Sõja ülevaade: 1110. päev – Kurskis surve laes
Avaldatud: 9 märts, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. märts 2025:
Kurskis surve laes ja toob kahjuks tugevat vene poole edenemist, Ukraina edeneb Toretskis.
1. Muutusi Ukraina ilmas pole.
2. Ikka lendab seal Ukraina droone.
3. Kursk: vene poole edenemine tuntavalt jätkus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina jätkab Toretskis surumist ja edeneb.
8. Donetsk: jälle muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Saksa luurejuht rääkis venemaa plaanist „testida” NATO kollektiivkaitse klauslit.
12. Rootsi ajaleht sai teada, et USA loobub sõjalistest õppustest Euroopas pärast 2025. aastat.
13. Türkmenistan on teatanud oma valmisolekust varustada Euroopat gaasiga.
14. Põhja-Korea demonstreeris esimest korda ehitatavat tuumaallveelaeva.
15. Lühiuudised
167 vene poole rünnakut ehk siis surve tõusiski kõrgele tagasi. Suurim tõus ikka Kurski rindel, kus teeb vene pool suuri pingutusi vallutatud alade tagasi saamiseks ja seni see ka õnnestub. Lisaks tõusis kõrgele Kupjansk-Kreminna rindel rünnakute arv (33) jagus seda kogu sektori ulatuses. Toretskis ründab küll vene pool hullult (19), väiksel alal aga edenes hoopis Ukraina. Jätkuvalt pole suudetud Donetski (25) ja lõunarindel saavutatud suurt survetaset.
Õnneks hakkas tagasi rekordite juurde tõusma vene kaudtule ja muu tagalatoetuselemendi kaotuste number, aga eks see tihenenud tegevuse tõttu tõusiski. Kuna tanke ja soomust kasutatakse hõredamalt, siis nende kaotuste number suht tavapärane.
Liugpomme 103 ja neist 44 Kurski sektorisse ehk siis hetkel tähtsamaisse suunda. Kaudtuld üle 6000 lasu ehk tuntav tõus ja kamikaze droone rohkem kui 3300 ehk siis siingi tipus nende arv.
Hetkel ajapuuduses rohkem ei jõua arvata….
1. Ukraina SBU paljastas kosmoseagentuuris FSB muti – Leonid Kastorski lekitas venemaale salajasi satelliidipilte ja andmeid strateegiliste ettevõtete kohta. Ta peeti kinni strateegilise tööstuse ministeeriumis toimunud koosolekul. Kastorskile esitati süüdistus riigireetmises.
Tavapärane sadu Ukrainas jätkus ning ikka sobib sihtmärgiks kõik.
2. Ööl vastu 8. märtsi ründasid Ukraina droonid Leningradi oblastis Kirishinefteorgsintezi (KINEF) naftatöötlemistehast. Sellest teatas piirkonna kuberner Aleksandr Drozdenko. Tema sõnul kahjustas löök ühe mahuti väliskonstruktsiooni, kuid inimohvreid ei olnud. KINEF on kütuse tootmismahtude poolest venemaa suurim naftatöötlemistehas ja Kirishi linna suurim ettevõte. See on osa ettevõttest Surgutneftegaz ja on spetsialiseerunud nafta süvatöötlemisele, bensiini, diislikütuse, kütteõli ja muude naftatoodete tootmisele. Tehas on venemaa Föderatsiooni kütuse- ja energiakompleksi jaoks strateegilise tähtsusega ning mängib olulist rolli venemaa turu varustamisel naftatoodetega.
venemaa teatas ligi 90 drooni rünnakust kaheksale vene Föderatsiooni piirkonnale.
venemaa kaitseministeeriumi teatel korraldasid Ukraina relvajõud ööl vastu 7.-8. märtsi 31 mehitamata õhusõiduki abil massiivse rünnaku. Ministeerium väidab, et kõik droonid peeti kinni või hävitati. Krasnodari krai territooriumi kohal tulistati alla 26 UAV-drooni, Brjanski oblastis 3 drooni ning Leningradi ja Jaroslavli oblastis üks.
Rünnaku järel peatasid ajutiselt lennud Peterburi, Jaroslavli, Saraatovi, Volgogradi, Groznõi ja Vladikavkazi lennujaamad. Sellest teatas Rosaviatsija esindaja Artjom Korenjako oma Telegrami kanalis. Piirangud kehtestati tsiviillennunduse ohutuse tagamiseks, märkis Korenjako detailidesse laskumata. Tavaliselt võetakse selliseid meetmeid sageli vastuseks õhust droonirünnakutele. Praegu on kõik lennujaamad tööd taastanud.
Täna öösel teatas venemaa avalikkus, et väidetavalt ründasid Ukraina droonid Rjazani naftatöötlemistehast. Nagu märgiti venemaa avalike rühmade teadetes, kuulsid Rjazani elanikud linna kohal mitmeid plahvatusi. Hiljem teatas Rjazani piirkonna kuberner, et „Rjazani kohal hävitati UAV„. venemaa kuberner teatas traditsiooniliselt, et „ohvreid ei olnud, elamud ja sotsiaalse infrastruktuuri rajatised kannatada ei saanud”.
Rostovi oblastis tegutsevad Ukraina droonid. Teatati plahvatustest. Ühel videol oli näha väga kõrget tule kõrgust plahvatuse käigus ehk siis arvatavalt tabati midagi kergesti põlevat suures koguses.
3. Kursk: 8. märtsi hommikul edenes sadakond vene soldatit gaasitoru abil Ukraina relvajõudude positsioonide poole Kurski oblastis Sudža piirkonnas. Sellest teatas Ukrainska Pravda, viidates piirkonnas tegutseva Ukraina diviisi informeeritud allikale.
„Vaenlane kasutas gaasitoru, tuli välja piirkonnas N (nimi turvalisuse kaalutlustel varjatud. — TMT), ligikaudu kuni 100 inimest. See polnud üllatus, sest see tegevus oli teada. venelased olid selleks operatsiooniks valmistunud mitu päeva, puhastades piirkonda liugpommidega, kus nad pidid torust väljuma,” ütles vägede allikas. Küsimusele, miks Ukraina sõjaväelased toru ei hävitanud, selgitas allikas, et see oli võimatu piiratud logistiliste võimaluste tõttu. Umbes 80% vene üksusest neutraliseeriti.
Eeldatavasti on jutt Urengoi-Pomarõ-Užgorod gaasijuhtme maa-alustest torudest, mille kaudu venemaa tarnis gaasi Euroopasse transiidina läbi Ukraina territooriumi kuni 1. jaanuarini 2025. Ühe toru läbimõõt on 1,4 meetrit, märgib Ukrainska Pravda.
Ukraina olukord Kurski oblastis on viimastel päevadel järsult halvenenud. vene väed on Ukraina üksused peaegu ära lõiganud olulisest varustusliinist. Ukraina analüütilise projekti Deep State andmetel oli 7. märtsiks kolmveerand piirkonnas viibivatest Ukraina vägedest ohus sissepiiramine: peamisest varustusteeston umbes kilomeetri pikkune ja alla 500 meetri laiune kitsas maismaakoridor Ukraina kontrolli all ja see on vene suurtükiväe tule all.
Ajalehe Telegraph allikad väidavad, et Kurski oblastis ähvardab ümberpiiramist kuni 10 000 Ukraina sõdurit. Time kirjutab viiele olukorraga kursis olevale Lääne ja Ukraina kõrgele ametnikule ja sõjaväelasele viidates, et venemaa edasiliikumist selles rindesektoris soodustas USA otsus ajutiselt peatada luureandmete edastamine Ukrainale. Vaatamata praegusele olukorrale ei plaani Ukraina väejuhatus aga veel vägesid piirkonnast välja tuua. Nagu teatas RBC-Ukraine informeeritud allikatele viidates, võtavad Ukraina relvajõud praegu meetmeid olukorra stabiliseerimiseks ja töötavad välja reageerimismeetmeid.
Eileõhtuse seisuga teatas üks blogija: Ukraina väed lahkuvad Kurski oblastist oluliselt. Seni pole märkimisväärseid kaotusi ega ümberpiiramisi märgatud. vene väed tungivad edasi ja heiskasid lipud Lebedevkas, Tšerkasskoje Poretšnõjes, samuti nähti Sudža äärelinnas kirdes. Kõlakad, et Sudža linna läbiva jõe (põhja-lõuna suunaline) sillad lasid Ukrainlased ära ja kui nii, siis see peaks pidurdama vene poole idasuunalist pealetungi.
Samal ajal tungisid uuesti vene väed Novenke lähedale Sumõ oblastisse, hõivates nii Novenke küla kui maa-ala üle Ukraina piiri laiusega 5 km ja sügavusega 2-3 km ning see ohustab läänesuunalt Ukraina logistikaahelat Kurski suunal.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina jätkab oma hea survega Toretskis ja selle ümber ning eile suudeti veel vene poolt tagasi lükata linna lõunasektoris Zabalka linnaosas.
8. Donetsk: Pokrovski suunal Ukraina aktiivne tegevus jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Jätkuvalt paneb imestama, et selle sektori kagu- ja lõunaosa peab hästi vastu, võimalik, et oma osa on ka surve languses.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kavatseb proovile panna lääne ühtsuse, eriti NATO artikli 5 kollektiivkaitse tugevuse. Seda teatas Saksamaa föderaalse luureteenistuse (BND) juht Bruno Kahl, edastab dpa. Samas avaldas ta lootust, et Moskva plaanid ei täitu, rõhutades samas, et sellist võimalust ei saa välistada. NATO artikkel 5 on alliansi kollektiivse julgeolekusüsteemi alus: see näeb ette, et rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu käsitletakse rünnakuna kõigi vastu. BND juhi sõnul soovib venemaa seada kahtluse alla lääneriikide pühendumise sellele põhimõttele ning võimaliku „testi” ajastus sõltub Ukraina sõja lõpu ajast.
Kui lahingud lõpevad enne 2029-2030, saab venemaa oma ressursid oodatust varem ümber suunata ja keskenduda Euroopa ähvardamisele, selgitas Kahl: „Sõja varajane lõpp Ukrainas võimaldab venelastel suunata oma energia sinna, kuhu nad tegelikult tahavad, mis on Euroopa vastu.” Saksamaa luurejuhi sõnul näeb venemaa ette tulevast maailmakorda, milles NATO mõju nõrgeneb ja Moskva mõjusfäär liigub järk-järgult lääne poole – soovitavalt ilma USA kohalolekuta Euroopas.
Kahl tegi sarnaseid avaldusi mullu sügisel. Toona rõhutas ta, et putin ei taotle mitte ainult kremli mõju laiendamist Euroopas, vaid ka USA sõjalise kohaloleku tõrjumist mandrilt, kuna USA kaitsekulutused ületavad oluliselt Euroopa Liidu omasid.
NBC teatas 6. märtsil informeeritud allikatele viidates, et president Donald Trump uurib võimalust vaadata üle USA NATO-s osalemise formaat, sealhulgas keelduda liitlaste kaitsmisest, kui nad ei täida oma kaitsekulutuste kohustusi. Kaalumisel on ka variant viia Ameerika väed Saksamaalt välja koos võimaliku ümberpaigutusega Ungarisse, mis hoiab tihedaid suhteid venemaaga ja on sageli vastu venemaa-vastastele EL-i sanktsioonidele.
12. USA on hoiatanud NATO liitlasi oma plaanide eest lõpetada osalemine tulevaste Euroopas toimuvate sõjaliste õppuste ettevalmistustes. Expressen kirjutab sellest informeeritud allikatele viidates. Nagu väljaande allikad selgitavad, ei räägi me NATO 2025. aasta manöövritest, vaid kõik, mis on alliansi „joonistuslaual”, ehk mis on plaanitud hilisemaks ajaks, võib jääda ilma Ameerika osaluseta. Sellest tulenevalt peavad Rootsi ja teised NATO riigid välja töötama oma õppuste plaanid ilma USA üksustega arvestamata. See on järjekordne signaal USA seotuse vähenemisest Euroopa asjades, märgib Expressen.
USA president Donald Trump kaalub USA NATO-s osalemise radikaalset reformimist. NBC allikate sõnul on võimalike muudatuste hulgas ka julgeolekugarantiide läbivaatamine: Ühendriigid võivad keelduda alliansi riikide kaitsmisest, kui need ei täida teatud sõjaliste kulutuste nõudeid. Lisaks plaanib Valge Maja muuta USA osalemise poliitikat NATO sõjaväeõppustel. Ühismanöövrid viiakse Washingtoni plaani kohaselt läbi eelkõige nende riikidega, kes vastavad kaitseinvesteeringute kriteeriumitele.
Trump on juba pikka aega nõudnud, et NATO riigid suurendaksid oma kaitsekulutusi – mitte 2%-ni SKT-st, nagu praegu, vaid 5%-ni. Reaalsus on aga see, et isegi praeguse 2% künnise täitis mullu vaid 23 riiki 32-st ning vaid viis riiki – Eesti, Kreeka, Läti, Poola ja USA – eraldasid rohkem kui 3% SKT-st. Nende hulgas on liider Poola, kes kulutab kaitsele 4,12% oma SKT-st. Selle taustal teatavad Financial Timesi allikad, et Trump võib teha kompromisse ja langetada nõuded 3–3,5 protsendini SKT-st.
Telegraph kirjutas allikatele viidates varem, et Trump kaalub võimalust Ameerika väed Saksamaalt välja viia. Saksamaa territooriumil viibib praegu umbes 35 tuhat Ameerika sõdurit, kuid väljaande andmetel võidakse need Ungarisse üle viia. Kokku on välismaal umbes 160 tuhat Ameerika sõjaväelast, märkis ajaleht.
13. Türkmenistan on valmis eksportima maagaasi Euroopa riikidesse, ütles riigi endine president ja praegune Khalk Maslahaty (rahvanõukogu) esimees Gurbanguly Berdimuhamedov. Intervjuus Euronewsile, mille ärakirja avaldas riigiagentuur Golden Age, rõhutas ta Euroopaga koostöö strateegilist tähtsust energiasektoris. Berdimuhamedov märkis, et Euroopa turg on üks maailma suurimaid ning Ašgabati partnerlus EL-iga toob kasu mõlemale poolele. Tema sõnul on Türkmenistan avatud aktiivsele koostööle Euroopa partneritega gaasivarustuse küsimustes. Ühe võimaliku ekspordivõimalusena nimetas ta Kaspia-ülest marsruuti.
Poliitik tuletas ka meelde, et Ašgabat ja Brüssel peavad regulaarselt parlamentidevahelisi konsultatsioone. Lisaks plaanib Türkmenistan inimõigustealase dialoogi raames laiendada koostööd Euroopa Liiduga.
2024. aasta märtsis teatas Berdimuhamedov juba oma kavatsusest tarnida Türkmenistani gaasi Türki ja Euroopasse. Tema sõnul on kaks võimalikku marsruuti: läbi Kaspia mere ja Aserbaidžaani, millele järgneb transport läbi Euroopa gaasitorusüsteemi; Iraani kaudu, kui Teheraniga suudetakse jõuda kokkuleppele Iraani taristu transiidis. Varem, 2023. aasta augustis, keeldus Türkmenistan venemaa gaasi Hiinasse pumpamast.
14. Põhja-Korea avaldas esimest korda foto tuumaallveelaevast, mille ehitust kontrollis Põhja-Korea liider Kim Jong-un. Allikas: Associated Press (AP), Yonhap, viidates Põhja-Korea riiklikule uudisteagentuurile KCNA. AP väljaanne märkis, et see tuumaallveelaev võib relvasüsteemina kujutada tõsist ohtu Lõuna-Korea ja USA julgeolekule. Laupäeval avaldas uudisteagentuur KCNA foto, mida ta nimetas „tuumajõul töötavast strateegilise raketi allveelaevast”, teatades Kim Jong Uni visiidist peamistesse laevatehastesse, kus sõjalaevad on ehitatud. KCNA ei avaldanud allveelaeva kohta üksikasju, kuid ütles, et Kimi on selle ehitusest teavitatud.
Lõuna-Korea allveelaevaekspert Moon Kun-sik, kes õpetab Souli ülikoolis, võib 6000 või 7000 tonni kaaluv allveelaev kanda umbes 10 raketti. Ta ütles, et termini „strateegilised juhitavad raketid” kasutamine tähendab, et nad kannavad tuumarelvi. See on esimene kord, kui Põhja-Korea avalikustab laeva ehituse ja välimuse. Märgitakse, et kontrolli käigus kontrollis Kim „tuumajõul töötavat strateegiliste juhitavate rakettide allveelaeva”, mida ehitatakse 2021. aastal KRDV valitsuspartei kongressil välja kuulutatud kaitseotsuse kohaselt.
Tuumaallveelaev on üks keerukamaid relvasüsteeme, mida Kim Jong-un lubas parteikongressil välja töötada. Nende hulka kuuluvad luuresatelliidid ja tahkekütusel töötavad mandritevahelised ballistilised raketid.
2023. aasta septembris avalikustas Põhja-Korea enda väitel oma esimese taktikalise tuumaallveelaeva, mis suudab sooritada veealuse tuumarünnaku. Seejärel teatas Kim plaanist ehitada rohkem allveelaevu, sealhulgas tuumalaevu.
15. Lühiuudised
Poola peaminister Donald Tusk heitis pärast venemaa viimaseid tsiviilelanikke hukkunud rünnakuid Ukrainas USA-le kaudselt ette, et ta üritas „barbareid rahustada”. Tusk teatas sellest sotsiaalmeedias, kirjutab „European Pravda”: „Nii juhtub, kui keegi rahustab barbareid. Rohkem pomme, rohkem agressiooni, rohkem surmajuhtumeid. Järjekordne traagiline öö Ukrainas.” USA president Donald Trump ütles reedel Ukrainale antava abi külmutamist kommenteerides, et „soovib surmad peatada”. Viimastel andmetel hukkus venemaa rünnaku tagajärjel Dobropillja keskusele 11 inimest ja 47 sai haavata, sealhulgas lapsed. Öösel hukkus vene mürskude tagajärjel Harkivi oblastis kolm ja sai vigastada seitse inimest.
Time’i allikate sõnul on USA otsus peatada sõjaväeluureteabe edastamine Ukrainale aidanud venemaal edasi liikuda rinde võtmeosas ja viinud viimastel päevadel paljude Ukraina sõdurite surmani.
Bloomberg: Kanada, kes on tänavu G7 eesistujariik, võõrustab järgmisel nädalal Quebecis Charlevoix’s välisministrite tippkohtumist. Sellega seoses USA lükkas tagasi Kanada ettepaneku moodustada töörühm, mis uuriks venemaa naftatankerite niinimetatud varilaevastikku, kuna Trumpi administratsioon hindab ümber oma positsiooni mitmepoolsetes organites. Bloombergi allikate sõnul nõuab USA merendusküsimusi käsitleva ühisavalduse koostamise läbirääkimistel Hiina-teemalise keelekasutuse tugevdamist, samas kui venemaa-teemalise keelekasutuse pehmendamist.
Trumpi endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton: Trumpi ähvardused sanktsioonidega venemaa vastu on tühjad. Ta lihtsalt üritab näida „tasakaalus” Ukraina ja venemaa vahel.
Ukraina mereväe ülem Aleksei Neižpapa teatas „aktiivsetest aruteludest” kolmanda rünnaku üle Krimmi sillale ja väljendas optimismi selle hävitamise suhtes.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.