Sõja ülevaade: 1107. päev – Trump üritab maavarade diili teha Ukrainlaste vere hinnaga
Avaldatud: 6 märts, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. märts 2025:
Trump üritab maavarade diili teha Ukrainlaste vere hinnaga. Pokrovski all asus vasturünnakule vene blogija sõnul kaks Ukraina brigaadi.
1. Ork on ork.
2. Info puudus.
3. Kursk: vaid kõlakad, et edeneda võisid mõlemad.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina parandas seisu Toretskis.
8. Donetsk: Pokrovski suunal alustas Ukraina vasturünnakut.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA pööras tagasi Kiievi relvaabi lennukid ja lülitas HIMARS-i sihtmise välja.
12. USA suuremad pangad hakkasid pakkuma rubladega kauplemist pärast venemaa-USA kõneluste algust.
13. Macron nimetab venemaad ohuks, kutsub üles kasutama EL-i kaitsmiseks Prantsusmaa tuumarelvi.
14. putin annab politseile korralduse tegeleda venemaa majandusega.
15. Võimud valmistuvad arestima varasid venemaa ühe suurima raudteevagunite omanikult.
16. Ukraina esitas Haagis fakte keemiarelvade keelustamise konventsiooni rikkumiste kohta venemaa poolt.
17. Lühiuudised
Daily Mail: Macron ja Starmer on valmis järgmisel nädalal koos Zelenskiga Washingtoni sõitma, et tutvustada Ukraina sõja lahendamise plaani.
UKRAINA DEMOKRAATIA ARSENAL: 2025. aastaks toodab Ukraina ühe kolmandiku oma kaitseks vajalikest relvadest, eesmärgiga jõuda lähiaastatel 50%-ni. Kuna Washington on ettearvamatu, seisneb Ukraina tulevik ja tugevus ülemaailmsetes kaitsepartnerlustes.
Jätsin kajastamata pisu üle pooleteise tunnise Trumpi esinemise kongressi ees…
109 vene poole rünnakut, neist 27 Kurski sektoris ja Toretskis 21, mis on hetkel suurima surve alad, jätkuvalt on languses Pokrovski suund vaid 18 ja mujal tavapärane tase.
Liugpomme 121, neist vaid Kurski suunale 46. Kaudtulelöökide tuntav langus (u 4000), is arvatavalt tõi ka nende tabamise numbri alla ning kamikazedroone u kaks ja pool tuhat ehk siis tavapärane tase.
vene poole kaotuste numbrid näitavad, et soomust veelgi vähem rünnakutel, isikkooseisu siiski keskmiselt ja juba teist päeva madal nende kaudtuleüksuste tabamine. Muu tagalatoetuselemendiga neil siiski nii hästi ei läinud.
1. Eile õhtul korraldas vene armee raketirünnaku Krõvõi Rihile, kahjustades tsiviilinfrastruktuuri ning põhjustades surma ja vigastusi. 2 sai surma ja 28 vigastada.
Täna öösel saatis vene armee ründedroone Ukrainasse. Kiievi piirkonnas teatati õhutõrjeoperatsioonidest.
Täna öösel tabas sahedi rünnak Harkovis Saltovski linnaosas mitmekorruselist hoonet. Lisaks kostus plahvatusi mujalgi.
venemaa ründedroonide rünnakus Sumõs hukkus üks inimene.
Rinde- ja piirilähedus ikka samas sajus.
2. Info puudus.
3. Kursk: hetkel on pisu selguseta jooksev seis. Kõlakaid liigub eilsest päevast, et edeneda võis kumbki pool. Kirjutatakse, et rinde läänesektoris võis kahes kohas vene pool üle Ukraina piiri saada ja rinde idasektoris parandas enda seisu Ukraina, võib-olla homme targem.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina omad suurendavad tasapisi Toretski linnas halli tsooni. Kulub selleks palju granaate ja mõnest keldrist ka sõjavange saadakse.
8. Donetsk: vene milblogijad teatavad, et Pokrovski lähedal on alanud Ukraina kohalik vastupealetung. „Ukraina väed laiendasid täna oma rünnakut, saavutades märkimisväärseid taktikalisi edusamme. Võitlused on intensiivsed, kuni kaks brigaadi ründab Pokrovskist ja üks Uspenivkast. vene väed on hädas, kuid hoiavad kinni,” lisavad nad.
Hiljuti sai teatavaks Ukraina väed aktiviseerusid ja venelased asusid üha enam aktiivsele kaitsele.
Tuli ka infot, et Ukraina väed tungivad mehhaniseeritud rünnakus Ševtšenko poole ning olla enamuse asulast saanud enda kontrolli alla. Kui siit suunalt pisugi edenemine õnnestuks ja Uspenivka poolt vastu, siis satuks kogu Pokrovskist edelast asuv vene kombits ümberpiiramise ohtu. Ala suurus 6x10km.
Mujal rindel muutusi ei tuvastanud ja jätkuvalt pisu hämmingus, miks on jäänud toppama vene poole edenemine selle sektori kagunurgas ja lõunas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta aga tundub, et vene pool on hakanud vägesid ümebr tõstma, mis võib viidata kas siit suunalt mujale nende viimisega või pannakse siin rindel kokku uut löögirusikat..
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ameerika relvastust kandvatel lennukitel, mis olid juba Ukrainasse välja sõitnud, anti korraldus USA-sse tagasi pöörduda pärast president Donald Trumpi otsust peatada sõjaline abi Kiievile, ütles Pentagoni ametnik NBC Newsile. Tema sõnul paigutati lennukid õhku kohe pärast käsu andmist 3. märtsil. Samuti ei saa Ukraina enam HIMARS-i raketisüsteemide sihtimise andmeid, märkis Economisti ajakirjanik Oliver Carroll. Lisaks on USA katkestanud peamise sideliini õhurünnakute hoiatamiseks. Tema sõnul juhtus see Kiievi aja järgi kell 14.00. Ukraina relvajõud kaotasid ka kauglöökide sooritamise kohta teabe, mis saadi reaalajas. Kõige selle tõttu kaotasid Ukraina relvajõud võime tegutseda ennetavalt ning jälgida vene vägede ja suurtükiväe liikumist. „Trump tahtis kuulda „aitäh”. Kirjutame selle surnud ukrainlaste haudadele,” ütles ajakirjaniku allikas.
Kolmapäeval lõikas USA Ukraina luuretegevusest täielikult ära. Sky Newsi allikad ütlesid algselt, et sulgemine oli valikuline ja mõjutas ainult Ukraina relvajõudude võimet lüüa sügavale venemaale, kuid seejärel teatasid, et Trumpi otsus kehtib absoluutselt kõige kohta. Selle luureandmete asendamine saab olema keeruline, sest ameeriklased on Euroopa riikidest üle nii satelliitseire kui ka muude teabe kogumise tehnikate osas, vahendas BBC.
3. märtsil peatas USA sõjalise abi tarned Ukrainale. See juhtus pärast Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski tüli Washingtonis. Valge Maja ütles, et abi saaks taastada, kui peetakse rahukõnelusi ja „usaldust suurendavaid” meetmeid. Pärast seda avaldas Zelenski kahetsust Trumpiga tekkinud tüli pärast ja soovis „kõik korda teha”. Eelkõige rõhutas ta valmisolekut töötada rahumeelse lahenduse nimel Ameerika presidendi „tugeva juhtimise all”. „Kavatseme sõja lõpetamiseks kiiresti tegutseda,” kinnitas Ukraina liider.
Trump ei jätkanud pärast seda avaldust Kiievile sõjalist abi andmist, kuid teatas, et sai Zelenskilt „tähtsa kirja”, milles ta väljendas valmisolekut viivitamatult alustada rahuläbirääkimisi, tänas Ühendriike toetuse eest ja nõustus sõlmima kaevandusleppe.
12. Äkiline väljavaade pingete leevendamiseks USA ja venemaa vahel ning sanktsioonide vähemalt osaline tühistamine on tekitanud aktiivsuse hoo lääne pankade ja fondivalitsejate kaubandusosakondades. Mitmed juhtivad investeerimispangad on hakanud rubla kasvu tagasimaksmiseks pakkuma tuletisinstrumente ning investorid on hakanud huvi tundma unustatud operatsioonide vastu venemaa võlakirjadega.
Viimastel nädalatel on Goldman Sachs ja JPMorgan Chase pakkunud rublaga seotud tuletisinstrumente, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Bloombergile. Juurdepääs rublainstrumentidele on Ameerika ja Euroopa investoritele sanktsioonide tõttu suletud, kuid pangad noteerivad mittetarnetavaid forvardlepinguid, mis võimaldavad neil mängida rubla dünaamikale. Kauplemine on võimalik, kuna tehingutesse ei kaasata venemaa kodanikke ega kinnisvara.
Rubla kurss on sel aastal hüpanud umbes 20% pärast seda, kui Donald Trumpi administratsioon alustas ootamatult eraldi läbirääkimisi venemaaga. Oletati, et Trump tahtis Ukraina sõda lõpetada, kuid tema nõudmisi ega ettepanekuid sellel teemal ei teatatud. kreml teatas aga, et nad arutavad väga erinevaid teemasid. Esimesel kohtumisel Saudi Araabias kõnelesid delegatsioonid eelkõige vene-Ameerika suhete taastamisest, putin ütles: osapooltel on lisaks Ukraina suunaga seotud olukorrale muud küsimused – nii majandus kui ka meie ühine töö globaalsetel energiaturgudel.
Rublaga seotud instrumentidega kauplemine on osa laiemast huvi elavdamisest venemaa varade vastu praeguses olukorras, märgib Bloomberg. GAM UK portfellihaldur Paul McNamara ütles agentuurile, et tema poole pöördusid hiljuti selliste organisatsioonide nagu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja Maailmapank rublavõlakirju pakkuvad maaklerid. Kuigi väärtpaberite suhtes sanktsioone ei kohaldata, usub McNamara, et GAM-i vastavusosakond ja fondi kliendid oleksid nende omamise suhtes tõenäoliselt ettevaatlikud.
Kui tehingud venemaa pärisvaradega on lääne investorite jaoks keelatud või seotud juriidiliste komplikatsioonidega, siis Lähis-Ida riskifondidel ja perekontoritel selliseid piiranguid pole ning just nemad näitavad selliste varade vastu huvi. Ühe kaupleja sõnul on kõige suurem nõudlus selliste ettevõtete nagu Gazprom ja Lukoil dollarites ja eurodes nomineeritud võlakirjade järele. Ja mõned investorid, kellele sellised väärtpaberid alles jäid ja neid väärtusetuks pidasid, ei ole nüüd valmis neist hinnatõusu lootes lahku minema.
Ja seda juba jälgitakse. Bloombergi andmetel on venemaa ettevõtete võlakirjade koguväärtus, mis oli noteeritud alla 80% nimiväärtusest ja alla 1000 baaspunkti vastavate riigivõlakirjade suhtes, langenud alates aasta algusest 13% võrra, 35,3 miljardi dollarini.
13. venemaast on saanud oht Prantsusmaale ja Euroopale, ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron rahvale peetud pöördumises. Ta märkis, et sõda Ukrainas on kestnud juba üle kolme aasta ning kreml on muutnud sellest Põhja-Korea sõdureid ja Iraani sõjatehnikat kasutades „globaalseks konfliktiks”. Macron ütles, et venemaa „jätkab uuesti relvastamist” ja plaanib värvata oma armeesse veel 300 000 sõdurit ja ehitada 2030. aastaks 3000 tanki, nii et Euroopa peab olema valmis end kaitsma.
„Kes usub, et venemaa peatub Ukraina juures? <…> Olukord, mida ma teile kirjeldan, on täpselt selline ja me peame sellega tegelema. <…> Otsustasime esimesest päevast alates toetada Ukrainat ja kehtestada venemaa-vastased sanktsioonid. Ja me tegime õigesti. <…> Meie kontinendil ei saa enam rahu tagada. venemaa oht on olemas ja see mõjutab Euroopa riike, see mõjutab meid,” rõhutas Macron.
Tema sõnul peavad Euroopa liidrid olema valmis selleks, et USA ei ole nende poolel, samas kui Prantsusmaa võiks tagada oma liitlastele kaitse kuni tuumarelva kasutamiseni. Macron kutsus sel teemal üles strateegilisele arutelule, kuid rõhutas, et olenemata tulemusest jääb kontroll Prantsusmaa tuumajõudude üle riigi presidendi ja selle sõjaväelise juhtkonna kätte.
Prantsusmaa on ainus EL-i riik, millel on tuumarelvad. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel oli selle arsenalis 2023. aasta alguseks 290 sellist lõhkepead. EL-ist lahkunud Ühendkuningriigil on sarnased relvad. Samal ajal pakub USA praegu Euroopas tuumavarju, paigutades oma territooriumile oma lõhkepead. Pärast Donald Trumpi naasmist presidendiametisse on aga teravnenud jutud Ameerika vägede võimalikust väljaviimisest Vanast Maailmast.
Varem ütlesid allikad Telegraphile, et Prantsusmaa on USA lahkumise korral valmis paigutama Saksamaale oma tuumahävitajad. Väljaande allikad märkisid, et see oleks võimas signaal venemaa presidendile vladimir putinile ja sunniks Briti peaministrit Keir Starmerit sama tegema.
14. Laiaulatuslikud ja pikaajalised venemaa arenguplaanid nõuavad siseministeeriumi osalust, ütles putin kolmapäeval ministeeriumi juhtkonna koosolekul. Tema sõnul peaks politsei usaldusväärselt tagama riigi majandusjulgeoleku ning tegelema ka majandus- ja finantssektori puhastamisega kuritegevusest ja rahapesuskeemidest. „Me ei saa aeglustada võitlust korruptsiooni ilmingutega. Tahan veel kord korrata: korruptsioon takistab meie majanduse arengut,” ütles putin. Ta lisas, et julgeolekujõud peaksid riigikaitsekorralduste ja riiklike projektide täitmisel pöörama erilist tähelepanu eelarvevahendite varastamise katsetele. „Korruptsioonil <…> on negatiivne mõju ärikeskkonnale ja investeerimiskliimale,” ütles putin.
Peaprokuratuuri andmetel algatasid õiguskaitseorganid möödunud aasta esimese 10 kuuga 18 tuhat korruptsioonijuhtumit ning osa neist sai aluseks omanikelt eravara arestimisele. Eelkõige sai „korrumpeerunud päritolu” riigi suurima pastatootja Makfa natsionaliseerimise aluseks. Kokku natsionaliseeriti ajalehe Moscow Timesi andmetel korruptsioonivastaste õigusaktide rikkumise tõttu 29 ettevõtet.
Ukraina sõja algusest on natsionaliseeritud varade maht ületanud 2 triljonit rubla (20 miljardit eurot), arvutas Transparency Internationali venemaa endine juht Ilja Šumanov Bloombergile. Protsess kiirenes järsult 2025. aastal, kui mõne nädalaga läksid riigi omandisse riigi suurim teraviljakaupleja Rodnõje Polja, suurim laoomanik Raven Russia ja Domodedovo lennujaam, Moskva suuruselt teine lennujaam.
Paljudes valdkondades toimub turu ümberjagamine ja see natsionaliseerimise laine jätkub, ütleb politoloog Ilja Graštšenkov: „Kui on vähegi vihje, et ettevõttel pole poliitilist kaitset või kui omanikke saab kuidagi läänega siduda.”
15. Jekaterinburgi Oktjabrski ringkonnakohus arestis venemaa ühe suurima raudteevagunite operaatori Vector Raili ja selle tütarettevõtete aktsiad, edastab RBC. Vastava hagi esitas peaprokuratuur. Ta nõudis, et ettevõtte omanikud – venemaa Raudtee endine asepresident Salman Babajev, tema pojad Timur ja Ruslan ning nende elukaaslane Aleksei Taitšer – maksaksid riigile üle 30,1 miljardi rubla (300 miljoni euro), mis on saadud korruptiivsete vahenditega. Prokuratuur väidab, et ärimehed kasutasid oma tööd venemaa Raudtees riigile ebasoodsate tehingute tegemiseks ja ebaseaduslikuks rikastumiseks. Järelevalveasutus kavatseb kahjutasu sisse nõuda kostjate vara arvelt, mille kohus on hagi tagamiseks juba arestinud.
Peaprokuratuuri andmetel kehtestas viis aastat pärast Föderaalse Freight Company (FFC) asutamist 2010. aastal kontrolli selle üle Iisraeli kodanik ja Ühendkuningriigi elanik Aleksei Taicher, kes asus tegevjuhi ja juhatuse liikme kohale. Selles aitas teda venemaa Raudtee vanem asepresident Salman Babajev, kelle heaks ta oli varem nõunikuna töötanud. See patroon kindlustas Taicherile venemaa Raudtee ja selle tütarettevõtete juhtpositsioonid. Selle tulemusena saavutasid partnerid korporatiivse kontrolli, mis võimaldas muuta riigiettevõtte soovitud vara isiklikuks omandiks või võõrandada sellega seotud organisatsioonidele.
Nii sõlmis Taicher 2017. aastal vastupidiselt FGC direktorite nõukogu otsusele ja selle organisatsiooni majandusliku otstarbekuse puudumisel Transfin-M-iga lepingule vagunite kasutamise tasu tõstmiseks, märgib prokuratuur. Tänu sellele kasvasid FGC kulud 1,1 miljardi rubla võrra ja Transfin-M tulud sama palju. Viimane sõlmis seejärel Taicherile kuulunud RailStreamiga fiktiivseid laenulepinguid 937,5 miljoni rubla eest, millest 710 miljonit kanti välismaale, misjärel laenuvõtja pankrotistus. Selle episoodi raames vahistati Teicher 2024. aasta suvel. Praegu on ta pettuses süüdistatuna eeluurimisvanglas.
See episood pole ainus. Prokuratuuri andmetel müüs Taicher 2018. aastal ka 3075 Transfin-M raudteevagunit enam kui 6,5 miljardi rubla väärtuses oma sidusettevõttele RRL, mis kuulus Küprose ettevõttele. Hiljem RRL likvideeriti ja veerem registreeriti ümber teisele Küprose ettevõttele, mille Teicher andis 2021. aastal üle Vector Railile. Peaprokuratuuri teatel kuulus see Babajevile ja tema poegadele. „Viimased teadsid ja mõistsid, et neile võõrandatud vara kuulub riigivara hulka ning Taicher võttis selle õigused enda valdusesse, kasutades oma ametiseisundit ja ametivolitusi,” rõhutas prokuratuur. Hagis kirjeldatakse ka skeemi ettevõtte Transfin-M ümber, mille Taicher müüs endale turuvälistel ja mittekonkureerivatel tingimustel, konverteerides samal ajal enda kasuks vagunite müügist saadud 22,6 miljardit rubla.
Vector Rail hõlmab veeldatud süsivesinikgaaside ja naftakeemiatoodete transpordi operaatorit SG-Trans. Kokku arestiti 12 juriidilise isiku aktsiad. Nende hulka kuuluvad Khiminvesttrans, Vector Rail Invest, Spetstransservice, Proftrans, Vector Rail Active, Vector Rail Management, NHTK, ProfExpotrans, BPK ja Spetstransgarant. Lisaks blokeeriti kõik tehingud ettevõtete vallas- ja kinnisvaraga, pangakontodega ning piirati nende juhtorganite volitusi.
Peaprokuratuur viitas, et kohtualused astuvad samme ebaseaduslikult omandatud varade legaliseerimiseks: registreerivad need ümber teistele isikutele, sealhulgas offshore-firmadele. Lisaks elavad Teicheri naine ja lapsed välismaal ning neil on Iisraeli ja Suurbritannia kodakondsus. Babajevi poegadel ja nende lähisugulastel on omakorda välisriikides kinnisvara, pangakontod ja muu vara, mis tekitab riski, et nad kannavad vara ja raha „ebasõbralikesse” jurisdiktsioonidesse.
16. Ukraina välisministeerium: Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni täitevnõukogu 108. koosolekul Haagis (Holland) esitas Ukraina delegatsioon tõendeid venemaa süstemaatilisest ja sihipärasest keemiarelvade kasutamisest sõjas Ukraina vastu, rikkudes jämedalt keemiarelvade keelustamise konventsiooni.
Ukraina kaitseministeeriumi andmetel registreeriti 2023. aasta veebruarist 2025. aasta veebruarini üle 6900 keemiliste ainetega laskemoona kasutamise juhtumi. Ainuüksi ajavahemikus 24. detsember 2024 kuni 24. jaanuar 2025 registreeriti 844 sellist juhtumit. Samuti on registreeritud üle 2100 juhtumi, kus Ukraina sõjaväelased on pöördunud arsti poole kemikaalidega kokkupuute sümptomitega, sealhulgas kolm surmajuhtumit.
Ukraina delegatsiooni juht, välisministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku osakonna asedirektor Andrei Kasjanov märkis, et venemaa kasutab Ukraina-vastase sõjapidamise meetodina ohtlikke keemilisi aineid. Ukraina delegatsioon juhtis tähelepanu OPCW teisele aruandele, mis kinnitas, et Ukraina poolt üle antud tõendid 4 venemaa RG-Vo gaasigranaadi ja vastavate mulla- ja rohuproovide näol sisaldasid CS-i ainet, mis on osa massirahutuste vastu võitlemise vahendist. Eraldi märgiti, et venemaa pädevad asutused on Ukraina RG-Vo pädevad asutused Rakenduskeemia Keskus ja Rakenduskeemia Teadus- ja Rakendusinstituut.
Ukraina nõuab venemaa täiendavat isoleerimist ega luba kolmandat aastat järjest liituda OPCW täitevnõukoguga. Lisaks on Kiiev uuesti esitanud oma kandidatuuri OPCW täitevnõukogu liikmeks perioodiks 2026–2028.
Varem kinnitasid kaks Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni laborit, et venelased kasutavad Ukrainas keelatud kemikaale sisaldavaid granaate. USA välisministeerium viitas 2024. aasta mais uusi venemaa-vastaseid sanktsioone õigustades, et vene väed on kasutanud Ukraina relvajõudude vastu keelatud keemilist ainet kloropikriini.
17. Lühiuudised
CNN: Ameerika Ühendriikide ülemkohus lükkas häältega 5:4 tagasi president Donald Trumpi administratsiooni taotluse külmutada Kongressi heakskiidetud miljardite dollarite suurune välisabi. Samas ei osutanud kohus, millal raha tuleks vabastada, mis tähendab, et Valge Maja võib jätkata võitlust madalama astme kohtutes. Kohtuasja keskmes on USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri eelarve, mille rahalised vahendid Donald Trump külmutas 2025. aasta jaanuaris, et kärpida kulutusi ja suunata agentuur ümber oma tegevuskavale. Mitmed valitsusvälised organisatsioonid esitasid hagi, väites, et administratsiooni tegevus anastab Kongressi volitusi kulutuste kontrollimisel ja rikub föderaalseadust. Juhtumi materjalidest sai teatavaks, et Trumpilt tahetakse tühistada umbes 90% USAID kokkulepitud välisabitoetustest. 7. veebruaril ütles Trump, et USA Rahvusvahelise Arengu Agentuuril on ennekuulmatu korruptsioonitase ja see tuleb likvideerida.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.