Sõja ülevaade: 1104. päev – eile oli edukam Ukraina
Avaldatud: 3 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. märts 2025:
eile oli edukam Ukraina, vähemalt rindel! Lisaks tabati vähemalt 1400 km pikkuse drooni lennuga Ufa naftatehast venemaal.
1. Ilmas muutusi pole.
2. 1300 km kaugusel naftatehast tabati.
3. Kursk: vene pool ikka löödi piiri taha tagasi rinde läänesektoris.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu rohkem edenes Ukraina kui vene pool.
6. Siversk: selgusteta on seis Bilohorivkas kui selle ümber, võimalik, et sammu edasi sai kumbki pool.
7. Bahmut: tundub, et Toretski kesklinn on Ukraina kontrolli all.
8. Donetsk: osa Pišane külast vene pool oma kontrolli alla sai aga muidu seis ok.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Endine NATO komandör Euroopas hoiatab alliansi kokkuvarisemise eest seoses Trumpi Ukraina-positsiooniga.
12. bastrõkini sõnul on sõja algusest saadik hukkunud üle 650 vene tsiviilisiku.
13. USA kavatseb läbirääkimistel venemaaga kasutada Nord Streami taaskäivitamise teemat.
14. Zelenski: sõja lõpuni on veel pikk tee minna, territoriaalseid järeleandmisi ei tehta.
15. Londoni tippkohtumisel määratleti Ukraina relvajõudude toetamine Ukraina julgeolekutagatiste „esimese tasemena” – allikas.
16. Zelenski: Ukrainal ja USA-l on tugevad suhted ja need jätkuvad.
17. Lühiuudised
Ukraina erioperatsioonide üksused võtsid vangi 40. motoriseeritud laskurrügemendi vene sõdurid, kes tunnistasid üles Ukraina sõjavangide hukkamise. Pärast kahe Ukraina sõduri allaandmist said süüdistatavad raadio teel korralduse relvastamata vangid hukata, rikkudes sellega Genfi konventsiooni artiklit 3.
vene sõdurid kurdavad videos, et Jekaterinburgis asuvast Koltsovo lennujaamast saadetakse ilma igasuguse meditsiinilise hinnanguta rindele üle 150 inimese, sealhulgas haavatud sõdurid ja karkudel invaliidid. Lepingut pikendatakse nõusolekuta isegi seitsme lapse isadel. Hospitaliseerimisest keeldutakse, nad tembeldatakse reeturiteks ja saadetakse surma.
109 vene poole rünnakut ja suurim tõus Kurski rindel, kus kirja läks 30 rünnakut. Kõrgemale tõusis ka Kupjansk-Kreminna rinde keksmises ja lõunasektoris vene poole rünnakute arv (15), jätkuva üllatusena vähenes rünnakute arv nii Donetski kui lõunarindel. Veel järeldusi tegema ei tõtta aga seda edasi-tagasi kõikumist paljudes sektorites on rohkem ja pisu-pisu on tunda vaekausi kaldumuse püüdlust Ukraina kasuks.
126 liugpommi juba suht tavapärane aga juba päevi vaid u ¼ või 1/5 neist läheb Kurski sektorisse varasema ½ või 1/3 asemel. Võimalik, et pisu on nihkunud vene poole prioriteedid. Kaudtuld 5600 lööki ehk siis suht tavapärane ja kamikazedroonide arv peaaegu 2400 ka tavapärane.
vene poole kaotuste arv tasapisi uuesti tõusuteel, mis annb märku tõusvast surve tugevusest. Lisaks näitab vene kaudtuleüksuste suure hulga tabamine, et rünnaku ettevalmistamiseks paljudes sektorites on lihtsalt neil käsk minna ja pommitada. Jätkuvalt arvamusel, et selline päevane kadu pole neil lihtsalt asendatav ei relvade ega vajaliku õpet ja kogemust saanud soldatitega. Muu tagalatoetuselemendi kadu ka kõrge ja ikka sel põhjusel, et seal rinde läheduses palju väge ja need süüa-juua-moona-ravi-kütust jne vajavad igapäevaselt. Kuna mitmetes suundades siiski kasutatakse ka soomusgruppe (enam pole küll kompanii arvusid (u 9 ühikut) enam liikvel näinud ja enamasti piirdutakse kas ühe või kuni kolme ühikuga), siis pole langust ka neis numbrites. Jalaväge aga jagub rohkem ja selle number ka tasapisi uuesti tõusuteel.
1. venelased tabasid täna öösel Harkovit droonidega – mitmekorruselises majas puhkes tulekahju, kaheksa sai vigastada- Kannatada sai kolm maja, lõhuti ligi sada viiskümmend akent.
Pühapäeval, 2. märtsil kella 12 paiku tabasid okupandid kamikaze drooniga Hersoni oblastikeskuse Dniprovski rajoonis bussipeatuses bussi. Pärast plahvatust suunas juht bussi meditsiiniasutusse, et kannatanud saaksid võimalikult kiiresti abi. Pommitamise tagajärjel hukkus üks naine ja veel 10 kodanikku said erineva raskusastmega vigastusi. See on tavaline päev seal kandis, kus vene droonijuhid tahtlikult otsivad tsiviilsihtmärke ja sel moel end lõbustavad või viha välja elavad.
vene sõjaväelased ründasid öösel droonidega Dnipropetrovski oblastis Krivõi Rihi, mille tagajärjel sai vigastada üks inimene, kannatada said tööstusettevõte, meditsiiniasutus ja elumajad.
Mujal ikka tavapärane sadu…
2. venemaal Ufaas (Baškortostani Vabariigi pealinn) puhkes tulekahju pärast Ukraina droonide tegutsemist. Teadaolevalt tabas Ufa naftatöötlemistehast. Video järgi tõusis leek öises taevas ikka väga kõrgele. Drooni lennukaugus vähemalt 1400km! Kovalenko märgib, et Ufaa naftatöötlemistehas on üks suurimaid Venemaal. Selle mitmest ettevõttest koosneva naftarafineerimiskompleksi võimsus on ligikaudu 20 miljonit tonni naftat aastas. Ufaa on venemaa üks suurimaid naftatöötlemiskeskusi. Kogu töötlemismahtude poolest on Baškortostani piirkond riigi viie parima naftatöötlemiskeskuse hulgas. Baškortostani juht pole olukorda vabariigis veel kommenteerinud. Samal ajal kirjutasid venemaa propagandaväljaanded viidates eriolukordade ministeeriumile hommikul, et Ufa naftatöötlemistehase põlengu esialgne põhjus oli väidetavalt „tehnoloogilised protsessid”. Njah, eks droonid ole ka tehnilised vidinad…
3. Kursk: Sumõ oblastis Novenke küla lähedal tulistati Ukraina üksust ja koht on küla ja vene piiri vahel, sestap arvab, et venelased üle piiri tagasi löödi. Mujal muutusi ei tuvastanud. Mõni kõlakas ringleb, et muutusi võis rinde loodeservas olla aga kinnitust neile pole leidnud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu rohkem edenes Ukraina kui vene pool.
Kupjanskist põhja pool (Oskili jõe idakaldal) on kinnitatud, et Ukraina väed viisid läbi pealetungi operatsioone. Nad said tagasi märkimisväärse osa maast ja jõudsid taas peaaegu Sõnkivkasse. Võitlused jätkuvad, ukrainlased üritavad tungida sügavamale.
Rinde keskmises sektoris tundub, et vene pool on järjest enam aktiviseerimas oma soomust uueks suuremaks surveks. Eile said nad lõpuks oma kontrolli alla Oskili jõe idakaldal Zagrisove asula ja jõe vahelise metsa. Seal ei olnud juba üle paari kuu kedagi ja miks vene pool seni seda ala oma kontrolli alla ei võtnud, ei teagi. Võimalik, et miine jagus ja tore kaudtulesihtmärk aga nüüd kindlasti teeb vene pool kaitseid ka siia sillapea luua.
6. Siversk: hetkel on selgusetu seis Bilohorivka külas ja sealt lõuna pool. Osa kaarte näitab, et Ukraina sai uuesti kanna maha küla keskel ja osa, et vene pool edenes külast lõunas u 1km 1km laiuselt. Võib-olla homme targem.
7. Bahmut: tundub, et pisu vene poolel segadust Toretski linnas on.
Kuna vene pool on asunud mitut Toretski linna keskmist sektorit pommitama, siis arvatavalt tuntav osa kesklinnast hetkel Ukraina kontrolli all.
8. Donetsk: üks muutus siiski oli. Pištšane küla (Pokrovskist edelas), mille juba üle nädala tagasi Ukraina suutis vabastada, pidi kahjuks Ukraina sammu tagasi astuma ja osa küla lõunaservast läks uuesti vene poole kontrolli alla. Mõned vene blogijad tunnistavad, et lahingud on karmid. Juba mitu päeva siiski pole suuremaid muutusi rindejoones täheldanud aga suureks optimismiks veel põhjust ei näe, sest seni peaks vene poolel oma konveier töötlusega nii õhust kui maapeal ressurssi jaguma aga ettevaatlik optimism Ukraina edus on alles (edu on ka see, kui vene pool edasi ei saa aga kannab võrreldes Ukrainaga suuri kulusid).
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta..
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. NATO võib lakata eksisteerimast USA ja tema Euroopa liitlaste lõhe tõttu Ukraina sõja lõpetamise küsimuses, ütles endine liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas admiral James Stavridis. „Ma ei taha liialdada ega olla dramaatiline, kuid me võib-olla näeme NATO viimaseid päevi,” ütles ta CNN-ile. Stavridis ütles, et peamine erimeelsus, mis võib saatuslikuks saada, oli valik, keda toetada: „rünnatud demokraatiat”, mis on Ukraina, või venemaa presidenti vladimir putinit, keda ta nimetas sõda õhutavaks diktaatoriks. „See lööb kiilu alliansi südamesse ja ulatub Ukrainast kaugemale küsimusele, kas USA-d saab partnerina usaldada,” selgitas admiral. Samas usub Stavridis, et NATO lõpp võib olla uue sõjalise liidu – Euroopa Lepinguorganisatsiooni – algus. Ta meenutas, et USA president Donald Trump andis selgelt mõista, et ei taha Ukrainat tulevikus aidata. „See on eepiliste mõõtmetega geopoliitiline viga. Aga nüüd, kui Euroopa jaoks on roheline tuli, tuleb neil end üles tõsta ja see ülesanne enda kanda võtta,” märkis admiral.
„Kui ma oleks eurooplane, ütlen selles etapis, mida ma vajan: suured kaitsekulutused, Euroopa kaitseettevõtted relvatootmise kiirendamiseks, Euroopa sõjaline ja juhtimisstruktuur väljaspool NATO-t,” lisas Stavridis.
Tema kommentaarid tulid ajal, mil NATO peasekretär Mark Rutte ja teised Euroopa liidrid peavad Londonis tippkohtumist Ukraina toetamise ja kontinendi kaitse teemal. Briti peaministri Keir Starmeri kavandatud kõnelusi varjutas 28. veebruaril Valges Majas Trumpi plahvatuslik kohtumine Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Ta oli tulnud Washingtoni maavaralepingule alla kirjutama, kuid kõnelused katkesid pärast seda, kui Ukraina liider sattus kokkupõrkesse asepresident J. D. Vance’iga seoses USA uue administratsiooni püüdlustega kaasata venemaa diplomaatiasse. Stavridis ütles, et Moskva „toob välja parimad viinapudelid”, et tähistada skandaali, millest on saanud NATO Euroopa liikmesriikide punane lipp.
Varem teatas tulevane Saksamaa kantsler Friedrich Merz, et Euroopa riigid peavad olema valmis stsenaariumiks, mille kohaselt peavad nad looma NATO asendamiseks kaitseliidu. Ta rõhutas, et kontinendil on vaja kiiresti liikuda, et „saavutada iseseisvus” USA-st kaitseküsimustes ning tegi ettepaneku läbirääkimisteks Pariisi ja Londoniga Ameerika „tuumavihmavarju” asendamiseks Euroopa kohal. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on öelnud, et on valmis „selle arutelu avama”.
Viimastel nädalatel on kasvanud spekulatsioonid selle üle, kas Trump kavatseb USA alliansist välja tõmmata. President on korduvalt kutsunud bloki liikmeid suurendama kaitsekulutusi 2 protsendini SKT-st, hoiatades kampaania ajal, et julgustab venemaad tegema „mida tahab” Ameerika liitlastega, kes ei täida oma kulukohustusi. Trump karmistas seejärel oma nõudmisi, kutsudes NATO liikmesriike üles tõstma kaitsekulutusi 5%-ni.
12. Pärast putini otsust alustada sõda Ukraina vastu on venemaal hukkunud 652 tsiviilisikut, sealhulgas 23 last, ütles venemaa uurimiskomitee juht aleksandr bastrõkin intervjuus TASS-ile. Ta lisas, et vigastada sai veel 2980 inimest. Nende hulgas on 169 last. bastõrkin süüdistas selles Ukraina relvajõude. „Kõigi ülalnimetatud asjaolude põhjal uuritakse kriminaalasju,” ütles ta.
Oktoobris teatas venemaa Föderatsiooni inimõiguste volinik tatjana moskalkova 398 hukkunust ja 1157 haavata saanud tsiviilisikust riigi piirialadel. Avatud allikatel põhinevat ohvrite nimekirja pidav väljaanne 7×7 on välja arvutanud, et ainuüksi 2024. aastal on venemaal hukkunud vähemalt 257 tsiviilisikut. Need olid peamiselt Belgorodi, Brjanski, Kurski oblasti ja Krasnodari krai elanikud. Kokku on venemaa territooriumil alates Ukraina sissetungi algusest hukkunud 394 tsiviilisikut. Pealegi oli sõja esimesel kahel aastal ohvreid ligi poole vähem kui 2024. aastal, nimelt 134 inimest.
Kõige rohkem hukkunuid – 270 – leidis aset Belgorodi oblastis, neist 178 hukkus 2024. aastal. Kohalik väljaanne Fonar teatas veebruari lõpus 297 tsiviilohvrist. Mõned vene piirkondade tsiviilisikud surid vene armee vigade tõttu, näiteks õhupommide juhusliku vabastamise ja Su-34 kukkumise tõttu Jeiskis asuvasse elumajja. Kurski oblastis hukkus 66 inimest, Brjanski oblastis – 27, Krasnodari oblastis – 22. Saratovi, Orjoli ja Moskva oblastis registreeriti kumbki üks ohver. Arvutustes ei võetud arvesse lisatud piirkondi.
ÜRO andmetel on venemaa sissetungi algusest kuni 2025. aasta veebruarini hukkunud 12 654 Ukraina tsiviilisikut, sealhulgas 673 last. Vigastada sai 29 392 inimest, sealhulgas 1865 last. 84% kõigist hukkunutest elas Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, 16% okupeeritud aladel. Samal ajal kasvas 2024. aastal tsiviilohvrite arv 2023. aastaga võrreldes 30%. ÜRO inimõiguste seiremissioon Ukrainas põhjendab seda suundumust lahingutegevuse intensiivistumisega ning venemaa aktiivsema õhupommide, lühimaadroonide ja kaugmaarakettide kasutamisega.
13. Gaasitoru Nord Stream 2 operaatori endine tegevjuht Matthias Warnig, kes tunneb putinit oma päevadest Ida-Saksamaa salapolitseis, tegi USA-le ettepaneku osaleda tehingus Nord Stream 2 taaskäivitamiseks, vahendab Financial Times. Väljaande allikate sõnul hõlmab Warnigi plaan USA ärimeeste kaudu koostööd president Donald Trumpi meeskonnaga ning Valge Maja prominentsed ametnikud on sellest algatusest teadlikud ja suhtuvad sellesse kui strateegiasse suhete taastamiseks venemaaga. Mõned Trumpi administratsiooni liikmed näevad ka Nord Stream 2-s strateegilist vara, mida võiks kasutada läbirääkimistel Ukraina sõja lõpetamiseks.
Informeeritud allikas ütles, et üks USA juhitud investorite konsortsium on juba koostanud Gazpromiga lepingu, mis võidakse sanktsioonide tühistamise korral alla kirjutada. „USA ütleks: „venemaa peale saab nüüd loota, sest seal on asjasse puutuvad usaldusväärsed ameeriklased”,” ütles endine Washingtoni kõrge ametnik, kes on leppega kursis. Kui kõik õnnestub, hakkavad Ameerika investorid tema sõnul raha saama „tasuta”.
Väljaande allikate sõnul annaks Warnigi plaan teoreetiliselt USA-le enneolematu kontrolli Euroopa energiatarnete üle pärast seda, kui ta otsustas lõpetada sõltuvuse venemaa gaasist seoses putini sissetungiga Ukrainasse. Moskva ja Washingtoni vahelisest tehingust Nord Streami töö taastamiseks siiski ei piisa, sest ka sellele kehtivad EL-i piirangud. Lisaks on vaja Saksamaa luba, kuna jaam asub riigi põhjaosas. Allikad ütlesid, et Euroopa kõrged ametnikud on juba teadlikud gaasijuhtme taaskäivitamise aruteludest USA-s ning mitme Euroopa riigi juhid väljendasid muret ja arutavad seda küsimust omavahel.
Warnig ise eitab läbirääkimisi Nord Stream 2 üle. Ta ütles FT-le, et ta „ei ole osalenud aruteludes USA poliitikute ega ettevõtete esindajatega”, lisades, et järgib reegleid kui isik, kelle suhtes kehtivad USA sanktsioonid. Ka venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles, et tal puudub teave gaasitoru taaskäivitamise läbirääkimiste kohta. Gazprom keeldus kommentaaridest.
USA on president Joe Bideni juhtimisel kehtestanud sanktsioonid Warnigi ja Nord Streami torujuhtme operaatori Nord Stream 2 AG vastu. Eelmisel aastal näitasid endise administratsiooni ametnikud vähe huvi pakkumise vastu osta torujuhe 20-aastase venemaal töötamise kogemusega Ameerika ärimehe Stephen Lynchi vastu. Investor hindas vara väärtuseks 11 miljardit dollarit ja teatas oma valmisolekust osaleda torujuhtme pakkumisel Nord Stream 2 pankroti korral. 2025. aasta jaanuaris sai ettevõte pankrotiasjas neljakuulise edasilükkamise.
Nord Stream 1 ja 2 gaasitorud lasti Läänemerel õhku ööl vastu 26. septembrit 2022. Mõlemad sel ajal ei töötanud. Rootsi, Taani ja Saksamaa alustasid sabotaaži uurimist, kuid kaks esimest riiki ei tuvastanud süüdlasi ja lõpetasid uurimise. Saksa meedia kirjutas, et plahvatuses osalesid Ukraina kodanikud ning operatsiooni kavandas toonane Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi.
kreml teatas, et on valmis „viivitamata” alustama gaasitarneid Euroopasse Nord Stream 2 ainsa säilinud haru kaudu. Poola president Andrzej Duda kutsus omakorda üles lammutama mõlemad gaasitorud, et venemaa gaasieksport Euroopasse ei taastuks ka pärast Ukraina sõja lõppu.
14. Sky News: Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et sõda venemaaga ei ole veel kaugeltki lõppenud ning igasugune rahuleping peab olema õiglane ja sisaldama selgeid julgeolekugarantiid. Vestluses Briti ajakirjanikega Stanstedi lennujaamas märkis Ukraina president, et kokkulepe sõja lõpetamiseks peab olema aus, õiglane ja stabiilne. See peab andma konkreetsed julgeolekugarantiid, mis muudavad venemaa edasise agressiooni võimatuks.
Zelenski eitab kategooriliselt igasuguste territoriaalsete järeleandmiste võimalust ja rõhutas, et Ukraina ei tunnista kunagi okupeeritud alasid venemaa osana. „Ukraina ei tunnista kunagi venemaa poolt okupeeritud alasid. Meie jaoks on see ajutine okupatsioon. Meie territooriumid ja väärtused ei ole müügiks. Meie vabadused ei ole müügiks.”
President lisas, et julgeolekugarantiid peavad sisaldama Ukraina ja tema partnerite tugevat vastust venemaa uue agressiooni korral. „Ma ei taha rääkida üksikasjadest enne, kui on allkirjad… liiga palju on asju, mille üle mõelda,” ütles ta. Samal ajal teatas riigipea, et Ukraina rahvusvahelised partnerid nõustusid jätkama venemaa survestamist.
15. Londoni Ukraina-teemalise tippkohtumise tulemusel jõuti eelkokkuleppele, et Ukraina julgeolekutagatiste esimene tase on Ukraina relvajõudude toetamine ja tugevdamine ning täiendavad julgeolekugarantiid tuleb välja töötada koos USAga.
Allikas: läbirääkimistega kursis olev kõrge EL-i ametnik rääkis European Pravdale
Euroopa ametnik rõhutas, et Ukraina relvajõudude edasise tugevdamise strateegia, samuti kontseptsioon „rahu läbi jõu”, mis eeldab Ukraina toetuse suurendamist ja täiendavat survet venemaale, pälvisid Londoni kõnelustel laialdase toetuse. Lepiti kokku, et lõplik rahu kehtestamine peab tagama Ukraina suveräänsuse ja julgeoleku. Veelgi enam, arvestades venemaa varasemat käitumist, tuleb rahu kaitsta julgeolekugarantiidega. Nende julgeolekugarantiide esimene tasand on Ukraina relvajõud, keda tuleb jätkuvalt toetada. Ta lisas, et valitseb tugev üksmeel, et Euroopa tulevased panused täiendavatesse julgeolekugarantiidesse tuleks välja töötada kõrvuti Ameerika Ühendriikidega.
Ametnik teatas, et tippkohtumisel osalenud riikide ja organisatsioonide juhtide seas oli laialdane toetus strateegiale „rahu läbi jõu”, mis nõuab Ukraina toetuse suurendamist ja täiendavat survet venemaale. Liidrid märkisid, et „oluline on jätkata tihedat koostööd USA-ga, eriti NATO kontekstis, tagamaks, et igasugune relvarahu on samm õiglase ja püsiva rahu poole”, ütles allikas väljaandele European Pravda.
Mis sellele eelnes: 18 maailma liidrit (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Kanada, Poola, Tšehhi, Rootsi, Norra, Taani, Soome, Hollandi, Rumeenia ja Ukraina liidrid, Türgi välisminister, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu presidendid ning NATO peasekretär) kogunesid Londoni kesklinnas Lancasteri majja, kus arutasid Briti peaminister Keiri kutsel Ukraina rahulahenduse plaani.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles pärast tippkohtumist, et Ukraina tuleb asetada tugevasse olukorda, pakkudes talle vahendeid enda kaitsmiseks, muutes ta omamoodi „teraspööriseks”.
Varem sai teatavaks, et Suurbritannia eraldab Ukrainale õhutõrjerakettide ostmiseks 1,6 miljardit naela. Suurbritannia kinnitas ka, et on valmis saatma Ukrainasse rahuvalvajaid, varustades seda „saabastega maas ja lennukitega õhus”. Keir Starmer avaldas ka kindlustunnet, et vaatamata tülile Zelenskiga on reaalne USA läbirääkimistele tagasi saada.
16. President Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukrainal ja USA-l on tugevad suhted ja need jätkavad. Sky News teatas tema sõnadest kohtumisel ajakirjanikega Londoni Stanstedi lennujaamas. Riigipealt küsiti Ukraina suhete kohta USA-ga pärast tema väga pingelist kohtumist Valges Majas president Donald Trumpi ja asepresident J. D. Vance’iga.
Vaatamata vaidlusele ütles Zelenski, et suhted kahe riigi vahel on tugevad. „Oleme tänulikud USA rahvale. Oleme tänulikud kõikidele ühiskondadele riikides, kes meid toetavad. Oleme väga tänulikud,” ütles president. Juht usub, et suhted USAga jätkuvad, sest Ukrainal on vaja edu saavutada.
Riigipea rõhutas, et Ukraina läbikukkumine ei tähenda mitte ainult diktaator putini edu, vaid ka ebaõnnestumist Euroopale ja USA-le: „Ja ma arvan, et me kõik oleme huvitatud sellest, et putin ei võidaks.” Zelenski ütles ka, et parimaks julgeolekugarantiiks oleks tugev Ukraina armee maal, õhus ja merel. President usub, et garantii võiks sisaldada mingisugust USA kohalolekut, erinevates formaatides saame rääkida õhutõrjest, luurest ja muust. Ta märkis, et USA-l on laialdane kogemus.
Liidrite tippkohtumine toimus Londonis – presidendi kantselei teatel kaaluvad partnerid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni mehhanismide kaasamist Ukraina ühe julgeolekugarantiina.
17. Lühiuudised
6. märtsi tippkohtumisel võib EL eraldada sadu miljardeid eurosid enda julgeolekule ja Ukraina kaitsele, ütles Prantsuse president Macron intervjuus ajalehele La Tribune. Eesmärk: suurendada toetust Ukrainale ja anda Euroopa Komisjonile volitused alustada võimalikult kiiresti ulatuslikku ühisrahastamist. Kuid Ungari ja Slovakkia on vastu.
On aeg kaaluda laiaulatusliku koalitsiooni moodustamist riikidest, kes on valmis õiglaseks rahuks Ukrainas, ütles Tšehhi president Petr Pavel. „Rahu” on agressori mõistes kapitulatsioon ja julgustab ainult praegusi ja tulevasi agressoreid. Vaba maailm peab seisma kurjuse vastu.
putin allkirjastas seaduse, millega ratifitseeritakse Valgevenega sõlmitud julgeolekuleping. venemaa võib nüüd ametlikult paigutada Valgevenesse sõjaväebaase ja vägesid ning kasutada tuumarelvi liiduriigi kaitsmiseks, isegi vastuseks tavarünnakutele.
Lähiajal kujundavad Ukraina ja Euroopa partnerid ühised seisukohad vene-Ukraina sõja lõpetamise küsimuses ja esitavad need USA-le. President Volodõmõr Zelenski rääkis sellest Londoni tippkohtumiselt naastes.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron leiab, et Euroopa riigid peavad suurendama oma kaitsekulutusi 3,5 protsendini SKT-st. Nagu kirjutab Prantsuse meedia, kirjutab European Pravda, väitis Macron seda intervjuus ajalehele Le Figaro pärast Euroopa liidrite tippkohtumist Londonis Ukraina toetamise teemal. „venemaa on juba kolm aastat kulutanud kaitsele 10% oma SKT-st. Seetõttu peame valmistuma järgmiseks,” ütles Prantsusmaa president ja nimetas eurooplaste sihiks 3-3,5% SKT-st.
Briti peaminister Keir Starmer teatas eelmisel nädalal Washingtoni visiidi eel, et Ühendkuningriik kiirendab oma plaane tõsta kaitsekulutused 2027. aastal 2,5 protsendini SKT-st, mis on suurim kaitsekulutuste kasv pärast külma sõda. Samuti ütles ta, et pooldab kaitsekulutuste edasist suurendamist 3 protsendini SKT-st.
Ungari peaminister Viktor Orban süüdistas eurooplasi väidetavas vene-Ukraina sõja jätkamises. Ta kirjutas sellest pärast Londoni tippkohtumist, mis toimus 2. märtsil. „Täna Londonis otsustasid Euroopa liidrid, et tahavad rahu valimise asemel sõda jätkata. Nad otsustasid, et Ukraina peaks sõda jätkama. See on halb, ohtlik ja vale. Ungari jääb rahu poolele,” kirjutas ta. Samuti nõudis Orban, et Euroopa Liit alustaks otseläbirääkimisi venemaaga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
