Sõja ülevaade: 1109. päev – tragikomöödia Valges Majas jätkub
Avaldatud: 8 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. märts 2025:
tragikomöödia Valges Majas jätkub ja pisu selgusetu on Kurski sektoris vene poole läbimurde tegelik seis, et kas said kanna maha või mitte. Vabandused pisu ajakirjandusliku pealkirja eest.
1. Kõik mis lendab, Ukraina poole teele saadetakse.
2. Kuni Leningradi oblastini ulatuti.
3. Kursk: muutustega, aga läbimurde hetkeseis siiski teadmata.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Ukraina omad veel sammu edasi said Pokrovski all.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA uurib võimalusi venemaa energiavastaste sanktsioonide leevendamiseks.
12. Bloomberg: putin nõustub relvarahu ja Hiina rahuvalvajatega Ukrainas.
13. Trump ütles jälle, et putin „ei tahtnud” sõda alustada.
14. venelaste maksetähtaega ületanud hüpoteeklaenuvõlg kasvas aastaga 70% ja ületas esmakordselt 100 miljardi rubla (1 miljardi euro) piiri.
15. NYT: Trump on Valge Maja kokkupõrkes Muskiga Rubio poolel.
16. Iraan on hakanud järsult suurendama oma mõjuvõimu Dagestanis.
17. Iraan suurendab oma mõjuvõimu Dagestanis.
18. Lühiuudised
Njah, maade vallutamine on lubatud, kui sul on selleks piisavalt jõudu ning majanduslik kasu on tähtsam kui inimõigused ja demokraatia põhimõtted, on tänane Valge Maja juhtkonna loosung. Aga võib-olla on hoopis põhjuseks soov siiski paista oma tragi-koomilise žanriga seriaalis kõige tähelepanuväärseima tegelaskujuna, kel ainuke soov on olla tähelepanu keskmes ja kiituse aupaistes… kõik muu pole üldse oluline.
„putin ei pea oma sõna ja rikub kokkuleppeid. Olen siin, et seda öelda, sest Prantsusmaa oli Minski kokkulepete garant, mida venemaa rikkus,” ütles Macron. Ta vastas ka putini Napoleoni võrdlusele, väites, et Napoleon oli vallutaja ja ainus keiserlik riik kontinendil on praegu putini venemaa.
Ukraina Mirage 2000-5F kasutati esimest korda venemaa raketirünnaku tõrjumiseks.
124 vene poole rünnakut, konveier töötab aga enamuses väiksemate rünnakugruppidega. Kurski sektoris 26 rünnakut ehk siis kõrge tempo säilis. Säilinud on kõrge rünnakute arv nii Kupjansk-Kreminna sektori lõunaosas, Tšassiv Jaris kui Toretskis. Mujal kas tavapärane madalam tase või veelgi vähem.
166 liugpommi on väga kõrge tase, neist Kurski sektorisse 42. Kaudtuld u 5 tuhat ehk siis kesmiselt kõrge tase ja kamikaze droonide arv tõusis peaaegu 3 tuhandeni. Jätkuvalt pisu mures, et sama tulelöökide arvu juures pole enam suudetud hoida kõrget nivood nende tabamisel. Küll ollakse edukad vene poole muu tagalatoetuselemendi tabamisel.
Nii videod kui vene poole kaotuste numbrid annavad aimu, et vähenenud on enamuses rünnakutes isikkoosseisud kui soomuse kasutamine. Küll jätkuvalt proovitakse siin ja seal suurema soomusrusikaga või isikkoooseisuga, aga see harvem. Veel ei julge väga optimistlik olla, et nii jääbki. Osa on võib-olla seotud kiire maa pehmeks muutumisega. Küll näeb ikka seda, et kas vene soomusel pole peal GPS süsteemi ja ei leita õiget teed Ukraina possade poole ja ekseldakse kaootiliselt lihtsustades sellega Ukraina töötlemist nende tabamisel, vahekaugusi tihti pole, vaid sõidetakse tihedalt koos kas eksimise hirmus vms. Lahingpaari saatmine päeval üle kilomeeter laia põllu tuvastamaks, kas Ukraina eesmistel possadel on kedagi, jätkub.
Jätkuvalt jooksvate rindeuudiste taustal siiski ettevaatlikult optimistlik, kuigi järjest enam võib hakata pilti mõjutama USA sõjalise abi ja luureinfo saamise peatumine.
1. Eilne vene poole rünnak vähemalt rekordi lähedal või uus rekord (alla lastud/üldkogus):
25/35 Kh-101/Kh-555 tiibraketid
8/8 tiibraketid Kalibr
0/3 ballistilised raketid Iskander-M/KN-23
0/4 S-300 ballistilised raketid
1/8 Kh-59/69 tiibraketid
186/194 Shahedi droonid (100 alla lastud, 86 maha surutud)
Odessa tänasest ööst: Shahedi droon plahvatas auto lähedal, bensiinijaama lähedal, mis samuti oli sihikule võetud. venelased jätkavad igaõhtuseid rünnakuid tsiviil- ja energiataristu vastu, mille tulemuseks oli tulekahjud tööstushoones ja bensiinijaamas.
vene väed tabasid Donetski oblastis Dobropilliat, tappes vähemalt 11 ja vigastades 30 inimest. Piirkonna juhi Vadõm Filaškini sõnul tabasid venelased linna kolm korda, kahjustades nelja kortermaja.
2. Brjanski oblasti Starodubi ründasid Ukraina droonid. Löögi käigus sai kannatada venemaa kaitseministeeriumile kuuluv kuivtoiduratsioone tootnud tehas.
venemaa seirekanalid teatasid drooniohtudest Astrahani piirkonnas ja Jeiskis ning tegevus on kinnitatud mõlemas piirkonnas.
venemaa võimud teatasid, et droonid ründasid Leningradi oblastis naftatöötlemistehast. Allikas: BBC Russian Service, Venemaa Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko. Drozdenko tsitaat: „UAV rünnak KINEFi vastu Kiriši rajoonis tõrjuti. Õhukaitsejõud tulistasid lähenemisel alla ühe drooni ja ettevõtte territooriumi kohal hävitati teine.” Kukkuvad rusud kahjustasid ühe tehase mahuti väliskonstruktsiooni, tagajärjed on kõrvaldatud, teatas kuberner. KINEF (Kirishinefteorgsintez) on Leningradi oblastis Kiriši linnas asuv naftatöötlemistehas.
3. Kursk: esmalt, erinevad blogijad esitavad erinevaid seisukohti selle vene poole läbimurde kohta. Tundub, et enamuses ollakse seisukohal, et vene poole ründeteravik siiski päris suure Sudža suunalise maanteeni ei jõudnud. Suurim erinevus on selles, et kas vene pool suutis selles kitsas 5 km pikkuses ja u kuni 1 km laias koridoris saavutada ala üle kontrolli või mitte. Võib-olla homme targem.
Selle sektori loodenurgast tuli siiski ka ühest eesmiste possade edasi lükkamise info Ukraina kasuks ning eilseks tundub, et Ukraina on kaotanud ka kaks eraldiseisvat sillapead üle vene piiri rinde läänesektoris. Võimalik, et pisu ise Ukraina pool ressursse ümber paigutas. Eks nemad näevad olukorda paremini ja teavad oma ressursse ning hindavad riske. Hetkel pole leidnud ka kinnitust ühele võimalikule vene poole edenemisele loodesektoris.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud. Juba mitmes päev surub enim rinde lõunasektoris kahe sillapea laiendamiseks ja Kreminnast läänes asuva metsala ja kogu Zerebetsi jõest idapoole jääva ala hõivamiseks aga pole seni edu enam juurde saanud.
6. Siversk: muutusteta. Bilohorivka küla üle kontrolli tagasi saamine peaks olema Ukraina prioriteet aga hetkel pole täiendavat infot leidnud.
7. Bahmut: Tšassiv Jari suunal üritas vene pool üleile põhjarajooni tungida ligikaudu 25 ühiku masinapargiga, milles enim soomust, kokku 16 hävis. Hetkel pole tuvastanud, et siiski selle käigus hõivatud linna läänesektorist oleks eilseks suudetud neid välja lüüa. Kõlakad käivad, et praegu üritavad Ukraina omad possasid tagasi saada ja vene pool jätkab selles sektoris puhastusoperatsioone.
Toretskis teeb vene pool väga tugevaid pingutusi saamaks tagasi varasemalt kaotud alasid, aga no ei õnnestu. Hall ala ei taha kuidagi kahaneda. Videote järgi on näha, et pisu kuidagi vabamalt ja professionaalsemalt toimetavad ka Ukraina omade jaod või lahingpaarid ning linna kohal toimetavat Ukraina droonipilve, mis nii seirab kui tabab, pole vene pool suutnud piisavalt edukalt maha suruda.
8. Donetsk: tundub, et Ukraina omad on saanud kontrolli Pokrovskist otse lõunas oleva Ševšenko asula üle ja jätkavad surumist lõunasuunas. Tundub, et siin jagub pisu nii soomust kui väga tihedat droonipilve ja kaudtuletoetust. Teisest suunast Pištšane pool samuti Ukraina surve jätkus aga siin muutusi rindejoones ei tuvastanud, liikus vaid kõlakaid. Jätkuvalt pisu loodab, et mõlemas suunas suudetakse edeneda ja vene poole üksused kotti jäävad.
Mujal jätkuvalt meeldivas hämmingus, et vene poole edenemine on pidama saadud. Nii varakult ei prognoosinud, aga võimalik, et endine vene poole surve peatselt taastub.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta. Teeb juba mõtlikuks, kas see on ok või mitte ehk kas vene poole reorg jätkub või liigutatakse ressursse mujale…
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA administratsioon uurib võimalusi, kuidas leevendada sanktsioonide survet venemaa energiasektorile seoses võimalike läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamiseks. Reuters teatab sellest, viidates kahele informeeritud allikale. Agentuuri allikate sõnul on Valge Maja andnud rahandusministeeriumile ülesandeks töötada välja stsenaariumid energiapiirangute leevendamiseks, et kokkulepete saavutamisel saaks sanktsioonid kiiresti ja ilma bürokraatliku bürokraatiata tühistada. Sellised meetmed on mõeldud selleks, et vältida turušokke, mis on sarnased 2019. aastaga, mil Rusali sanktsioonide tühistamine põhjustas alumiiniumihindade hüppe 30%. Samas rõhutavad Reutersi allikad, et need arutelud ei tähenda, et USA oleks valmis sanktsioone leevendama ilma Moskva vastastikuste sammudeta. Washington kaalub seda küsimust eranditult võimaliku lahenduse raames.
Lisaks analüüsib rahandusministeerium, kuidas venemaa võimalik naasmine maailma energiaturule mõjutab naftahindu ja muudab olemasolevaid kauplemismustreid. Pärast sanktsioonide kehtestamist suunasid Euroopa riigid tarned ümber, suurendades energiaressursside importi Ameerika Ühendriikidest, meenutab agentuur.
Nagu Reuters märgib, on energiapiirangute kaotamise väljavaadete uurimine osa suuremast plaanist vaadata üle USA sanktsioonipoliitika venemaa suhtes. Plaan võib sisaldada sanktsioonide leevendamist mitmete üksuste ja üksikisikute, sealhulgas venemaa oligarhide vastu. Varem teatas agentuur, et Valge Maja andis välisministeeriumile ja rahandusministeeriumile ülesandeks koostada sanktsioonimeetmete loetelu, mida saaks üle vaadata. Seda nimekirja arutatakse võimalikel läbirääkimistel venemaa poolega, mille eesmärk on kahepoolsete suhete parandamine.
12. putin on valmis leppima relvarahuga Ukrainas, vahendab Bloomberg, viidates olukorraga kursis olevatele Moskva allikatele. Nende sõnul edastati kremli ettepanek Ameerika delegatsioonile veebruaris Saudi Araabias peetud kõnelustel. putin nõuab, et relvarahu saavutamiseks peab olema selge arusaam tulevase Ukraina rahulepingu põhimõtetest, aga ka rahuvalvemissioonist, mis konfliktipiirkonda saadetakse, väidavad Bloombergi allikad.
Agentuuri allikate sõnul nõuab Moskva rahuvalvekontingendis osalevate riikide väljavalimist. Eelkõige ei ole kreml vastu sellele, et Hiina või teised neutraalsed riigid saadavad rahuvalvajaid. NATO rahuvalvajate, eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia ettevalmistatud Euroopa kontingendi osalemine on venemaale vastuvõetamatu.
Ameerika delegatsioonil on kavas arutada võimaliku tehingu parameetreid Ukrainaga 11. märtsil toimuvatel läbirääkimistel Saudi Araabias. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei osale Fox Newsi andmetel kõnelustel pärast skandaalset tüli Donald Trumpiga Valges Majas, millele järgnes Ameerika sõjalise abi lõppemine Kiievile.
USA peatas 3. märtsil kõik sõjalised saadetised, mille maht on sõja algusest saadik ületanud 100 miljardi dollari piiri, ning hulk lennukeid tuli õhus ümber keerata. Mõni päev hiljem lõpetas USA luureandmete jagamise Ukrainaga, sealhulgas HIMARSi sihtimise kohta. Washington tühistas ka loa andmete edastamiseks oma Euroopa partneritelt, sealhulgas Ühendkuningriigilt. Ja 7. märtsil kaotasid Ukraina relvajõud juurdepääsu Maxar Technologiesi satelliidipiltidele.
Vastuseks tugevdas vene armee rünnakuid Ukraina vastu, hävitades gaasitaristut, energiasüsteeme ja jätkates tsiviilsihtmärkide tabamist, sealhulgas Krõvõi Rihi hotelli, kus asusid Ühendkuningriigi ja USA vabatahtlikud. kremli käitumine on Trumpi vihastanud, ütles Valge Maja kõrge ametnik Axiosele.
Reedel tegi Trump venemaa vastu esimese avaliku ähvarduse pärast ametisse astumist. „Kuna venemaa võidab lahinguväljal Ukrainat absoluutselt, kaalun ma tõsiselt ulatuslikke pangandussanktsioone, sanktsioone ja tariife venemaale, kuni jõutakse relvarahu ja lõpliku rahukokkuleppeni,” kirjutas Trump väljaandes Truth Social. Ta lisas, et Moskva ja Kiiev peavad „läbirääkimiste laua taha istuma kohe, enne kui on liiga hilja”.
13. USA president Donald Trump ütles Valges Majas ajakirjanikele rääkides, et vladimir putin ei tahtnud Ukrainas konflikti alustada. Küsimusele, kas ta usub venemaa presidendi soovi pärast järjekordset ulatuslikku rünnakut Ukraina territooriumile sõda lõpetada, vastas Trump: „Ma usun. Nad pommitavad nüüd meeleheitlikult Ukrainat, aga Ukraina poolega on mul keerulisem suhelda, neil pole trumpe.” Samas rõhutas Valge Maja juht, et tema arvates tahab putin väga, et „kõik lõppeks”.
Ajakirjanikud küsisid ka Ameerika presidendilt, kas tema arvates kasutab putin ära Washingtoni sõjalise abi andmise peatamist Kiievile. „Ei, ma ei usu,” ütles Trump. Ta lisas, et putin käitub nagu „igaüks tema positsioonil käituks”. „Ta tahab lahendada konflikti ja lõpetada sõja. Ta ründab Ukrainat senisest karmimalt, kuid ilmselt oleks tema asemel igaüks sama teinud. Tema eesmärk on see lõpetada,” ütles Trump.
Ameerika president rõhutas, et Ukraina sõja lahendamine oleks olnud võimatu, kui ta poleks ametis olnud. Trump ütles ka, et enne Kiievi võimalike julgeolekugarantiide arutamist on esmalt vaja saavutada sõjategevuse lõpetamine. Lisaks ütles president, et USA ei jätka Ukrainale sõjalise abi andmist, sest ta „peab olema kindel, et ukrainlased tahavad tõesti lahendust”. „Ma ei tea, kas see on see, mille poole nad püüdlevad. Kui ei, siis tuleme sellest lihtsalt välja. Peamine eesmärk on peatada inimeste surm. Teisejärgulise tähtsusega küsimus on raha,” märkis ta.
Varem on Trump öelnud, et USA on valmis oluliselt suurendama venemaa-vastaseid sanktsioone, kui nad ei nõustu relvarahuga. „Ma kaalun tõsiselt ulatuslikke pangandussanktsioone, samuti tariifi- ja majanduspiiranguid venemaa vastu,” kirjutas ta 7. märtsil sotsiaalvõrgustikus Truth Social. President rõhutas ka, et Moskva ja Kiiev peavad „kohe istuma läbirääkimiste laua taha, enne kui on liiga hilja”.
Samal ajal ütles üks USA kõrge ametnik Axiosele, et Trump „muutub raevukamaks”, kuna venemaa intensiivistab rünnakuid Ukraina vastu, püüdes kiirendada sõja lõppu.
14. venelastel on hüpoteeklaenubuumi ajal korterite ostmiseks võetud laenude tagasimaksmine üha raskem. Eluasemelaenude viivisvõlg kasvas jaanuaris 5,7 miljardi rubla (57 miljoni euro) võrra ja ületas esmakordselt 100 miljardi rubla (1 miljardi euro) piiri – 1. veebruari seisuga 102,1 miljardit, selgub keskpanga statistikast. Aastaga kasvas see 70%: 2024. aasta 1. veebruari seisuga oli viivis 60,2 miljardit rubla.
Elanikkonna võlast üle poole moodustavad hüpoteegid – 20 triljonit rubla (200 miljardit eurot) ehk 55%. Veel 35% venelastest on pankadele võlgu tagatiseta tarbimislaene, sealhulgas 14% krediitkaarte ja peaaegu 8% autolaene. Hüpoteeklaenuvõlg on neli korda suurem kui krediitkaartidel, kuid viivisvõlg nendel on viis korda väiksem – krediitkaartide jaanuari tulemuste järgi ületas see esmakordselt 500 miljardi rubla (5 miljardi euro) piiri. Halbade hüpoteeklaenude osakaal on endiselt väike – 0,5%, kuid see kasvab kiiresti: 1. juulil oli see 0,4%. Seejärel kukkusid emissioonid kokku pärast mittesihipärase soodushüpoteegi 8% tühistamist ja ülejäänu ümbervormistamist, portfelli kasv aeglustus järsult ning probleemsed laenud muutusid nähtavamaks.
venelastel on üha raskem oma võlgu teenindada. Keskpanga andmetel kasvas eelmisel aastal laenude ümberstruktureerimise (maksete edasilükkamise või muude lepingutingimuste muutmise) taotluste arv kvartalis 20% ning aasta lõpuks oli see peaaegu kahekordistunud. Ja jaanuari viivisvõlgade kogusumma kasvas 64 miljardi rubla (640 miljoni euro) võrra. – 1. veebruari seisuga kuni 1,33 triljonit rubla (13,3 mljardit eurot).
Hüpoteeklaenude puhul raskendavad olukorda nn arendajaprogrammid. Müügi ergutamiseks pakkusid nad alguses minimaalsete sissemaksetega hüpoteeklaene, kandes selle edasi korterite hinda ning pangad leevendasid laenuvõtjate nõudeid, väljastades madalate sissemaksetega laene. Keskpank juhtis neile riskidele edutult tähelepanu ja lõpuks tõstis hüpoteeklaenude väljastamise nõudeid. Kuid need skeemid on juba suutnud laenuvõtjaid turule tuua peaaegu ilma säästude ja suure finantskoormuseta, märkis IRN-i analüüsikeskuse juht Oleg Reptšenko: „Inimene maksab laenu esimese aasta või kaks-kolm aastat, võttes arvesse alandatud intressimäära, ja seejärel tõuseb see järsult turu intressimäärani ja igakuised maksed suurenevad kordades. Kõik need skeemid ei saanud aidata, kuid tekitasid probleeme. Sest inimesed võtsid hüpoteeke sageli oma võimaluste piires, kartes korterite kallinemist ega mõistnud, kuidas homme laenu maksavad.”
Reptšenko ootab viivises olevate hüpoteeklaenude kasvu edasist kasvu, mis võib põhjustada tõsise probleemi järgmise ühe kuni kahe aasta jooksul. Just siis lõpevad arendajate doteeritavate hüpoteeklaenude soodusperioodid ja ka järelmaksust saab viitsütikuga pomm. „See, kas inimestel on võimalus teha hilisemaid makseid, on iseküsimus,” võtab Reptšenko kokku.
Samal ajal kasvavad laenud ja portfell aeglaselt, nii et halbade võlgade osakaal kasvab jätkuvalt. Keskpank eeldab oma esinaise Elvira Nabiullina sõnul hüpoteeklaenude kasvu tänavu tagasihoidlikult 5%.
Jaanuar oli hüpoteeklaenuturu jaoks läbikukkumine: pankade hüpoteeklaenude portfell kahanes esimest korda üle pika aja: tagasimaksed ületasid laenud, venelased võtsid välja vaid 127 miljardit rubla laenu. See on miinimum alates 2018. aastast, mil keskpank neid andmeid avaldama hakkas ja üle kahe korra vähem kui 2024. aasta detsembris ja jaanuaris.
Üle 80% jaanuaris väljastatud laenudest olid soodushüpoteegid, peamiselt perehüpoteegid. Veebruaris taastus riigi toel hüpoteeklaenude väljastamine detsembri tasemele, kirjutab keskpank Dom,rf esialgsetele andmetele viidates. Veebruari turu hüpoteekide kohta ta andmeid ei esita, kuid jaanuaris need peatusid: nende intressid on taevani ja inimesed ei võta selliseid laene peaaegu kunagi. Sberbank alandas sel nädalal turu hüpoteeklaenude intressimäärasid, kuid ka pärast seda jäävad need uute hoonete puhul 28,2% aastas ja järelturul 27,6% juurde.
Kes saab, ostab oma raha eest eluaseme. Keskpank näeb seda tingdeponeerimiskontode (spetsiaalne tingimuslik konto , millel kajastatakse vara, dokumente või raha kuni teatud asjaolude ilmnemiseni või teatud kohustuste täitmiseni) täitmises, selgitas Nabiullina: 2023. aastal oli tingdeponeerimiskontodele laekunud omavahendite osakaal umbes 40% ja eelmise aasta lõpus ületas see 60% ja see on ainult tegelikult laekunud raha, arvestamata tulevasi järelmaksu laekumisi. Peamine kasv toimus aasta lõpus: oktoobris rääkis Nabiullina, et 50% omavahenditest läheb tingdeponeerimiskontodele.
15. USA välisminister Marco Rubio ja miljardärist ettevõtja Elon Musk tülitsesid Valges Majas peetud kohtumisel ägedalt, vahendab The New York Times (NYT) informeeritud allikale viidates. Juhtum leidis aset ministrite kabineti ümberkorraldamisele ja valitsuse kulutuste vähendamisele pühendatud koosolekul. Väljaande teatel heitis Musk konflikti alguses Rubiole ette, et ta ei vallandanud kedagi oma alluvate hulgast. Vastuseks süüdistas riigisekretär ärimeest valetamises, märkides, et ta on juba kärpinud 1500 välisministeeriumi töötajat. Musk aga ei taganenud ja ütles sarkastiliselt, et Rubio on „televisioonis hea”, vihjates tema võimetusele teha tõelisi juhtimisotsuseid.
Kogu see dialoog leidis aset USA presidendi Donald Trumpi silme all, kes jälgis toimuvat toolil tagasi istudes, käed rinnal risti, kirjutab NYT. Kui konflikt venis, sekkus lõpuks Trump, asudes Rubio kaitseks. Ta ütles, et välisminister teeb „suurt tööd”, rõhutades oma tihedat graafikut, sealhulgas sagedast reisimist ja meediaesinemist, samuti vajadust juhtida välispoliitika osakonda.
Juhtum tähistas pöördepunkti pärast Trumpi teise ametiaja tormilisi esimesi nädalaid, mis on esimene suurem märk sellest, et president on valmis ohjeldama Muski mõjuvõimu, kelle tegudest on vabariiklaste seas juba mitu kohtuasja ja viha olnud, märgib ajaleht. Pealegi kaebasid mõned seadusandjad NYT andmetel ärimehe peale otse Valge Maja juhile.
Ootamatult kokku kutsutud koosolek oli signaal, et president arvestab kasvava rahulolematusega. Tasakaalu säilitamiseks püüdis Trump mõlemale poolele meeldida, kiites avalikult nii Muski kui ka tema kabineti liikmeid. Samas andis ta mõista, et toetab jätkuvalt Muski algatusi valitsuse ümberkorraldamiseks, kuid kutsus üles selles küsimuses tasakaalustatumalt suhtuma. President on pannud oma ministrid vastutama valitsuskabineti töötajate vähendamise eest ja andnud Muski meeskonnale vaid nõuandva rolli, ütlesid allikad NYT-le.
16. Poola peaminister Donald Tusk teatas, et kavatseb rahvusarmeed enam kui kahekordistada poole miljoni meheni. venemaa võib mõne aasta pärast rünnata kedagi Ukrainast „oluliselt suuremat” ning selle vastu kaitsmiseks on vaja nii võimsaid tava- kui ka tuumajõude, ütles ta.
Tusk teatas reedel Poola parlamendis kavatsusest suurendada armee arvu poole miljoni sõdurini, päev pärast seda, kui EL-i liidrid leppisid kokku 800 miljardi euro suuruses Euroopa ümberrelvastamise plaanis. Eelmise aasta keskel oli NATO andmetel Poola relvajõududes 216 000 sõdurit, mis tegi neist juba alliansi suuruselt kolmanda koha – USA (1,3 miljonit) ja Türgi (481 000) järel. Samal ajal on Poola kaitsekulutuste poolest NATO-s esikohal – 4,1% SKT-st. Sel aastal plaanib valitsus kulutada 186,6 miljardit zlotti (46,4 miljardit dollarit) ehk 4,7% SKT-st.
Tusk andis ka mõista, et tema riigi ambitsioonid ei piirdu tavarelvade ehitamisega, märgib Bloomberg. „Peame mõistma, et Poola peab püüdlema kõige kaasaegsemate tuuma- ja moodsate mittekonventsionaalsete relvadega seotud võimete poole,” ütles ta ja märkis, et Varssavi peab tõsiseid läbirääkimisi Emmanuel Macroni ettepaneku üle kasutada Prantsuse tuumarelvi Euroopa liitlaste kaitsmiseks.
Macron ütles 5. märtsil rahvale peetud pöördumises, et venemaa on muutunud Prantsusmaale ja Euroopale ohuks, et ta jätkab relvastamist ja et Euroopa peab seetõttu olema valmis end kaitsma. Samal ajal ei pruugi USA toetada Euroopa riike potentsiaalses konfliktis, samas kui Prantsusmaa on valmis tagama oma liitlastele kaitse kuni tuumarelva kasutamiseni, ütles Macron, tehes ettepaneku korraldada sel teemal strateegiline debatt.
Tusk rõhutas ka parlamendis, et pole kahtlust, et venemaa relvastab ja mobiliseerib suures plaanis oma sõjalist potentsiaali, mistõttu võib eeldada, et ta valmistub järgmise kolme-nelja aasta jooksul täiemahuliseks sõjaliseks vastasseisuks mitte ainult Ukrainaga, vaid ka kellegi „palju suuremaga”.
Aasta lõpuks töötab valitsus välja relvajõudude uue mudeli, et iga täiskasvanud mees oleks sõjaks valmis, ütles Tusk. Ta tõi näiteks naaberriigi Ukraina, kus rindel võitleb umbes 800 000 sõdurit, kellest veel 1,1 miljonit on reservis.
venemaa ja Valgevene piiril ehitab Poola 2,5 miljardi dollari väärtuses idakilbi. Novembris valmis projekti esimene etapp, mis hõlmab piirdeaedade, betoonist draakonihammaste ja tankitõrjekraavide ehitamist. „See on investeering rahusse,” ütles Tusk toona Kaliningradi oblasti piiril asuvaid ehitisi kontrollides. Poola kooskõlastab oma Balti naabritega, et vene väed ei saaks mööda kindlustustest, mis hõlmavad ka andureid ja õhutõrjesüsteeme, märgib Bloomberg.
17. Iraan suurendab oma mõjuvõimu Dagestanis ja kasutab „pehmet jõudu”, märgib Special Eurasia mõttekoda oma aruandes. Iraani kasvav mõju regioonis on seotud kaubavahetuse käibe kasvuga vabariigiga – alates Ukraina sõja algusest on see kasvanud üle kolme korra. Iraan kasutab Dagestani sadamaid oma droonide ja laskemoona müümiseks, selgub teadlaste Treadstone 71 raportist.
Kaspia mere ja Dagestani sadamatest on saanud Iraani logistikavõrgustiku peamine lüli sanktsioonidest kõrvalehoidmisel ning neid kasutatakse Iraani laevandus- ja naftaettevõtete (nt IRISL-i kontserni) huvides. Süvamere Mahhatškala merekaubandussadam mängib strateegilist rolli marsruudil, mis viib Iraanile Pärsia lahes asuvale Qeshmi saarele. Iraani lennufirma Pars Golden Sky esindajad tegid ka 2023. aastal ettepaneku selles piirkonnas arendada, nad arutasid lennukeskuse loomist Dagestanis.
Oma mõjuvõimu laiendamiseks piirkonnas kasutab Iraan aktiivselt religiooni ja haridust, edendades oma islamikeskusi ja keelt. Iraanis domineerivat islamiliikumist, šiismi, praktiseerib vaid 5 protsenti dagestanistest. Spetsiaalse Eurasia analüütikud usuvad aga, et šiiitlik liikumine jääb Venemaal strateegiliseks mõjutamisvahendiks. Mahhatškalas ja teistes piirkondades tegutseb šiiitide ühendus „Ahlul-Beit”. See levitab Iraani kirjandust ja ajakirju religioossete keskuste, ülikoolide ja raamatukogude kaudu Dagestanis, Tšetšeenias ja Stavropoli krais. Dagestani Riiklik Ülikool teeb koostööd ka Iraani esinduse, Ibn Sina Fondi, Teherani, Gilani ja Alameh Tabatabai ülikoolidega. Lepingud näevad ette pärsia keele populariseerimist ja õpetajate vahetust.
18. Lühiuudised
Ukraina ja Hiina sõlmisid agraarpoliitika ministeeriumi teatel lepingu Ukraina põllumajandustoodete ekspordi nimekirja laiendamiseks Hiinasse. Peking väljendas ka valmisolekut teha koostööd rahvusvahelise üldsusega nn kriisi konstruktiivseks lahendamiseks ja püsiva rahu saavutamiseks.
Surnud vene sõduri ema tunnistas kohtumisel putiniga avalikult, et röövis okupeeritud Hersoni oblastist lapse ja viis ta venemaale.
KIIS-i küsitlus näitab, et president Zelenski toetus on Valge Maja vaidluse tõttu tõusnud 68 protsendini. Täpselt vastupidine sellele, mida USA administratsioon lootis Ukrainas saavutada.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
