Sõja ülevaade: 1100. päev – korealasi tuleb rindele juurde
Avaldatud: 27 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. veebruar 2025:
Ukraina üllatab Pokrovski all. Põhja-korealasi tuleb rindele juurde.
1. Saheedide arv õhus kasvab.
2. Pisu eilsest ööst.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Ukraina ühe küla Pokrovski külje all vabastas.
9. Lõunarinne: 4 km laiuselt 1 km edasi vene pool sai.
10. Herson: muutusteta.
11. „Kasvutipp on möödas.” venemaa valitsus on teatanud, et tööstuse kasv on aeglustunud 4 korda.
12. Rubla ja venemaa aktsiad langevad pärast Lavrovi pretensioone Ukraina maadele.
13. USA president kuulutas EL-ile kaubandussõja.
14. USA ja venemaa näevad Arktikat majanduskoostöö kohana – Bloomberg.
15. Lühiuudised
Njah, vahel jääb tunne, et putin ja Trump oma seriaalis unustavad ära, et Hiina hiilib ikka edasi ja maailma majanduses võib-olla algav protektsionismi laine ei hukuta vaid Euroopat vaid veab sinna nii USA, Hiina ja õnneks ka venemaa. Kas peame olema valmis oluliselt suuremateks katsumisteks? Pigem jah ja senised meite maksutõusud kahvatuvad selle kõrval, küll saavad palju klikke rusikatega vehkijad nii meil kui mujal…
Aga Ukrainast: 110 vene poole rünnakut ehk siis number hakkas pisu tõusma ja vast on suurem reorg lõiguti tehtud. Kurski sektoris 18 rünnakut ehk siis vaikselt siin number kõrgemale turnib, küll on juba paar päeva liugpommide heitmine siia sektorisse nirum, vaid 21 121-st ehk siis jagub neid liugpomme mujale rindelõikudesse rohkem. Harkivi suund 5 ehk tavapärane, Kupiansk-Kreminna vaid 10 ehk siis tugev langus (aga arvatavalt ajutine), Siverski suund 1, Bahmuti lõik 15 ja enamus neist Toretski kandis. Donetski rindel 33 ehk siis ikka veel pole suudetud varasemat tugevat tempot säilitada. Küll aga jätkub tugevam surve Donetski rinde lõuna ja lõunarinde idasektoris, kokku 19. Mujal lõunarindel 5 rünnakut ehk siis mingi pisu suurem aktiivsus jätkub aga arvatavalt veel mitte suuremaks pealetungiks vaid pigem siinsete Ukraina üksuste sidumiseks, et siit suunalt ei saaks viia reserve kriitilisematesse sektoritesse.
Kaudtulelööke u 6 tuhande kanti ehk siis väike tõus ja kamikaze droone pisu üle kahe ja poole tuhande.
Jätkuvalt on väga kõrged vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselementide kaotuste number. Jätkuvalt arvamusel, et mitte ainult paranenud Ukraina seire ja droonide töö, vaid ka vene poole üksuste vähenev professionaalsus. Hea väljaõppega ja motivatsiooniga üksus töötab kordades kiiremini ja saavutab suurema tõenäosusega soovitud tulemuse ning jääb selle juures ka ellu. Tundub, et muresid sel teemal on mõlemal poolel, aga vene poolel kordades rohkem ja palju kiiremal tõusuteel see ebaprofessionaalsus neil on.
Hetkel infokildude põhjal arvamusel, et vene pool küll suudab eelnevalt (enne rindele saatmist) viia läbi uute värvatute väljaõpet kuu kuni paar kuni rühma tasemel, aga peale esimest rünnakut on seegi tulemus languses ja peab hakkama poolikuid üksusi liitma jne. Kui lahingüksustel on see soldatite kokku lükkamine pisu lihtsam, siis ei kaudtule, seire, tagalatoetuse või luure-diversiooniüksustes siiski mitte nii lihtne. Pole lihtsalt enam nii palju häid instruktoreid, kes suudaks anda edasi teadmist ning oskuste lihvimine on kolgata tee rindel. Sestap näeb üha rohkem, et soomukid sõidavad üle omade, kahuritega lastakse kuhu tahes, peaasi, et lahingpäevikusse saaks kirje, et tehtud ja seda „hästi”.
Njah, juba hakkan mõtlema, et kas selle ettevaatliku optimismi reitingut peaks Ukraina kasuks tõstma…
1. Alates 25. veebruari õhtust kuni 26. ööni alustas venemaa taas ulatuslikku droonirünnakut Ukrainale, pannes teele 177 saheedi ja drooniimitaatorit. Üht tabada ei suudetud ning enmasti tegi kahjustusi alla kukkunud droonide tükid. Kuidagi üle 100 drooni juba igapäevaselt vene pool ööseks Ukraina kohale saadab.
27. veebruari öösel töötasid õhutõrjejõud Kiievi oblastis vaenlase droonide vastu.
2. Luure peadirektoraat andis koos teiste kaitseväe üksustega löögi eile öösel venemaa Tuapse linnas asuvale meresadamale ja naftatöötlemistehasele. Sellest rääkis LIGA.netile eriteenistuse allikas. Tema sõnul müristas Tuapse naftatöötlemistehases öise droonirünnaku ajal vähemalt 40 plahvatust ja puhkes tulekahju ning kannatada said nafta rafineerimisseadmed. venemaa võimud tunnistasid rünnakut linnale, kohalikud elanikud avaldasid kaadreid lüüasaamise tagajärgedest ja teatasid rünnakutest kohalikule sadamale. Allikas rõhutas, et kahjustatud objektide kompleksil on oluline roll okupatsiooniarmee sõjalise logistika tagamisel. Tuapses asuv naftaterminal on venemaa üks suuremaid ja kohalik sadam Musta mere üks olulisemaid kaubasadamaid, samuti raudteevõrguga ühendatud logistikakeskus, mis võimaldab transportida kaupu agressorriigi kesk- ja lõunapiirkonnast.
Lisaks said eile öösel tulekahjus kannatada sõjaväelennuväljad „Saki” (Jevpatoria oblastis Novofedorovka küla lähedal) ja „Katša” (Sevastopooli linn) ajutiselt okupeeritud Krimmis. Lisaks rünnakutele „Katša” ja „Saki” lennuväljadele teatavad Ukraina allikad, et okupeeritud Krimmis said ööl vastu löögi ka radar 48Ya6-K1 „Podljot” ja õhutõrjesüsteem Pantsir-S1.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: väidetavalt olid Ukraina omad alustanud vasturünnakuid Kupjanskist põhja pool asuva kahe sillapea suunal, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud. Sarnaselt väidetakse, et ka vene pool jätkab pingutusi sillapeade laienemiseks.
Mujal tavapärane ja ka ilma rindejoone muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: üht kõlakat, et vene pool olla Tšassiv Jaris sammu edasi saanud, ei suuda tuvastada. Toretski linn aga on viimase kuu kõige pingelisem rindelõik. Teeb pommitamiste ja lahingkontaktidega igale piirkonnale numbritega pikalt ära. Ju on vene poolel suur tahe lõpuks deklareerida vähemalt ühe suurema linna vallutamist.
8. Donetsk: üks muutus ja see Ukraina kasuks.
Pokrovskist edelas suutsid Ukraina omad vabastada Kotline küla ja sellega suruti vene pool tagasi üle suure Pokrovskist edela suunas väljuva maantee. Suurim kurtmine vene poolelt on, et droonidega Ukraina töötleb kogu nende logistika-ahelat ja nii eesmisi kui tagumisi possasid. Hetkel on ainukesed viimaste nädalate edenemised olnud Pokrovski külje all Ukraina omad ja seda neljas sektoris.
Eile rinde keskmises ja lõunasektoris muutusi rindejoones ei tuvastanud. Arvata võib, et üleeilne edenemine Andrijivkast lääne suunas u 2,5 km kitsa ribana piki sealset maanteed võtab nüüd ala suurem julgestamine aega, et jätkata edasi surumist. Andrijivkast üle Vovtša jõe lõuna pool olla teinud Ukraina ise ühe tugevama vasturünnaku Kostantõnopili asula kagu servast vene poole välja surumiseks, aga muutusi see rindejoones ei toonud. Pigem arvan, et sellega anti pisu aega oma üksuste sellest uuest ümberpiiramise ohuga alast välja tõmbamiseks ja mõne päeva jooksul hiljemalt vast asula üle vene pool kontrolli saab. Eks maas paiknevad miinid ja õhus luuravad droonid seda hõivamist isegi jalaväe kaitseta odavaks ei tee.
9. Lõunarinne: u 1 km edasi 4 km laiuselt.
Berdjanski suund: Velika Novosilkast loodes suutis eilseks vene pool edeneda 4 km laiusel alal u 1 km. Hetkel saadi kand maha sealsetes põldude vahelistes metsaribades, mille droonidega töötlemise kohta videosid juba tuleb ehk siis jahitakse nendega ka üksikuid soldateid.
Tokmaki suund: muutusteta. Hetkel pole leidnud kinnitust siinse sektori ühele vene poole võimalikule edenemisele, kaks päeva juba otsin kinnitust.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Tööstustoodangu kasvutempo venemaal aeglustus jaanuaris järsult, teatas majandusarengu ministeerium kolmapäeval. Tööstus kasvatas 2025. aasta esimese kuu tulemuste järgi toodangut 2,2% ehk ligi neli korda vähem kui detsembris (8,2%) ja poole võrra eelmise aasta keskmisest (4,6%). Kaitsetööstus jätkab, nagu näitab statistika, tankide ja pommide tootmist kolme vahetuse režiimis: seega hüppas „metallist valmistoodete” tootmine aastaga 33,1% ja „muude sõidukite” tootmine 36,9%.
Kuid väljaspool sõjatööstuskompleksi hakkavad tsiviiltööstuse tehased kogema probleeme. Majandusarenguministeeriumi andmetel langes jaanuaris mööblitootmine 2,4%, rõivaste ja jalatsite tootmine 3,4% ning toiduainetööstuse kasvutempo aeglustus poole võrra – 2% mulluse 4,1% vastu.
Terasetoodang langes kümnendat kuud (2,7%), samal ajal kui üldine metallurgiatoodang langes 1,7% seoses probleemidega tööstuse suurimates ettevõtetes, mis kaotasid sanktsioonide tõttu lääne turud ja seisid silmitsi kahekohalise ekspordi langusega. venemaa majanduskasvu haripunkt ilmselt on möödas, nendib Finami ökonomist Olga Belenkaja: „Paljud ettevõtted ja tööstused kogevad probleeme nõudluse aeglustumise, intressikoormuse olulise kasvu, ekspordi vähenemise ja kulude kasvu taustal.”
Tööstust oleks pidanud toetama riigi tellimustega, meenutab ekspert: valitsus suurendas jaanuaris ebatüüpiliselt eelarvekulusid 4,4 triljoni rublani ehk 77%. Kuid asjata: üha enam tööstusharusid läheneb kriisi äärele või on sellesse juba libisenud, sundides ametivõime uuesti looma pandeemia ajal loodud komisjoni majanduskriisist ülesaamiseks. „Alates aasta algusest on kaalutud täiendavaid meetmeid söe- ja metallurgiatööstuse, ehituse, autotööstuse ja põllumajanduse toetamiseks,” loetleb Belenkaja.
Eelmisel aastal kasvas venemaa SKT Rosstati andmetel 4,1% – sama palju kui aasta varem. Ja selliseid – kaks aastat järjest üle 4% aastas – pole majanduses näinud alates 2010-11 aastast, mil SKT kasvas vastavalt 4,5% ja 4,3%.
Kuigi SKT kasvumäärad jäävad formaalselt kõrgeks, on majanduse tegelik tootmisaktiivsus peaaegu lakanud kasvamast, kirjutavad makromajandusliku analüüsi ja lühiajaliste prognooside keskuse eksperdid. Peaaegu kogu statistikas sisalduv kasv on CMAKS-i hinnangul kaitsetehaste toodang, ilma milleta on tootmismahud 2021. aasta tasemel. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (CMASF) andmetel on tsiviiltööstus 2023. aasta keskpaigast alates seisnud ning eelmise aasta teisel poolel läks kogu tööstus stagnatsiooni, isegi kaitsebuumi arvesse võttes.
Juba praegu on ilmne, et 2025. aasta on majanduse jaoks rihmade pingutamise aasta, ütleb T-Investmentsi ökonomist Sofia Donetsk. Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi kohaselt aeglustub majanduskasv ligi kolm korda, 1,5%-ni. Mõnel pool võib majandus minna isegi miinusesse, ei välista Donetsk.
12. venemaa aktsia- ja valuutaturgude ralli, mis tõstis rubla aastate kõrgeimale tasemele ja aktsiaindeksid aastarekorditele, sai kolmapäeval kauplemisel lõpu. Pärast välisminister sergei lavrovi väljaütlemisi, et venemaad ei rahuldaks relvarahu praegusel rindejoonel, kuna on põhiseadus, mis sätestab kogu nelja Ukraina piirkonna territooriumi annekteerimise, langes rubla dollari, euro ja jüaani suhtes järsult ning Moskva börsi indeks läks miinusesse, kaotades viie päeva kogu kasvu.
Jüaani ja rubla vahetuskurss tõusis pärast kauplemissessiooni 1,9%, 11,91 rublani. Forexi turul tõusis dollar 86,82 rublani, tõustes hommikusest tasemest 1,6 rubla. Euro, mis langes hommikul esimest korda pärast eelmise aasta juunit alla 90 rubla, tõusis 91,28 rublani.
Moskva aja järgi kella 20.12 seisuga langesid Sberbanki aktsiad 1,9%, Gazpromi aktsiad 2,6%, Rosnefti aktsiad 2%, Novateki aktsiad 2,6% ja Sovcomfloti aktsiad 3%. Moskva börsindeks langes 1,51%, kaotades suurimate ettevõtete kapitalisatsiooni poolest 107 miljardit rubla. Dollari RTS-indeks langes hetkel 4%, kuid oli päeva lõpuks kahandanud oma kaotusi 0,7% peale.
Ivolga Capitali tegevjuht Andrei Hokhrin ütleb, et venemaa ja USA läbirääkimiste algusest peale tekkinud eufooria tõus venemaa turul on lõppemas. Alates detsembrist on Moskva börsindeks tõusnud hüppeliselt 39%, kuid sellele eelnes maist detsembrini toimunud 33% langus.
Rubla osas tõusevad riskid sellega juba märtsis, kirjutavad Alfa Banki analüütikud: Ameerika uute sanktsioonide survel on venemaa Uurali nafta odavnenud 60 dollarile, mis on ligi 10 dollarit alla eelarves ette nähtud taseme. Vahepeal on turul liialdatud valuutat, märgib pank: eksportijad müüvad oma tulu veebruaris kõrgete maksude, aga ka kevadel makstavate iga-aastaste maksude arvelt.
Juba järgmisel nädalal, maksustamisperioodi lõppedes, võib dollar tõusta 90-93 rubla piiresse, ennustab Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov: „vene valuuta edasine dünaamika sõltub Ukraina-alaste läbirääkimiste suhtelisest taustast.”
Rubla kurss tõuseb praegu ainult psühholoogilise teguri tõttu, samas kui fundamentaalnäitajad ei soosi vene valuutat, ütles Reutersile ühe venemaa suurpanga diiler. „Aga tänu sellele võime kergesti jõuda 80 dollari piirini ja veelgi tugevneda, kui jätkub senine Moskva kasuks mõjuv uudistekava, mis meeldivalt rublapulli kõditab,” lisas ta.
13. USA president Donald Trump on öelnud, et Euroopa Liit loodi selleks, et USA ära lollitada, ning on ähvardanud kehtestada kogu EL-i impordile 25-protsendilised tollimaksud. „Oleme teinud otsuse ja teatame sellest peagi. See on üldiselt 25% ja see mõjutab autosid ja kõike muud,” ütles Valge Maja juht kolmapäeval oma esimesel kohtumisel oma administratsiooni liikmetega. Sellest kirjutavad Financial Times (FT) ja Bloomberg.
Trump ei ole andnud üksikasju oma kavandatavate uute tollitariifide kohta EL-i impordile, sealhulgas seda, milliseid mehhanisme ta selleks kasutaks, vahendab FT. Kuid president on taastanud oma rünnakud EL-i vastu seoses sellega, mida ta nimetab tasakaalustamata majandussuheteks. „Nad (Euroopa riigid) kasutasid meid tõesti ära. Nad ei aktsepteeri meie autosid. Nad põhimõtteliselt ei aktsepteeri meie põllumajandustooteid ja esitavad selle kohta igasuguseid argumente,” ütles Trump. „Olgem ausad, Euroopa Liit loodi selleks, et Ameerika Ühendriike lollitata. See on tema eesmärk. Ja nad said sellega hästi hakkama,” lisas ta.
Trumpi avaldus tõstab väljavaateid laiaulatuslikuks Atlandi-üleseks kaubandussõjaks, mis võib kahjustada nii USA kui ka Euroopa majandust ja veelgi enam lõhkuda juba katkenud diplomaatilisi suhteid lääneliitlaste vahel, teatas FT. Bloomberg juhib tähelepanu, et Trumpi ettepanek kehtestada EL-ile 25-protsendilised tollimaksud on uus. Siiski on veel ebaselge, kas need mõjutavad kogu eksporti EL-i riikidest või ainult teatud kaupu (sektoreid). Üks ametnik ütles agentuurile, et selles küsimuses pole veel otsuseid tehtud.
Trump valmistub kehtestama ka 25-protsendilisi tollitariife Ameerika naabritele Kanadale ja Mehhikole. FT teatel kasutab Valge Maja seda meetodit, et kontrollida illegaalset immigratsiooni ja fentanüüli narkokaubandust. Trump ütles kolmapäeval, et Kanada ja Mehhiko tariifid jõustuvad 2. aprillil, lükates edasi järgmisel nädalal jõustuma pidanud tariifid.
Nädal tagasi ütles Trump oma Floridas asuvas Mar-a-Lago mõisas ajakirjanikega rääkides, et kavatseb kehtestada autodele, pooljuhtkomponentidele ja ravimitele imporditollid umbes 25%. Nagu Reuters märkis, lubas president kehtestada autode maksu juba 2. aprillist, kiipide ja ravimite maksu aga hiljem. Trump lisas, et tariifid tõusevad märkimisväärselt aasta jooksul, kuna ta soovib muuta ülemaailmset kaubandust. Enne seda kirjutas USA president alla ka korraldusele, millega kehtestati 25-protsendiline tollimaks kõikidele imporditud terase- ja alumiiniumiliikidele.
14. USA ja venemaa arutavad majanduskoostöö võimalust Arktikas, eelkõige loodusvarade uurimisel ja uute kaubateede kasutamisel. Sellest teatas Bloomberg, viidates allikatele, kes palusid end mitte tuvastada, kuna arutelud on privaatsed ja varajases staadiumis. Väljaande andmetel peavad Ameerika ja venemaa ametnikud Arktikat paljutõotavaks piirkonnaks majanduskoostööks. Mõlemad pooled on andnud märku, et nad on koostööle avatud, tekitades muret Euroopa ja NATO liitlastele, kes on püüdnud isoleerida Moskvat alates selle täiemahulisest sissetungimisest Ukrainasse kolm aastat tagasi.
Arktika tõmbab üha enam mitme riigi tähelepanu, kuna kliimamuutuste tõttu sulav jää avab uusi laevateid ja juurdepääsu potentsiaalsetele maavaramaardlatele, märgib Bloomberg. venemaa otseinvesteeringute fondi juht kirill dmitriev ütles pärast 18. veebruaril Saudi Araabias toimunud venemaa ja USA esindajate vahelisi kõnelusi, et koostöö Arktika energiaprojektide vallas on üks spetsiifilisi koostöövaldkondi, mida nad arutasid.
Üks allikatest ütles, et USA näeb koostöös võimalust nõrgestada venemaa ja Hiina suhteid, kuid väljendas kahtlust selle strateegia edukuses, arvestades, kui lähedaseks on riigid viimastel aastatel muutunud, eriti seoses nende tervikliku partnerlusega pärast sõja puhkemist Ukrainas.
15. Lühiuudised
ISW: kreml nõuab, et Ukraina loobuks poliitilise surve ja läbirääkimiste teel suurematest linnadest, eelkõige Zaporižjast, Hersonist ja Kramatorskist, kuna tal pole võimalust neid sõjaliselt enda kätte haarata. Sõjauuringute Instituudi andmetel deklareerib venemaa jätkuvalt oma kavatsust Zaporižja, Donetski, Luhanski ja Hersoni oblastid täielikult enda kätte haarata. Suured linnad nagu Zaporižja (706 tuhat inimest), Herson (275 tuhat) ja Kramatorsk (147 tuhat) jäävad aga Ukraina kontrolli alla. Analüütikud märgivad, et nende territooriumide okupeerimine toob kaasa ulatusliku humanitaarkatastroofi, kuna Venemaa rakendab tõenäoliselt samu repressiooni-, küüditamis- ja sunniviisilise assimilatsiooni meetodeid, mida kasutab juba vallutatud aladel.
USA president Donald Trump ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtuvad 28. veebruaril Valges Majas, et tõenäoliselt allkirjastada USA-Ukraina kaevandusleping. Enne kohtumist avalikustatud lepingu kavand ei näe aga ette julgeolekuabi ega julgeolekugarantiid USA-lt Ukrainale.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tagandas Andri Gnatovi Ukraina relvajõudude ühendjõudude ülema ametikohalt (käskkiri presidendi kantselei kodulehel). Gnatov asus Ukraina relvajõudude ühendväge juhtima täpselt kuus kuud tagasi – 26. juunil 2024. aastal. Sellel ametikohal asendas ta Juri Sodoli. 26. jaanuaril 2025 teatas Zelenski, et Gnatov, kes seni oli Hortõtsa ühendvägede väejuhatuse ülem ja samaaegselt Ukraina relvajõudude ühendvägede ülem, määrati peastaabi ülema asetäitjaks. „Selle ülesandeks on operatiivstaabi väljaõppe uus tase ning staabi ja rinde vahelise suhtluse kõrgem kvaliteet,” ütles president toona.
Põhja-Korea saatis venemaa Kurski piirkonda lisavägesid. Sõjaväelaste täpne arv on teadmata. Allikas: Reuters, viidates Lõuna-Korea luurele ja meediale. Lõuna-Korea väljaanne JoongAng teatab arvukatele allikatele viidates, et 2025. aasta jaanuarist veebruarini saatis KRDV venemaale kuni kolm tuhat sõjaväelast.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
