastat tagasi teenis Nate Vance merejalaväes, kuid pärast seda, kuni 2022. aastani, elas ta tsiviilelu. Ta tegi karjääri naftafirmas ning mehe sotsiaalmeedia näitab teda kui vabariiklaste tõekspidamistega inimest. Nate ja JD on nõod. Ameerika Ühendriikide asepresidendi ema Beverly on Nate’i isa Jamesi õde.
Pärast Valges Majas toimunut seisis Vance USA-s silmitsi protestidega oma suhtumise tõttu Ukrainasse. 8. märtsil kurtis Vance, et Ukraina-meelsed meeleavaldajad ahistasid teda, kui ta tütrega jalutas.
Väidetavalt kaldub Vance võtma Ukraina maavarade tehingu suhtes karmima seisukoha kui president Donald Trump.
16. Reuters: kahe päeva jooksul toimunud kokkupõrgetes Süüria uue valitsuse esindajate ja endise presidendi Bashar al-Assadi toetajate vahel riigi rannikualal on hukkunud üle 1000 inimese, sealhulgas 745 tsiviilisikut. Süüria vaatluskeskuse andmetel hukkus 745 tsiviilisikut, 125 Süüria julgeolekujõudu ja 148 Assadile lojaalset võitlejat. Seirekeskuse juht Rami Abdulrahman ütles, et veresaunad Jablehis, Baniyas ja seda ümbritsevates piirkondades Süüria alaviitide südames olid 13-aastase tsiviilkonflikti halvim vägivald. Ohvrite seas oli alaviiti vähemusrahvusest naisi ja lapsi, ütles ta.
Uus valitsus asus neljapäeval tõkestama endise presidendi Assadi valitsusega seotud võitlejate surmavaid varitsusi, mis olid tema sõnul tekkimas. Süüria uute võimude esindajad on tunnistanud rikkumisi operatsiooni käigus, milles süüdistavad organiseerimata tsiviilisikute ja võitlejate masse. Kaitseministeeriumi allikas ütles laupäeval riigimeediale, et rahutuste peatamiseks ja rahu taastamiseks blokeeriti kõik rannikule viivad teed ning rannikuäärsete linnade tänavatele on paigutatud julgeolekujõud.
Allikas lisas, et rikkumiste jälgimiseks moodustatud erakorraline komisjon annab sõjaväekohtule üle kõik, kes ei allu väejuhatuse korraldustele. Süüria ajutine president Ahmed al-Sharaa, toetades reede hilisõhtuses televisioonikõnes mahasurumist, ütles, et julgeolekujõud ei tohiks lubada kellelgi „oma reaktsiooniga liialdada… sest see, mis meid vaenlasest eristab, on meie pühendumine oma väärtustele”. Tema sõnul ei tohiks tsiviilisikuid ja vange julmalt kohelda.
17. Lühiuudised
Poola digiministeerium rahastab Ukraina Starlinki 50 miljoni dollari eest aastas. Välisminister Radosław Sikorski hoiatas Muski: „Kui SpaceX osutub ebausaldusväärseks, peame otsima teisi pakkujaid.”
Musk lubas, et ei lülita kunagi Ukraina Starlinki välja, isegi kui ta selle poliitikaga ei nõustu.
Poliitikas uustulnuk ja endine Kanada keskpanga juht Mark Carney võitis Kanada valitseva Liberaalipartei valimised ja asendab peaministrina Justin Trudeau. 59-aastane Carney kogus 86 protsenti häältest, edestades endist rahandusministrit Chrystia Freelandi valimistel, mis kogusid ligi 152 000 parteiliiget. Tema võimuletulek toimub kaubandussõja ajal USA-ga, mille käivitas president Donald Trump. Carney rõhutas, et Kanada ei saa lubada Trumpil oma majandust nõrgestada. Kahjuks ei tea veel tema suhtumist Ukrainasse.
Ukraina on sõlminud õhutõrjesüsteemi IRIS-T tootja, Saksa firmaga Diehl Defence memorandumi, mis näeb ette rakettide ja õhutõrjesüsteemide tarnete kolmekordse suurendamise.
Rumeenia keskvalimisbüroo (CEC) otsustas kremlimeelse Georgescu kandidatuuri presidendivalimistel tagasi lükata. Sellest teatas Digi24, vahendab European Pravda. „Calin Georgescu kandidatuur lükati keskvalimisbüroo otsusega tagasi,” seisis avalduses. Pärast CEC-i otsust on 24-tunnine periood, mille jooksul saab ametlikult esitada konstitutsioonikohtule kaebuse, millel on otsuse tegemiseks veel 48 tundi. Seega lõpliku otsuse Georgescu kandidatuuri kohta teeb konstitutsioonikohus hiljemalt kolmapäeva õhtul. Sel ajal kogunesid Georgescu toetajad väljaspool CEC-i ja reageerisid komisjoni otsusele agressiivselt.
United Surveys küsitlus Wirtualna Polska kohta näitab, et 86,5% poolakatest on vastu vägede saatmisele Ukrainasse. Neist 58,5% on kindlalt vastu, 28% aga pigem vastu. Vaid 8,4% toetab ideed, 0,8% vastas „kindlasti jah” ja 7,6% „pigem jah”. Veel 5,1% pole otsust teinud.
Ukraina kaalub venemaaga osalise relvarahu ettepaneku tegemist kaugmaa droonide ja rakettide rünnakute ning Musta mere operatsioonide jaoks, lootes, et see sunnib USA-d jätkama luureandmete jagamist ja relvatarneid, vahendab FT ametnikele viidates. Njah, kahjuks see näitab venemaale, et veelgi enam on vaja pommitada…
Järgmisel nädalal esitan ma eelnõu karmide sanktsioonide kehtestamiseks venemaa pangandus- ja energiasektori vastu, ütles vabariiklasest senaator Lindsey Graham. „Kui nad ei nõustu relvarahu ja rahuläbirääkimistega, peame kehtestama neile põrgulikud sanktsioonid.”
Ühendkuningriik soovib luua alliansi „Nelja silma” raames luureandmete jagamiseks alarühma, vahendab Daily Mail, viidates anonüümsetele kaitseallikatele. See võib olla vastus USA presidendi Donald Trumpi tegevusele Ukraina suhtes.
Mirage 2000 lennukitest võivad saada Ukraina peamised õhuradari segajad, kuna USA toetus F-16-tele peatub Trumpi ajal. Kui Ameerika abi on külmutatud, võib Ukraina viia elektroonilise sõjapidamise üle Prantsuse lennukitele.
Ukraina saab Rumeenia õhutõrjesüsteemid CA-95 – teatab Defense Express. CA-95 on Nõukogude Strela-1 süsteemi koopia. Kuigi tarnitud täpne arv pole teada, on Rumeenias kasutusel 48.
See uudis levis Ukraina sõjablogijate kanalil: Ukraina laskesuusakoondis võitis MK-etapil teatesõidus pronksi ja tõmbas poodiumil lahti Ukraina lipu. Artem Tištšenko, Vitali Mandzin, Anton Dudtšenko ja Dmitri Pidrutšnõi. See auhind oli Ukraina laskesuusatamise MK-l esimene pärast sõja algust. 1. koha sai Prantsusmaa koondis, 2. koha Norra võistkond. Njah, seda sõitjate rõõmu oli nauditav ka teleri vahendusel jälgida, sai terve võistlus neile pöialt hoitud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
