Sõja ülevaade: 1098. päev – vene pool pole tempot kõrgele saanud
Avaldatud: 25 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. veebruar 2025:
vene pool pole enam tempot kõrgele saanud ja suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud, ümber Ukraina aga ikka pisu nirusti…
1. Sajus muutusi pole.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: kiitlevad, aga eip aru saa, millega…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: üks väiksem vene poole samm oli, aga kas pidama jäävad, pisu kahtlane.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta (seni vene poole kiitlemisele kinnitust ei leidnud).
10. Herson: muutusteta.
11. USA ja venemaa hääletasid ÜRO-s Ukraina sissetungi hukkamõistmise vastu.
12. putin pakub Trumpile venemaa alumiiniumi ja haruldasi muldmetalle.
13. Kolme sõja-aasta jooksul hukkus peaaegu 400 000 inimest – viis okupeeritud Ukraina territooriumi iga ruutkilomeetri kohta.
14. venemaa kohtud panevad inimesi sõjavastaste artiklite alusel järjest sagedamini kuni 10 aastaks vangi.
15. Rohkem kui pooled venelastest ütlesid, et sõda on nende elule mõjunud negatiivselt.
16. Suurbritannia lõi venemaad suurima sanktsioonipaketiga.
17. Kallas: Ukraina peaks lõppude lõpuks saama NATO osaks.
18. Lühiuudised
Jätkuvalt rindel toimuva osas ettevaatlikult optimistlik.
vene soomusmasinaid (1V119 Rheostat & BRDM 9R148) märgati liikumas Ukraina suunas. Kokku selle raudtee veermi suurust ei lugenud, aga masinad olla pärit aastast 1974 ning värv neil tundus olevat päris värske.
Ringleb video, mille postitas venemaa 155. merejalaväebrigaadi liige. Teatab laskemoona, toidu ja isegi võitlustahte puudumisest — väidab ta, et tema üksusse on jäänud vaid 3 meest.
98 vene poole rünnakut viimase ööpäeva jooksul ehk siis ei ole suudetud viia tempot tagasi kõrgele tasemele. Kurski suunal vaid 11, Harkivi sektoris 2, Kupjansk-Kreminna 17 ja enamus neist seekord hoopis põhjasektoris. Siverski suunas 0 ja langus Bahmuti sektoris, vaid 13 kokku. Donetski rindel 28 ehk siis siingi pole enam suurt tempot hoida suudetud. Lõunarinde idasektoris siiski on suudetud enam-vähem tempot hoida, 13 kirja läks ning mujal lõunarindel 3 rünnakut ning Hersoni suunal 2.
117 liugpommi ehk siis nende arv pole juba pikalt vähenemise märke näidanud, Kurski kanti neist pisu üle 40 läks ehk siis enim prioriteeti ikka sinna suunale. Kaudtuld 5 tuhande kanti ning pisu üllatusega langes nende üksuste tabamiste arv aga see võib-olla päevane anomaalia. Kamikaze droonide arv peaaegu 2500 ja ikka kõrge. Njah, vene poole muu tagalatoetuselemendi tabamiste arv ikka kõrge. Pisu arvab, et saabunud külmalaine küll vähendas oluliselt droonide lennuaega, aga kui pisugi termovaatlust, siis sihtmärkide leidmine lihtsam. Eks ka võimalus pettesihtmärkideks näiteks küünalde paigutamisega kuhugi katte alla, on paremini toimiv. Njah, eks lumi soodustab ka igatsugu värskete jälgede leidmist ja peida seda masinat kui hästi tahad, tavaliselt sihtmärgini minevad jäljed ikka possa või paiknemise reedavad.
Mida märkab viimaste päevade jooksul: oluliselt vähem on jälle soomustehnikaga surumist. Lisaks kipuvad koosseisud olema järjest kirjumad ehk siis tavapärane näiteks kompanii või rühm ühest lahingüksusest enam pole, vaid lisa võetakse muust tagalatoetuselemendist (seal neid erinevaid soomukeid jagub) ning võimalik, et lisandunud asendused ei ole enam üksustes sama marki, mis oli neil varasemalt.
1. Täna hommikul teatasid Ukraina õhujõud, et neli venemaa pommitajat Tu-95 MS lasid välja tiibraketid vene Föderatsiooni Saraatovi oblastis Engelsi linna piirkonnast. Kell 6.22 teatasid õhujõud, et Kiievi piirkonna õhuruumi on sisenenud raketid. Kell 6:28 muutsid raketid kursi Žõtomirile.
Täna hommikul kella nelja ajal kostis Sumõ ja Kiievi ümbruses plahvatuste helisid saheedi rünnaku tagajärjel.
Pole tuvastanud ei piiri ega rinde läheduses sademete hulga ja piiskade suuruses muutusi.
2. Rosnefti Rjazani naftatöötlemistehas, mis kuulub venemaa suurimate 5 hulka ja tarnib kütust muu hulgas Moskva piirkonda, lõpetas pärast droonirünnakut nafta rafineerimise, teatab Reuters tööstusallikatele viidates. Ameti allikate sõnul puhkes tulekahju tehase peamises naftarafineerimisüksuses AVT-6, mis annab ligi poole võimsusest. Tehas võib mõne päeva jooksul osaliselt tööd jätkata, ütles üks allikatest Reutersile. Teine ütles, et rafineerimistehase kahjusid hinnatakse. Rosnefti tehastest suurim Rjazani rafineerimistehas, mille võimsus on 13,7 miljonit tonni naftat aastas, sai kuu aja jooksul teist korda droonitabamuse.
vene milblogijate info järgi: Päeva jooksul tulistati alla vaenlase droone Krimmi, Musta mere kohal ning Brjanski, Orjoli, Kurski ja Belgorodi oblasti territooriumil.
3. Kursk: vene pool küll siin ja seal edust teada annab, aga neid kuidagi tuvastada ei suuda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoones eile muutusi ei tuvastanud, aga mõni infokild ringles, et vene pool pole enam sillapeasid kasvatada suutnud, kuigi üritavad, ja olla tõusnud Ukraina surve otse Kreminna poole üle Dibrova asula ja läbi suurema metsamassivi sealt lõuna pool.
6. Siversk: muutusteta. Seni on Bilohorivka küla idaserv vene poole kontrolli all.
7. Bahmut: väike vene poole edenemine tsiklite/ ATV-dega Stupotški lähedal, Tšassiv Jarist lõunas. Kas nad kanna maha said, on hetkel endale teadmata. Toretskis pole suuremaid muutusi tuvastanud, kuigi aktiivne mõlema poolne tegevus jätkus.
8. Donetsk: muutusteta. Jälle…
9. Lõunarinne: vene poole väitel uues suunas edeneti.
Berdjanski suund: eile enam edenemisele lisa ei saadud.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vene dessantüksused olla sisenenud Pjatihatki asulasse ja liikusid edasi Lobkovoe ja Stepove poole, teatas vene sõjaline blogikanal „dva majora”. Sellele veel mujalt kinnitust pole saanud. Kuna see rinde sektor on juba kaua püsinud ilma suuremte vene poole torkimisteta, siis hetkel veel ei oska arvamust avaldada, kas õnnestunud reidi tõttu hoopis kand maha saadi või miskit enamat plaanis.
10. Herson: muutusteta.
11. Mitmed ÜRO ja G7 resolutsioonid on näidanud radikaalset lõhenemist Lääne koalitsioonis, mis on kolm aastat toetanud Ukrainat võitluses venemaa agressiooni vastu. USA on Donald Trumpi uue administratsiooni all esimest korda pärast sõja algust näidanud üles solidaarsust venemaaga, olles vastu Euroopa riikide ja Kiievi koostatud resolutsioonile. Vaatamata sellele võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka vladimir putini vallandatud sõja. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis aga vastu teksti Ameerika versiooni, mis lihtsalt nõuab sõja kiiret lõpetamist.
Peaassamblee arutas resolutsiooni kahte versiooni: Euroopa-Ukraina versiooni ja USA koostatud versiooni. Ameerika versioon väljendas kahetsust inimohvrite pärast „vene-Ukraina konflikti” ajal; Peaassamblee lükkas selle tagasi. Reutersi teatel on Euroopa riikidel õnnestunud seda muuta, et lisada ÜRO toetus Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele – toetus, mida on väljendatud kogu kolme sõja-aasta jooksul. Euroopa-Ukraina resolutsiooni versioon mõistis algul hukka venemaa algatatud „täieliku sissetungi”; need sõnad sisaldusid ka Ameerika versioonis.
Mõlema variandi poolt hääletas 93 riiki 193-st; Tõsi, iga sõja-aastaga sellele positsioonile asuvate riikide arv väheneb. USA ja venemaa olid 18 riigi hulgas, kes Euroopa resolutsiooni vastu hääletasid, ühinedes Põhja-Korea, Valgevene, Ungari ja Iisraeliga. 65 riiki, sealhulgas Hiina, jäid erapooletuks. USA aga jättis pärast Euroopa muudatuste tegemist oma resolutsiooni üle hääletamata.
Ameerika versiooni vastu hääletas kaheksa riiki, erapooletuks jäi 73 riiki. venemaa ettepanek lisada teksti sõnad konflikti „juurpõhjuste” kohta lükati tagasi.
„Ma eelistaksin seda praegu mitte selgitada, kuid see on iseenesestmõistetav,” ütles Trump Valges Majas, kui tal paluti selgitada, mis ajendas USA-d hääletama ÜRO resolutsioonide üle (tsiteerib Bloomberg). Ta ütles ka, et eeldab, et president Volodõmõr Zelenski külastab Washingtoni „sel või järgmisel nädalal”, et allkirjastada haruldaste muldmetallide koostööleping, lisades, et soovib arutada venemaaga eraldi loodusvarade lepingut.
venemaa alaline esindaja ÜRO juures vassili nebenzja nimetas Ühendriike „meie Ameerika kolleegideks”, kes „on veendunud, et tee rahuni Ukrainas ei saa olema lihtne”.
Eraldi hääletus toimus ÜRO Julgeolekunõukogus. Seal üritasid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa muuta resolutsiooni Ameerika versiooni, kuid ei suutnud seda teha. Lõpuks hääletasid USA, venemaa ja Hiina dokumendi poolt, mis nõudis sõja „kiiret lõpetamist”. Suurbritannia ja Prantsusmaa jäid erapooletuks. Prantsuse alaline esindaja Nicolas de Rivière ütles: „Kui agressiooni eest tasutakse ja džungliseadus valitseb, ei ole kusagil rahu ja turvalisust.”
USA nõudis Kiievilt Euroopa riikide toetatud resolutsiooni tagasivõtmist, mis sisaldas ka nõuet vene vägede viivitamatuks väljaviimiseks Ukraina territooriumilt, vahendas Associated Press, viidates Ameerika ametnikule ja Euroopa diplomaadile. Washington avaldas ÜRO hääletuse eel survet ka teistele riikidele, kutsudes neid üles hääletama oma dokumendi originaalversiooni, mitte Ukraina-Euroopa versiooni poolt, märgib Financial Times.
G7 riigid arutasid ka ühisavaldust sõja kolmandaks aastapäevaks, kuid neil ei õnnestunud kokkuleppele jõuda, sest USA keeldus lisamast teksti sõnu venemaa „agressiooni” kohta. Arutelud on käimas, ütlesid mitmed asjassepuutuvad ametnikud FT-le, et teisipäeval on võimalik kokkuleppele jõuda.
12. MOSKVA, 24. veebruar (Reuters) – putin soovitas USA-l kaaluda ühist alumiiniumiprojekti venemaa territooriumil, haruldaste muldmetallide valdkonnas ja Ameerika turu avamist venemaa alumiiniumile. Mitu aastat tagasi varustas venemaa USA-d umbes 15% oma alumiiniuminõudlusest, kuid pärast 200% piiravate tollimaksude kehtestamist 2023. aastal lõpetas venemaa metalli sisenemise Ameerika turule. Praegu on peamine importija Kanada. USA president Donald Trump allkirjastas veebruaris korralduse, millega kehtestati eranditult kõigile terasele ja alumiiniumile lisatariifid 25% ulatuses.
„Kui tehakse otsus avada meie tootjatele Ameerika turg, siis võiksime Ameerika turule müüa ligikaudu 2 miljonit tonni aastas,” ütles putin esmaspäeva õhtul Rossija-24 korrespondendile Pavel Zarubinile antud intervjuus. „Hinna kujunemisele see olulist mõju ei avaldanud. Aga minu hinnangul mõjuks see hindade stabiliseerumisele pidurdavalt. Aga lisaks sellele, mis minu arvates kõige olulisem, on see, et võiksime koos Ameerika ettevõtetega mõelda sellesuunalise koostöö peale,” lisas putin. Väljaspool Hiinat suurima alumiiniumitootja Rusali puhul moodustab see maht umbes poole tema aastatoodangust.
venemaa presidendi kommentaarid tulid selle taustal, et EL kehtestas järkjärgulise venemaa alumiiniumi impordikeelu. putin ütles, et Ameerika partnerid võiksid osaleda Ida-Siberis energia- ja metallurgiakompleksis, mis hõlmab hüdroelektrijaama ehitamist ja alumiiniumi tootmist. „Tegemist on siiski kapitalimahukate, investeeringumahukate projektidega: see maksab või läheb tänaste hindade juures maksma või läheb tänaste hindade juures kuskil 15 miljardi (dollari) kanti. Selle peale võib mõelda.”
„Jah, praeguse presidendi tänane poliitika on paigutada tootmine USA territooriumile. Aga kui siin töötavad Ameerika ettevõtted, siis see on ka kasu, ja märkimisväärne, sest ettevõtted teenivad korralikult ja vastavad kogused alumiiniumi sisenevad siseturule täiesti vastuvõetavate turuhindadega,” ütles venemaa president. „Siin on, mille üle mõelda, samuti ühistööst haruldaste, haruldaste muldmetallide ja muudes valdkondades, sealhulgas näiteks energeetikas.”
Trump ütles esmaspäeval, et peab putiniga kõnelusi võimalike suurte majandusarengu tehingute üle. Paar tundi hiljem pidas putin haruldaste muldmetallide tööstuse arendamise teemalise koosoleku, mille järel ütles, et ei välista välispartnerite, sealhulgas USA kaasamist selle valdkonna projektidesse. „Me, muide, oleksime valmis pakkuma (koostööd) oma Ameerika partneritele – kui ma ütlen partnerid, siis ma ei pea silmas mitte ainult haldus- ja valitsusstruktuure, vaid ka ettevõtteid –, kui nad näitavad üles huvi koostöö vastu,” ütles ta ja lisas, et ei hinda võimalikku haruldaste muldmetallide tehingut USA ja Ukraina vahel.
„venemaa on nende haruldaste muldmetallide varude osas üks vaieldamatuid liidreid. Meil on neid põhjas – Murmanskis, Kaukaasias – Kabardi-Balkarias, Kaug-Idas, Irkutski oblastis ja Jakuutias Tuvas. Need on üsna kapitalimahukad investeeringud. Teeksime hea meelega koostööd kõigi välispartneritega, sealhulgas välismaiste projektidega.”
13. Kolmeaastase täiemahulise Ukraina sõja jooksul on hukkunud ligi 400 tuhat inimest, arvutas Moscow Times avatud kontrollitud andmete põhjal. Selle aja jooksul on venemaa okupeerinud üle 70 tuhande ruutkilomeetri Ukraina territooriumist. Seega oli iga saadud ruutkilomeetri kohta alates 24. veebruarist 2022 viis surmajuhtumit.
Alates sõja algusest on venemaa võimud teatanud kahjude kohta vaid kahel korral: 2022. aasta märtsis ja septembris ja siis ei ületanud viimane ametlik arv 6 tuhat inimest. BBC Russian Service’i ja Mediazona ajakirjanikud tegid avalike nekroloogide ja matuseteadete analüüsi põhjal kindlaks enam kui 95 000 Ukrainas hukkunud vene sõduri nimed. Sõjaväeekspertide hinnangutele tuginedes märgivad uuringu autorid, et hinnanguline hukkunute arv võib olla 45–65% tegelikest kaotustest. See tähendab, et hukkunud vene sõdurite koguarv võib kõikuda 146 ja 211 tuhande inimese vahel. BBC Russian Service hindas LPR/DPR armee hukkunud sõdurite arvuks 21 000–23 500 inimest. Sarnaseid avalikel andmetel põhinevaid arvutusi viivad läbi Ukraina projektid Lostarmour.info ja UALosses.org. Neil õnnestus välja selgitada 70 tuhande Ukraina relvajõudude hukkunud sõduri nimed. Kui kasutada venemaa kaotuste hinnangutele sarnast korrektsiooni, võib Ukraina sõjaväelaste hukkunute koguarv olla 95–135 tuhat inimest. See hinnang langeb kokku Economisti viidatud arvudega, viidates lääne luureallikatele: 2024. aasta novembri lõpuks kuni 100 000 sõdurit.
ÜRO hinnangul oli 2025. aasta alguseks Ukrainas hukkunud 12,5 tuhat tsiviilisikut, neist 650 lapsed.
venemaal hukkus piirialadel 398 tsiviilisikut ja veel 1157 sai vigastada, teatas inimõiguste volinik tatjana moskalkova oktoobris.
Kontrollitud statistika tsiviilohvrite kohta Donetski ja Luhanski rahvavabariikides puudub. DPR võimud teatasid peaaegu viie tuhande kohaliku elaniku surmast kolm aastat kestnud täiemahulise sõja ajal. Viimati avalikustati LPR-i surmade arvu andmed 2023. aasta märtsis – 900 hukkunut.
Hukkunute koguarv mõlemal poolel on 390,5 tuhat inimest. See arv ei hõlma kummagi poole välismaalasi. Teadaolevalt võitlevad vene armee ridades palgasõdurid Põhja-Koreast, Indoneesiast, Kuubalt, Serbiast, Nepalist, Usbekistanist ja Kõrgõzstanist. Ukraina poolelt osalesid vabatahtlikud 55 riigist, sealhulgas USA-st, Suurbritanniast, Poolast, Kanadast ja Balti riikidest, ütles Rahvusvahelise Leegioni pressiesindaja Damien Magrou.
Harvardi Kennedy kooli analüütilise platvormi Russia Matters ekspertide sõnul on venemaa alates 2022. aastast okupeerinud Ukraina territooriumi, mille pindala on 70,05 tuhat ruutkilomeetrit. Seega on okupeeritud territooriumi iga ruutkilomeetri kohta mõlemal pool rohkem kui 5 surmajuhtumit.
„Need inimesed ei sure mitte ruutkilomeetri pärast, vaid putini maine nimel. Ta tahab, et kõik vaataksid Ukraina saatust, Zelenski saatust, teeksid endale risti ja ütleksid: ei, me ei vaidle putiniga,” ütleb politoloog Abbas Galjamov.
„venemaal pole inimesi kunagi peetud varaks, vastupidi, nad on alati olnud materjalid, mida saab sõtta visata. Siin rakendati põhimõtet „ükskõik mis hinnaga” otseses mõttes. kreml on leidnud eduka valemi: „Siin on mõned lõigatud paberitükid, mida nimetatakse rahaks, ja sa annad meile oma elu.” Alguses olid vabatahtlikud, siis mobiliseeritud sõdurid, seejärel need, kes läksid palka saama,” ütleb Ülemraada riikliku julgeoleku komitee konsultant Ivan Stupak.
Veelgi keerulisem on hinnata haavatute ja teadmata kadunute arvu. Ajaleht Wall Street Journal kirjutab allikatele viidates miljonist mõlemal poolel hukkunu ja haavatu kohta. Neist 80 tuhat hukkus ja 400 tuhat sai haavata Ukraina sõdureid. vene armee kaotusi hinnati 200 tuhandele hukkunule ja ka umbes 400 tuhandele haavatule.
Kolme sõja-aasta jooksul lahkus ÜRO andmetel Ukrainast 6,7 miljonit inimest, kõige rohkem põgenikke võtsid vastu venemaa (üle 1,2 miljoni inimese), Saksamaa (üle 1,1 miljoni inimese), Poola (üle 970 tuhande inimese) ja Tšehhi Vabariik (üle 365 tuhande inimese).
Ukraina võimude teatel röövis venemaa sõja ajal enam kui 19 000 lastekodudes ja varjupaikades elavat last. 2023. aasta kevadel andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja putini ja laste õiguste voliniku maria lvova-belova vahistamismääruse süüdistatuna Ukraina laste ebaseaduslikus väljasaatmises. 1036 last saadi tagasi Ukrainasse.
Regionaalvõimude teatel on eelmisel aastal Ukraina poolt osaliselt okupeeritud Kurski oblastist põgenenud üle 100 tuhande inimese. Alates eelmise aasta lõpust on võimud alustanud põgenikele üürikorterite hüvitamist kuni 65 tuhande rubla (620 euro) ulatuses pere kohta. Ajutistes majutuskeskustes elab aga veel mitu tuhat inimest.
Politoloog Galjamovi sõnul on ühiskonda kogunenud sõjast ja selle tagajärgedest kolossaalne väsimus: „Kaotused rindel, majanduslikud raskused ja elatustaseme langus, üldine ebanormaalsuse tunne ja hüsteeria, mis toimub. Inimesed mõistavad, et see kõik on seotud sõjaga. Seetõttu on rahunõudlus tohutu. Ja see on just rahu, mitte võidu taotlus. Võitu pole enam vaja, sõda on kaotanud oma populaarsuse.”
Lisaks inimkaotustele sai venemaa ise kannatada ja tekitas Ukrainale kolossaalset materiaalset kahju. Kiievi majanduskool hindas 2025. aasta veebruari keskpaigaks infrastruktuurikahju 170 miljardile dollarile. Kõige enam said kannatada Ukraina elamufond, transpordi infrastruktuur ja energiasektor. Möödunud aasta novembriks sai kannatada või hävis 236 tuhat elamut, 26 tuhat kilomeetrit teid, ligi 500 suurt, keskmise suurusega era- ja riigiettevõtet, 4 tuhat haridusasutust, 1554 raviasutust ja ligi 4 tuhat kultuuriobjekti. Ukraina jaoks on hävitatu täielik taastamine võimaliku piiril olev ülesanne, usub Stupak. Ta pakub, et vallutatud alad jäävad pärast rahuläbirääkimisi venemaa mõjusfääri ning venemaa peab kulutama miljardeid hävitatud linnade taastamiseks.
Täieliku sissetungi ajal vallutatud territooriumid on varemetes. Linnad nagu Bahmut, Ugledar, Vovtšansk on betoonihunnikud, hävitatud teed, surnukehad, tuhanded plahvatamata mürsud. Nende taastamine võtab aastaid ja nõuab kümneid miljardeid dollareid, mida Ukrainal lihtsalt pole.
venemaa eelarve on sõjale kulutanud juba umbes 22,2 triljonit rubla ehk praeguse kursi järgi 248,5 miljardit dollarit. 2022. aastal eraldati riigi eelarves riigikaitseks 4,7 triljonit rubla, 2023. aastal 6,8 triljonit ja 2024. aastal 10,7 triljonit rubla. Ühe ruutkilomeetri Ukraina maa vallutamine läks vene maksumaksjatele maksma 316 miljonit rubla (3 miljonit eurot).
Samal ajal muutusid verise ja kuluka sõja eesmärgid pidevalt ega olnud kunagi selgelt sõnastatud, märgib Galjamov. Oma pöördumises 24. veebruaril 2022 nimetas putin seda eesmärki „Ukraina demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks”. Ta rääkis vajadusest kaitsta Donbassi elanikke genotsiidi eest ja märkis, et Ukraina alade okupeerimine ei kuulu venemaa plaanidesse.
putin teatas juba 3. märtsil: „Sõjaline erioperatsioon kulgeb plaanipäraselt, rangelt ajakava järgi. Kõik seatud ülesanded täidetakse edukalt.” Kuus kuud hiljem, 2022. aasta juulis, selgitas ta, et „üldiselt pole me (Ukrainas) veel midagi tõsist alustanud”. 2023. aasta alguses nimetas putin täiemahulise sõja dünaamikat positiivseks. Aasta hiljem tema arvamus muutus: „Püüame (sõja edenemisele) mitte kõige kõrgemaid hinnanguid anda. Aga see on rahuldav.”
Galljamov usub, et võimud on näo päästmiseks paindlikud. „Kuna globaalseid eesmärke pole saavutatud, siis valitsus esitab muid eesmärke. Näiteks hiljuti levis info, et putin on sõja tulemusega rahul, sest nüüd on venemaal maasild Krimmi. Seda ei kuulutatud sõja eesmärgiks, aga kui Trump hakkas relvarahu nõudma, ehitas putin silla,” selgitab politoloog.
14. 2024. aastal vähenes venemaal sõjavastaste artiklite alusel algatatud kriminaalasjade arv aasta varasemaga võrreldes 43%. Kohtud hakkasid aga langetama karmimaid karistusi: 7–10-aastase vangistusega karistuste arv kasvas enam kui kolmandiku võrra. OVD-INFO tsiteerib neid andmeid raportis, mis on pühendatud repressioonidele venemaal pärast sõja algust.
2024. aastal määrasid kohtud 56 kuni nelja-aastase vangistusega sõjavastast karistust, 2023. aastal 51 ja 2022. aastal vaid 16. Nii 2024. kui ka 2023. aastal oli nelja- kuni seitsmeaastaste karistuste arv 53, 2022. aastal oli karistus vaid kolm. Samas mõisteti 2024. aastal seitsme- kuni kümneaastased karistused 46 süüdistatavale – kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem (33 juhtumit) ja oluliselt rohkem kui 2022. aastal, mil registreeriti vaid üks selline juhtum. Samuti kasvas 10-aastaselt üle 20-aastase karistusega karistuste arv: 2024. aastal sai neid 22, 2023. aastal – 19 inimest, 2022. aastal aga ei tehtud selliseid otsuseid üldse.
Aruande kohaselt kasvab sõjavastastes kriminaalasjades süüdistatavate keskmine vanglakaristus jätkuvalt. Kui 2022. aastal oli see 36 kuud, siis 2023. aastal kasvas see 71 kuuni ja 2024. aastal – juba 74 kuuni. Kokku mõisteti 2024. aastal 340 sõjavastast karistust, millest 139 hõlmas reaalset vangistust. Aasta varem mõistsid kohtud 346 karistust ja 143 juhul mõistsid nad reaalse karistuse. 2022. aastal oli selliseid juhtumeid oluliselt vähem – 85, samas kui reaalse karistuse sai vaid 21 süüdistatavat.
Raporti kohaselt on venemaa õiguskaitseorganid alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse algatanud üle 1200 kriminaalasja inimeste vastu, kes asusid sõjavastasele seisukohale. Veelgi enam, kui ühte isikut süüdistatakse korraga mitme kuriteoartikli alusel, võetakse iga selline juhtum eraldi arvesse. Praegu on sõjavastastes asjades kriminaalvastutuses 913 inimest. Nende hulka kuuluvad nii need, kelle asi on uurimise või kohtuprotsessi staadiumis, kui ka süüdimõistetud isikud, kes juba kannavad karistust. Praegu on vanglas 372 inimest.
2024. aastal vähenes armee diskrediteerimise artikli alusel kriminaalasjades uute süüdistatavate arv poole võrra – 101-lt 2023. aastal 50-le 2024. aastal. Sarnane tendents on ka „võltsingute levitamise” asjades – uute süüdistatavate arv vähenes 112-lt 61-le. Kõige sagedamini toodi mullu aga vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahv 205.2 – “üleskutsed terroristlikule tegevusele” või selle „avalik õigustus”. 2024. aastal algatati 87 sellist juhtumit (2023. aastal – 92).
Enamik 2024. aastal Internetis avaldatud sõjavastaste avalduste kriminaalasju puudutas sõja esimesel kahel aastal tehtud publikatsioone – nende osakaal oli 85%. OVD-INFO raportis märgitakse ka mobiliseeritud sõdurite naiste kinnipidamiste arvu suurenemist, nõudes nende abikaasade koju naasmist. 2024. aastal oli selliseid juhtumeid 46, kuid 2023. aasta vahistamiste täpset arvu pole täpsustatud.
Lisaks on analüüsi kohaselt tõusnud „sõjavastastes” kriminaalasjades osalenute keskmine vanus. Kui varem moodustasid 18–30-aastased kodanikud tagakiusatutest ligikaudu kolmandiku, siis nüüdseks on nende arv kahanenud 19%-ni. Samal ajal kasvas uute üle 50-aastaste süüdistatavate arv 2024. aastal 27%-ni.
15. putini kolm aastat tagasi alanud sõda Ukrainas on halvendanud 54% venelaste elu, selgus Chronicles’i sissetungi aastapäeval läbi viidud küsitluse tulemustest. Vaid 9% kodanikest teatas nn erioperatsiooni (SVO) positiivsest mõjust nende igapäevaelule, 32% ei märganud mingeid muutusi. Muuhulgas kaebas 36% vastanutest oma rahalise olukorra halvenemise üle. Eelmise aasta septembriga võrreldes on selliste venelaste osakaal kasvanud 9%. Samuti ütles 40% vastanutest, et hakkas rohkem töötama kui enne sõjategevust ning vaid 6% tundis töökoormuse vähenemist.
Kahe aasta jooksul vähenes järjekindlate sõja toetajate arv 23%-lt 18%-le. Teadlaste uurimise kohaselt onnende hulgas ka neid, kes toetavad samaaegselt Ukraina sissetungi, on vastu vägede väljaviimisele ja rahuläbirääkimiste alustamisele seatud eesmärke saavutamata ning leiavad ka, et eelarvedefitsiidi tingimustes peaks valitsuse prioriteediks olema armee, mitte sotsiaalsfäär. Rahu toetajate osakaal kasvas samal perioodil 20%-lt 21%-le. Selle all peame silmas inimesi, kes on kõigi kolme ülaltoodud punkti vastu. Nende venelaste seas, kes usuvad, et sõda mõjutab nende elu negatiivselt, on toetus sõjale 22% madalam kui kõigi vastajate keskmine.
Kui vaadelda iga punkti eraldi, siis hetkel toetab vägede väljaviimist ilma sõja eesmärke saavutamata 40% vastajatest, 46% ei ole sellega nõus. Septembris oli suhe 50% 31% peale. Sotsioloogid põhjendavad seda nihet tõsiasjaga, et vene väed on viimastel kuudel teinud väikeseid edusamme, jättes vastajatele mulje, et võit on peagi käes. Samal ajal on aina vähem venelasi valmis sõjale lisaraha kulutama: septembris pidas selliseid kulutusi eelarve prioriteediks 43% kodanikest ning 2025. aasta veebruaris langes see arv 36%ni. Nende arv, kes soovivad, et raha läheks sotsiaalsfääri, on kasvanud 38%-lt 48%-le.
Küsimusele, mida peaks venemaa juhtkond sõja lõpetamiseks tegema, soovitas mobilisatsiooni 10%, taktika muutmist 5%. Veel 4% arvas, et on vaja hõivata rohkem Ukraina territooriumi või „hävitada” selle juhtkond. Naaberriigi täielikku „löömist” pooldas 2% venelastest ja vaid 1% usub, et sõja lõpetamiseks tuleb hävitada kogu Ukraina infrastruktuur. Kokku tegi 26% kodanikest ettepaneku eskaleerimiseks ühel või teisel kujul. 23% on veendunud, et diplomaatilised meetodid aitavad sõja lõpetada: „kompromissid, järeleandmised, rahu sõlmimine” (17%), vägede väljaviimine (3%), kokkulepe USA presidendi Donald Trumpiga (2%) ja otsus „peatuda seal, kus oleme” (1%).
16. Esmaspäeval, 24. veebruaril kehtestas Ühendkuningriik venemaa vastu suurima sanktsioonide paketi pärast putini režiimi täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Allikas: European Pravda viitega Briti valitsuse veebilehel avaldatud avaldusele. Märgitakse, et need meetmed on suunatud rahaliste vahendite vastu, mis lähevad kremli juhi vladimir putini sõjaväekassasse, samuti venemaa sõjamasina, seda toetavate kolmandate riikide struktuuride ja habraste varustusvõrkude vastu, millele see tugineb.
Briti sanktsioonid olid suunatud venemaa sõjaväele mõeldud tööpinkide, elektroonika ja kahesuguse kasutusega kaupade, sealhulgas relvasüsteemides kasutatavate mikroprotsessorite tootjatele ja tarnijatele. Märgitakse, et nad asuvad mitmes kolmandas riigis, sealhulgas Kesk-Aasia riikides, Türgis, Tais, Indias ja Hiinas, mis on venemaa sõjaväele kriitiliste kaupade suurim tarnija. Eelkõige kehtestati sanktsioonid Põhja-Korea kaitseministri No Kwang-choli ja teiste Põhja-Korea kindralite ja ametnike vastu, kes on seotud enam kui 11 000 Põhja-Korea sõduri venemaale paigutamisega.
Ühendkuningriik kehtestas sanktsioonid ka 13 venemaa sihtmärgile, sealhulgas Grant Trade LLC-le, selle omanikule Marat Mustafajevile ja tema õele Dinara Mustafajevale, kes kasutasid ettevõtet Euroopa kõrgtehnoloogia tarnimiseks venemaale ebaseadusliku sõja toetamiseks.
Esimest korda on Suurbritannia võtnud sihikule venemaa sõjamasinat toetavad välismaised finantsinstitutsioonid, sealhulgas Kõrgõzstanis asuva Keremeti panga, mis kahjustab venemaa võimalust kasutada rahvusvahelist finantssüsteemi oma sõjategevuse toetamiseks.
Uued sanktsioonid suurendavad survet putini energiatuludele, sanktsioonid on suunatud veel 40 varilaevastiku laevale, mis veavad venemaa naftat. See suurendab Ühendkuningriigi sanktsioonide alla sattunud naftatankerite koguarvu 133-ni, mis on Euroopa riikide seas kõrgeim arv.
Lisaks on Suurbritannia kehtestanud sanktsioonid 14 „uue kleptokraadi” suhtes, kellest mõned juhivad venemaa majanduse strateegilisi sektoreid. Nende hulgas on 2,2 miljardi naela suuruse varandusega Roman Trotsenko, üks venemaa rikkamaid mehi.
Välisminister David Lammy ütles, et pakett, mis on viimase kolme aasta suurim, rõhutab Suurbritannia pühendumust Ukrainale. „Iga häiritud sõjaline varustusliin, iga blokeeritud rubla, iga putini agressiooni paljastatud kaasosaline on samm õiglase ja püsiva rahu, samuti Ühendkuningriigi julgeoleku ja heaolu suunas, mis on osa selle valitsuse muutuste plaanist,” rõhutas ta.
17. EL-i välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallase sõnul on Ukraina tee NATO-sse pöördumatu ning seetõttu saab Ukrainast varem või hiljem NATO liige. Allikas: Kallas pressikonverentsil pärast EL-i nõukogu välisministrite tasemel kohtumist 24. veebruaril Brüsselis, teatab European Pravda. EL-i tippdiplomaat ütles, et Ukraina liikmelisus NATO-s on pöördumatu ja liikmelisus ise on Ukraina jaoks parim julgeolekutagatis. „Leppisime kokku, et Ukraina tee NATO-sse on… pöördumatu. Leppisime selles kokku. Nii et lõpuks peaks ka Ukraina olema NATO osa,” on Kallas veendunud. „Kõige tugevam julgeolekutagatis ja tegelikult ka odavaim on NATO liikmelisus,” rõhutas ta.
Kallase sõnul „kui seda (NATO liikmelisust) esimeses etapis ei juhtu, siis kõik julgeolekugarantiid andnud riigid peavad vastama vägede kohapealse, relvade, laskemoona tarnimise küsimusele, et julgeolek reaalselt tagada”.
„Mul oli Münchenis arutelu Ameerika esindajaga ja ta ütles, et teate, meil on vaja tugevat NATO-t. Ma ütlesin, et kui tahate tugevat NATO-t, siis võtke Ukraina vastu, sest kõige tugevam armee, mis Euroopal on, on Ukraina armee,” rääkis Kaja Kallas.
Varem on meedias teatatud, et sõjalise abipaketi maht, mida Euroopa Liit valmistub lähiajal Ukrainale välja kuulutama, võib ulatuda 20 miljardi euroni. Allikad märkisid, et mõne riigi – eelkõige Ungari – vastuseisu tõttu antakse abi tõenäoliselt pigem üksikute liikmesriikide ühisrahastuse kui ametliku EL-i paketi vormis.
18. Lühiuudised
Taani kaitseministri Troels Lund Poulseni sõnul on Taani 19-st lubatud F-16-st juba 12 Ukraina õhujõududele tarninud. Ülejäänud lennukid tarnitakse sel aastal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
