Sõja ülevaade: 1102. päev – rindel muutusteta, Valges Majas aga…
Avaldatud: 1 märts, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. märts 2025:
rindel muutusteta, Valges Majas aga…
1. Seekord ka Odessa.
2. Jagus sadu ka venemaale ja okupeeritud Krimmis.
3. Kursk: eile muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Trumpi administratsioon kaalub kogu praeguse sõjalise abi andmise peatamist Ukrainale.
12. Zelenski vs. Trump ja Vance: tüli otse-eetris.
13. Pentagoni juht andis käsu peatada kõik sõjalised küberoperatsioonid venemaa vastu.
14. USA lõpetab Ukraina elektrivõrgu taastamise rahastamise.
15. EL-i diplomaatia juht ütles, et vaba maailm vajab pärast Zelenski-Trumpi kõneluste tüli uut liidrit.
16. „Rünnatud riigi presidendile noaga selga.” Euroopa liidrid reageerivad Trumpi ja Zelenski tülile.
17. Põhja-Korea sõdurid Kurski piirkonnas teadsid, et hakkavad lõunakorealastega võitlema.
Seriaal, kus näitlejatel (hetkel siis Valge Maja juhtkond) pole stsenaariumi, aga igaüks tahab paista välja kõige ägedam, jätkub. Juba kipub seriaal minema järjest menukamaks venemaal ja sellele reageeris isegi sealne börs, ajakirjanike ja blogijate kommentaaridest ja arvamustest Valge Maja seltskonna toetuseks eip jõua ära lugeda. Rindeuudised või üldse Ukrainas toimuv ei pääse isegi enam kolmandatele lehekülgedele välismeedias. Nii on kahjuks ka tänases loos, et see teema enamus mahu ära võtab…
Ok, rindel ei lähe Ukrainal hetkel halvasti aga pigem prognoosib uut kasvavat vene poole survet. Võrreldes viimaste päevadel kirjutatuga on enam-vähem kõik sarnane, sestap jätab seekord selle osa vahele. Rünnakuid kokku 91.
Ilm aga hakkab minema alates homsest seal soojemaks ja saabuv järgmise nädala isegi 8 kraadi plussi, hakkab päris kiirelt mõjutama maastiku läbitavust ning loodetavasti surub see vene poolt järjest enam teedele, kus neid lihtsam avastada ja tabada.
1. Harkivi linnapea: „Shahedi droon tabas meditsiiniasutust, kus viibisid inimesed. Kokkupõrke kohas on tulekahju.…”
Odessa sai päeval rakettidega ja öösel drooniga. Sumõ kant ikka hullus sajus, sama kogu Harkivi ümbrus. Rinde ja piiri lähedus ikka sajus…
2. Okupeeritud Mariupolis lasid partisanid õhku FSB ohvitseri auto – ta sai raskelt haavata ja on nüüd kriitilises seisundis intensiivravis. Plahvatus toimus 28. veebruaril kella 01.00 paiku Prõmorski linnaosas. vene väed on tõhustanud otsinguid, samas kui partisanid lubavad rohkem üksikasju avaldada hiljem.
Üleeile õhtul hävitati Selidove lähedal vene relvajõudude termobaariline laskemoonaladu, teatas peastaap. Löödi kolm olulist sihtmärki, sealhulgas Ilski naftatöötlemistehast.
venemaa kaitseministeerium teatas, et väidetavalt hävitas nende õhutõrje seitsme vene Föderatsiooni piirkonna kohal 48 drooni. „Eelmisel ööl püüdsid valves olnud õhutõrjesüsteemid kinni ja hävitasid 48 Ukraina mehitamata õhusõidukit.” vene agentuur väidab, et Tveri oblasti kohal hävitati väidetavalt 21 drooni. Väidetavalt tulistas venemaa õhutõrje okupeeritud Krimmi kohal alla 11 UAV-drooni. Veel 5 drooni hävitati väidetavalt Brjanski oblasti territooriumi kohal, kolm mehitamata õhusõidukit Belgorodi ja Rostovi oblasti territooriumi kohal, kaks mehitamata õhusõidukit Smolenski ja Lipetski oblasti kohal ning üks UAV Kurski oblasti territooriumi kohal.
Kohalikud teatasid, et Sakis (Krimm, seal sõjaväe lennuväli) oli kuuldud viit valju plahvatust.
Võimas plahvatus Katša lennuvälja (Krimm) piirkonnas.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta..
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Trumpi administratsioon kaalub peatada kogu praegune sõjaline abi Ukrainale vastuseks president Volodõmõr Zelenski kommentaaridele Valge Maja ovaalkabinetis, ütles administratsiooni kõrge ametnik ajalehele Washington Post. Otsus võib mõjutada miljardite dollarite väärtuses tarneid, sealhulgas radareid, sõidukeid, laskemoona ja rakette, mis ootavad Ukrainasse saatmist, ütles ametnik. Pärast 10-minutilist tüli, mis järgnes Zelenski visiidile Valgesse Majja, soovisid Ukraina ametnikud meeleheitlikult loodusvarade lepingut sõlmida, ütlesid Trumpi administratsiooni kõrged allikad CBS Newsile. Kuid neile öeldi, et edasine suhtlus oleks kahjulik.
CBS-i allikate sõnul ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz enne Zelenskil Valgest Majast lahkumise palumist, et on teinud suure vea ja teinud karuteene nii Ukrainale kui ka USA-le. Allikad ütlesid, et pärast Zelenski Valgest Majast lahkumist helistasid paljud Euroopa ametnikud Washingtoni ja küsisid, kuidas saaks lepingut päästa. Kuid Trump ei taha Zelenskiga rääkida ja tema administratsioon pole nüüd kindel, kas see võib aidata sõda lõpetada.
Vestlus Zelenskiga ei õnnestunud, tunnistas Trump ise. Tema sõnul tahab Zelenski sõdida, sõdida, sõdida, kuid ta ei saa võita ilma Ameerikata. „Zelenski tahab kohe tagasi tulla, aga ma ei saa,” ütles Trump enne helikopterile minekut, mis viis ta Floridasse Mar-o-Lagosse.
Axiose allikad Trumpi administratsioonis süüdistavad Zelenskit eranditult. „Ta oleks võinud lihtsalt tunnistada, mida asepresident (J.D. Vance) ütles, ja edasi liikuda, kuid ta ei suutnud seda teha,” ütles Valge Maja ametnik väljaandele.
Väike, kuid oluline tegur, mis Trumpi ärritas, oli see, et Zelenski ei kandnud ülikonda, ütlesid kaks asjaga otseselt kursis olevat allikat Axiosele. Nad ütlesid, et Trumpi nõunikud olid korduvalt Zelenski meeskonnale öelnud, et oleks lugupidavam, kui ta loobuks Valge Maja visiidi ajal sõjaväelisest stiilist.
Zelenski tühistas eelseisvad avalikud üritused ja ütles Fox Newsile, et pole kindel, et oleks midagi valesti teinud. „Keegi ei taha sõda lõpetada rohkem kui meie. Ma lihtsalt ütlen, et putini peatamiseks peame olema ühel poolel,” ütles ta.
Senaator Lindsey Graham, kes kohtus Zelenskiga enne tema kohtumist Trumpiga, ütles, et soovitas Ukraina presidendil „mitte õnge minna” ja „rääkida positiivses”. Nüüd „Ma ei tea, kas me suudame kunagi enam Zelenskiga äri teha,” ütles Graham pärast kõneluste lõppu.
12. Ukrainskaja Pravda avaldab ärakirja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ning USA presidendi ja asepresidendi Donald Trumpi ja J. D. Vance’i kümneminutilisest vestlusest.
USA president Donald Trump: rahu. Olen maailmaga kooskõlas ja tahan sellele lõpu teha. Näete, kuidas ta (näitab Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile) vihkab putinit. Mul on väga raske tehingut sõlmida, kui on selline vihkamine. Temas on palju vihkamist ja ma saan sellest aru. Aga ma võin teile öelda, et ka teine pool, näete, ei saa öelda, et ta oleks temasse armunud. Nii et see on kokkuleppe küsimus. Ma pean… Olen maailmaga kooskõlas. Ma tahan asjad korda saada. Olen Euroopaga samal lainepikkusel. Ma tahan näha, kas saame hakkama. Kas sa tahad, et ma oleksin karm? Ma võiksin olla karmim kui ükski inimene, keda sa kunagi näinud oled. Ma oleksin nii karm. Kuid te ei saa kunagi niimoodi tehingut. Nii et see juhtub nii.
Olgu, üks küsimus veel.
Ameerika Ühendriikide asepresident J.D. Vance: Ma vastan. Vaata, neli aastat oli meil Ameerika Ühendriikides president, kes käis pressikonverentsidel ja rääkis kõvasti vladimir putinist, ja siis tungis putin Ukrainasse ja hävitas suure osa riigist. Tee rahuni ja heaoluni võib peituda diplomaatias. Püüdsime minna Joe Bideni teed, lüües vastu rinda ja tehes näo, et USA presidendi sõnad loevad rohkem kui USA presidendi teod. Mis teeb Ameerikast hea riigi, on diplomaatiaga tegelemine. Seda teeb president Trump.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski: kas ma tohin teilt küsida?
Vance: Muidugi.
Zelenski: Jah? Hästi. Seetõttu okupeeris ta (putin) meie territooriumid, suure osa Ukrainast, osa idast ja Krimmi. Sellepärast ta need 2014. aastal okupeeris. Nii et aastate jooksul – ma ei räägi ainult Bidenist, vaid siis oli president Obama, siis president Trump, siis president Biden, nüüd president Trump ja jumal õnnistagu teda, nüüd peatab president Trump ta. Kuid 2014. aastal ei takistanud teda keegi. Ta lihtsalt hõivas ja vangistas. Ta tappis inimesi. Teate, mis kontaktliin on…
Trump: 2015.
Zelenski: 2014. See on 2014. aasta. Jah, jah. Nii et ta tappis…
Trump: Ma ei olnud siin (presidendina).
Zelenski: Jah, aga… Täiesti õige. Jah, aga perioodil 2014-2022 oli olukord sama, et inimesed surid kontaktliinil. Keegi ei peatanud teda (putinit). Teate, et meil oli temaga vestlusi, palju vestlusi, meil oli temaga kahepoolne vestlus ja me sõlmisime temaga lepingu. Mina, uus president, sõlmisin temaga lepingu 2019. aastal. Kirjutasin temaga, Macroni ja Merkeliga alla, allkirjastasime (kokkuleppe) relvarahu kohta. Vaherahu! Nad kõik ütlesid mulle, et ta ei tungi kunagi. Sõlmisime temaga gaasilepingu. Gaasi leping. Jah, aga pärast seda rikkus ta relvarahu. Ta tappis meie rahvast ega vahetanud vange. Sõlmisime (kokkuleppe) vangide vahetamise kohta, kuid ta ei teinud seda. Mis diplomaatiast te räägite, JD? Mida te sellega mõtlete?
Vance: Selline diplomaatia, mis lõpetab teie riigi hävitamise.
Vance: Härra president, härra president, kogu lugupidamise juures, ma arvan, et teie suhtes on lugupidamatu tulla ovaalkabinetti ja proovida Ameerika meedia ees vaielda (presidendi arvamusega) sellel teemal. Praegu käite ringi, sundides ajateenijaid eesliinile minema, kuna teil on isikkoosseisu probleem. Peaksite tänama presidenti sellesse konflikti sekkumise eest…
Zelenski: Kas olete kunagi käinud Ukrainas meile rääkimas, mis probleemid meil on?
Vance: Ma olen tuttav…
Zelenski: Tulge vähemalt korra.
Vance: Noh, ma olen vaadanud, näinud kaadreid ja ma tean, mis juhtub, kui tood inimesed sisse ja saadad nad propagandareisile, härra president. Kas te ei nõustu sellega, et teil oli probleeme inimeste värbamisega sõjaväkke?
Zelenski: Meil on probleeme…
Vance: Te arvate, et on lugupidav tulla Ameerika Ühendriikide ovaalkabinetti ja rünnata administratsiooni…
Zelenski: Ma vastan, ma vastan …
Vance: …kes püüab takistada teie riigi hävitamist?
Zelenski: Palju küsimusi. Alustame päris algusest.
Vance: Muidugi.
Zelenski: Esiteks on sõja ajal kõigil probleeme, ka teil. Aga teil on tore ookean ja te ei tunne seda praegu, aga tunnete seda tulevikus. Jumal õnnistagu teid!
Trump: Te ei tea seda.
Zelenski: Jumal õnnistagu teid!
Trump: Te ei tea seda.
Zelenski: Jumal õnnistagu teid! Teil ei ole sõda.
Trump: Ärge öelge meile, kuidas me end tunneme. Püüame probleemi lahendada. Ärge öelge meile, kuidas me end tunneme.
Zelenski: Ma ei ütle teile, ma vastan (Vance’i) küsimustele.
Trump: Sest te ei saa meile dikteerida. Pidage seda meeles.
Zelenski: Ma ei dikteeri teile midagi
Trump: Te ei saa dikteerida, mida me tunneme.
Zelenski: Te tunnete mõju…
Trump: Tunneme end väga hästi ja väga tugevalt.
Zelenski: Te tunnete (sõja) mõju.
Trump: Te ei ole praegu väga heas seisus. Olete pannud end väga raskesse olukorda ja tal (Vance’l) on õigus.
Zelenski: Sõja algusest peale, härra president, sõja algusest peale olin sellel ametikohal.
Trump: Te ei ole heas olukorras. Teil pole praegu ühtegi kaarti. Meiega on teil kaardid.
Zelenski: Ma ei mängi kaarte.
Trump: Praegu pole teil ühtegi kaarti. Ma olen väga tõsine, härra president.
Zelenski: Ma olen ka väga tõsine.
Trump: Te mängite miljonite inimeste eludega.
Zelenski: Ma olen väga tõsine, olen sõjas oleva riigi president.
Trump: Mängite kolmanda maailmasõjaga.
Zelenski: Millest te räägite!
Trump: Mängite kolmanda maailmasõjaga. See, mida te teete, on väga lugupidamatu riigi suhtes, selle riigi suhtes, kes toetas teid palju rohkem…
Zelenski: Täieliku lugupidamisega…
Trump: …kui paljud inimesed ütlesid, et meie oleks pidanud.
Vance: Kas olete kunagi öelnud aitäh kogu selle kohtumise eest?
Zelenski: Mitu korda.
Vance: Ei, kas te ütlesite aitäh kogu selle kohtumise eest?
Zelenski: Ja ka täna.
Vance: Käisite Pennsylvanias ja tegite oktoobris opositsiooni kampaaniat. Öelge paar tänusõna Ameerika Ühendriikidele ja presidendile, kes püüab teie riiki päästa.
Zelenski: Palun, kas te arvad, et kui räägite väga valjult sõjast, siis suudate…
Trump: Ta ei räägi valjult. Ta ei räägi kõvasti. Teie riik on suures hädas.
Zelenski: Kas ma võin vastata?
Trump: ei, ei…
Zelenski: Oodake natuke.
Trump: Ei, ei. Te rääkisite palju. Teie riik on suures hädas.
Zelenski: Ma tean.
Trump: Te ei võida (sõda), tänu meile on teil kuradi hea võimalus sellest välja tulla.
Zelenski: Härra president, me jääme oma riiki, jääme tugevaks. Sõja algusest peale olime üksi. Ja me oleme tänulikud. Ma ütlesin siin kontoris aitäh.
Trump: Te ei olnud üksi. Te ei olnud üksi. Me andsime teile selle rumala presidendi kaudu 350 miljardit dollarit.
Zelenski: Te hääletasite selle presidendi (Bideni) poolt.
Trump: Andsime teile sõjavarustuse. Ja te võitlesite vapralt vastu, kuid nad pidid kasutama meie sõjavarustust. Kui teil poleks meie sõjavarustust…
Zelenski: Millest te räägite? Te kutsusite mind…
Trump: Kui teil poleks meie sõjavarustust, oleks see sõda olnud kahe nädalaga läbi.
Zelenski: Kolme päevaga. Ma kuulsin seda putinilt. Kolme päevaga. See on see, mida te…
Trump: Võib-olla vähem. Kahe nädalaga.
Zelenski: Muidugi, jah.
Trump: Sellist äri on väga raske teha. Ma ütlen teile…
Vance: Öelge lihtsalt aitäh.
Zelenski: Olen seda mitu korda öelnud!
Vance: Ainult et te ei öelnud aitäh Ameerika inimestele. Välja arvatud on lahkarvamused ja lähme ja lahendame need erimeelsused selle asemel, et püüda võidelda Ameerika meedia tähelepanu eest, kui te eksite. Me teame, et te eksite.
Trump: Vaadake, ma arvan, et ameeriklastel on hea näha, mis toimub. Ma arvan, et see on väga oluline. Sellepärast olen lubanud (meie koosolekut üle kanda) nii kaua. Te peaksite olema tänulikud.
Zelenski: Olen tänulik.
Trump: Teil pole kaarte. Teid on sinna juba maetud. Teil on palju inimesi, kes on surnud.
Zelenski: Ma võin teile öelda…
Trump: Teil hakkavad sõdurid otsa saama.
Zelenski: Ma tean. Kuulake, härra president…
Trump: Teil hakkavad sõdurid otsa saama. Ja see oleks pagana hea….
Zelenski: Härra president!
Trump: Ja siis ütlete meile: ma ei taha relvarahu. Ma ei taha relvarahu. Ma tahan jätkata ja ma tahan seda. Vaadake, kui te saaksite kohe relvarahu, siis ma ütleksin teile, et te lepite sellega, et kuulid ei lenda ja inimesed ei sure.
Zelenski: Muidugi tahame sõja peatada…
Trump: Kas te ütlete, et te ei taha relvarahu?
Zelenski: Ma tahan relvarahu, aga ma ütlesin teile: garantiidega.
Trump: te tahate relvarahu enne kokkulepet.
Zelenski: Küsige meie inimestelt relvarahu kohta, mida nad arvavad?
Trump: See kõik oli enne mind.
Zelenski: Teie jaoks pole vahet, mida relvarahu tähendab?
Trump: See oli enne mind.
Zelenski: Jah, see oli enne teid.
Trump: See oli Bideni nimelise mehe all, kes polnud tark mees. See juhtus Obamaga.
Zelenski: Aga need on teie presidendid. Need olid teie presidendid.
Trump: Vabandust. Obama andis teile voodilinad, mina andsin teile Javelinid (tankitõrjerelvad). Ma andsin teile Javelinid, et hävitada kõik need tankid. Obama andis teile ainult voodilinad. Tõde on see, et Obama andis linad ja Trump Javelinid. Peaksite olema tänulikum, nii et lubage mul öelda, et teil pole kaarte. Meiega on teil kaardid, kuid ilma meieta pole teil kaarte.
Ajakirjaniku hääl: härra asepresident…
Trump: See saab olema keeruline tehing, sest teine pool peab tegema järeleandmisi.
Ajakirjaniku hääl: Aga kui venemaa rikub relvarahu? Mis siis, kui venemaa need läbirääkimised katkestab? Mida te siis teete? Ma saan aru, et…
Trump: Mida te räägite?
Vance: Ta küsib, mis saab siis, kui venemaa rikub relvarahu?
Trump: Mis siis, kui nad… mis siis, kui midagi… mis siis, kui teile kukub praegu pomm pähe? OK. Mis siis, kui nad (kokkulepet) rikuvad? Ma ei tea. Nad oleksid Bideni ajal (lepingut) rikkunud, sest Biden… nad ei austanud teda. Nad ei austanud Obamat. Nad austavad mind. Ütlen teile, putin läbis minuga põrgu. Ta läbis võltsnõiajahi, kus nad kasutasid teda ja venemaad, venemaad, venemaad, venemaad. Kas olete sellest juhtumist kunagi kuulnud? See oli pettus, see oli Hunter Bideni, Joe Bideni, Hillary Clintoni ja kelmika Adam Schiffi pettus. See oli demokraatide pettus ja ta (putin) pidi selle läbi elama ja ta tegi selle läbi. Me ei sattunud sõtta, aga ta elas selle läbi. Teda süüdistati kõiges selles. Tal polnud sellega midagi pistmist. See tuli välja Hunter Bideni vannitoast. See tuli välja Hunter Bideni magamistoast. See oli vastik. Ja siis öeldi, et oi, oi, see põrgulik sülearvuti on venemaa tehtud. 51 agent, see kõik oli pettus ja ta pidi sellega elama. Teda süüdistati kõiges selles. Võin vaid öelda, et ta võib katkestada lepingud Obama ja Bushiga ning ta võib need katkestada Bideniga. Ta oleks seda teinud. Võib-olla, võib-olla mitte. Ma ei tea, kuidas see võiks olla, aga ta ei riku minuga sõlmitud kokkulepet. Ta tahab tehingut sõlmida. Ma ei tea, kas ta suudab kokkuleppele jõuda. Probleem on selles, et ma pidasin teid (Zelenski) kõvaks meheks ja ma ei usu, et te olete kõva mees ilma USA-ta ja teie inimesed on väga vaprad, aga kas teete kokkuleppe või lahkute siit. Ja kui te siit lahkute, peate selle ise välja mõtlema. Ma ei usu, et see teile meeldiks, aga te peate selle välja mõtlema. Aga teil pole kaarte. Kui oleksime (Ukraina maavarade osas) lepingule alla kirjutanud, oleksite olnud tugevamal positsioonil, kuid te ei käitu nii, nagu oleksite selle eest tänulik. Ja see ei ole hea, ütlen ausalt, see pole hea. OK. Ma arvan, et olete nüüdseks piisavalt näinud. Mis te arvate? Siit saab suurepärase telepildi.
13. USA kaitseminister Pete Hegseth andis USA küberväejuhatusele korralduse peatada venemaa-vastased planeerimised, sealhulgas ründavad küberoperatsioonid, vahendas Record, viidates kolmele olukorraga kursis olevale allikale. Hegsethi käsu andmise aeg pole teada, kuid käsku teavitati, et see jõustub „nähtavas tulevikus”, teatasid väljaande allikad. Praegu viib USA küberväejuhatus läbi riskianalüüsi, mis annab Hegsethile nimekirja kõigist külmutatud missioonidest, aga ka potentsiaalsetest ohtudest, mis venemaalt ikka veel lähtuvad.
Hegsethi käsk anti isiklikult küberväejuhatuse juhile kindral Timothy Hole, kes omakorda andis selle edasi oma alluvatele, sealhulgas kindralmajor Ryan Herritage’ile, kes juhib USA küberoperatsioone. Korraldus võib kehtida ka Ukrainale antava abiga seotud operatsioonide kohta, kirjutab Record. Varem saatis Cyber Command Kiievisse spetsialiste, et tugevdada Ukraina digitaalset kaitset, samuti uurida Moskva võimalusi, sealhulgas luure eesmärgil.
Kübervägede ligi 6000-pealise väe tulevik on endiselt ebaselge. Neist iga neljas keskendub venemaale, mida peetakse ülemaailmse küberkuritegevuse bastioniks ning mis on olnud seotud ka arvukate küberrünnakutega Ameerika eraettevõtete ja valitsusasutuste vastu.
Hegsethi korraldus anti umbes nädal tagasi, väidavad Recordi allikad. Ja seetõttu pole see seotud skandaalsete läbirääkimistega Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenski vahel, mis päädisid 10-minutilise nääklemisega televisiooni otseeetris ja lõppesid Ukraina delegatsiooni Valgest Majast väljasaatmisega. Korraldus ei kehti aga riikliku julgeolekuagentuuri ja selle venemaa-vastase elektroonilise luure alase töö kohta.
14. USA välisministeerium otsustas pärast vene armee massilisi rünnakuid lõpetada USAID algatuse, mille eesmärk on taastada Ukraina energiasüsteem. Programm, millesse Washington investeeris sadu miljoneid dollareid, lõpetati sel nädalal, vahendas NBC News, viidates kahele USAIDi töötajale, kes töötasid agentuuri missioonis Ukrainas.
„See on tõsine löök Donald Trumpi administratsiooni suutlikkusele pidada läbirääkimisi relvarahu üle. Pealegi võib see olla signaal venemaale, et Washington ei hooli Ukrainast ja varem tehtud investeeringutest,” ütles üks USAIDi töötaja. Lisaks programmi sulgemisele vähendab USAID oluliselt oma kohalolekut Ukrainas. Kui varem töötas esinduses 64 töötajat, siis pärast ümberkorraldusi säilitab oma ametikoha vaid kaheksa inimest, märgib NBC News.
Alates 2022. aastast on venemaa sõjavägi regulaarselt rünnanud Ukraina energiasüsteemi rajatisi, põhjustades laialdast hävingut. 2024. aasta oktoobris ütles Ukraina peaminister Denys Shmõhal, et peaaegu 90% kõigist riigi soojuselektrijaamadest ning soojuse ja elektri koostootmisjaamadest on venemaa sihipäraste rünnakute tagajärjel hävinud või tõsiselt kahjustatud. „Prioriteediks sai soojustootmisrajatised. Streikide tagajärjel hävis või sai kahjustada umbes 90% soojuselektrijaama võimsusest,” teatas Shmõhal varem.
USAID asutati 1961. aastal ja on mänginud võtmerolli Ameerika Ühendriikide nimel rahvusvahelise abi andmisel. Kongressi uurimisteenistuse andmetel ületas selle aastaeelarve 50 miljardit dollarit ja tegevus hõlmas rohkem kui 130 riiki, sealhulgas Ukraina, Etioopia, Jordaania, Kongo Demokraatlik Vabariik, Somaalia, Jeemen ja Afganistan. 2023. eelarveaastal eraldas agentuur ainuüksi humanitaar- ja majandusprogrammidele üle 40 miljardi dollari.
Donald Trumpi naasmisega Valgesse Majja on USA välisabipoliitikas toimunud radikaalsed muutused. Oma esimesel ametisolekupäeval külmutas ta ajutiselt välisabiprogrammide rahastamise, andes korralduse põhjalikult kontrollida nende vastavust “Ameerika väärtustele” ja USA strateegilistele huvidele. Pärast seda hakkas Valge Maja valmistuma USAIDi töötajate massiliseks vähendamiseks. Trumpi administratsioon kaalub agentuuri töötajate arvu vähendamist 10 000-lt 294-le, vahendas Reuters.
15. Euroopa Liit suurendab sõjalist toetust Ukrainale, ütles EL-i välisminister Kaja Kallas pärast Volodõmõr Zelenski vastuolulist visiiti USA-sse. Kallase sõnul näitab Donald Trumpi käitumine läbirääkimistel Ukraina presidendiga, et „vaba maailm vajab uut liidrit”.
Zelenski ja Trumpi kohtumine Valges Majas, mis päädis televisiooni otse-eetris 40-minutilise tüliga ja lõppes Ukraina delegatsiooni väljasaatmisega, jättis eurooplased šokki. „Nad ei ole nemad ise,” ütles üks kõrge Euroopa diplomaat Financial Timesile Trumpi ja J. D. Vance’i käitumise kohta. „Me peame lõpuks ärkama ja mõistma, et see on juhtunud,” ütles FT allikas. „Oleme omaette, meie vanemad teisel pool Atlandi ookeani on meid just perekodust välja visanud, toetusest ära lõiganud ja pärandist loobunud.”
Pärast Valgest Majast lahkumist vestles Zelenski NATO peasekretäri Mark Rutte, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga. Kõne Costaga oli mõeldud selleks, et demonstreerida EL-i toetust Ukrainale, ütles üks Euroopa ametnik FT-le.
EL-i liidrid kutsusid Zelenskit ühisavalduses üles olema tugev, julge ja kartmatu. „Me jätkame teiega tööd õiglase ja püsiva rahu nimel,” ütlesid nad avalduses.
Pühapäeval, 2. märtsil kogunevad Costa ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning Euroopa liidrid Londonis kriisitippkohtumisele, mille võõrustajaks on Briti peaminister Keith Stramer. Kohtumine on pühendatud Euroopa ja Ukraina kaitsele.
16. Euroopa liidrid on reageerinud teravalt 28. veebruaril Valges Majas aset leidnud avalikule konfliktile Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpi vahel. Nii rõhutas Portugalis visiidil viibiv Prantsusmaa president Emmanuel Macron juhtunut kommenteerides, et Lääne toetus Ukrainale oli ja jääb õigeks sammuks. „venemaa on agressor, Ukraina on agressiooni ohver. Olen veendunud, et kolm aastat tagasi tegime õigesti, kui aitasime Kiievit ja kehtestasime Moskva vastu sanktsioonid, ning peame seda ka edaspidi tegema. Oleme USA, eurooplased, kanadalased, jaapanlased ja paljud teised. Täname neid, kes aitasid, ja austame neid, kes võitlesid algusest peale. Nad ei kaitse mitte ainult oma väärikust, iseseisvust ja lapsi, vaid ka kogu Euroopa julgeolekut,” ütles Macron (tsiteerib Reuters). Ta lisas, et selliseid lihtsaid tõdesid on oluline meeles pidada.
Ka Kristlik-Demokraatliku Liidu (tulevase kantsleri Friedrich Merzi partei) asejuht Johann Wadepoel oli juhtunust šokeeritud. „Kaadrid Valgest Majast on šokeerivad. Kas agressiooni alla sattunud riigi presidendil on võimalik noaga selga lüüa? Vaba Euroopa ei reeda Ukrainat!” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Hispaania peaminister Pedro Sanchez avaldas toetust Kiievile lühikese, kuid selge avaldusega: „Ukraina, Hispaania on teie poolel.” Norra valitsusjuht Jonas Gahr Støre nimetas TV2-le antud kommentaaris olukorda kommenteerides juhtunut murettekitavaks signaaliks. „See, mida me täna Valges Majas nägime, on tõsine ja masendav. Ukraina vajab endiselt USA toetust. Selle julgeolek ja tulevik pole olulised mitte ainult Euroopale, vaid ka USA-le endale,” ütles Støre.
Ta märkis ka kõrget usaldust Zelenski vastu Ukrainas ja Euroopas, lisades, et Ukraina president viis oma riigi läbi uskumatult raske ja julma aja. Ta ütles, et Trumpi avaldus, et Zelenski mängib kolmanda maailmasõjaga, on äärmiselt vastutustundetu. „Norra toetab Ukrainat tema vabadusvõitluses. Loodame, et Trumpi administratsioon mõistab õiglase ja kestva rahu tähtsust,” rõhutas Støre.
Eesti välisminister Margus Tsahkna märkis oma avalduses, et käimasoleva sõja põhjuseks on üksnes vladimir putini soov agressiooni jätkata. „Kui venemaa lõpetab sõjategevuse, siis sõda ei tule. Kui Ukraina lõpetab süjategevuse, siis Ukrainat ei ole,” ütles ta. Samuti rõhutas minister, et Tallinna toetus Ukrainale jääb muutumatuks ning kutsus Euroopat üles otsustavamale tegutsemisele.
Poola peaminister Donald Tusk avaldas Zelenskile ja ukrainlastele solidaarsussõnu. „Kallis Vladimir Zelenski, kallid Ukraina sõbrad! Te pole üksi!” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Tüli Zelenski ja Trumpi vahel lahvatas pärast seda, kui USA asepresident J. D. Vance teatas vajadusest leida Ukraina konfliktile diplomaatiline lahendus. Ukraina president vastas karmilt, meenutades, et kõik senised katsed vladimir putiniga kokkuleppele jõuda lõppesid pettuse ja uute rünnakutega. Vaidlus kasvas kiiresti ägedaks debatiks, millesse sekkus ka Trump ise.
Pärast tulist sõnavahetust lahkus Ukraina president Valgest Majast varakult. Lisaks ei sõlmitud kunagi Ukraina territooriumi maavarade arendamise lepingut, mis plaaniti allkirjastada 28. veebruaril. Trump tegi hiljem avalduse, milles süüdistas Zelenskit läbirääkimistest keeldumises ja USA lugupidamatuses.
17. Põhja-Korea sõdurid, kelle Kim Jong-un vladimir putinile sisuliselt maha müüs, ei teadnud midagi sõjast, kuhu nad saadeti. Kurski oblastis, kus lahingute tulemusena kaotati kolmandik oma kontingendist, öeldi, et nad peavad võitlema oma peamiste vaenlastega – Ukrainat abistavate lõunakorealastega.
vene sõdurid ja seejärel ukrainlased said esimesteks välismaalasteks, keda kaks Ukraina relvajõudude vangi langenud Põhja-Korea sõdurit oma elus nägid. Nad rääkisid sellest Wall Street Journali korrespondendile. Nad ütlesid, et neile anti korraldus iga hinna eest püüdmist vältida ja vajadusel end õhku lasta. Ideoloogilist indoktrineerimist viis läbi KRDV salapolitsei, kes saabus koos sõduritega Kurski oblastisse. Nad õpetasid, et alistumine võrdub riigireetmisega.
Lõuna-Korea, Ameerika ja Ukraina luure andmetel on Kim saatnud putinile umbes 12 000 sõdurit, et kasutada seda lahingus Ukraina vastu. Neist umbes 4000 hukkus, lasi end õhku või sai haavata. Kontingent viidi rindejoonelt välja jaanuaris, kuid Pyongyang saatis hiljuti osa kaotusi asendama kuni 2000 sõdurit juurde.
Korealastel polnud lahingukogemust ja neid kasutati jalaväe rünnakutes, enamasti ilma soomusmasinate ja suurtükiväe toetuseta, täites venemaa väejuhatuse jaoks surmavaid ülesandeid. Kaks vangi, 21-aastane Baek ja 26-aastane Ri, said raskelt vigastada. Lõuna-Korea on pakkunud, et võtab nad vastu ja üks sõdur ütles WSJ-le, et ta kaalub lahkumist. Läbirääkimised selles küsimuses käivad, ütlesid Kiievi ja Souli ametnikud.
Kui venemaa lepingulised sõdurid saavad putini sõjas osalemise eest hüvitist, siis Pyongyang võtab KRDV sõdurite eest vangide sõnade järgi otsustades kogu võimaliku tasu. Tavalise töötaja või sõduri kuupalk KRDV-s on umbes 1 dollar, teatas Associated Press viidates ülejooksjatele. Vaatlejate hinnangul võivad Põhja-Korea sõdurite palgad venemaal olla 2000 dollarit kuus inimese kohta, kuid tõenäoliselt ei saa nad ise üle 5-10%. Korea Rahvaarmee endiste sõdurite sõnul on see piisav, et motiveerida paljusid noorsõdureid vabatahtlikult Ukraina sõtta astuma.
Kurski oblastisse saabunud kontingendi võitlejatelt aga keegi nende soovi kohta ei küsinud ja neile ei maksta. KRDV mehed läbivad kohustusliku sõjaväeteenistuse 10 aastat ja Baek teenis alates 17. eluaastast. Lisaks sõjalise baasväljaõppe läbimisele on sõdurid sunnitud Kimi kõned ja tekstid pähe õppima ning neile sisendatakse mõtet, et nad peavad olema valmis ohverdama kõik kõrgeima juhi nimel. Luureüksuse snaipri Ri sõnul ajendas teda võitlema komandöridelt saadud teave, et neile astuvad koos ukrainlastega vastu Lõuna-Korea väed.
Baek veetis rindel vaid nädala, millest viis ta veetis haavatuna külmas metsas teadvuse kaotades. Vaenlase võitlejaid nähes polnud tegemist lõunakorealastega, nagu võis eeldada, vaid Ukraina eriüksuslased, kelle ülesandeks oli tabada Põhja-Korea sõdur. Eriüksuslaste sõnul haaras Baek granaadi, ähvardades end õhku lasta, kuid nõrgenenud soldat suudeti maha suruda.
Baek ütles WSJ-le: Ma ei tea, kas vene ja Ukraina sõdurid võitlevad raha pärast. Aga sõjas osalemise eest me raha ei saa. Me ei saa sellest midagi. Aga käsk on olemas, nii et ma võitlesin.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.