Sõja ülevaade: 1095. päev – rindel ok, mujal mitte
Avaldatud: 22 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. veebruar 2025:
kui rindel enam-vähem ok (ühe uue vene sillapea olen maha maganud…), siis mujal ikka mitte…
1. Kui keegi käitub nagu okr, mõtleb nagu ork, räägib nagu ork, siis ta ju ongi ork… kuskilt kirjandusest paralleel.
2. Ise tegin.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: neljas sillapea.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Saksamaa ähvardab USA-d katkestada suhted Trumpi Zelenski kommentaaride pärast.
12. venemaa riiklikust hoolekandefondist „kadus” üle 100 tonni kulda.
13. putin võib Trumpi kokkuleppe raames anda Ukraina taastamiseks 300 miljardit dollarit külmutatud varasid.
14. Telegraph: USA võib loobuda venemaa süüdistamisest agressioonikuriteo eest.
15. USA ähvardab Ukrainat Starlinkist eraldada, kui ta loobub maavarade lepingust – Reuters.
16. USA pakub välja alternatiivse ÜRO resolutsiooni Ukraina kohta, võttes arvesse venemaa muudatusi.
17. Küsitlus: 65% ukrainlastest usaldab Zelenskit, kuid veelgi enam usaldab Zalužnõid.
18. Lühiuudised
Hetkel Ukrainas 5-15 kraadi külma ja mingid päevad nii jätkub. Lisaks hakkab mitmes piirkonnas ohtralt lund sadama. Seetõttu on maapind tugev kandmaks mida iganes ja annab vene poolele parema võimaluse üritada nii soomuse kui igatsugu liikurvahenditega väljaspool teid Ukraina possade suunas üritada. Küll tekitab suurem lumesadu vene poolele muret, kuidas neid üksusi juhtida, kui enam jälgi ees pole ning näha on vähe-vähe. Pisu mudimist (eriüksuste poolt) ja palju „sõbralikku tuld” kipub järgmiste päevade märksõna olema.
Rindel toimuva osas siiski jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik.
90 vene poole rünnakut, Kurski sektoris 15 rünnakut ehk siis surve lages tavapärasele tasemele, sama seis liugpommidega, kokku 92-st 43 siia. Harkivi sektoris 2 rünnakut, Kupjansk-Kreminna 12 ehk siis tugev langus, Tšassiv Jari kant 3 (langus), Toretski suunal 13, Donetski rindel 29 ehk siingi langus, lõunarinde idaserv 5 (jälle langus), mujal lõunarindel 3, Siverski ja Hersoni suunal 0. Kipub arvamaa, et tuntav kaotuste jätkumine toob vene poolele rohkem muresid uute rünnakugruppide formeerimise ja teele saatmisega Ukraina possade suunal, sestap nii tugev rünnakute arvude kõikumine. Lisaks on mitmes sektoris hakanud Ukraina vasturünnakud rohkem mõju avaldama ehk siis suur pilt pole paha.
vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotuste number jätkuvalt väga kõrge. Jätkuvalt arvamusel, et paranenud on nii Ukraina seire kui võimekamate droonide arv ning erinevate vene üksuste tihe paiknemine rindejoone läheduses, mis tekitab palju juhtimissegadust ning tarneraskusi seetõttu.
1. Eile öösel lasi venemaa välja 160 drooni Shahed ja 2 raketti Iskander-M/KN-23. Kokku tulistati alla 87 drooni ja veel 70 suruti maha elektroonilise sõjaga.
Täna öösel suurem saheedilaine Kiievi ja Dnipro kandis. Mõlemas piirkonnas on tulekahjusid ja hukkunuid.
2. Novorossiiski sadamas tabas tormituulte ja kõrgete lainete tõttu tankeri NATIG ALIJEVI ankur kuivkaubalaeva BEGONIA S. Kaptenite sõnul laevad olulist kahju ei saanud, kuid nad ei suuda omal üksteisest eemalduda.
Sevastopoli lähedalt merest leiti uusi kütteõli heitmeid, teatab venemaa hädaolukordade ministeerium.
3. Kursk: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: uus vene sillapea Oskili läänekaldal, seekord veelgi põhja pool, Topoli asula lähedal, peaaegu vene piiri juures (3 km). Olen maha maganud, kuna see juhtus, UPS. Küll olen oodanud suuremat pealetungi venemaa suunalt seal kandis otse lõuna poole, sest suurt Oskili jõge risti ette ei jääks, maastik küll pisu palju liigendatud, aga ikka lihtsam kui laia jõge ületada. Küll suudab seal kandis Ukraina tabada erinevat soomus- ja seiretehnikat oma droonidega.
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud. Kuidagi on hetkel Ukraina saanud pidama kolme varasema sillapea laienemise aga mures ikka…
6. Siversk: Bilohorivkast lõuna pool on venemaa veelgi suurendanud kontrolli ja suurendanud survet asulas ja selle ümbruses allesjäänud Ukraina vägedele.
7. Bahmut: jätkuvalt muutusteta. Küll on alanud huvitav „lipu võistlus”, kes suudab Toretski linnas enim oma lippe hoonete külge kinnitada. Nende „maha võtmiseks” kasutatakse ka palju droone…vähemalt annab infokild aimu, et Ukraina motivatsioon siin sektoris maas pole ning vasturünnakud jätkuvad.
8. Donetsk: jälle päev ilma muutusteta rindejoones. Küll tegeleb vene pool kontrolli võtmisega rinde kagunurgas asuva Ukraina omadest vabaks jäänud ala üle.
9. Lõunarinne: eile muutusteta.
Berdjanski suund: eile muutusteta. Küll tuleb järjest enam sõnumeid, et Ukraina on tugevdanud siin oma vasturünnakuid mitmes kohas.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Saksamaa välisminister Annalena Baerbock kutsus USA presidendi Donald Trumpi hiljutistele väljaütlemistele Volodõmõr Zelenski ja Ukraina kohta reageerides Washingtonile survet suurendama. Ta mainis kontseptsiooni „Zeitenwende” (ajastu muutus, pöördepunkt – TMT), mille kohaselt Saksamaa katkestas pärast rünnakut Ukrainale kõik sidemed venemaaga. Potsdami valimisüritusel ütles Baerbock: „Kolm aastat tagasi ütlesime: see on Zeitenwende. Nüüd vajame teist Zeitenwendet – meie rahu nimel pole enam kõhklusi ja viivitusi” (tsiteerib DPA).
Saksa välisministeeriumi juht märkis aga, et Berliini ja Washingtoni suhete küsimustes tuleks oodata edasisi arenguid, kuna „pole veel midagi otsustatud”. „Me suurendame survet USA-le, et ta mõistaks, et tal on midagi kaotada, kui ta keeldub toetamast Euroopa liberaalseid demokraatiaid,” rõhutas Baerbock. Ta märkis ka, et kellelgi pole õigust langetada otsuseid sõja ja rahu kohta Ukrainas, arvestamata Ukrainat ennast ja Euroopat. „See on Saksamaa selge seisukoht,” ütles minister.
Samal ajal on Euroopas mure, et USA lõpetab sõjalise ja rahalise toetamise Ukrainale, mistõttu Euroopa liidrid tormavad välja töötama uut kaitsekontseptsiooni. Nagu Bloomberg allikatele viidates teatab, korraldavad EL-i kaitseministrid 24. veebruaril, sõja alguse aastapäeval, videokonverentsi vahendusel Ukraina-teemalise erakorralise kohtumise. Sellel osalevad Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Poola esindajad ning EL-i ja NATO kõrged ametnikud. Samal päeval külastab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen mitmest Euroopa liidrist koosneva delegatsiooni koosseisus Kiievit ning Brüsselis kohtuvad Euroopa Liidu välisministrid. Ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Keir Starmer sõidavad järgmisel nädalal USA-sse, et pidada läbirääkimisi Donald Trumpiga, kirjutab agentuur.
Euroopa Komisjon võib uuest abipaketist Ukrainale välja kuulutada 24. veebruaril, ütles Euroopa Komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius. „Loodan, et hea võimalus selliseks sündmuseks on esmaspäeval (24. – TMT),” vahendab Guardian tema sõnu. Varem teatas Politico allikatele viidates, et EL töötab Ukrainale suurima sõjalise abipaketi kallal, mis võib ulatuda 6–10 miljardi euroni, olenevalt sellest, milliseid ressursse saavad EL-i riigid Kiievi toetuseks suunata.
Vahepeal jääb lahtiseks küsimus rahuvalvajate võimaliku paigutamise kohta Ukrainasse. 19. veebruaril ei jõudnud EL-i riigid lõplikule otsusele, sest see on ennatlik, ütles Leedu president Gitanas Nausėda. Ta selgitas, et arutelu jätkub, kuid esmalt on vaja vastata mitmele võtmeküsimusele: mil juhul, mis tingimustel ja mis staadiumis saab saata rahuvalvekontingendi, vahendab Delfi. Nauseda sõnul on see võimalik vaid rahulepingu või relvarahu sõlmimisega. See on juba teine taoline katse: 17. veebruaril pidasid EL-i riigid erakorralise tippkohtumise, kuid ka siis ei jõutud selles küsimuses üksmeelele.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas 19. veebruari õhtul Euroopa valmisolekust suurendada kaitsekulutusi ja võtta endale suurem vastutus kontinendi julgeoleku tagamise eest. Samas rõhutas ta, et Ukraina toetamine jääb prioriteediks. Macron tõi esile mitu põhiprintsiipi, millele Euroopa rahupüüdlused peaksid üles ehitama: Ukraina peab jääma liitlaseks, tema huve tuleb austada; rahumeelne lahendus peab olema pikaajaline ja seda peavad toetama usaldusväärsed tagatised; Euroopa julgeolek peab saama kõigi tulevaste lepingute lahutamatuks osaks.
12. Tegevused venemaa riikliku hoolekandefondiga liiguvad üha enam varjurežiimile, kuna tänu nafta superkasumile aastate jooksul kogunenud hoiupõrsas hakkab ammenduma. 2024. aastal lahkus Hoolekandefondist üle 100 tonni kulda tehingute tagajärjel, mida rahandusministeerium oma igakuistes aruannetes fondi seisu kohta ei kajastanud, selgitas Moscow Times. Ühe viimase sellise teate kohaselt oli NWF-il 2025. aasta 1. jaanuari seisuga kulda järel 187,7 tonni, aasta alguses oli see 358,9 tonni. Fondi „kullavarud” vähenesid seega aastaga 171,2 tonni ehk 48%.
Samal ajal teatas rahandusministeerium kulla müügist riiklikust hoolekandefondist vaid ühe korra: detsembris müüdi 58,9 tonni ja saadud tulu „krediti ühele föderaaleelarve kontole, et rahastada selle puudujääki”. Seega ulatus väljakuulutatud kullamüügi ja selle varude tegeliku vähenemise vahe 112,3 tonnini – ehk ligikaudu kolmandikuni kõigist kangidest, mis fondil aasta alguses oli.
Kulla „kadumine” Rahvahooldusfondist toimus mullu peaaegu igal kuul, välja arvatud jaanuar: veebruaris – 0,9 tonni, märtsis – 23,2 tonni, aprillis – 0,5 tonni, mais – 4,7 tonni. Ühelgi neist kuudest ei teatanud rahandusministeerium, et oleks müünud kulda riiklikule hoolekandefondile. 2024. aasta juunikuu tulemuste põhjal teatas ta fondi 2,8 tonni kulla ülekandmisest eelmise aasta ostutulemuste põhjal. Kullavarud Rahvahooldusfondis aga ei suurenenud, vaid vähenesid 14,2 tonni võrra.
2024. aasta juulis kaotas hoolekandefond veel 4,7 tonni kulda, augustis – 5,6 tonni, septembris – 1,2 tonni, oktoobris – 8,5 tonni, novembris – 4 tonni. Nagu eelmistel kuudel, ei olnud rahandusministeeriumi aruannetes mainitud fondist saadud kulla müüki.
Vastuseks palvele kommenteerida lahknevusi, teatas rahandusministeeriumi pressiteenistus ajalehele Moscow Times, et rahandusministeerium „võib müüa kulda, investeerides saadud rublaraha venemaa finantsvaradesse, mis on seotud isemajandavate projektide rahastamise ja sisemajanduse sektorite toetamisega”. „Need finantsvarad on arvestatud Hoolekandefondi mittelikviidse osa hulka,” rõhutas rahandusministeerium.
Fondi selliste investeeringute maht 2024. aastal ulatus rahandusministeeriumi andmetel triljoni rublani. Suurim raha saaja oli riigikorporatsioon Rostec, kes sai 340 miljardit rubla. Veel 236 miljardit rubla Rahvahooldusfondist läks VEB-le, 81 miljardit Avtodorile, 78 miljardit riigi transpordiliisingule ja 75 miljardit rubla Gazprombankile.
Kuld koos Hiina jüaaniga on osa riikliku hoolekandefondi likviidsest osast – ehk veel kulutamata rahast, mida valitsus kasutab eelarveaukude lappimiseks ja riigiettevõtetesse investeerimiseks. Sõja algusest saadik on selle hoiupõrsa suurus vähenenud 76 miljardi dollari võrra ja ulatus 2025. aasta alguses vaid 37,5 miljardi dollarini – miinimum alates fondi loomisest 2008. aastal.
13. venemaa võimud võivad leppida kokku 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud varade kasutamisega Ukraina ülesehitamiseks osana konflikti lõpetamise lepingust. Reuters teatab sellest, viidates kolmele läbirääkimiste edenemisega kursis olevale allikale. Agentuuri allikate sõnul võib kreml anda loa, et kaks kolmandikku summast – umbes 200 miljardit dollarit – läheb Kiievisse sõjast räsitud alade taastamiseks. Samal ajal nõuab Moskva, et ülejäänud raha – umbes 100 miljardit dollarit – eraldataks sarnaseks okupeeritud Ukraina piirkondade taastamiseks.
Teise Reutersi allika sõnul arutatakse tehingut külmutatud varadega, kuid seda, millises proportsioonis Moskva ja Kiiev raha jagavad, pole veel kindlaks määratud. Samal ajal nõuab Moskva aruandlust summade kohta, mida Ukraina kasutab, ütles agentuuri allikas. Veel kaks allikat rõhutasid selle tähtsust, millised ettevõtted saavad sõjajärgseks ülesehitustööks lepinguid, mille väärtuseks on Maailmapank hinnanud 486 miljardit dollarit.
Lääneriigid teatasid venemaa sissetungi esimestel päevadel sanktsioonidest keskpanga ja riikliku hoolekandefondi vastu, külmutades kogu raha, mis oli G7 riikides enne sõja algust.
vene Föderatsiooni keskpanga enda andmetel oli 2022. aasta alguses selle kulla- ja välisvaluutareservides 207 miljardit dollarit eurodes, 67 miljardit USA dollarit, 37 miljardit dollarit Briti naelsterlingites ja umbes 64 miljardit dollarit muudes valuutades, sealhulgas Jaapani jeenis, Kanada ja Austraalia dollarites. Suurem osa blokeeritud riigivaradest asus Euroopas, sealhulgas 159 miljardit eurot Eurocleari depositooriumis, kus hoiti riigi väärtpabereid, millesse keskpank investeeris.
Mitu aastat kestnud arutelud selle raha konfiskeerimise ja seejärel Ukrainale ülekandmise üle ei lõppenud millegagi: selle vastu võtsid sõna Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Euroopa Keskpank, kelle hinnangul võib investeeringute tagasivõtmine ohustada eurot kui globaalset valuutat. Bloombergi andmetel on Euroopa liidrid saanud hoiatuse Saudi Araabialt, kes on ähvardanud venemaa investeeringute konfiskeerimise korral EL-i valitsuste võlakirju maha jätta.
Eelmisel sügisel leppisid USA ja EL kokku, et annavad Ukrainale 50 miljardi dollari suuruse laenu, kasutades venemaa varadest saadavat kasumit, mis ulatub umbes 3-5 miljardi euroni aastas.
14. USA võib loobuda rahvusvahelistest algatustest, mille eesmärk on võtta venemaa vastutusele oma sissetungi eest Ukrainasse. Sellest kirjutab Lääne ametnikele viidates Telegraph. Väljaande allikate sõnul keeldus Washington Nürnbergi protsessiga sarnase tribunali loomisega seotud riikide tuumikrühma koosolekul venemaad agressoriks nimetamast. Varem ei toetanud ka Donald Trumpi administratsioon sõja kolmanda aastapäeva tähistamiseks kavandatud G7 avaldust, mis nimetaks venemaad agressoriks.
Euroopa ametnikud on väljendanud muret, et Trumpi administratsiooni seisukoht võib luua tingimused, mille korral putin võib pääseda vastutusest võimaliku rahukokkuleppe sõlmimisel. See seab kahtluse alla märtsis toimuva tuumikrühma viimase koosoleku ettevalmistamise. See 40 riigi koalitsioon töötab selle nimel, et luua Ukraina-vastase agressiooni kuritegude eritribunal.
Tribunali edukaks toimimiseks peavad USA ja teised riigid toetama Ukrainat ja andma kriminaalkohtu erijurisdiktsiooni nii agressioonikuriteos süüdi olevate kui ka sellega seotud isikute üle kohut mõistma. Haagi Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul ei ole pädevust agressioonikuritegude eest vastutusele võtta. „Kui USA agressiooni fakti ei tunnista, ei saa nad osaleda,” tsiteerib Telegraph üht ametnikku.
Kui Washington peaks algatusest loobuma, oleks see tõsine löök projekti rahvusvahelisele mainele ja väljavaadetele, ütles teine ametnik. See on üsna radikaalne samm. Ajaloo ümberkirjutamine ja teesklemine, et venemaa ei alustanud seda sõda, on midagi, millega me lihtsalt ei saa nõustuda ega nõustu,” ütles Euroopa diplomaat väljaandele.
USA pole veel ametlikult aruteludest taandunud ja peaks osalema järgmisel kohtumisel märtsis Strasbourgis. Vahepeal on Euroopa pealinnad juba alustanud läbirääkimisi projekti kokkuvarisemise võimalike tagajärgede üle, kui Washington sellest lõpuks loobub, vahendab Telegraph.
Agressioonikuritegu hõlmab agressioonisõja algatamist ja pidamist. Sellise kuriteo eest saab süüdistuse esitada ainult riigi kõrgeima juhtkonna vastu. venemaa puhul on selleks putin. Sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid võivad erinevalt agressioonikuriteost toime panna relvakonfliktis osalejad sõltumata nende auastmest või kuuluvusest ühe või teise poolega.
Praegune olukord toob esile tõsise lahknevuse Joe Bideni ja Donald Trumpi administratsiooni vahel, märgib väljaanne. Biden on varem nimetanud putinit sõjakurjategijaks ja toetanud rahvusvahelisi avaldusi, mis tembeldasid venemaad agressorriigiks. Trumpi ajal on Washingtoni retoorika aga muutunud: rahvusvaheliste partneritega peetavatel aruteludel nõuab Ameerika pool termini „Ukraina konflikt” kasutamist sõnastuse „vene agressioon” asemel. Välisministeeriumi raportis USA välisministri Marco Rubio kohtumise kohta venemaa välisministri sergei lavroviga viidati kahel korral sõjale kui „konfliktile Ukrainas”.
15. USA läbirääkijad kaaluvad Ukraina katkestamist Elon Muski satelliit-internetisüsteemist Starlink, kui Ukraina nende tingimustega ei nõustu. Allikas: Reuters, viidates kolmele asjaga kursis olevale allikale. Väljaande allikate sõnul avaldavad USA läbirääkijad Kiievile survet, nõudes juurdepääsu Ukraina maavaradele. Ühe survehoovana kaalutakse võimalust riik Starlinkist lahti ühendada. Ukraina juurdepääsu laiendamine SpaceX-i Starlinkile tuli USA ja Ukraina ametnike läbirääkimistel pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas tagasi USA rahandusministri Scott Bessenti esialgse pakkumise.
See küsimus tõstatati uuesti USA Ukraina ja venemaa eriesindaja Keith Kelloggi ja Zelenski kohtumisel. Kohtumisel öeldi Ukrainale, et kui ta ei allkirjasta mineraalide lepingut, ootab teda ees otsene teenuste katkestamine, ütles allikas Reutersile.
16. Reuters, AFP: USA esitas ÜRO-s resolutsiooni eelnõu, et tähistada kolmandat aastapäeva venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse. See ettepanek, võttes arvesse venemaa muudatust, erineb oluliselt Ukraina ja tema Euroopa liitlaste koostatud tekstist. USA resolutsiooni kolmeosaline lühikavand, mida Reuters nägi, leinab inimohvreid „venemaa-Ukraina konfliktis” ja kinnitab veel kord, et „ÜRO esmane eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine ning vaidluste rahumeelne lahendamine”.
65-sõnalise mustandi Ameerika versiooni peamine omadus on see, et see võtab arvesse venemaa muudatusi. venemaa tegi ettepaneku, et dokument sisaldaks järgmist teksti: „nõuab konflikti kiiret lõpetamist, sealhulgas selle algpõhjuste kõrvaldamisega, ning nõuab püsivat rahu Ukraina ja venemaa vahel”.
Washingtoni tekst, mida AFP nägi, ei maini Ukraina territoriaalset terviklikkust ega sisalda venemaa kriitikat.
venemaa suursaadik ÜRO-s vassili nebenzja nimetas USA resolutsiooni eelnõu heaks sammuks ja ütles, et kui venemaa muudatus vastu võetakse, on Moskva valmis Ameerika resolutsiooni toetama. Ta ütles, et USA esindajad andsid talle dokumendi sisust ülevaate, enne kui see jagati 193 Peaassamblee liikmele.
ÜRO Peaassamblee koguneb 24. veebruaril, et hääletada Ukraina ja Euroopa Liidu väljatöötatud resolutsiooni pealkirjaga „Ukraina tervikliku, õiglase ja jätkusuutliku rahu edendamine”. Dokumendis nõuavad riigid, et eelkõige venemaa viiks viivitamata, täielikult ja tingimusteta välja kõik oma relvajõud Ukraina territooriumilt. Eelmisel aastal mainiti resolutsioonis venemaa agressiooni viiel korral.
Sarnased resolutsioonid võeti vastu ka kahel eelmisel aastal ja USA oli nende kaasautorite hulgas.
17. Alates jaanuarist on ukrainlaste usaldus president Volodõmõr Zelenski vastu tõusnud 57-lt 65-le. Allikas: sotsioloogiarühma Reiting uuringu tulemused. Samal ajal ei usalda 34% küsitletud Ukraina kodanikest Zelenskit.
76% usaldab Valeri Zalužnõid, 16% ei usalda teda; 34% usaldab Serhi Prõtulat, 51% ei usalda teda; Petro Porošenkot usaldab 22% ja ei usalda 76%; Dmitri Razumkovi usaldab 19%, teda ei usalda 41%; Julia Tõmošenkot usaldab 11% ja ei usalda 86%.
Uuringu sihtrühm: Ukraina 18-aastane ja vanem elanikkond kõigis piirkondades, välja arvatud ajutiselt okupeeritud Krimmi ja Donbassi territooriumid, samuti territooriumid, kus uuringu ajal Ukraina mobiilside puudub. Valimi populatsioon: 1200 vastajat.
Uuring viidi läbi 20.-21.veebruaril arvutipõhise telefoniintervjuu abil mobiiltelefoninumbrite juhusliku valimi alusel. Uuringu esindusviga usaldusnivooga 0,95: mitte rohkem kui 2,8%.
18. Lühiuudised
Toimus Ukraina raketi-drooni „Trembita” esimene avalik demonstratsioon. Väljatoodud spetsifikatsioonid hõlmavad lennuulatust kuni 200 km, 20 kg lõhkepead, kiirust 150 m/s ja maksumust vaid 4000 dollarit.
USA esindajatekoja spiiker ütles, et tõenäoliselt ei kiida Kongress Ukrainale uut suuremahulist sõjalist abipaketti. „Pole isu uue seaduseelnõu järele, mis annab Ukrainale märkimisväärset abi,” ütles Johnson.
YouGovi küsitlus, milles osales 4071 ameeriklast, paljastab erinevad seisukohad selle kohta, kas Zelenski, Trump ja putin on diktaatorid. 41% näeb Trumpi diktaatorina, naised (46%) on tõenäolisemalt nõus kui mehed (35%). 22% usub, et Zelenski on diktaator, samas kui 45% ei nõustu. Poliitilised jooned mängivad rolli: 80% vabariiklastest väidab, et Trump ei ole diktaator, samas kui 68% demokraatidest usub, et ta on.
Esialgne, kinnitamata teave: Itaalia saadab väidetavalt Ukrainasse B1 Centauro, kaitseeksperdi Nicholas Drummondi sõnul. Centaurot ehitati mitu varianti, milline neist Ukrainasse saata, jääb selgusetuks. Üks Ukraina blogija juba pilte nende veost Ukraina suunal üles riputas ja kirjutas numbritest tugevalt üle 100. Itaalia saadab Ukrainasse Centauro 1. Sõiduki liikuvus muudab üksused väga reageerimisvõimeliseks. Selle 105 mm relv on jalaväe rünnakute vastu surmav ja suudab hästi lüüa venemaa soomustatud lahingumasinaid.
Viivitused. Belgia kindralstaap teatas, et esimese kokku 30 Belgia F-16 tarnimine Ukrainasse viibib vähemalt aasta võrra, kuna F-35 tarned USA-st on katkenud.
Trump ütleb, et lubab Kanadal oma hümni säilitada, kui see ühineb USA-ga, nimetades „O Canada” ilusaks lauluks. „Arvan, et peame selle alles jätma 51. osariigi jaoks,” lisas ta.
venemaa propagandistidel on käsk suruda „võidu” narratiivid enne sissetungi aastapäeva, teatab Ukraina sõjaväeluure. kreml püüab levitada valeinfot, et nõrgestada Ukraina moraali, destabiliseerida riiki ja diskrediteerida Ukrainat oma liitlaste seas. venemaa kavatseb ka 24. veebruariks 2025 välja kuulutada nn võidu, väites võib-olla võitu NATO üle.
Reuters: USA ja venemaa diplomaadid kohtusid salaja Šveitsis mitu kuud, et pidada mitteametlikke arutelusid Ukraina sõja üle, viimati eelmisel nädalal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
