Sõja ülevaade: 1096. päev – USA esitas Ukrainale loodusvarade lepingu karmima versiooni
Avaldatud: 23 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. veebruar 2025:
ka pikema otsimise järel ei leidnud kohta, kus vene pool oleks uues kohas kanna maha saanud, aga mujal ikka nirusti…
1. Ork on ork…
2. Eriti ei miskit, aga ootel…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. NV: USA esitas Ukrainale loodusvarade lepingu karmima versiooni.
12. Sky News: Zelenski pole valmis USA-ga maavarade lepingut sõlmima.
13. NATO plaanib laiendada sõjalisi torujuhtmeid Tšehhi ja Baltimaadesse võimaliku venemaa rünnaku ohu tõttu.
14. Rahvastiku vähenemine venemaal kasvas 20%.
15. USA kulutas 65,9 miljardit dollarit sõjalisele abile Ukrainale – teatas Pentagon.
16. Lühiuudised
EL kaalub osa venemaa külmutatud 280 miljardi dollari konfiskeerimist, vahendab Bloomberg. EL on koos G7 ja Austraaliaga külmutanud 280 miljardi dollari väärtuses venemaa keskpanga varasid, mis peamiselt kuuluvad Belgias asuvale arvelduskojale Euroclear.
Hetke Valge Maja seltskond… viimane variant maavarade lepingust Ukrainaga… teeb vist isegi kremlile silmad ette… vabandused frustratsiooni välja näitamise eest… eks peame ise rohkem ja rohkem pingutama ning vähem virisema. Nursipalu vastane rongkäik sinna katlasse läheb, et viriseme ja ei pinguta! Nii nagu kõik arstirohud omavad kõrvalmõjusid, omab seda ka kogu riigikaitseline tegevus. Kui sa päriselt millestki hoolid, siis oled sa nõus selle nimel kandma raskusi ning tulema järjest enam välja mugavustsoonist…
112 vene poole rünnakut ehk siis suuremat survet veel pole suudetud taastada. Kurski sektoris 13 rünnakut (tavapärane), liugpomme 28 135-st ehk siis nende tugev langus ja mujal tuntav tõus. Harkivi kandis vist paar rünnakut ja madalam surve juba mitu päeva Kupjansk-Kreminna sektoris u 17 rünnakut. Siverski suunal 3 ja ikka Bilohorivka küla suunal. Tšassiv Jari kandis 6 ja Toretski kandis 13 ehk siis tavapärane tase. Donetski rinne vaid 34 rünnakut ehk siis siingi pole suudetud varasemale tipule lähedale saada (siis oli isegi üle 70 rünnaku ööpäevas) ning lõunarinde idaservas 8 rünnakut (siingi langus), ja 1 rünnak Hersoni kandis.
Kuna rünnakugrupid ja arv kahanevad, siis vastavalt on vähenenud ka vene poole kaotuste numbrid soomuse ja isikkoosseisu näol. Küll on kõrgel vene poole kaudtuleüksuste kaotuste numbrid. See küll pole toonud veel kaudtulelöökide langust rindel (eilegi 5300) aga jätkuvalt arvamusel, et üksustes langeb erialane oskus. Küll langes tuntavalt mitmikraketiheitjate löökide arv, arvatavalt on see viimase mitme nädala jooksul tabatud tehnika arv pisu mõjutanud. Pandi just üles video, kui mingi aeg tagasi lasti korraga ära neist lausa 4, mis kuskil majutusalas koos paiknesid. Kamikazedroonide arv ikka väga kõrgel, peaaegu 2800.
Eip otsa saa: vene pool saadab haavatuid, sante ja tõbiseid eesliinile. Tuleb sellest videosid juurde ning blogijate kirjeidki lisandub.
Jätkuvalt rindel toimuva osas ettevaatlikult optimistlik.
1. Laupäeva õhtul Odessa oblastis toimunud saheedide rünnaku tagajärjel sai kolm inimest vigastada. Kiievis ka saheedid. Harkiv sai eile jälle pihta jne.
Sumõ kant ikka kõikse hullemas sajus. Osa põhjust ka vene poole üritamisel halvata Ukraina Kurski suuna logistika-ahelat.
venemaa raketirünnakus Krõvõi Rihis hukkus 1 ja sai vigastada 5 inimest. Kolm vigastatud ohvrit viidi haiglasse, üks naine on väidetavalt kriitilises seisus. Teda ravitakse haigla intensiivravi osakonnas.
Tuletõrjujad kustutavad endiselt väikeseid tulekahjusid pärast venemaa droonirünnakut Tšornbõli tuumaelektrijaama piires mõni päev tagasi.
2. Ukraina kindralstaap kinnitab: 20. veebruaril 2025 andis Ukraina SBU teiste hulgas löögi venemaal Krasnodari oblastis asuvale naftapumbajaamale „Novovelitšikivska”, mis teenindas torujuhet Tihhoretsk–Novorossiisk-2. Jaam toetab vene vägesid. venemaa üritas vastu seista maapealse õhutõrje ja helikopterite Ka-52 abil, kuid tulutult.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Jätkuvalt kinnitavad mitmed blogijad, et Ukraina jätkab mitmes sektoris aktiivselt vasturünnakuid põhiliselt Pokrovski kandis.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: eile muutusteta, küll tuleb siit sektorist järjest videosid vene poole kaotustest, hukka läheb nii soomust kui isikkoosseisu. Tundub, et varasemalt arvatud võimalik „tapa-ala” töötab…
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. 21. veebruaril sai Kiiev Washingtonist Ukraina loodusvarade kasutamise lepingu uuendatud versiooni. NV teatab sellest, viidates viiele dokumendi redigeerimisega seotud allikale. Nagu väljaanne märgib, osutus uus versioon oluliselt karmimaks võrreldes esialgse eelnõuga, mille tõi varem Kiievisse USA rahandusminister Scott Bessent.
Uuendatud eelnõu järgi tehakse ettepanek luua Ukraina ressursside haldamiseks spetsiaalne fond, kuid kontroll selle üle peaks kuuluma täielikult Ameerika poolele. Washington nõuab USA-le 100% tulevase fondi varade kindlustamist ja teeb ettepaneku jaotada sissemaksed suhtega kaks-üks: Ukraina pool panustab kaks kolmandikku maavarade kaevandamisest saadavast tulust ja USA panustab ühe kolmandiku, kuid juba tarnitud relvade näol. Fondi väärtus peaks olema 500 miljardit dollarit. Dokument ei hõlma ainult maavarade kaevandamist, vaid ka gaasi ja naftat, samas kui tulevased sadamategevusest saadavad tulud tehingusse ei kuulu.
Ameerika pool suhtub lepingusse puhtalt kaubanduslikuna ja välistab sellest arutelu julgeolekugarantiide üle, kirjutab NV. Lisaks ei võta USA endale mingeid kohustusi investeerida Ukraina majandusse. Ukraina pool teeb omakorda ettepaneku vaadata üle fondi parameetrid ja sätestada lepingus oma vahendite kohustuslik kasutamine eranditult Ukraina kodumaisteks investeeringuteks.
Väljaande allikate sõnul on Ukraina praegustes oludes tõenäoliselt sunnitud leppima uute tingimustega, kuna lepingu allkirjastamisest keeldumine võib halvendada niigi pingelisi suhteid Kiievi ja Washingtoni vahel, mis halvenes pärast seda, kui Volodõmõr Zelenski keeldus dokumendi esimest versiooni heaks kiitmast.
12. Ukraina president Volodõmõr Zelenski pole valmis USA-ga maavarade arendamise lepingut allkirjastama. Sellest teatas Sky News, viidates läbirääkimiste edenemisega kursis olevale allikale. Väljaande hinnangul näeb riigipea dokumendi praeguses versioonis „mitmeid probleemseid küsimusi”. „Leping ei ole veel allakirjutamiseks valmis: praegusel kujul ei vasta see Ukraina huvidele,” selgitas allikas väljaandele. Tema sõnul ei arvesta pakutavad tingimused võrdse partnerluse põhimõtteid ja panevad Kiievile ühepoolseid kohustusi.
Nagu Sky News meenutab, pidas Zelenski päev varem Kiievis kõnelusi USA Ukraina saadiku Keith Kelloggiga. Ukraina president avaldas pärast kohtumist lootust jõuda Washingtoniga tugevate kokkulepeteni. Kellogg omakorda kirjeldas Zelenskit kui „sõjas oleva rahva julget liidrit”, mis on vastuolus Donald Trumpi retoorikaga, kes on viimasel ajal Ukraina ja selle presidendi suhtes üha kriitilisemalt suhtunud. Nagu aga anonüümseks jääda soovinud Ukraina ametnik väljaandele ütles, on Kelloggi tegeliku mõjuvõimu suhtes kahtlusi, kuna on tunne, et tema roll on „lükatud tahaplaanile”.
Varem teatas Wall Street Journal läbirääkimistega kursis olevatele allikatele viidates, et maavarade ühise kaevandamise lepingu allkirjastamine võib toimuda juba 22. veebruaril. Dokumendi lõplik versioon pole veel valminud, kuid pooled on konsensuse saavutamisele lähedal, märkis väljaanne tehingu üksikasju avaldamata.
Peagi teatas Suspilne aga Ukraina presidendi kantselei allikale viidates, et dokumendi allkirjastamist 22. veebruaril ei toimu. „Leppes on veel lahendamata küsimusi, mis nõuavad edasist tööd,” selgitas väljaande allikas.
Trumpi administratsioon nõuab, et Ukraina annaks 50% oma loodusvarade kaevandamisest saadavatest tuludest üle USA-le, samuti poole kõigist kolmandatele isikutele väljastatud uute litsentside kuludest. Lisaks näeb dokumendi eelnõu ette, et lepingul peaks olema eelisõigus kõigi teiste Ukraina kaubanduslepingute ees. Vastutasuks lubab Washington pakkuda Kiievile sõjalist abi.
Zelenski on juba kaks korda keeldunud sellele dokumendile alla kirjutamast, nõudes Ukrainale selgeid julgeolekugarantiid. See tekitas Valges Majas rahulolematust ja mitmeid Ukraina juhtkonnale suunatud karme avaldusi. Nagu Reuters olukorraga kursis olevatele allikatele viidates teatab, on USA ähvardanud Ukrainat Starlinki satelliitinterneti sulgemisega, kui Kiiev ei nõustu maavarade kaevandamise lepingu tingimustega.
13. NATO kaalub torujuhtmesüsteemi ehitamist, mis ühendaks Saksamaad Poola ja Tšehhiga. Der Spiegel teatab sellest, viidates Bundeswehri ametlikele dokumentidele. Selle sammuga loodetakse tagada venemaa rünnaku korral alliansi idatiival asuvate vägede pidev varustamine lennukikütusega. Väljaande andmetel on NATO jõudnud järeldusele, et torujuhtmete võrgud on kütusevarustuse kriitilise tähtsusega ning seetõttu on käimas plaanid pikendada olemasolevat torujuhet Bramschest (Alam-Saksimaa) Poola, samuti luua uus trass, mis ühendaks Ingolstadti (Baieri) Tšehhiga. Tulevikus võidakse võrk laieneda ka Leetu.
Saksa sõjaväe juhtkond usub, et ilma sellise infrastruktuurita võib vägede varustamine kütusega sõjalise konflikti korral saada NATO „Achilleuse kannaks”. Bundeswehri dokumendis märgitakse, et laskemoona ja varustuse varuosi saab kiiresti õhu kaudu kohale toimetada, kuid kütuse sellisel viisil transportimine on selle tohutu kulu tõttu ebatõenäoline. Projekt nõuab eeldatavasti 21 miljardi euro suurust investeeringut ja see peaks valmima 2035. aastal. Saksamaa on valmis rahastama töid enam kui 3,5 miljardi euro ulatuses, kinnitas kaitseminister Boris Pistorius. Ta rõhutas, et katkematu kütusega varustamine on relvajõudude lahinguvalmiduse üks võtmetingimusi.
Projekti elluviimine on aga seotud mitmete raskustega: torujuhe tuleb vedada Weseri ja Elbe jõgede alla, samuti läbi kaitsealuste loodusalade, mis võib nõuda täiendavaid kooskõlastusi ja tõsta projekti maksumust, juhib Der Spiegel tähelepanu. Lisaks tuleb lahendada küsimused maaomanike ja kohalike omavalitsustega.
NATO Kesk-Euroopa torujuhtmesüsteem loodi 1950. aastatel. See oli mõeldud piirkonna relvajõudude varustamiseks ja hõlmas Saksamaad, Prantsusmaad, Belgiat ja Hollandit. Seda kasutasid ka Ameerika sõjaväelased. Praegu lõpeb külma sõja ajal loodud võrgustik Lääne-Saksamaa piiril.
2024. aasta suvel teatas Poola kavatsusest saada raha NATO sõjalise torujuhtmevõrgu laiendamiseks. RMF FM-i teatel on Varssavi teinud ettepaneku pikendada torujuhtmeid Poola piirini ning seejärel ühendada need Suwalki ja Rzeszowi sõjalise infrastruktuuriga.
Veebruaris avaldas Taani sõjaväeluure raporti, mis hoiatab järgmise viie aasta jooksul Euroopas „täiemahulise sõja” ohu eest. Agentuuri hinnangul võib venemaa, kui peab NATO-t nõrgenenuks, otsustada kasutada jõudu ühe või mitme alliansi riigi vastu. Nende prognooside taustal tegi NATO peasekretär Mark Rutte karmi avalduse, rõhutades, et igale bloki riikide vastu suunatud agressioonile antakse „purustav reaktsioon”. Ta märkis ka, et allianss peab järgmise viie aasta jooksul suurendama kaitsekulutusi vähemalt 20%, vastasel juhul ei suuda ta tagada oma piiride turvalisust.
14. 2024. aasta tulemuste kohaselt ulatus venemaal rahvastiku loomulik kahanemine ehk erinevus surmade ja sündide arvu vahel 596,2 tuhande inimeseni. Need andmed edastas Rosstat. See näitaja on 20,4% kõrgem 2023. aasta tasemest, mil rahvastiku loomulik kahanemine oli 495,2 tuhat inimest.
Sündide arv 2024. aastal jätkas langust ja jõudis 1,222 miljoni inimeseni, mis on 3,4% vähem kui 2023. aastal (1,265 miljonit). Madalam sündimus registreeriti alles 1999. aastal, mil sündis 1,215 miljonit last. Sündimuskordaja (sündide arv 1000 elaniku kohta) langes 8,7-lt 2023. aastal 8,4-le 2024. aastal. Sündimuse tõusu täheldati eelmisel aastal Rosstati andmetel vaid Tšetšeenias, Dagestanis, Inguššias, Kabardi-Balkarias, Põhja-Osseetias, Adõgeas ja ka annekteeritud Krimmis.
2024. aastal suri venemaal 1,82 miljonit inimest, mis on 3,3% rohkem kui 2023. aastal. Samas täheldati kahel eelmisel aastal suremuse vähenemist: 2023. aastal vähenes surmade arv 7,1% ja 2022. aastal 22,3%. Need arvud on seletatavad 2021. aasta kõrge baasiga, mil COVID-19 pandeemia ajal jõudis surmajuhtumite arv rekordilise 2,44 miljoni inimeseni. 2024. aastal kasvas suremuskordaja 12,0-lt (2023. aastal) 12,5 surmani 1000 elaniku kohta.
Seega on rahvastiku loomulik kahanemine jätkunud juba üheksandat aastat ning perioodi 2016-2024 kumulatiivne tulemus ületas 4 miljoni inimese piiri. Alates 2000. aastast on venemaa elanikkond vähenenud enam kui 11 miljoni inimese võrra, kuna suremus on suurem kui sündimus. See võrdub kahe Sankt-Peterburi elanike arvuga ja kümnekordse rahvaarvuga sellistes piirkondades nagu Lipetski, Rjazani või Brjanski oblastid, millest igaühes on umbes 1,1 miljonit elanikku.
ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna prognoosi kohaselt jääb sündide ja surmade tasakaalustamatus venemaal lähikümnenditel kuni 2070. aastateni tasemele 500-700 tuhat inimest aastas. Rahvastiku vähenemist kompenseerib osaliselt migrantide sissevool, kuid isegi seda tegurit arvesse võttes jätkab riigi elanike arvu vähenemine. ÜRO hinnangul väheneb venemaa rahvaarv aastaks 2100 126 miljoni inimeseni, mis on madalaim näitaja alates 1965. aastast.
15. Alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on USA andnud Ukrainale abi ligikaudu 183 miljardi dollari eest, millest 65,9 miljardit dollarit on kulutatud Ukraina sõjaliseks toetamiseks. Allikas: Ameerika Hääl, viidates Pentagoni ja Kongressile aruandmise eest vastutava agentuuridevahelise valverühma andmetele
USA koguabi Ukrainale pärast venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on ligikaudu 183 miljardit dollarit. Pentagon kinnitas, et USA on saatnud Ukrainale 65,9 miljardit dollarit sõjalist abi. Veel 3,9 miljardit dollarit, mille kongress kiitis heaks, jääb kulutamata. Ukrainale antud koguabist 58 miljardit dollarit kulutati USA-s. Need rahalised vahendid suunati otse Ameerika kaitsetööstuse arendamisse kas Kiievisse viidud vanade relvade asendamise kaudu uute Ameerikas toodetud relvadega või otseinvesteeringute kaudu tööstusesse.
Väljaanne palus Valgel Majal kommenteerida ka endise presidendi Donald Trumpi väiteid „matemaatilisest lahknevusest” tema avaldustes Ukrainale antava abi kulutamise kohta.
Valge Maja tsiteeris vastuseks Trumpi:
„Keskpärane koomik Volodõmõr Zelenski veenis Ameerika Ühendriike kulutama 350 miljardit dollarit sõjale, mida ei saa võita, mida poleks kunagi tohtinud juhtuda, kuid sõjale, mida ta ilma USA ja Trumpita ei suuda kunagi lahendada,” kirjutas Trump oma sotsiaalvõrgustikus Truth Social.
USA president Donald Trump väitis, et Ukraina on saanud USA abina 500 miljardit dollarit ning USA tahab haruldasi muldmetalle, naftat ja „kõike mida me saame”, et „tagasi saada miljardeid dollareid” sõjalist abi, mille Washington on Ukrainale andnud.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 19. veebruari pressikonverentsil, et teave väidetava 500 miljardi dollari suuruse abi kohta USA-lt ei vasta tõele ja nimetas nõudeid nende vahendite tagastamiseks maavarades või muudes ressurssides „pole tõsine jutt”.
16. Lühiuudised
Washingtonis, D.C.-s Lincolni memoriaali ees toimub suur meeleavaldus Ukraina toetuseks. Allikas: Ameerika Hääle korrespondent Ostap Yarysh Facebookis.
Eesti annab Ukrainale üle 10 000 suurtükiväe mürsku ja 750 000 toidupakki sõjaväele.
Spiegel: Prantsusmaa ja Itaalia aeglustavad 20 miljardi euro suuruse abipaketi andmist Ukrainale, viidates eelarvepiirangutele ja diplomaatilistele muredele. Pakett sisaldab 1,5 miljonit padrunit, õhutõrjetoetust ja vägede väljaõpet, kuid sellele osutavad vastupanu Ungari, Slovakkia ja praegused EL-i võtmeisikud.
Elon Musk postitas eile räige vale (teatas üks Ukraina blogoja), et „Zelenski kaitseministeeriumi ametnik varastas 46 miljonit dollarit”. Tegelikult oli mees, kellele ta viitab, juba 2017. aastal venemaa toetatud Janukovitši režiimi ametnik.
Miljardärist ettevõtja Elon Musk lükkas ümber teated, nagu oleks USA ähvardanud Starlinki Ukrainas sulgeda, kui Kiiev ei nõustu maavarade tehinguga.
venemaa välisministri asetäitja sergei rjabkov väitis 22. veebruaril, et USA ja venemaa ametiisikud kavatsevad kahepoolsete suhete teemal kohtuda järgmise kahe nädala jooksul täpsustamata kolmandas riigis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
