Sõja ülevaade: 1099. päev – Ukraina üllatas
Avaldatud: 26 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. veebruar 2025:
Toretskis üllatas Ukraina, Kurski sektoris vene pool ühe küla sai, mure ikka Donetski rinde keskmises- ja lõunasektoris ja uue suurema surve ootel.
1. Muutusteta ehk siis sajab kõike.
2. Läks tihedaks nii venemaa kui Krimmi kohal
3. Kursk: ühe küla üle vene pool kontrolli sai.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina omad võisid jõuda Toretski kesklinna.
8. Donetsk: rinde keskmises ja lõunasektoris läheb järjest raskemaks.
9. Lõunarinne: üks küla maha jäeti.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina sõlmib USA-ga loodusvarade kokkuleppe.
12. Valgevene alustab ulatuslikke vägede ja varustuse paigutamise õppusi.
13. Neli EL-i riiki keelduvad toetamast Ukrainale 20 miljardi euro suurust abipaketti.
14. Euroopa vajaks enda kaitsmiseks ilma USA abita 250 miljardit eurot aastas ja 300 000 sõdurit.
15. „Inflatsioon vaestele” ületas venemaal ametlikku määra 1,5 korda.
16. Gruusia võimupartei on algatanud seaduseelnõu meediategevuse edasiseks piiramiseks.
17. Lühiuudised
98 vene poole rünnakut ehk siis enamuses sektorites pole vene pool suurt survet hoida suutnud. Kurski sektor 16 ehk siis tavapärane, Harkiv 6, Kupjansk-Kreminna 14 ehk siis tavapärasest madalam surve, Siverski suund 7 ehk siis jälle amplituudi kõrgpunkt, Bahmuti sektor 8 ja vaid üks neist Tšassiv Jaris. Donetski rinne 25, millest enamus tundub olevat rinde keskmises ja lõunasektoris. Lõunarinde idasektoris ikka keksmiselt tugev surve jätkus ning kirja läks 11, mujal lõunarindel 5 rünnakut ja 1 Hersoni suunal.
128 liugpommi ja neist vaid 26 Kurski kanti ehk siis mujale rindele tuntavalt rohkem. Kaudtuld 5672 ehk siis pisu rohkem tavapärasest ning kamikazedroone peaaegu 3500 ehk siis see number ikka rekordi juurde. Tundub, et tugev vene poole töötlus on järjekordne eelvaatus uuele suuremale pealetungi üritusele.
Eile tõusis kõrgemale tankide kaotuste number, sestap arvamusel, et mitmel suunal tugevamad soomuskolonnid (ikka koos soomukitega) üritasid edeneda ja mitmes suunas see ka õnnestus. Enamuses lõikudes siiski piirdub vene pool jalaväerünnakutega. Lisaks tundub, et nii Kupjansk-Kreminna kui lõunarindel on järjest enam aktiviseerumas luure-diversioonigruppide töö. Seda oli jooksvalt kogu aeg aga nüüd tundub, et aktiivsus veelgi tõuseb. Tavaliselt võib see olla üks märkidest, et uutest suundadest võidakse tugevamalt suruma hakata.
Kaudtuleüksuste kaotuse number keskmisest pisu kõrgem ja kõrge ikka muu tagalatoetuselemendi tabamine. Päris huvitavaid sihtmärke tabatakse, näiteks 9A83 S-300 V õhutõrje raketisüsteem. Lisaks tavapärasemaid õhutõrjevahendeid nagu „Strela 10” igatsused erinevad modifikatsioonid ning seirevahendid.
Hetkel enamuses Ukrainas päeval 4-10 külma ja öösel isegi 15 ja enam, sadu alles mõne päeva pärast ja mis algab lumega ja nädala lõpus juba vihmaks koos saabuvate soojakraadidega keerab ning hakkab võib-olla mõjutama peatselt maastiku läbitavust.
Eesli soetamise hind olla pisu üle 400 euro, teatas ühes videos vene soldat ja nad olla tugevaks abiks varude veol. Seni vist hobuseid põhiliselt virgatsite veoks kasutatakse.
1. Eile öösel sattus Harkiv venemaa mürsutule alla. Esialgsetel andmetel registreeriti neli tabamust linna Ševtšenkivi ja Kiievi rajoonis. Praegu on teadaolevalt kaks hukkunut. Kesköösel lisandus saheedi laine ja üks suurem kortermaja pihta sai.
Kiievi oblastis saheedilaine.
Rinde ja piiri läheduses ikka hull sadub jätkus, ilma hukkunuteta kohalike seas ükski ööpäev ei möödu.
2. venemaa kaitseministeerium loendas 128 väidetavalt öösel alla tulistatud või kinni peetud mehitamata õhusõidukit: 83 Krasnodari krai territooriumil, 30 ajutiselt okupeeritud Krimmi kohal, kaheksa Aasovi mere kohal, viis Musta mere kohal ning Brjanski ja Kurski oblasti kohal kumbki üks.
Täna öösel ründasid tundmatud droonid venemaa kuurortlinna Tuapset Krasnodari oblastis. Piirkonna kuberner Veniamin Kondratjev teatas sellest ja kohalikud avalikud grupid levitavad vastavaid videoid. vene Telegrami kanalite andmetel oli linnas kuulda üle 40 plahvatuse. Esialgsetel andmetel oli droonide sihtmärk kohalik sadam.
venemaa seirekanalid teatavad UAV/raketirünnakust okupeeritud Krimmi vastu. Kohalikud teatavad, et Sakis kuuldi kauget suurekaliibrilist tulistamist. Kohalikudd teatavad, et Kertšis, umbes Bondarenkovo piirkonnas kuuldi summutatud plahvatusi.
venemaa seirekanalid teatavad, et Krasnodari krais Temrjuki rajoonis Tamanis on lähenemas Ukraina UAV-droonide uus laine. Oodata on õhutõrjetegevust.
3. Kursk: Pogrebki küla üle vene pool kontrolli sai (rinde põhjasektoris).
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta. Jätkuvalt on püsinud vene sillapead samas suuruses ehk siis arvatavalt suudab nüüd Ukraina paremini kontrollida jõe ületust aga juba jõe idakaldal olevat logistikaahelat, mis paratamatult jõele lähemale jõudes koondub kitsaks ja soodustab sihtmärkide leidmist ja eks mingi ooteaeg enne jõe ületust ka troppe tekitab jne. Võimalik, et Ukraina ei taha oma ressursside kaotusega riskida, vallutamaks neid sillapeasid tagasi, vaid üritab kurnata. Eks näis.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: hiljutiste vasturünnakute käigus – väidetavalt ära kasutades vene rotatsiooni – õnnestus Ukraina omadel Krõmske lähedal paiknevad vene väed tagasi lükata kuni Toretski kesklinnani. Edasiminek võiks olla sügavam, kuid see vajab veel kinnitust. Kesklinnas juba olla Ukraina üksusi nähtud.
8. Donetsk: rinde keskmises ja lõunasektoris läheb järjest raskemaks.
Pokrovski suund peab hetkel hästi vastu.
Andrijivka asulast rinde keskmises sektoris võis saada vene pool korraga edasi piki üht metsariba pidi u 2,5 km ja jõuda peaaegu järgmise Oleksijivka asulani. Sellega suudab peatselt kogu senise tugeva Vovtša jõe joone Ukraina kaitseliin kokku kukkuda ja enne Vovtša jõe ja Solona jõe ühinemist u 20 km pärast häid maastiku elemente kaitseliini toeks pole.
Rinde kagusektoris suutis vene pool juba poolest Kostantõnopili asulast Ukraina omad eilseks välja suruda ja arvatavalt mõjutas seda asulast põhja pool Vovtša jõe põhja kaldal toimunud vene poole edenemine. Kipub arvama, et juba täna peavad Ukraina omad asula maha jätma ja kiirelt piki Vovtša jõe lõuna kallast taanduma, et mitte jääda kotti.
9. Lõunarinne: ühe küla Ukraina maha jättis.
Berdjanski suund: Velika Novosilkast põhja ja loode suunal jätkas vene pool tugevat survet ning suutis laiendada eenduvat kombitsat Novoozeretuvate asulas u 3,5 km laiuseks ja sealt veelgi põhja pool asuvast Skudne külast Ukraina omad taandusid. Kipub arvama, et sellest nurgast on hetkel vene poolel kõige soodsam põhja suunas surumist jätakata, sest peatselt ees olevad suht väikesed orud pole seal suure avatud maastiku sees eriliseks takistuseks. Sealt pisu lääne poole siiski veel pisu sügavam oruliin seni peab vastu.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina ja USA jõudsid loodusvarade osas kokkuleppele, vahendab Financial Times (FT) Ukraina ametnikele viidates. Väljaande andmetel on Washington loobunud kõige karmimatest tingimustest, mis algselt tehingu osana pakuti. Eelkõige ei nõua USA enam õigust potentsiaalsele 500 miljardi dollari suurusele tulule Ukraina maavarade kasutamisest. FT allikas märgib, et Kiievil õnnestus kindlustada soodsamad tingimused ning esitleda lepingut ka võimalusena tugevdada ja laiendada partnerlust USA-ga. See peaks omakorda aitama kaasa Ukraina majanduse taastamisele pärast kolmeaastast sõda.
24. veebruaril dateeritud ja Financial Timesi kätte jõudnud lepingu lõpliku teksti kohaselt leppisid pooled kokku erifondi loomises. Ukraina suunab sinna 50% edaspidisest tulust maavarade, nafta ja gaasi kaevandamisest. Fondi vahendeid investeeritakse riigi sisestesse projektidesse, kuid tegevus ei laiene olemasolevatele riigiressurssidele. Seega ei mõjuta see Ukraina suurimate nafta- ja gaasitootjate – Naftogaz ja Ukrnafta – tööd.
Vaatamata saavutatud kokkulepetele ei sisalda leping sätteid USA julgeolekugarantiide kohta, mida Kiiev oli varem nõudnud. Lisaks jäävad lahendamata sellised küsimused nagu USA osalus fondis ja varade ühisomandi mehhanismid ning nõuavad edasisi läbirääkimisi.
Leppe lõplikus tekstis on kirjas, et USA kavatseb toetada Ukraina majandusarengut pikemas perspektiivis. Samas rõhutab Kiiev, et saavutatud kokkulepe on nn raamleping ning tegelik tulude ümberjagamine algab alles pärast fondi loomist.
FT allikate sõnul on tehingu juba heaks kiitnud Ukraina justiits-, majandus- ja välisministrid. Nüüd peab leping läbima ülemraada heakskiidumenetluse. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kavatseb lähinädalatel külastada Washingtoni, et koos USA presidendi Donald Trumpiga dokumendile alla kirjutada. „See on presidendile võimalus arutada suurt pilti, misjärel saame määrata edasised sammud,” tsiteerib väljaanne üht Ukraina ametnikku.
Volodõmõr Zelenski lisas loodusvarade algatuse oma 2024. aasta septembris esitletud võiduplaani. Donald Trump omakorda teatas, et ootab vastutasuks USA pakutava abi eest juurdepääsu Ukraina loodusvaradele. Washington pakkus läbirääkimistel Kiievile erinevaid leppevõimalusi. Üks pakutud variantidest oleks andnud USA-le täieliku kontrolli tehingu raames loodud fondi üle. Ukraina pidas seda nõuet aga vastuvõetamatuks ja see jäeti lepingu lõplikust versioonist välja.
12. Valgevenes on käimas relvajõudude lahinguvalmiduse igakülgne kontroll, mille raames kutsutakse vägedesse sõjaväekohuslased ning ettevõtted annavad armeele üle varustust. Lisaks mängib manöövrites olulist rolli raudteetransport: ronge kasutatakse personali, sõjatehnika ja laskemoona transpordiks. Sellest teatas Zerkalo, viidates raudteetöötajate kogukonna andmetele. Väljaande andmeil on alates 18. veebruarist Minski lähedal Bogatõrevo jaamas käimas kaitseministeeriumi tellimusel rongide formeerimine. Viimase nädala jooksul on ette valmistatud juba 48 sõjaväelaste transportimiseks mõeldud reisivagunit. Samal ajal saadeti transpordifirmale Belintertrans taotlused sõjatehnika, laskemoona ja eritehnika liikumiseks vajalike kaubavagunite eraldamiseks.
Reisivagunid jaotatakse Valgevene Raudtee erinevate jaamade vahel, mis asuvad strateegiliselt oluliste sõjaliste objektide läheduses. Väljaande sõnul valitakse selleks otstarbeks peamiselt reserveeritud istmetüüpi vagunid, millest „ei ole kahju”. Sõjaväe ešelonide peamised sihtkohad: Ozerištše – 120. kaardiväe mehhaniseeritud brigaadi asukoht; Borisovis asub Valgevene relvajõudude 72. ühine väljaõppekeskus (UTS-72); Zaslonovo on 19. valve mehhaniseeritud brigaadi baas; Lososnos asub 6. valve mehhaniseeritud brigaad; Slonim on 11. kaardiväe mehhaniseeritud brigaadi asukoht.
Raudteetöötajate hinnangul võib selliste sõjaväerongide koguarv ulatuda 16-ni. 25. veebruari seisuga on suurem osa ettevalmistatud vagunitest juba märgitud jaamadesse saadetud ning 11 vagunit on tagasi Bogatõrevosse tagasi jõudnud.
Valgevene armee teatas suuremahulise lahinguvalmiduse testi alustamisest veebruari alguses. Riigi kaitseministeerium selgitas toona, et põhisündmused toimuvad erineva ulatusega õppuste ja õppuste ajal polügoonidel ja muudel aladel. Lisaks plaanivad sõjaväelased ülevaatuse raames katsetada uusi mehitamata õhusüsteemide ja maapealsete üksuste interaktsiooni meetodeid. Eeldatakse aktiivset elektroonilise sõjavarustuse kasutamist.
Paralleelselt lahinguvalmiduse kontrolliga kasutavad Valgevene võimud jätkuvalt retoorikat välisohtude kohta. Jaanuaris esitas Valgevene Julgeolekunõukogu sekretär Aleksandr Volfovitš alusetuid süüdistusi lääne ja opositsioonijõudude vastu väidetavalt „Valgevene Vabastusarmee” ettevalmistamises riigi destabiliseerimiseks.
Sarnased väljaütlemised kõlasid juba 2024. aasta sügisel Valgevene propaganda allikates. Ühinenud Üleminekukabineti (UTC) kaitse- ja riikliku julgeoleku esindaja Vadim Kabanchuk nimetas Volfovitši sõnu propagandamänguks, mille eesmärk on õigustada võimude repressiivset tegevust. Veebruari alguses tunnistas Volfovitš, et Valgevene ei näe hetkel märke võimalikust välisest agressioonist riigi vastu.
13. Itaalia, Portugal ja Hispaania on väljendanud mittenõustumist Euroopa Liidu ettepanekuga eraldada Ukrainale suurim sõjalise abi pakett summas 20 miljardit eurot. Sellest teatab Politico, viidates diplomaatilistele allikatele. Algatuse vastu astus välja ka Ungari, nagu ütles varem ka riigi välis- ja välismajandusminister Peter Szijjarto.
Politico andmetel püüavad Itaalia, Portugal ja Hispaania leida alternatiivseid viise sõjalise abi rahastamiseks, näiteks spetsiaalsete eurovõlakirjade emiteerimine või kaitsekulutuste väljajätmine riigieelarve puudujäägi arvutamisel. Ka Prantsusmaa ja Saksamaa lükkavad otsustusprotsessi edasi, märkisid kaks Euroopa diplomaati. Lisaks kasvab väljaande allikate sõnul Euroopa Liidus rahulolematus, mis on tingitud „õigluse ja solidaarsuse puudumisest Ukrainat toetavate liikmesriikide vahel”.
Ungari välisminister Peter Szijjarto teatas varem, et EL kaalub võimalust eraldada Ukrainale 20–40 miljardit eurot ning varustada Kiievit „kujuteldamatu hulga” relvadega. Samas rõhutas ta, et Budapest hääletab alati selliste meetmete vastu, kuna tema hinnangul takistavad need läbirääkimisi venemaa ja USA vahel. „Me ei toeta mõtet kulutada uusi miljardeid eurosid sõja jätkamiseks ajal, mil rahulootus on tugevam kui kunagi varem. Seetõttu hääletame kõigi selliste otsuste ja algatuste vastu, mis ohustavad praeguste USA-venemaa läbirääkimiste edu,” ütles Szijjártó.
19. veebruaril teatas Politico, et Euroopa Liit valmistab Ukrainale ette suurimat sõjalist abipaketti, mis sisaldab laia valikut relvi alates suurtükimürskudest kuni õhutõrjesüsteemideni. Esialgu hinnati selle mahuks 6-10 miljardit eurot. Hiljem aga teatas Bloomberg oma allikatele viidates, et EL arutab võimalust eraldada 20 miljardi euro suurune täiendav abipakett.
Peagi kinnitas Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas tõsiasja, et koostamisel on uus kuni 20 miljardi euro suurune sõjalise abi pakett. Tema sõnul pälvis algatus EL-i riikide seas laia poolehoidu. „Oluline on näidata, et oleme sellisteks sammudeks võimelised,” rõhutas Kallas, kutsudes bloki liikmesriike 6. märtsiks kavandatud erakorralisel tippkohtumisel meedet toetama.
Bloombergi teatel plaanib EL kokku leppida abi andmise mehhanismis, mis hõlmab nii bloki liikmesriikide kui ka liitlaste rahalisi või mitterahalisi sissemakseid. Lõpliku otsuse tegemise tähtaeg võib aga EL-is tekkivate erimeelsuste tõttu edasi lükata, märkis amet.
14. Turvalisuse tagamine iseseisvalt, ilma USA toetuseta läheks Euroopa riikidele maksma sadu miljardeid eurosid ning nõuaks ka relvajõudude radikaalset ümberstruktureerimist ja nende arvu olulist suurendamist. See võib aga aidata Euroopa majandusel pikast aeglase kasvu perioodist välja tulla.
Kuna USA poliitika radikaalne muutus ähvardab lõhkuda peaaegu 80-aastase Atlandi-ülese liidu, on eurooplased sunnitud kiiresti mõtlema tulevikule, kus nad peavad vastu astuma venemaa sõjalisele ohule ilma Ameerika sõjalisele jõule lootmata. Saksamaa tulevane kantsler Friedrich Merz nimetas Euroopa kiiret tugevdamist oma absoluutseks prioriteediks, et saavutataks iseseisvus USA-st. Ta esitas idee luua NATO asemel uus Euroopa kaitseliit, mis hõlmaks tuumakoostööd Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Prantsusmaa, mille president Emmanuel Macron on pikka aega kutsunud eurooplasi taotlema kaitse- ja julgeolekuküsimustes USA-lt autonoomiat, kaalub juba tuumarelvaga lennukite paigutamist Saksamaale. Ning Briti peaminister Keir Starmer on teatanud valmisolekust saata Ukrainasse julgeolekut tagama Briti sõdurid pärast sõja lõppu venemaaga.
Kuid muutuste ulatus, millega eurooplased peavad tegelema, on tohutu. Ameerika relvatarnete asendamine Ukrainale pole kuigi keeruline – Euroopa Liit vajab selleks vaid 0,12% SKT-st – suuremaks probleemiks on koostöö võimalik katkemine USA luurega ja teatud tüüpi Ameerika relvade kadumine, hindasid sõjaline ekspert Alexander Burilkov ja majandusteadlane Guntram Wolf Brüsselis asuvast mõttekojast Bruegel. Oleks teine asi, kui pärast rahu sõlmimist Ukrainas peaks Euroopa vastanduma venemaaga, kes lõpetaks lahinguväljal relvade kaotamise ja hakkaks neid suurendama. Ameerika vägede väljavahetamiseks ja venemaa agressiooni ärahoidmiseks vajab Euroopa Burilkovi ja Wolfi hinnangul 300 000 sõdurit ja kaitsekulutuste suurendamist vähemalt 250 miljardi euro võrra aastas.
Euroopas on 100 000 USA sõdurit ja NATO plaanide kohaselt peaks venemaa agressiooni korral kiiresti kohale jõudma veel 200 000. Pealegi on need lahinguvalmis üksused, mis on varustatud varustusega ühe käsu all. Nende asendamiseks vajab Euroopa vähemalt 1400 tanki, 2000 jalaväe lahingumasinat ja 700 suurtükki. „See on suurem lahingujõud kui praegu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia maavägedel kokku on,” kirjutavad Bruegeli eksperdid. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et Euroopa väejuhatus ja eri riikide väed ei ole ühtsed.
Euroopa valitsused on hakanud uurima erinevaid viise selliste kulutuste rahastamiseks.
Bruegeli arvutuste kohaselt läheks Euroopa kaitsekulutuste suurendamine praeguselt 2 protsendilt 3,5 protsendile SKT-st aastas maksma ligikaudu 250 miljardit eurot. Starmer avalikustas teisipäeval plaani suurendada Briti kulutusi 2,3 protsendilt 2,5 protsendile aastaks 2027. Kuid isegi 3 protsendini saab see kasvada alles järgmises parlamendis – ehk pärast 2029. aastat (see on Briti peaministri seatud eesmärk).
„Sellise sõjalise jõu kiire ülesehitamine nõuab erakordseid jõupingutusi, kuigi kogemused näitavad, et turumajandusega riigid saavad sellega hakkama,” usuvad Burilkov ja Wolf.
Majanduse elavnemine võib alata sõjaliste ostude suurenemisega, nagu on näha II maailmasõja järgsel ja Ronald Reagani aastatel, ning püüd kompenseerida Ameerika sõjalise kohaloleku vähenemist võib luua kasuliku pretsedendi investeeringute suurendamiseks teistesse Euroopa majandussektoritesse, märgib Wall Street Journal.
Seega pole Saksamaa majandus pärast Covid 2019 eelset kasvu kasvanud ning on viimase kahe aasta jooksul isegi kahanenud. Merz tahab nüüd kiiresti kokku leppida 200 miljardi euro suuruses kaitsekulutuste suurendamises ning valitsuse ostud relvatootjatelt võivad anda tõuke seisvale tööstustoodangule.
Euroopa riigid peaksid korraldama ka ühiseid riiklikke sõjatoodete oste, mis suurendab vastavate kulutuste efektiivsust, ütles Belgia keskpanga esimees Pierre Wunsch WSJ-le.
15. Vaeste kodanike tarbimiskorvi põhjal arvutatud inflatsioonimäär on 1,5 korda kõrgem Rosstati ametlikust näitajast, selgub makromajandusliku analüüsi ja lühiajaliste prognooside keskuse hinnangutest. Makromajandusliku analüüsi ja lühiprognooside keskuse arvutuste kohaselt ulatus 2024. aasta lõpus ja 2025. aasta alguses „vaeste” hinnakasvu tempo aastatagusega võrreldes ligikaudu 15%, ametlik statistika näitab aga 10% inflatsiooni.
Makromajandusliku analüüsi ja lühiprognoosi keskuse eksperdid lisasid vaeste inflatsioonikorvi toidukaupade miinimumkomplekti (v.a loomsed rasvad, alkohoolsed joogid, muud toidukaubad), samuti ravimid, sünteetilised pesuvahendid, eluaseme- ja kommunaalteenused ning transport. Selle meetodiga arvutatud inflatsioonitase kaldub Rosstati näitajast järsult kõrvale, kuna vaeste tarbijakorvi aluseks oleva toiduainete hindade kasv ületab oluliselt inflatsiooni üldist dünaamikat, öeldakse keskuse raportis.
Majandusarenguministeeriumi andmetel kiirenes 17. veebruari seisuga toiduainete inflatsioon 11,47%ni ja püstitas uue rekordi alates 2022. aasta novembrist. Ja üksikute toiduainete hinnakasvu määra hakati mõõtma kümnetes protsentides. Nii on viimase aastaga kallinenud kartul 90,5%, kapsas 42,6%, sibul 46,5%, peet 32,3% ja või 35,2%. Piim kallines 18,2%, hapukoor 19,2%, juust 14,2%. Õunad on aastaga kallinenud 20,2%, kurgid – 22,1%, lambaliha – 23,1%, veiseliha – 12,9%.
„Vaeste inflatsiooni” märgatav hüpe tähendab, et vaeste elatustase on langenud oluliselt rohkem, kui ametlikud andmed näitavad, märgib Makromajandusliku Analüüsi ja Poliitika Keskus (CMAP). Seega vähenes pensionide reaalsuurus 2024. aastal Rosstati andmetel 0,8%. Kui arvutame selle „vaeste inflatsiooni” abil, on langus umbes 6% ja ületab sõja esimeste kuude rekordeid. Rosstati andmetel kasvasid venelaste reaalsissetulekud neljandas kvartalis 4,1%. Kui kasutada mõistet „vaeste inflatsioon”, siis elatustase langeb aasta-aastalt ligikaudu 1%.
See tähendab, et inflatsiooni kaudne sotsiaalne mõju muutub negatiivsemaks, rõhutavad CMAKS-i eksperdid. Sotsioloogid kinnitavad: detsembris nimetas 63% venemaa kodanikest peamise murekohana hindade tõusu, selgub Levada keskuse uuringust. „Kõige pakilisemate probleemide” loendis edestas inflatsioon sõda tohutult, 35%.
Teise värske Levada keskuse uuringu kohaselt kulutab peaaegu 2/3 venemaa peredest (63%) toidule vähemalt poole oma sissetulekust. Sarnased tulemused on ka teistel sotsioloogidel. Avaliku Arvamuse Fondi korrapärased uuringud, millele keskpank tugineb, näitavad järjekindlalt, et 6–9% inimestest „ei ole piisavalt raha isegi toidu jaoks” ja veel 20% „on piisavalt raha toidu jaoks, kuid mitte piisavalt riiete ja jalanõude ostmiseks”.
16. Gruusia võimupartei on algatanud seaduseelnõu meediategevuse edasiseks piiramiseks. Allikas: Radio Liberty Gruusia teenus, teatas European Pravda.
Valitsuspartei Gruusia Unistus on algatanud ringhäälinguseaduse muutmise eelnõu, mis hakkab mõjutama telekanaleid ja raadiojaamu. Nende sõnul saab kommunikatsioonikomisjon õiguse arutada teemasid, mis varem kuulusid meedia eneseregulatsiooni ulatusse. Samuti on komisjonil võimalik trahvida tele- ja raadiojaamu „objektiivsuse ja erapooletuse rikkumise” eest, teema kajastamisel tasakaalu mittesäilitamise eest, intervjuu või telefonivestluse kasutamise eest eetris ilma sellest hoiatamata, välja arvatud juhtudel, kui avalik salvestamine ei olnud võimalik.
Ka politseijaoskonna, haigla või õppeasutuse ruumides filmimisel peavad meediatöötajad saama filmimiseks eelneva loa vastutavalt isikult või filmitavatelt isikutelt.
Trahv võib ulatuda kuni 0,5%ni ringhäälingu aastasissetulekust, kuid mitte vähem kui 2500 Gruusia lari (umbes 890 dollarit). SOVA annab täpsema nõuete loetelu, sealhulgas kohustuse selgelt ära näidata teabeallikas; huvitatud isikul, kelle huve on faktide ebaõige esitamine kahjustanud, võimalus esitada kaebus ja nõuda parandamist või ümberlükkamist; poliitilise tegelase osalemise keeld saatejuhi või intervjueerijana, keeld kajastada teemasid, milles meediainimesed avaldavad toetust või hukkamõistu konkreetsele poliitilisele jõule, organisatsioonile, grupeeringule vms.
Gruusia Unistus nimetab kavandatavaid muudatusi Briti mudeliks, mis tagab kvaliteetse ja objektiivse ringhäälingu. Seni pidid tele- ja raadiojaamad meediategevuse eneseregulatsiooni mehhanismi raames sellistele kommentaaridele vastama, kuid trahve maksma ei pidanud.
Hiljuti loodi Gruusia parlamendis Saakašvili-aegse valitsuse kuritegude uurimiseks uurimiskomisjon. Samuti võtsid nad vastu uue repressiivsete seaduste paketi, mis laiendab protestides osalemise ja valitsuse kritiseerimise eest karistamise ulatust.
17. Lühiuudised
Rumeenia valitsuskoalitsiooni erakondade poolt üles seatud presidendikandidaat Crin Antonescu ütles, et on Rumeenia vägede Ukrainasse saatmise vastu. Ta kirjutas sellest Facebookis, nagu teatas European Pravda. Antonescu sõnul ei saada Rumeenia presidendiks saades Ukrainasse sõdureid ega rahuvalvajaid.
Poola tegeleb tsiviillennujaamade kohandamisega sõjalisteks vajadusteks. Kaitseministeerium ja taristuministeerium peavad juba läbirääkimisi lennujaamade kaitseotstarbelise uuendamise üle ning mõnel lennuväljal on töö juba alanud. Allikas: Polski radio. Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz ütles, et riik peaks laiendama oma kahesuguse kasutusega lennujaamade võrgustikku, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel.
Taani ja Norra peaministrid Mette Frederiksen ja Jonas Gahr Stjore teatasid kahe riigi vahelise uue kaitsepartnerluse sõlmimisest, mis puudutab eelkõige sõjavarustuse ühisostmist. Nagu European Pravda teatas, väitsid nad seda intervjuus VG-le. Stjore sõnul peavad Norra ja Taani „tugevdama oma kaitsevõimet ja nägema veelgi tihedamast koostööst kasu”, mis aitaks kaasa ka olukorrale Põhjala regioonis. Kahe riigi koostöövaldkondadeks on investeeringud ühistesse relvasüsteemidesse ja laskemoona, ühine sõjaline väljaõpe ja ettevalmistus, koostöö kosmosesektoris ja mereseire.
Poola asepeaminister ja digitaliseerimisminister Krzysztof Gawkowski kinnitas, et Varssavi jätkab Starlinki satelliitside toetamist Ukrainas. Nagu teatas European Pravda, ütles ta seda TVN24 eetris. „Starlink pakub internetti, turvalisust tsiviil- ja sõjalises sfääris. Tänu sellele rinne hoiab. Rääkisin laupäeval Ukraina asepeaministriga, kes vastutab selle küberjulgeoleku osa eest,” lisas ta. Poola asepeaminister rõhutas, et ta ei kujuta ette Starlinki väljalülitamist, nagu meedia on varem teatanud. Ametnik teatas ka, et Varssavi tellib veel viis tuhat Starlinki, nende eest on juba osaliselt makstud ja need saadetakse lähinädalatel ja -kuudel Ukrainasse. Starlinki komplektid on mobiilsed ruuterid, mis pakuvad juurdepääsu satelliit-internetile. Umbes 85% Ukrainas tegutsevast 20 000 terminalist rahastati täielikult või osaliselt välisallikatest, sealhulgas Poolast.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) kutsub Rahvusvahelist Suusaliitu (FIS) ja Rahvusvahelist Laskesuusaliitu (IBU) lubama venemaa sportlastel osaleda rahvusvahelistel võistlustel. Sellest teatas SVT. ROK avaldab FIS-ile ja IBU-le tugevat survet, tuues põhjuseks 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängudel osalenud neutraalsete sportlaste eduka rajarekordi. ROK peaks peagi tegema otsuse neutraalses staatuses venelaste ja valgevenelaste lubamise kohta 2026. aasta olümpiamängudele (6.-22. veebruar). Probleem on selles, et ilma FIS-i ja IBU loata rahvusvahelistel võistlustel võistelda ei saa venemaa ja Valgevene sportlased olümpialitsentside võitmiseks vajalikke reitingupunkte. IBU president Olle Dallin kinnitas infot, et ROK-i surve tõepoolest toimub: „Võime öelda, et ROK usub, et sarnane lähenemine oleks kasulik ka Milano olümpiamängudel. Praegu on aga otsus, et venemaa ja Valgevene jäävad mängukeelu alla, seega me seda teemat ei aruta,” ütles ametnik.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
