Sõja ülevaade: 1106. päev – Odessa sai kõige valusamalt pihta
Avaldatud: 5 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. märts 2025:
USA aktsiaturg võttis tugeva suuna alla. Siin ja seal edenes kumbki.
1. Odessa sai kõige valusamalt pihta.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks muutus Ukraina, teine vene poole kasuks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: survet jagub, muutusi mitte.
8. Donetsk: vaid ühe 500×500 m maa-ala vene pool enda kontrolli alla sai
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsuse aseminister hoiatas: Bideni „hüvastijätu” sanktsioonide tõttu saamata jäänud tulu eest 2 triljonit rubla.
12. Hiina ja Kasahstan käivitavad raudtee kaupade transportimiseks venemaast mööda Euroopasse.
13. Zelenski ütles, et kahetseb Trumpiga tekkinud tülitamist ja pakkus, et teeb kõik korda.
14. Trudeau sõnul tahab Trump Kanada majanduse hävitada, et seda hõlpsalt annekteerida.
15. Lühiuudised
USA aktsiad kukkusid 3,4 triljonit dollarit, Bloomberg
▪️Üldine USA aktsiaturg on juba 5,9 protsenti miinuses võrreldes hiljutise tipptasemega;
▪️Nvidia kaotas kapitalisatsioonist 800 miljardit dollarit;
▪️Tesla on oma kõigi aegade tipust langenud 40 protsenti;
▪️Aktsiad ja Bitcoin vabalanguses.
Üks peamisi põhjusi on Trumpi algatatud kaubandussõda.
108 rünnakut ja neist 30 Kurski sektoris ehk siis suurim surve siin lõigus. Suuremat langust näitab Donetski sektor, kus tipust on alles vaid 1/4 rünnakutest. Vähenes ka liugpommide heitmine (90 ja neist 30 Kurski kanti), langes kaudtulelöökide arv (4800) ja kamikaze droonide arv (2234). Kipub arvama, et saabunud soojalaine hakkas mõju avaldama. Hetkel nädalaprognoos külma ei näita.
Kõik numbrid peale isikkoosseisu kaotuste on languses, võimalik, et päevane anomaalia. Järjest enam arvamusel, et paljudes varasemates lõikudes hetkel nii suurt vene survet pole: küll jätkatakse kitsamates lõikudes tugevat surumist, kus erandi moodustab hetkel Kurski sektor. Võimalik, et teatud ressursside nappus ei lase nii kergel uusi ründegruppe moodustada ja see tõttu võib-olla kõrvalt lõikudes lisa võetakse. Veel ei näe seda hetke tulemas, et suurem seltskond soldateid koos juhtkonnaga otsustaks keelduda käskude täitmisest aga sellise hetke tekke võimalus on kasvamas.
1. Ukraina Riiklik Hädaabiteenistus: „öise droonilöögi tagajärjel Odessas suured hävingud, tulekahjud eramajades, tsiviil- ja kriitiline infrastruktuur kahjustatud, üks inimene hukkus”.
4. märtsi õhtul korraldasid vene väed droonirünnaku Harkovis asuvale ettevõttele, põhjustades kahju.
vene droonirünnak 4. märtsi õhtul kahjustas Kiievi oblastis Borõspili rajoonis maja ja äri.
2. Ukraina sõjaväelased andsid täpse löögi kassettlahingumoonaga Hersoni oblastis asuvale venemaa polügoonile, mille tulemusel likvideeriti umbes 30 okupanti.
Ukraina sõjavägi andis löögi Ukrainas Luganski oblasti okupeeritud osas Rovenki kütusehoidlale
3. Kursk: muutusteta aga väga tugev vene poole surumine jätkus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks muutus Ukraina kasuks ja teine vene poole kasuks.
Lõpuks suutsid Ukraina omad vähendada Kupjanskist põhja pool olevat vene sillapead u 1,5×1,5 km ala. Loodan, et see ei jää ainukeseks edenemiseks.
vene pool on juba mitmes päev teinud suuri pingutusi Žerebetsi läänekaldal Ternõ juures (lõunapoolseim sillapea) ja eile pisu loodesuunas edenesid. Selle sillapea eelis on, see, et siin saab soomusega jõest üle, sestap nüüd siin rohme pingutatakse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vaid ühe 500×500 m maa-ala vene pool enda kontrolli alla sai Uspenivka küla serval Pokrovskist lõunas asuva kombitsa lõunaserval. Jätkuvalt tuleb infokilde, et Ukraina vasturünnakud jätkuvad ja enim paneb imestama vene poole rünnakute takerdumine rinde kagu- ja lõunaserval
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa 2025. aasta eelarvedefitsiit võib ületada kavandatud taseme, hoiatas aserahandusminister vladimir kolõtšev teisipäeval. Tema hinnangul võib „auk” riigikassas olla oodatust suurem, kuni 1% SKT-st, mis vastab rahaliselt umbes 2 triljonile rublale (20 miljardit eurot).
Puudujäägi kasv, nagu kolõtšev täpsustas, on seotud naftahindadega, mis ei küündi valitsuse oodatule. „Eelarve sisaldab 70 dollarit barreli kohta, nüüd näeme lähemalt 60 dollarile, vastavalt, kui see tase säilib – lähemale 60 dollarile, siis on puudujääk suurem,” vahendab Interfax aseministri sõnu.
venemaa nafta langeb maailmaturuhindade tõttu, mida survestavad OPEC+ otsus tootmist suurendada, aga ka Bideni administratsiooni sanktsioonid, mis sunnivad venemaa naftatootjaid suurendama oma barrelite allahindlusi. Teisipäevasel kauplemisel langes Põhjamere Brenti toornafta hind 69,9 dollarile barreli kohta, mis on peaaegu poole aasta madalaim tase ning jaanuari keskpaigaks oli hind langenud ligi 15%.
venemaa Uurali toornafta müüs eelmise nädala lõpus Baltikumi sadamas Primorskis 57,97 dollarit barrelist ja Novorossiiskis kuni 58,32 dollarini, vahendab Bloomberg. Mõlemad näitajad olid madalaimad alates septembrist.
Eelmisel aastal kogus venemaa riigikassa rahandusministeeriumi andmetel nafta- ja gaasifirmadelt makse 11,13 triljonit rubla (111 miljardit eurot). Võrreldes 2023. aastaga kasvas nende maht 26%, kuid jäi plaanitule alla: esialgu oli eelarves 11,5 triljonit rubla.
Võimud arvasid 2025. aasta eelarvesse nafta- ja gaasitulusid 10,94 triljonit rubla ja teatasid, et said jaanuaris 783 miljardit rubla. Kuigi tulud naftast ja gaasist kasvasid aastaga 17%, olid nafta otseste maksude laekumised teist kuud järjest aastase miinimumi lähedal – 572,6 miljardit rubla.
Bideni „hüvastijätu” sanktsioonide tõttu, mis puudutasid Surgutneftegazi ja Gazprom Nefti ning enam kui 180 varilaevastiku tankerit, võib venemaa majandus kaotada 10% kuni 20% naftamüügist saadavast valuutatulust ehk 10-20 miljardit dollarit, ennustas Saksamaa julgeolekuinstituudi International Security teadur Janis Kluge varem.
Bideni „hüvastijätu” sanktsioonid olid Kluge sõnul võib-olla kõigi aegade karmimad: lisaks naftale ja tankeritele kehtestati piirangud kahele venemaa jaoks olulisele naftatöötlemistehasele (Omsk ja Moskva), Rosnefti lipulaeva projekti Vostok Oil operaatorile (Vankor Oil), Balti maagaasi projekti struktuuridele kui Baltikumi LNG-i strukutuurile, 30 naftakompaniile, samuti 6 venemaa nafta- ja gaasitööstuse tippjuhile.
Lääne piirangute all oleva varilaevastiku laevade arv on ületanud 270. S&P Globali andmetel on mustas nimekirjas tankerid, mis vedasid poole venemaa meretranspordist naftaekspordist ehk 1,5 miljonit barrelit päevas – umbes 1 miljon Hiinasse ja umbes 500 000 Indiasse.
12. Kasahstan ja Hiina käivitavad uue raudteetrassi, mis võimaldab vedada veoseid Euroopasse minnesmööda Venemaast, teatas Kasahstani Raudtee (KTZ, Kasahstan Temir Zholy) pressiteenistus teisipäeval. Hiina raudteekonteinerite transpordiga (CRCT) ühiselt käivitatud projekti raames liiguvad Hiinast pärit konteinerrongid läbi Türkmenistani, Kasahstani, Iraani ja Türgi territooriumi ning sealt edasi Euroopa riikidesse. Esimene rong uuel liinil väljus Hiinast Chengdust Poola linna Lodzi. „Marsruut tagab kaupade katkematu kohaletoimetamise ja tõhusa suhtluse riikide vahel. Eeldatav reisiaeg on 40 päeva,” rõhutab KTZ pressiteenistus.
Samal ajal arendab Hiina veel kahte raudteeprojekti läbi endise Nõukogude Liidu Kesk-Aasia riikide, minnes jälle venemaast mööda. Esimene, Trans-Caspia International Transport Route (TITR) lepiti kokku 2023. aasta suvel ning see läbib Kasahstani, Kaspia merd, Aserbaidžaani ja Gruusiat.
Teine hõlmab raudtee ehitamist läbi Kõrgõzstani ja Usbekistani Kaspia mereni, kust toimetatakse kaubad Türgi kaudu Euroopa Liitu. 8 miljardi dollari suurune projekt, mis plaanitakse ühendada ka Pärsia lahe riikide raudteedega, kiideti heaks 2024. aasta juunis ja selle viib ellu China Railway International.
Varem veeti Hiinast Euroopasse lasti raudteed mööda Kasahstani, venemaa ja Valgevene kaudu. Alates sõja algusest Ukrainas on aga mõned ettevõtted venemaa territooriumi transiidiks kasutamise lõpetanud, märkis Washingtonis asuv mõttekoda Jamestown Foundation. „Hiina jaoks on oluline muu marsruut läände ja itta peale venemaa. venemaad läbiv marsruut pole enam turvaline. Tee Euroopasse võib nagu varemgi ootamatult suletud olla. Sellepärast on Hiina jaoks nii oluline uue tee kaardistamine,” ütleb Jamestown Foundationi Kesk-Aasia ekspert Davide Cancarini.
venemaa ei ole projektist vaimustuses, kuid ta ei saa sellele avalikult vastu seista, ütleb Londoni Kesk-Aasia hoolsuskeskuse direktor Alisher Ilhamov. „Vastasel juhul läheb see Hiinaga vastuollu. Nüüd on Hiina venemaad kaitsev liitlane. „Seetõttu pole Moskvas erilist entusiasmi,” lõpetas Ilhamov.
13. Ukraina president Volodõmõr Zelenski avaldas kahetsust Valges Majas toimunud intsidendi pärast kohtumisel USA presidendi Donald Trumpi ja asepresidendi J. D. Vance’iga. Ta lubas olukorra parandada, kinnitas Ukraina pühendumust rahumeelsele lahendusele ja väljendas valmisolekut töötada Trumpi tugeva juhtimise all, et lahingud lõpetada. „Keegi meist ei taha lõputut sõda. Ukraina on valmis võimalikult kiiresti läbirääkimiste laua taha istuma, et tuua lähemale püsiva rahu saavutamist. Keegi ei taha rahu rohkem kui ukrainlased. Minu meeskond ja mina oleme valmis töötama president Trumpi tugeva juhtimise all püsiva rahu saavutamiseks. Kavatseme sõja lõpetamiseks kiiresti tegutseda,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.
Ukraina liidri sõnul võiksid esimesed sammud konflikti lahendamisel olla vangide vabastamine ja relvarahu kehtestamine õhuruumis – rakettide, kaugmaadroonide kasutamise keeld ning löögid energeetika- ja tsiviiltaristu vastu. Samuti tegi ta ettepaneku sõjalised operatsioonid merel viivitamatult lõpetada. Veelgi enam, tema sõnul kavatseb Kiiev läbida kõik järgnevad rahumeelse lahenduse etapid ja teha Washingtoniga tihedat koostööd lõpliku kokkuleppe väljatöötamiseks.
Zelenski rõhutas, et Ukraina hindab USA märkimisväärset toetust suveräänsuse ja iseseisvuse säilitamise küsimustes. Ta meenutas, et just Trump oli omal ajal see, kes tankitõrjesüsteemid Javelin Ukrainale üle viis, ja avaldas selle eest tänu Ameerika presidendile. Zelenski tunnistas Valges Majas sündmusi kommenteerides, et 28. veebruari kohtumine ei läinud ootuspäraselt. „Mul on kahju, et kõik nii juhtus. On aeg asjad korda seada. Soovime, et edasine koostöö ja dialoog oleks konstruktiivne,” rõhutas ta.
Eraldi märkis Zelenski, et Ukraina on valmis sõlmima maavarade ja julgeoleku lepingut igal ajal ja mis tahes sobivas vormingus. Tema sõnul peab Kiiev seda lepingut sammuks suurema julgeoleku ja tugevate garantiide suunas. Ta avaldas lootust, et dokument töötab tõhusalt.
28. veebruaril Valges Majas toimunud kohtumisel keeldus zelenski putiniga läbirääkimistest, põhjendades seda sellega, et Moskva ei täitnud varasemaid rahulepinguid. Vastuseks süüdistasid Trump ja Vance Ukraina presidenti soovimatuses sõda lõpetada, lugupidamatuses USA vastu ja ebapiisavas tänulikkuses osutatud abi eest. Seetõttu lahkus Zelenski Valgest Majast plaanitust varem, allkirjastamata Ukraina ja USA vahelist strateegilist lepingut koostöö kohta haruldaste muldmetallide kaevandamise vallas. See leping pidi Ameerika poole sõnul saama osaks Kiievi julgeolekugarantiidest.
Pärast juhtunut kutsus USA välisminister Marco Rubio Zelenskit vabandama. Nagu Bloomberg Euroopa ametnikule viidates teatas, edastas Trumpi administratsioon eraviisiliselt Ukraina poolele avaliku vabanduse nõudmise, rõhutades, et see on vajalik riikidevaheliste suhete säilitamiseks.
4. märtsil sai teatavaks, et Donald Trump andis käsu sõjalise abi andmise Ukrainale täielikult peatada. Keeld ei puudutanud mitte ainult tulevasi tarneid, vaid ka juba transiidil olevaid veoseid. Külmutatud varud hõlmasid kriitilist laskemoona, mitmeid raketisüsteeme ja tankitõrjerelvi.
Nagu ütles Pentagoni allikas Bloombergile, on USA peatanud sõjalise abi andmise Kiievile, kuni Ukraina võimud näitavad valmisolekut rahumeelse lahenduse üle läbirääkimisteks. Valge Maja allikas ütles Fox Newsile, et tarnete katkemine oli Zelenski pingelise kohtumise otsene tulemus Trumpi ja Vance’iga.
14. Kanada peaminister Justin Trudeau usub, et USA presidendi Donald Trumpi tariifid on suunatud riigi majanduse kokkuvarisemisele, et hõlbustada selle hilisemat annekteerimist. Sellest teatas Trudeau Ameerika kaupade tariifide teemalisel pressikonverentsil, kirjutab European Pravda. Trudeau lükkas eelkõige ümber Trumpi väite, et Kanadas ei tegutse ainsatki Ameerika panka, märkides, et riigis tegutseb 16 USA panka, mille varade kogusumma on umbes 113 miljardit dollarit. „See on näide sellest, kuidas ta ei saa aru, mida ta tahab,” ütles Kanada peaminister.
Ta lisas ka, et nende tariifide fentanüülikriisi põhjendus „on täiesti vale, täiesti alusetu, täiesti eksitav”. „Peame tagasi pöörduma selle juurde, mida ta on korduvalt öelnud, et ta tahab näha Kanada majanduse täielikku kokkuvarisemist, sest see teeb meie annekteerimise lihtsamaks,” rõhutas Trudeau.
Samas lisas ta, et seda ei juhtu kunagi ja Kanadast ei saa kunagi 51. osariiki. Samas tõdes Trudeau, et Trumpi tegevus võib kahjustada Kanada majandust. „Kuid ta õpib kiiresti, nagu Ameerika perekonnad õpivad, et see teeb haiget inimestele mõlemal pool piiri. Ameeriklased kaotavad töö, nad maksavad rohkem toidu, bensiini, autode, kodude eest, sest oleme alati saavutanud paremaid tulemusi, kui teeme koostööd,” lõpetas Kanada valitsusjuht.
Tuletame meelde, et Trump kehtestas enamikule Kanada ja Mehhiko kaupade impordile 25% tollimaksud ning kahekordistas Hiinast pärit impordi praeguse 10% maksu 20%ni. Vastuseks teatas Trudeau 25-protsendilisest tollimaksust 155 miljardi dollari väärtuses Ameerika kaupadele.
Trump tegi hiljuti taas ettepaneku, et Kanada saaks 51. osariigiks ja nimetas peaminister Justin Trudeau’d kuberneriks.
15. Lühiuudised
Poola peaminister Tusk kinnitas, et USA abitarned Ukrainale Poola keskusest on peatatud – teatas Guardian. Poola välisministeeriumi esindaja nentis ka, et USA sõjalise abi andmise peatamise otsus tehti liitlastega konsulteerimata.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
