Sõja ülevaade: 1097. päev – sissetungi algusest möödub kolm aastat
Avaldatud: 24 veebruar, 2025
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. veebruar 2025:
paar rindejoone muutust oli aga ei miskit hullu, suur pilt ok.
1. Üleeilne öö vist saheedide rekord oli.
2. Jälle venemaal palavaks läks.
3. Kursk: pisu lainetab.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: keskmine sillapea pisu laienes.
6. Siversk: Bilohorivka külas vene pool kanna maha sai.
7. Bahmut: hall ala muutus Toretskis suuremaks.
8. Donetsk: ei ühtki rindejoone muutust ja nii juba teine päev.
9. Lõunarinne: üks vene poole edenemine Velika Novosilkast loodes.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski teatas oma valmisolekust Ukraina rahu nimel presidendi kohalt tagasi astuda.
12. EL on asunud otsima võimalust arestida venemaa varasid, et hüvitada Ukrainale tekitatud kahju.
13. Merzi ja Scholzi pühapäevaõhtused avaldused, kirjutab DW.
14. venemaa toetub Ukraina-vastase sõja toetamisel üha enam Iraanile ja Põhja-Koreale – ISW.
15. Lühiuudised
Jätkuvalt varjutab Ukrainas toimuv meite Vabariigi aastapäeva. Eip saa jätta tänagi lugu kirjutamata. Enda tervituse asemele sobib hästi Ukraina viide meite suunas, mis ilmus blogikanalitesse, kui tuli uudist Eestist, et andsime veel 10 000 kaudtulemürsku Ukrainale!
„Sõda võib lõppeda 2025. aastal, kuna venemaa vajab jõudude puudumise ja suurte finantskulude tõttu pausi,” ütles GURi juht Budanov. „Olen näinud nende strateegilist planeerimist kuni 2045. aastani: kui ta 2026. aastaks konfliktist välja ei tule, siis lähiaastatel kaob võimalus saada suurriigiks,” lisas ta.
85% venemaa relvajõudude hävitatud personalist ja varustusest on droonide töö, – Maljuk.
Seni on tuntav vene poole surve langus aga ei kipu arvama, et nii jääbki vaid peatselt siiski nii ründavate üksuste koosseisud kui rünnakute arv uuesti kõrgustesse ronib. „Tänu sellele” on ka vene poole soomuse ja isikkoosseisu kaotuste arv keskmisest madalam aga kõrge jätkuvalt nii kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine.
Numbritest: kokku 96 rünnakut, Kurski sektoris 19 rünnakut ehk pisuke tõus, Harkivi suund 2, Kupiansk-Kreminna 19 aga sellest 15 keskmises ja lõunasektoris ehk siis keskmisest kõrgem surve, Siverski suunal 2, Bahmuti lõik vaid 11, Donetski rinne ka vaid 22 ja lõunarinde idasektor 11.
Liugpomme 106 ja neist 45 Kurski sektorisse ehk siis üks pommitamise prioriteete ikka seal. Kahjuks jagub neid liugpomme tervele rindele ja eks see ole ka üks põhjuseid, miks hall ala järjest kasvab laiemaks, ikka et hoida oma isikkoosseisu nii tiheda pommi, kaudtule kui droonisaju eest. Kaudtuld u 5 000 laksu ja jätkuvalt on sarnaste laskude numbrite juures keksmisest kõrgem nende üksuste kaotamine. Kamikaze droone 3250 ehk siis sinna rekordi ligi.
Pisu meeldiv on näha nii mõne okupeeritud ala kui venemaa linnas vene sõjaväe värbamistelkide ümber valitsevat tühjust, kipuvad paljud isegi suure ringiga mööda minema… ei veel värbamise numbrid vast langusesse lähe, sest liitumistasud ikka meenutavad bingo võitu ja kuidagi on vaja kehva pere eelarvet parandada. Jätkuvalt arvamusel, et enamus värvatavaid on kehva kvaliteediga (tervis, vaimsed võimed, oskused jne). Kahurilihaks sobib, keerulisemate vahenditega (ikka automaadist järgmine samm üles) mitte.
1. vene väed saatsid üleeile õhtul Ukrainale 267 drooni – see on suurim arv, mis on kunagi registreeritud täismahulise sissetungi ajal, ütles õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat.
Pühapäeva õhtul töötas Kiievis õhutõrje, Desnjanski rajoonis kukkusid alla vaenlase mehitamata õhusõiduki killud.
venemaa hävitas Krõvõi Rihis kiriku: taastamine on võimatu, ütleb linnapea. Ballistilise raketi rünnakus hukkus üks inimene ja sai viga 5 inimest. Hooned ja infrastruktuur said kannatada, taastamistööd jätkuvad.
2. vene kanalid teatavad Ukraina UAV tegevusest Brjanski, Kurski, Orjoli, Belgorodi, Voroneži ja Rostovi oblastis.
Ööl vastu 24. veebruari teatasid venemaa avalikud grupid, et droonid ründasid venemaa Rjazani linnas asuvat naftatöötlemistehast. Allikas: Telegrami kanalid Mash, Baza, SHOT. Mash: „Ukraina droonid ründasid Rjazanis naftatöötlemistehast. Esialgsed teated näitavad, et tehases puhkes tulekahju.”
Väidetavalt jõudsid Ukraina droonid Tuula oblastis Uzlovski rajoonis asuvasse naftabaasi. Nagu alati, väidavad venelased, et nad tulistasid kõik alla. Videolt nähtub siiski päris suur tulekahju, mille käigus toimus järjest plahvatusi.
3. Kursk: Sverdlikovo küla juures rinne pisu lainetab ja jooksev seis selguseta. Eks on palju lõike, kus ka päevas võib mitu korda eesmine “kand maas” possa muutuda kas pommitamise või vasturünnaku järel või sai seal oleval seltskonnal moon või toit otsa jne. Küll on järjest keerulisem siinse suuna vene kindralitel seletada, et miks seni Kurski oblast vabastamata on…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: keskmine sillapea Makijivka juures pisu laines põhjasuunas piki Zerebetsi jõe läänekallast. Üldiselt on hetkel seis rindel selline… pisu rahulikum… mitmetes sektorites küll vene pool üritab erineval moel aga suuremat edu need kaasa toonud pole. Hetkel kipub arvama, et Ukraina on vist suutnud pisu parandada sillapeade mõjutamise võimekust ning suht kitsa koridori (tagala-jõgi-sillapea ühendusteede) töötlemine on muutunud aktiivsemaks. Küll ei jäta vene pool sellele reageerimata, pole vähenenud nende lennuväe töö ning arvatavalt pigem droonimeeskondi ning EW vahendeid sillapeade laiendamiseks järjest enam koondatakse.
6. Siversk: vene poole edenemine Bilohorivka külla. Seni enamuses hallis alas olnud Bilohorivka küla idaserva vene pool enda kontrolli alla sai. Viimase poole aasta jooksul siiski mitte esimene kord ja seni pole seal pikalt suudetud possasid hoida, sest suur tõus ja pisu avatud maastikku, ei sooduta järelvedusid possade hoidmiseks.
7. Bahmut: tuginedes vene poole pommitamisele, väidavad mõned blogijad, et hall ala Toretskis on kasvanud Ukraina kasuks.
8. Donetsk: ei ühtki rindejoone muutust ja nii juba teine päev.
9. Lõunarinne: üks edenemine Velika Novosilkast loodes.
Berdjanski suund: 3×3 km põlde suutis kahe päevaga siiski vene pool saada enda kontrolli alla Velika Novosilkast loodes. Pisu on abi risti ees olevatest väikestest orgudest, mistõttu on vene poole kaotused päris suured. See on üks sektoritest, kus vene poolt keskmiselt rohkem soomust kasutab.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et nõustub tagasi astuma, kui see aitaks tema riigil leida püsivat rahu või kindlustada koht NATO-s. „Kui rahu huvides tõesti tahate, et ma oma ametikohalt lahkuksin, olen valmis. Võin selle NATO vastu vahetada, kui sellised tingimused on ja kohe,” ütles riigipea ABC ajakirjaniku küsimusele vastates. Zelenski rõhutas, et keskendub Ukraina julgeolekule täna, mitte 20 aasta pärast, ega kavatse olla võimul aastakümneid ning korraldab valimised kohe pärast sõjaseisukorra tühistamist.
Zelenski märkis ka, et USA on seadnud eesmärgiks lõpetada sõja kuum faas 2025. aastal, kuid ta kardab, et see võib olla rahu jõu kaudu, kuid veidi venemaa kasuks. Presidendi sõnul nõuab Washington relvarahu sõlmimist ilma julgeolekugarantiideta Ukrainale, millega Kiiev ei nõustu. Kuna NATO-sse kutsumine on ebatõenäoline, näeb Zelenski alternatiivina 800 000-pealise rahvusarmee välisrahastamist, väliskontingendi lähetamist ja Ukraina vastuvõtmist EL-i.
Rääkides USA-ga maavarade osas sõlmitud tehingust, ütles Zelenski, et see ei sisalda endiselt turvatagatisi. „Leping põhines sellel, et seda kõike tuleb kaitsta… Teie minu, me jagame, aga tehke kõik, et meie jaoks õiglus taastuks,” ütles ta. President lisas, et läbirääkimised käivad, kuid ta ei tunnista 500 miljardi dollari suurust võlga Washingtonile, kas see kellelegi meeldib või mitte. Zelenski selgitas, et USA eraldas Joe Bideni juhtimisel Ukrainale 100 miljardit dollarit – ja seda toetuste, mitte laenudena. „Toetus ei ole kohustus. Me ei tagasta toetusi… Ma ei kirjuta alla millelegi, mis tuleb maksta 10-l põlvkonnal ukrainlastel,” rõhutas ta.
USA president Donald Trump ütles varem, et on otsustanud tagasi saada venemaaga sõja ajal Ukrainale abi andmiseks kulutatud raha. Poliitik hindas nende kulude suuruseks 350 miljardit dollarit. Pentagon nimetas teistsuguse arvu – 183 miljardit dollarit, täpsustades, et sellest kulutati 58 miljardit dollarit kulutati USA-s. Leppe viimases versioonis tegi Trump ettepaneku luua 500 miljardi dollari suurune fond, mida täielikult kontrollib Washington, et saada tulu Ukraina maavarade arendamisest ning jaotada osapoolte panused suhtega kaks ühele. Zelenski keeldumise tõttu kokkuleppega nõustumast nimetas Ameerika liider teda ilma valimisteta diktaatoriks, kes valis sõja rahu asemel. Ukraina president vastas, et ta ei pea nende sõnade peale viha, sest tema peale solvuvad vaid need, kes on tõeliselt diktaatorid.
12. Euroopa Liit on tagasi pöördunud venemaa külmutatud varade konfiskeerimise teema juurde Ukraina kasuks, vahendavad läbirääkimiste käiguga kursis olevad Bloombergi allikad. USA Kiievile antava toetuse vähenemise ohu taustal algas uus aruteluvoor. Nii tegid Euroopa ametnikud tulevase rahvusvahelise nõuete komisjoni töö raames ettepaneku kasutada tagatisena venemaa Keskpanga blokeeritud varasid. Pärast sõja lõppu peab ta määrama Ukrainale hüvitise suuruse. Agentuuri allikate sõnul on mõte selles, et keskpanga varad võidakse arestida, kui venemaa keeldub tekitatud kahju hüvitamast. Konkreetset summat ei nimetata. Allikad väidavad, et see sõltub venemaa kohustusest maksta võimaliku rahulepingu raames hüvitist.
Varem sai teatavaks, et kreml võib nõustuda Ukraina taastamiseks pärast sõja lõppu loobuma külmutatud riigivaradest läänes. Samal ajal väitsid Reutersi allikad, et Moskva nõuab 100 miljardi dollari saatmist okupeeritud aladele ja 200 miljardi dollari saatmist Kiievile. Kokku on EL-i riigid, G7 ja Austraalia külmutanud 300 miljardit dollarit vene Föderatsiooni keskpangast väärtpaberite ja sularaha näol. Eraldi blokeeriti veel 58 miljardi dollari väärtuses vene miljardäride varasid, sealhulgas kinnisvara, jahid ja lennukid.
Mitu aastat kestnud arutelud venemaa riigi raha konfiskeerimise üle Ukrainale ülekandmiseks lõppesid asjata: selle vastu võtsid sõna Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Euroopa Keskpank, kes märkisid, et selline konfiskeerimine tekitaks ohu eurole kui globaalsele valuutale. Samal ajal leppisid USA ja EL kokku andma Ukrainale laenu summas 50 miljardit dollarit, kasutades selleks venemaa varadest saadavat kasumit, mis on ligikaudu 3–5 miljardit eurot aastas.
Läbirääkimised rahvusvahelise nõuete komisjoni moodustamise üle algavad 24. märtsil. „Ilma hüvitiseta ei saa olla õiglust. venemaa peab oma agressiooni eest vastutama – ja peab maksma,” rõhutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen asutuse loomisest teatades.
13. Saksamaal valimisi võitva CDU juht Friedrich Merz ütles, et püüdleb Euroopa iseseisvuse poole USA-st. „Minu jaoks on absoluutne prioriteet Euroopa samm-sammult tugevdamine, et saavutaksime iseseisvuse USA-st,” sõnas ta. Trumpi administratsioon on Euroopa saatuse suhtes suures osas ükskõikne, on poliitik veendunud. Samuti võrdles ta USA valitsuse sekkumist Saksamaa valimiskampaaniasse venemaa manipulatsiooniga.
Samal ajal tunnistas Saksamaa praegune valitsusjuht Olaf Scholz valimiskaotust. Tema sõnul on tegemist Sotsiaaldemokraatliku erakonna valusa valimistulemusega, mida tuleb täpselt ja selgelt tunnistada. Ta õnnitles Merzi ja CDU/CSU-d valimisvõidu puhul. Samas peab Scholz vastuvõetamatuks, et ligi 20% Saksamaal hääletas paremäärmusliku AfD poolt. „Ma ei lepi kunagi sellise tulemusega,” lisas ta. Scholz ütles ka, et ei taha kuuluda CDU/CSU juhitavasse föderaalvalitsusse ega taha juhtida koalitsiooniläbirääkimisi.
Saksamaa Föderaalse Valimiskomisjoni veebisait: Saksamaal toimunud erakorralised parlamendivalimised võitis Kristlik-Demokraatliku ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CDU/CSU) blokk, mida juhib Friedrich Merz, saades 28,5% häältest.
Valimiskomisjoni andmetel on hääled loetud kõigis 299 ringkonnas.
Teisel kohal on Alternatiiv Saksamaale, mis sai 20,8%.
Kolmanda koha sai 16,4% häältest kantsler Olaf Scholzi Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei.
Rohelised ja vasakpoolsed said vastavalt 11,6% ja 8,8% häältest.
14. Sõjauuringute instituudi analüütikud juhivad tähelepanu, et Venemaa toetub Ukraina-vastase sõja toetamisel üha enam Iraanile ja Põhja-Koreale. Aruandes märgitakse, et Iraan on suures osas võimaldanud venemaal korraldada ulatuslikke öiseid droonirünnakuid, pakkudes venemaale Iraanis disainitud ja toodetud Shahedi droone ning aidates venemaal rajada Tatarstani Vabariiki oma Shahedi tootmistehase.
Seda ütles Ukraina kaitseministeeriumi sõjaväeluure peadirektoraadi juht kindralleitnant Kirill Budanov 23. veebruaril toimunud foorumil „Ukraina. Aasta 2025”. Tema sõnul pärineb pool venemaa laskemoonast Põhja-Koreast ning KRDV on alustanud 170-mm iseliikuvate suurtükiväeüksuste ja 240-millimeetriste mitmikraketisüsteemide laiaulatuslikku tarnimist.
15. Lühiuudised
Rootsi valitsus teatas õhutõrjesüsteemide üleandmisest Ukrainale 1,2 miljardi krooni (ligi 113 miljoni dollari) väärtuses. Täpsustatakse, et Stockholm annab üle Robot 70 ja Tridon Mk2 süsteemid.
Ukraina arendab uusi pikamaarelvi, mis löövad juba 1700 km kaugusele venemaale, ütles ülemjuhataja Sõrski.
Ungari oli USA ÜRO resolutsiooni eelnõu kaasautor, mis ei mõista hukka venemaa agressiooni, kinnitas FM Péter Szijjártó.
Krediitkaartide väljastamise maht venemaal langes madalaimale tasemele alates 2022. aasta aprillist. Ühendatud Krediidibüroo (UCB) andmetel on krediitkaardilepingute arv vähenenud aastaga 46% ning kinnitatud limiitide kogumaht on vähenenud 35%. Võrreldes detsembrikuu tulemustega vähenes krediitkaardi väljastuste arv jaanuaris 21%, kogulimiit 41%. Keskmine krediitkaardi limiit on kuuga vähenenud 26%, detsembris oli see 159 tuhat rubla.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
