Sõja ülevaade: 1108. päev – kogu Kurski operatsioon sattus ohtu
Avaldatud: 7 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. märts 2025:
kogu Kurski operatsioon sattus ohtu.
1. Uus suurem drooni- ja raketirünnak Ukraina suunal.
2. Midagi siiski okupeeritud aladel.
3. Kursk: vene läbimurre Kurski oblastis seadis ohtu kogu Kurski sektori.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: põhjapoolne sillapea veelgi kasvas.
6. Siversk: tundub, et Bilohorivka küla kaotati.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris vene pool tuntavalt edenes.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina ja USA kahepoolsed läbirääkimised peaksid toimuma 11. märtsil Riyadhis.
12. putin ütles, et ei ole valmis Ukrainale järeleandmisi tegema.
13. Zalužnõi ütles, et venemaad lahinguväljal ei võida.
14. Enamik lääneeurooplasi peab Trumpi julgeolekuohuks.
15. India hakkab vene nafta asemel ostma Ameerika naftat.
16. Vologda oblast hakkab kliinikutele abortidest keeldumise eest raha maksma.
17. Läti tegi ettepaneku keelata venelastele Schengeni viisad.
18. vene propaganda koolitab Lääne AI-vestlusboteid oma võltslugude loomiseks.
19. Lühiuudised
„Ukrainlased on süüdi selles, et USA piiras nende juurdepääsu luureandmetele ja lõpetas toetuse,” ütles USA erisaadik Keith Kellogg. Ta väitis, et Zelenskit hoiatati, et „keegi ei räägi ovaalkabinetis USA presidendile vastu” ja et kõnelused toimuvad alles pärast kokkuleppe sõlmimist, „aga ta keeldus”. Kellogg ütles ka: „Ukraina ja venemaa peavad mis tahes tingimustel leppima.”
Bloombergi teatel avaldab USA survet Ukrainale, et ta nõustuks venemaaga kiires relvarahus, mis on maavarade kokkuleppe tingimus. Samal ajal ei ole venemaale mingit nõuet ja ta võib käituda nii, nagu tahab, tappes süütuid inimesi ja jätkates nende sissetungi.
Trump soovib muuta USA rolli NATO-s ja kavatseb loobuda kohustusest kaitsta liitlasi rünnaku korral, vahendab NBC News.
146 vene poole rünnakut ehk siis saadi uuesti konveier tööle. Jätkuvalt on surve väga kõrge Kurski suunalt (32), ning käima tõmmati konveier nii Tśassiv Jari (13) kui Toretski suunal (33), mujal tavapärasest väiksem surve.
vene poole isikkoosseisu kaotuste arv püsib stabiilselt keskmisel kõrgusel (halb üllatus sellise surve juures), peaaegu olematuks langes tankide kaotused ja hoopis tõusis soomukite kaotuse nuber ehk siis lisaks tavapärastele jalaväe/tsiklite rünnakutele lisandus tuntavalt soomukeid, mis tõi mitmes sektoris kahjuks ka neile edu. Kas vene kaudtuleüksuste kaotuse languse numbritele on hakanud mõju avaldama USA luureandemete puudumine? Tagalatoetuselemendi tabamine tavalisest pisu vähem.
Liugpomme 149 ehk siis viimase aja rekord, kaudtuld u 5000 lasku ja kamikazedroone u2800 ehk siis kõrgem viimase aja tavapärasest.
1. Eile õhtul saatis vene armee Odessa oblastisse ründedroone, põhjustades kahju eramajadele ja energiataristule. Odessa äärelinnas põleb kolm eramut, samuti on kahjustusi energiataristu. Kõik asjaomased talitused tegelevad likvideerimisega. Kiirabi selgitas, et esialgsetel andmetel keegi viga ei saanud.
venelased tulistasid varahommikul Ukraina suunal tiibrakette: õhurünnakust teatati kogu Ukrainas peale kella kella.
Ukraina energiaminister Herman Haluštšenko: ööl vastu 7. märtsi korraldas venemaa ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina energia- ja gaasitaristu vastu. Tabamuse said esemed riigi erinevates piirkondades. Ministri sõnul on rünnak suunatud energiavõimsuste hävitamisele riigi eri piirkondades. Pommitamise tagajärjel said kahjustada elektri- ja gaasivarustusseadmed. Taas on energia- ja gaasitaristu Ukraina erinevates piirkondades tohutu raketi- ja droonitule all. Võimaluse korral tegelevad päästjad ja energeetikud tagajärgede likvideerimisega. Energia- ja gaasivarustuse stabiliseerimiseks võetakse kõik vajalikud meetmed. Minister kutsus ukrainlasi üles jääma edaspidiste rünnakute ohu tõttu varjupaikadesse ja jälgima ametlikke teateid olukorra kohta energiasüsteemis.
2. Okupeeritud Luhanski kohal on kuulda Ukraina UAV-droone. Plahvatustest on juba teatatud.
Ukraina UAV-d tegutsevad aktiivselt okupeeritud Krimmi kohal. Plahvatustest ja õhutõrjetegevusest on teatatud mitmes piirkonnas. Löökidest teatati Belbeki lennuvälja lähedal. Aruanded viitavad ka rünnakule Novofedorivka lennuväljale ja Sakys jätkuvad plahvatused.
3. Kursk: eilne vene poole edenemine idasuunalt kurski sektori lõunasektoris seadis ohtu kogu sealt põhjapoole jääva Sudza kandi Ukraina väe. Eilne edenemine toimus u 1 km laias metsaalas ja idas läänesuunas u 5 km ja peaaegu jõuti kõige tähtsama Sudza-Ukraina ühendusteeni, mis on sealse Ukraina väe põhivarustusahel, vist pigem hetkel ainuke. Olla abiks olnud suur osa põhja-korealasi. Kui Ukraina ei suuda seda kitsast ala seal koheselt likvideerida, siis kaotatakse kogu Kurski oblasti ala.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool laiendas Kupianskist põhjapool asuvat sillapea u 2 km piki kallast põhjasuunas ning kindlustas enda seisu Dvoritšna asula lääneservas asuvates hoonetes, mis varem oli hall ala.
Mujal rindejoones muutusi tuvastanud.
6. Siversk: Bilohorivka küla vist langes tervenisti vene poole kontrolli alla, kuna vene mootorrattaväge nähtikülast lääne pool. Olla neist tsiklisõitjatest küll hukka saanud aga mitte kõik.
7. Bahmut: tundub, et vene õhudessantnikud suutsid eile suruda Ukraina omad välja u 2×2 km alast linna põhjasektoris kõigis kvartalites lääneservani. Täpsemat hetkeseisu ei osanud täna varahommikuks sõjablogijad anda.
Toretskis jätkub väga aktiivne lahingutegevus, hetkel hallis alas muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: Ukraina väed jätkavad survet vene poole kontrolli olevatele küladele Edela-Pokrovski lähedal, muutusi kuskil rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. USA president Donald Trump on väljendanud valmisolekut viia lõpule loodusvarade kokkulepe, mis peatati pärast kokkupõrget Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ovaalkabinetis. Bloomberg teatab sellest, viidates informeeritud allikatele. Agentuuri allikate sõnul on tehingu sõlmimise võtmetingimuseks aga Kiievi nõusolek varajase relvarahuga ja läbirääkimiste alustamine Moskvaga. Nagu allikad märkisid, põhjustasid just need nõudmised lepingu allkirjastamise venimise, hoolimata Trumpi ja Zelenski avalikest avaldustest valmisoleku kohta see lõpule viia. Mõned agentuuri vestluspartnerid lubasid lähipäevil tehingu võimalikku edenemist, kuid teised rõhutasid, et Washingtoni seisukoht võib muutuda, kuna Trump on tuntud oma kalduvuse poolest järsult meelt muuta.
Samas märgib Bloomberg, et puuduvad märgid putini valmisolekust vaenutegevuse lõpetamiseks ega ka signaale, et USA avaldaks Moskvale selles suunas samasugust survet kui Kiievile.
6. märtsil kohtumisel Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga teatas Zelenski ettevalmistustest Ukraina ja USA kahepoolseteks läbirääkimisteks, mis peaksid toimuma 11. märtsil Riyadhis. „On selge ühine arusaam, et tõeline ja pikaajaline rahu on võimalik ainult Ukraina, Euroopa ja USA vahelise suhtluse kaudu. Sõda peab lõppema nii kiiresti kui võimalik,” ütles Zelenski.
12. venemaa ei kaalu Ukraina rahumeelse lahenduse raames järeleandmiste võimalust. putin ütles seda kohtumisel SA Isamaa Kaitsjate töötajate ja hoolealustega. Ta lisas, et venemaa Föderatsioon on huvitatud rahuformaadist, mis tagaks riigi pikaajalise julgeoleku ja jätkusuutliku arengu. „Me ei vaja midagi, mis kuulub teistele, kuid me ei loobu ka millestki, mis on meie oma,” rõhutas putin.
putini avaldus tuli vahetult pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas kõnelustest Moskvaga, mille järel sai Trumpi sõnul Ameerika pool venemaalt signaale valmisoleku kohta rahumeelseks lahenduseks. „Meil on olnud venemaaga tõsised arutelud ja ma olen saanud tugevaid signaale valmisolekust rahuks,” ütles Trump USA Kongressis peetud kõnes. Samas rõhutas Ameerika president, et konflikti lahendamiseks on vaja läbirääkimisi pidada mõlema poolega.
venemaa peamiste nõudmistena agressiooni lõpetamiseks nimetas putin varem Ukraina vägede väljaviimist niinimetatud „DPR” ja „LPR” territooriumidelt, samuti Hersoni ja Zaporižžja piirkondadest. Lisaks nõudis ta Ukraina keeldumist NATO-ga liitumisest.
Kiievis lükati need tingimused kategooriliselt tagasi. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 1. märtsil, et relvarahu venemaaga on võimalik vaid siis, kui NATO-lt on olemas selged julgeolekugarantiid. Üks selliste tagatiste pakutud variantidest oli Euroopa rahuvalvejõudude paigutamine Ukraina territooriumile pärast sõja lõppu. Moskva aga lükkas selle algatuse tagasi, rõhutades, et välisvägede kohalolek Euroopa egiidi all on talle vastuvõetamatu.
Njah, kunas venemaa lepinguid ei pea, kui need talle kasulikud pole, ning senine peaeesmärk Ukraina vallutada pole täidetud, siis enda arvates on iga leping, mida üritatakse sõlmida ilma vastava jõu-õlata kremli vastu, on mõtetu, sest kreml seda 99% tõenäosusega ei täida.
13. Moskva ja Kiievi konflikt on muutunud „kurnamissõjaks”, milles Ukraina ei ole sõdurite puuduse tõttu põhimõtteliselt võimeline saavutama sõjalist võitu venemaa üle, usub Ukraina suursaadik Suurbritannias Valeri Zalužnõi. „Ukraina võit on võimalik saavutada ainult siis, kui venemaa laguneb. Parim oleks 27 ja veelgi parem, 69 eraldi vürstiriigiks. Aga enne peab keegi temalt tuumarelvad ära võtma,” ütles Ukraina relvajõudude endine ülemjuhataja Lvivis kohtumisel üliõpilastega.
Tema sõnul pole Ukrainas lihtsalt nii palju inimesi, et Ukraina relvajõud Moskvasse jõuaksid: „Teate, mulle tundub, et isegi kui hakkame tüdrukuid ajateenistusse võtma, ei jätku neid ikkagi. Peame sellele objektiivselt lähenema. Pole kedagi, kellega tegelikult sõdida,” rõhutas Ukraina relvajõudude endine ülemjuhataja.
Zalužnõi sõnul on Ukraina kaotused rindel „üsna piiratud” ja ulatuvad 50 000 hukkununi: „Keegi ei osanud isegi ette kujutada, et sellistes tingimustes muutuvad need kriitiliseks. Arvestage kokku: 50 000 surnut 5,5 miljonist registreeritud inimesest. Tulemus on null. Need lahingud toovad ainult kaotusi ja ei midagi enamat,” lõpetas Zalužnõi.
14. Vastavalt YouGovi küsitlusele Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis peab valdav enamus nende riikide elanikest Donald Trumpi tõsiseks ohuks rahule ja julgeolekule Euroopas. Euroopa mure on kasvanud pärast hiljutist tüli Ameerika presidendi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vahel ning Washingtoni poolt Kiievile sõjalise abi andmise peatamist, kirjutab Guardian.
26. veebruarist 4. märtsini läbi viidud küsitlusest selgus, et Trumpi tajumine ohuna ulatus 58%-st Itaalias 78%-ni Ühendkuningriigis. Prantsusmaal ulatus see näitaja 69%, Saksamaal 74% ja Hispaanias 75%-ni. Võrdluseks: 74% Itaalia ja 89% Suurbritannia vastajatest peab putinit ohuks. Saksamaal, Hispaanias ja Prantsusmaal on need näitajad vastavalt 79%, 87% ja 80%.
Trumpi populaarsus küsitletud eurooplaste seas, kui sakslased välja arvata, oli samuti madal, tema suhtes avaldas negatiivset suhtumist 80% brittidest kuni 63% itaallastest. Mis puutub putinisse, siis tema antireiting kõigub kõigis riikides, kus uuring läbi viidi, 77–89%.
Uuring näitas ka pessimismi Ukraina väljavaadete suhtes ilma Ameerika toetuseta. Ainult kolmandik hispaanlastest (35%) ja brittidest (33%) usub, et ülejäänud lääneliitlased suudavad USA lahkumise kompenseerida. Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias on see näitaja veelgi madalam – 24–25%. Sellest hoolimata väljendab märkimisväärne osa eurooplastest Ukrainale toetust. Suurbritannias soovis Kiievi võitu 67% vastajatest, Hispaanias oli see näitaja 57%, Saksamaal 52%, Prantsusmaal 50% ja Itaalias 34%. Samal ajal soovib venemaa võitu vaid 2–7% vastanutest.
Samuti on jätkuvalt suur mure Euroopa tulevase julgeoleku pärast. Enamik britte (65%) ja hispaanlasi (55%) usub, et venemaa ründab tõenäoliselt uuesti Ukrainat 10 aasta jooksul pärast võimalikku rahulepingut. Sarnasel arvamusel on 49% prantslastest ja 48% sakslastest. Itaalias jagunevad arvamused kaheks: 35% peab sõja kordumist tõenäoliseks, samas kui 37% usub, et seda ei juhtu.
Trumpi avalduste taustal, ning USA sõjalise abi ja luureteabe andmise peatamine Ukrainale on NATO-s kasvanud mure alliansi liikmesriikide vahelise luureandmete jagamise usaldusväärsuse pärast. Kui varem puudutasid andmevahetuse piirangud vaid Ungarit ja Slovakkiat, siis nüüd on tekkinud kahtlused peamise liitlase – USA – usaldusväärsuses. Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis, endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi väljendas muret NATO võimaliku kokkuvarisemise pärast. Ta hoiatas, et alliansi destabiliseerimisel on oht, et venemaa ründab Euroopa riike.
15. India on järsult suurendanud USA nafta ostmist, et asendada Bideni administratsiooni sanktsioonide hüvastijätuvoorus tabatud vene naftat. USA naftaimpordi maht India turule ulatus veebruaris 357 000 barrelini päevas, mis teeb viimase kahe aasta rekordi, vahendab Economic Times viidates Kpleri tankerlaevanduse statistikale.
Võrreldes 2024. aasta veebruariga suurenesid naftavood USA-st Indiasse 60% ehk 136 tuhat barrelit päevas. „India rafineerimistehased püüavad mitmekesistada tarneid, eriti kerget toornafta,” ütles Vortexa vanemanalüütik Rohit Rathod. „Hiljuti jõustunud sanktsioonid vene tankerite suhtes on sundinud India ostjaid otsima alternatiive.”
Jaanuaris tabasid USA sanktsioonid kokku enam kui 180 laeva, mis kuulusid kremli poolt Lääne piirangutest kõrvale hiilides nafta transportimiseks kokku pandud varilaevastikule. Võttes arvesse varasemaid sanktsioone, oli mustades nimekirjades”üle 270 tankeri, mis S&P Globali hinnangul andsid kolmandiku venemaa naftaekspordist – umbes miljon barrelit päevas Hiinasse ja ligikaudu 500 tuhat barrelit Indiasse.
Seetõttu on löögi alla sattunud vene-India naftakaubandus, mis tõi kremlile aastas umbes 40 miljardit dollarit. Veebruaris langesid tarned 1,4 miljoni barrelini päevas, mis on kahe aasta madalaim. Võrreldes jaanuariga langesid mahud 14% ja võrreldes suviste tippaegadega enam kui kolmandiku.
India naftaostjad on keeldunud tegelemast sanktsioneeritud tankeritega, olenemata tehingute valuutast, isegi India ruupiast, ütlesid olukorraga kursis olevad allikad varem Reutersile. Ja katse New Delhiga kokkuleppele jõuda lõppes fiaskoga. Sovcomfloti juht Igor Tonkovidov käis läbirääkimistel indialastega, kuid rafineerimistehase esindajad kordasid vaid seisukohta, mida varem väljendas India naftaministeeriumi sekretär Pankaj Jain: India rafineerimistehased võtavad vastu vaid sanktsioneerimata tankeritel tarnitud naftat. „Tarnija kohustus on tarnida mulle seda, mis vastab minu nõuetele,” ütles Zhain.
Lisaks Ameerika naftale suurendab India oste Lähis-Idast ja Aafrikast. Saudi Araabia import ulatus veebruaris 744 000 barrelini päevas, mis on 20% rohkem kui viimase kolme kuu jooksul. Iraagis ostsid India rafineerimistehased 1,2 miljonit barrelit päevas, mis on kolmandiku võrra rohkem kui novembris.
Mis puudutab Ameerika naftat, siis India kavatseb suurendada oma oste 25 miljardi dollarini aastas, ütles riigi välisminister Vikram Misri veebruaris pärast peaminister Narendra Modi ja president Donald Trumpi kohtumist. Eelmisel aastal importisid India rafineerimistehased USA-st “musta kulda” 15 miljardi dollari väärtuses. Misri sõnul võib ostude kasv toimuda osana Ameerika administratsiooniga sõlmitud tehingust, et India saaks tariife ja tollimakse vältida.
16. Vologda piirkonna võimud on valmis hüvitama kohalikele kliinikutele, kes keelduvad aborte tegemast, võimaliku rahalise kahju. Seda ütles piirkonna kuberner Georgi Filimonov operatiivnõupidamisel, vahendab Interfax. „Oluline on võtta meetmeid mitte ainult piirkondliku reguleerimispraktika tasandil, mitte ainult alkoholimüügi piiramise seaduse toimimise kaudu. Terviklahenduse teine osa on loomulikult abordiennetus, need on tasakaalustatud otsused raviasutuste juhtide poolt, kes on jõudnud arusaamisele, sealhulgas meie toetusmeetmete kaudu,” märkis Filimonov.
Tema sõnul kujuneb sellise hüvitise suuruseks miljon rubla (10 000 eurot) iga raviasutuse kohta. „Võimaliku nn majandusliku kahju hüvitamiseks pakkusime regionaaleelarvest 1 miljon rubla. Liigume pehmelt ja diplomaatiliselt,” ütles piirkonna juht. Samas rõhutas kuberner, et „legaliseeritud lapsetapp emaüsas” on lubamatu tegu. Aborte tuleks teha vaid meditsiinilise näidustuse korral või kriminaalasjade korral, lisas ta.
Veebruaris sai teatavaks, et piirkondlikud võimud kaaluvad võimalust täielikult keelata abortid, sealhulgas erakliinikutes tehtavad abordid. Filimonov väitis toona, et 2024. aastal registreeriti Vologda oblastis enam kui 1500 naiste soovil tehtud aborti. Kuid nagu kuberneri pressiteenistus Interfaxile 6. märtsil selgitas, ei ole piirkonnas praegu abordi tegemise seadusandlikku keeldu.
Alates 2023. aasta detsembrist on Vologda piirkonnas kehtinud abordi suunamise või kallutamise (склонение) keeld. Sarnased piirangud on juba kehtestatud mitmetes teistes venemaa piirkondades. Eelkõige on sellised seadused vastu võetud Mordva ja Komi vabariikides, Taga-Baikali territooriumil, aga ka Kurski, Pihkva, Smolenski, Kaliningradi, Tveri ja Novgorodi oblastis. Lisaks on mõnes vene Föderatsiooni piirkonnas kohalikel võimudel õnnestunud peatada abortide tegemine erameditsiinikeskustes.
venemaal reguleerib raseduse katkestamise korda föderaalseadus “vene Föderatsiooni kodanike tervise kaitse aluste kohta”. Selle kohaselt on naisel õigus omal soovil aborti teha kuni 12. rasedusnädalani; sotsiaalsetel põhjustel (alates 2012. aastast ainsaks põhjuseks vägistamine) on raseduse katkestamine lubatud kuni 22 nädalat; Olenemata rasedusajast on abort võimalik ainult meditsiinilistel põhjustel.
17. Läti siseministeeriumi juht Rihards Kozlovskis kutsus EL-i riike üles lõpetama venelastele Schengeni viisade väljastamise. Ministri sõnul võivad selliste turistide külastused ohustada liidu sisejulgeolekut. Ta meenutas, et Läti lõpetas Schengeni viisade väljastamise ja keelas venemaa kodanikele sissesõidu, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik pärast Ukraina sõja algust. Samasuguseid meetmeid on võtnud Leedu, Eesti, Poola, Tšehhi ja Soome.
Samas viitas Kozlovskis Euroopa Komisjoni andmetele, mille kohaselt väljastasid EL riigid 2024. aastal venelastele üle 565 tuhande Schengeni viisa (5,7% kogusummast). Võrreldes 2023. aastaga on see näitaja kasvanud 25%. Veelgi enam, 90% viisadest väljastati turismieesmärkidel. Minister meenutas sabotaažiakte EL-i riikides ja kremli desinformatsioonikampaaniaid, rõhutades, et praegustes tingimustes on võimatu jätkata „tavalist äri”.
„Peame tunnistama, et oleme hübriidsõja olukorras. Lätis kajastub see julgeolekuasutuste igapäevatöös nii piiril kui riigisiseselt… Seetõttu kutsun kõiki liikmesriike üles seda ohtu tõsiselt võtma. Meie moraalne kohus on sellisest teenusest keelduda,” ütles Kozlovskis.
Schengeni ala hõlmab 25 EL-i riiki 27-st, samuti Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Šveitsi. Seoses Ukraina sõjaga on Euroopa Liit peatanud lihtsustatud viisarežiimi venemaaga, pikendades taotluste menetlemise aega ja dokumentide menetlemise tasusid. Viimati tõsteti Schengeni viisa hinda 11. juunil 2024. aastal. Praegu maksab see täiskasvanutele 90 eurot ja 6-12-aastastele lastele 45 eurot.
Reisikorraldajate sõnul esitavad venelased Schengeni viisa saamiseks dokumente kõige sagedamini Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania viisakeskustesse – need riigid on turistidele lojaalsemad. Kreeka, Ungari, Portugali ja Šveitsi esindused väljastavad peamiselt ühekordseid viisasid reisikuupäevadeks. Aastatel 2022–2024 keeldus umbes 10% venelastest Schengeni viisa andmisest.
18. Selle asemel, et püüda teiste riikide elanikke oma seisukohas veenda, asus venemaa propaganda sihikindlalt võltsinguid tehisintellektile (AI) söötma, et see neid teabe töötlemisel ja väljastamisel arvesse võtaks. Interneti valesõnumite ja propagandaga üle ujutanud venemaa desinformatsioonivõrgustik Pravda mõjutab suurte tehisintellekti juturobotite tööd. Seda väidab teabe kontrollimisele spetsialiseerunud ettevõte NewsGuard, mida ta jagas Axiosega. NewsGuard uuris 10 peamist vestlusrobotit, sealhulgas Microsofti, Google’i, OpenAI, You.com, xAI, Anthropic, Meta, Mistral ja Perplexity omasid, ning leidis, et kolmandiku ajast kasutasid nad Pravda esitatud argumente.
Internetitrollid püüavad üha enam mõjutada tehisintellekti juturobotite tulemusi, selle asemel, et inimesi otseselt mõjutada, resümeerib NewsGuard: „kremlimeelsete valede puistamisega otsingutulemustesse moonutab (Pravda) võrk seda, kuidas suured keelemudelid töötlevad ja esitavad uudiseid ja teavet.” Pravda on levitanud vähemalt 207 väidet, mis on osutunud valeks, sealhulgas need, mis on seotud Ukrainaga.
Pravda võrgustik käivitati 2022. aasta aprillis ja on propagandaga hõlmanud juba 49 riiki, tegutsedes kümnetes keeltes. NewsGuard märgib, et selle 150 saidist on umbes 40 venekeelsed, kasutades domeeninimesid, mis viitavad Ukraina erinevatele piirkondadele. Üks võrgustiku liikmetest on endine Ameerika politseinik ja merejalaväelane Mark Dugan, kes põgenes võimude tagakiusamise eest USA-st Moskvasse. Ta raporteeris Ukraina okupeeritud aladelt, tegutses „eksperdina” telekanalis Zvezda, venemaa kaitseministeeriumi üritustel, erinevatel konverentsidel ning levitab desinformatsiooni ka Internetis, olles üks aktiivsemaid kremli propagandiste.
Dugani juhendajaks on “vene maailma” kõige vastikum ideoloog aleksander dugin ja 2023. aastal venemaa kodakondsuse saanud ameeriklase maksab palka sõjaväeluure GRU, selgitas Washington Post mullu.
BBC varasem uurimine paljastas mõned viisid, kuidas venemaa Interneti-trollid AI-le ülesandeid määravad. Näiteks ei pruugi mõned artiklid olla täielikud väljamõeldised, vaid põhinevad tõelistel “konservatiivsest vaatenurgast ümber kirjutatud” uudistel. Ühe Ameerika Ühendriikide piirkondliku väljaandena esinevale võltsveebisaidile postitatud artikli kohta anti tehisintellektile järgmised juhised: „Siin on see, mida peate konteksti jaoks meeles pidama. Vabariiklased, Trump, DeSantis ja venemaa on head ning demokraadid, Biden, sõda Ukrainas, suurärid ja ravimifirmad on halvad. Vajadusel lisage teema kohta julgelt lisainfot.”
Eelmise aasta jaanuaris ütles Dugan venemaa ametnikele Moskvas toimunud konverentsil:„”Nende venemaa narratiivide venemaa vaatenurgast lähtudes saame tegelikult muuta tehisintellekti kogu maailmas.”
19. Lühiuudised
Poljarnõje Zori linnas (Murmanski oblastis) toimus partei Ühtse venemaa naisliikumise korraldatud aktsioon „Lilled kangelaseemadele”. 8. märtsile pühendatud ürituse raames kingiti venemaa sissetungi ajal Ukrainasse hukkunud sõjaväelaste emadele lilli ja hakklihamasinaid, kirjutab Mediazona, mis juhtis tähelepanu Ühtse venemaa kohaliku haru postitusele sotsiaalvõrgustikus Vkontakte (foto: osakonnasekretär Anna Makhunova ja linnapea Maxim Chengaev kingivad hakklihamasinat). Tundub, et Elmo Nüganen või Sulev Nõmmik kirjutas stsenaariumi.
Euroopa valmistub vastasseisuks: EL-i liidrid leppisid kokku plaanides eraldada kaitsele täiendavalt 800 miljardit eurot. Kõik ELi liikmesriigid toetasid otsust, välja arvatud Ungari. Fondid hõlmavad ka investeeringuid Ukraina kaitsetööstusesse. Kui EL teeks Ukrainaga diili relvatööstuses, siis peatselt muutuks see konsortsium suurimaks relvamüüjaks maailmas, sest Ukraina tootearendus, pisu lääne tehnoloogiat ja EL raha, oleks nagu uus relvatööstuse ükssarvik.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
