Sõja ülevaade: 1094. päev – mure Valge Maja suunal…
Avaldatud: 21 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. veebruar 2025:
Ukraina omad pisu enam edenesid kui vene pool. Mure Valge Maja suunal ei vähene…
1. Sademete hulgas muutusi pole.
2. Jälle miskit ja suurema laine ootel.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Ukraina edenes pisu rohkem kui vene pool.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA pakub Ukrainale maavarade lepingu uuendatud versiooni.
12. Mõned USA ettevõtted on suhete halvenemise tõttu Trumpiga peatanud relvatarned Ukrainale.
13. Suurbritannia ja Norra arutavad plaani kaitsta Arktikat venemaa eest.
14. Google teatas, et Signal Messenger oli venemaa luureteenistuste jälgimise all.
15. Üle venemaa suleti aastaga 160 haiglat, et sõjaks raha säästa.
16. Sahhalinist avastati linnugripp, mis võib nakatada inimesi ja loomi.
17. Lühiuudised
Järjest enam tundub, et õigusrikkumise kulud peab kandma ohver, mitte kurjategija… kui vaadata Valge Maja hetke käitumist Ukraina suunal. Lisaks kipub arvama, et selline valimatu rusikatega vehkimine ja nii jõuliselt igale poole oma huvide jõhker peale surumine, ajab parajalt tigedaks Hiina, kes saab nüüd juurde kamaluga argumente, miks tema on palju parem kui USA. Oma agendale juba kreml toetust saab ehk võta kiirelt jõuga palju saad ja see ongi sinu jne ehk siis järjest enam liigume muutunud rahvusvaheliste suhete maailma, mis soodustab järjest viha ja vaenu kasvu mitte ainult kontinentide vahel vaid ka riikides endis, sest kasvav populism ning tugeva rusika pooldajate võimule pürgimise iha vaid tõuseb, sest Valge Maja näitab teed. Õige pisu siiski loodab, et USA ametkond päris kõike ei lase kanalisatsioonist alla lasta ning lõplikult läbi pole hea maailma politseiniku staatus, mis kipub asenduma jõhkra kapitalisti imagoga…
Financial Times (FT) avaldas uurimise, mis kinnitab ISW pikaajalist hinnangut, mille kohaselt on venemaa sõjaväeülemad on kas kaasosalised või lubavad oma alluvatel hukata Ukraina sõjavange, rikkudes sellega selgelt rahvusvahelist õigust.
121 vene poole rünnakut, tase mis juba mitmeid päevi ja tundub, et viimaste suuremate rünnakute kaotuste tagajärjed pisu mõju avaldasid. Siiski keskmine kõrge tase on säilinud. Kurski suunal lausa 29 vene poole rünnakut ehk siis sinna rekordi ligi on surve uuesti tõusnud, Harkivi rindel tavapärased 3 rünnakut, Kupjansk-Kreminna vaid 12 ehk siis suur langus, Siverski suunal ei jäta vene pool jonni ja jälle 2 rünnakut Bilohorivka küla hõivamiseks, Tšassiv Jar 4 ja Toretski sektor 10 ehk siis tavapärane tase, Donetski rinde põhja ja keskmises sektoris 34 rünnakut ehk siis keskmine tase ning rinde lõunasektoris ja Velika Novosilka lõigus 15 ehk siis siingi keskmine. Mujal lõunarindel vaid 3. Herson 0.
Jätkuvalt teeb vene pool suurimaid pingutisi hetkel uuesti Kurski sektoris kaotamaks poliitilist trumpkaarti Ukraina taskus. Kaotuste numbrid on kahjuks selles sektoris suhteliselt võrdsed,https://x.com/UAControlMap jälle uue võrdluse üles riputas.
Jätkuvalt on väga kõrgel nii vene poole kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi kaotuste number. Selle sekka ka mitmikraketiheitjaid, õhutõrjesüsteeme kui droonimeeskondasid kuulub. Küll arvatavalt soomuse hulga vähenemisele rünnakutel on toonud kaasa nende kaotuste numbri kahanemise. Kipub arvama, et hiljemalt järgmise nädala algus uuesti neid suuremaid soomusrusikaid mitmes sektoris uuesti käiku lükatakse, sest ei lähe nii kiiresti uute ründegruppide moodustamine. Läbi lipsab infokilde, et kui soomus rünnakule läheb, siis mitte harvad pole juhtumid, kus jõudes soomusega halli alasse, siis kuskil metsatukkade vahel masin ilma tabamust saamata maha jäetakse ning tagasi minnakse ja öeldakse, et masin kas rikki läks või pihta sai.
Lisaks kipub arvama, et vene kaudtuleüksustes on paras mure, sest arvatavalt ei jagu ei arvestajaid, sihtmärkide suunajaid ning laskemoonaladude kaugus oma väheste kogustega ning asjaolu, et suuremaid kaudtuleüksuste koos paiknemist pole heaks koordineeritud ühistööks mingite alade töötlemisel ja sestap lööke küll tehakse palju aga need hajusad, tihti mitte sihitud millegi konkreetse pihta jne.
1. Öösel droonid ikka Kiievi kohal ja hullemas sajus ikka Sumõ ja Hersoni kant. Mujal sademete hulgas muutusi ei tuvastanud.
2. venemaal Kaluuga oblastis põleb plastitootmistehas. Miks, ei tea.
Eile vene õhutõrje töötas Kubani-äärses Slavjanskis droonide vastu. Põleng puhkes, kui Krasnodari krais Novovelitškovskaja külas kukkusid UAV-drooni rusud elektrialajaamale.
Berdjanski ametivõimude asejuht Bogdanov Jevgeni hukkus täna hommikul oma sõiduki juures toimunud plahvatuse tagajärjel.
3. Kursk: muutusteta. Seni pole tuvastanud vene poole püsivat paiknemist siinses sektoris üle Ukraina piiri.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Pokrovski suunal suutis vene pool Tšassiv Jari-Pokrovsk vahel pisu edeneda oma kombitsa kirde servas Zelene Pole külla (u 10 majapidamist ja üks tööstushoonete kompleks). Sammu pikkus 1,5 km. Seni pole vene pool suutnud tagasi saada mõned päevad tagasi kaotutud kontrolli suurem siinse maantee ristmiku üle, kus paiknevad hetkel Ukraina eesmised possad.
Pokrovskist lõunas üllatas veelgi Ukraina pool ja suutis kasvatada Solona jõe lõunakaldal oma sillapead. Umbes nädal tagasi siin Ukraina sai sillapea Datšenske asulas ja nüüd laiendadi seda sealt ida poole veel u 3 km. Pisu palju üllatav ja tundub, et järjest enam on hakanud siin Ukraina vastu mõju tõusma.
Rinde kagu ja lõunasektoris läks vist eilne päev Ukraina maha jäetud alade kontrolli ülevõtmisele.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: ägedad rünnakud eile muutusi rindejoones ei toonud.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. USA ja Ukraina arutavad Ukraina mineraalide kasutamise lepingu täiustatud versiooni, vahendab Axios informeeritud allikatele viidates. USA ja Donald Trumpi administratsioon andis pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi Ukrainale üle dokumendi uuendatud versiooni, mis võttis arvesse mõnda president Volodõmõr Zelenski muret, teatasid USA ja Ukraina ametiisikud. Täpsemalt, ühe Axiose allika kohaselt sisaldab uuendatud eelnõu olulisi täiustusi, mis muudavad dokumendi Ukraina seadusandlusele vastavaks. Näiteks eemaldati klausel, et tehing kuulub New Yorgi kohtu jurisdiktsiooni alla. Telegraph märkis varem, et see säte tähendas tegelikult Ukraina majanduslikku koloniseerimist piiramatuks ajaks, mis on hullem kui reparatsioonid, mis määrati Saksamaale ja Jaapanile pärast kaotust Teises maailmasõjas.
Viimastel päevadel on USA ja Ukraina suhted muutunud pingeliseks Ukraina maavarade võimaliku kokkuleppe tõttu. Kokkuleppe osana nõudis Trumpi administratsioon, et Ukraina jagaks sõjalise abi eest 50 protsenti ressursside kaevandamisest saadavatest tuludest ja 50 protsenti kõigi uute kolmandatele isikutele väljastatud litsentside kuludest. Samuti märgiti, et tehing on ülimuslik kõigi teiste Ukraina kaubanduslepingute suhtes. Zelenski keeldus kahel korral lepingule alla kirjutamast, viidates sellele, et see tuleb lõplikult vormistada ja parlament peab selle heaks kiitma. Selle tulemusena ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Mike Walz pärast Müncheni konverentsi, et on tehingu läbikukkumise pärast väga pettunud. „Asepresident Vance oli Müncheni julgeolekukonverentsilt lahkudes väga ärritunud. Ja see on presidendi [pettumustele] lisaks,” ütles ta neljapäeval Fox Newsile antud intervjuus.
Seejärel nimetas Trump Zelenskit ilma valimisteta diktaatoriks, kes valis sõja venemaaga ja Zelenski andis mõista, et Trumpi mõjutas venemaa valeinfo. Kuid pärast seda meeldivate asjade vahetust kohtus Zelenski 20. veebruaril Kiievis Trumpi erisaadiku Keith Kelloggiga ja arutas temaga maavarade lepingut, aga ka olukorda lahinguväljal, sõjavangide tagasitoomist ja Ukraina julgeolekugarantiid tulevase rahulepingu osana. Pärast kohtumist tegi Zelenski avalduse, milles tänas Ühendriike toetuse eest. „Ukraina on valmis tugevaks, tõhusaks investeerimislepinguks ja julgeolekulepinguks USA presidendiga. Pakkusime kiireimat ja konstruktiivsemat viisi tulemuste saavutamiseks. Meie meeskond on valmis töötama 24/7,” ütles ta. Waltz märkis, et Kellogg aitas Ukraina liidril mõista vajadust sõda lõpetada.
Üks Axiose allikatest ütles ka, et mitmed Zelenski nõunikud soovitasid tal alla kirjutada uuendatud mineraalide ettepanekule, et vältida edasisi hõõrumisi Trumpiga ja anda USA presidendile võimalus õigustada USA toetust Ukrainale.
12. Ameerika relvade müük Ukrainale on osaliselt peatatud, ütles ülemraada riigikaitse- ja luurekomisjoni esimees Roman Kostenko. „Minu andmetel on (USA-st) pärit relvad, mida kavatseti müüa (Ukrainasse)… tarned on peatunud. Need ettevõtted, kes pidid need relvad siia toimetama, ootavad nüüd, sest otsust pole,” ütles rahvasaadik projekti „Teema Moseitšukiga” eetris. Ta täpsustas, et USA võimudelt saadakse endiselt otsest materiaalset ja tehnilist abi ning see puudutab teatud Ukraina relvatarnijaid, kes ootavad erinevatelt osalejatelt poliitilisi otsuseid.
„Ja kõik ootavad, kas leitakse lahendus, et nad saaksid siia vähemalt raha eest relvi tarnida ja ei tekiks probleeme Ukraina relvatarnete tõttu,” selgitas Kostenko, viidates viimastel päevadel USA ja Ukraina ametnike läbirääkimistele, aga ka pingele president Volodõmõr Zelenski ja Valge Maja juhi Donald Trumpi vahel.
Selle aasta alguses tekkisid Trumpi administratsioonis erimeelsused selle üle, kui palju tuleks USA varudest saadavat sõjalist abi Ukrainale anda. Sellele vaatamata jätkas USA president veebruari alguses pärast lühikest pausi pärast ametisseastumist oma liitlasele relvatarneid, kirjutas Reuters. Agentuuri allikate sõnul on Valge Maja loobunud oma esialgsest ideest lõpetada igasugune Ukraina toetamine.
Välisministeeriumi andmetel on USA andnud Kiievile sõjalist abi 66 miljardi dollari eest alates venemaa sissetungist kuni 2025. aastani ning alates 2014. aastast ligi 70 miljardi dollari eest. Zelenski hinnangul on Ukraina relvade koguseks umbes 76 miljardit dollarit, omalt poolt on Trump teatanud relvade hankimisest 200 ja isegi 35 miljardi dollari väärtuses.
13. Neljapäeval, 20. veebruaril kohtusid Briti ja Norra kaitseministrid John Healey ja Tore Sandvik Norra relvajõudude ühendstaabis polaarjoone kohal Bodø linna lähedal asuvas mägikindluses. Seal toimusid esimesed kahepoolsed kõnelused kaitseleppe üle, mille eesmärk on vastu astuda Arktikast lähtuvale venemaa ohule, kirjutab Politico. Uue kokkuleppega tugevdavad Suurbritannia ja Norra oma relvajõudude vahelist koostööd, sealhulgas kaitsevad merealuseid kaableid sabotaaži eest, mis on suurenenud pärast venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Euroopa riigid kahtlustavad venemaa sadamatesse suunduvaid või sealt väljuvaid laevu võtmetähtsusega taristukommunikatsioonide ründamises, eriti Läänemerel, meenutab väljaanne.
Healy rõhutas kohtumisel, et Norra on Suurbritannia üks olulisemaid liitlasi. „Me loome uue kaitsepartnerluse ajastu, mis toob meid üksteisele lähemale kui kunagi varem, kui võitleme kasvavate ohtudega, tugevdame NATO-t ja suurendame oma julgeolekut Kaug-Põhjas,” ütles ta. Briti kaitseministeeriumi juht märkis ka, et Ühendkuningriigi eesmärk on etendada juhtivat rolli Euroopa julgeoleku tagamisel. Tema sõnul on Suurbritannia valmis oma vastastele demonstreerima, et me oleme ühtsed oma otsuses kaitsta oma huve.
Kahe riigi kõnelused toimusid USA ja Euroopa vahel kasvavate pingete taustal seoses Ukraina rahulepingu sõlmimise algusega, milles ei osale ei Ukraina ise ega tema Euroopa liitlased. USA president Donald Trump ütles, et venemaal on läbirääkimistel trumbid 20% Ukraina territooriumi hõivamise tõttu, ning nimetas ka Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit diktaatoriks, kuna sõja ajal ei toimunud riigis valimisi.
14. venemeelsed häkkerid on loonud küberrünnakute süsteemi Ukraina sõjaväelaste, aga ka poliitikute, ajakirjanike ja aktivistide vastu, häkkides sisse Signal messengeri kontodele. Mitmed ründajad kasutavad seda meetodit konfidentsiaalse teabe varastamiseks, mis võib aidata vene vägesid nende sissetungi ajal Ukrainasse, teatas Google’i turvameeskond.
Häkkerid, sealhulgas venemaa peamise luuredirektoraadi (GRU) ühendatud Sandworm (APT44), kasutavad peamiselt signaali lisaseadmete linkimise võimalust. Ründajad loovad võlts QR-koode, mis skaneerimisel seovad ohvri konto teiste inimeste seadmetega. See võimaldab häkkeritel rünnaku sihtmärgi kirjavahetust pealt kuulata. Tavaliselt on sellised QR-koodid varjatud kui seaduslikud kutsed grupi Signal või turvateatisteks ning need on manustatud ka võltslehtedele, mis jäljendavad Ukraina relvajõudude sõdurite kasutatavaid veebisaite. Näiteks Vene häkker nimega UNC4221 lõi Signali jaoks andmepüügirakenduse, mis loob uuesti teenuse „Nõges”, mida Ukraina relvajõud kasutavad suurtükiväe sihtimiseks.
Teised küberkurjategijad varastavad lisaks seadmete ühendamisele Signaliga ka Messengeri andmebaasifaile Androidi ja Windowsi seadmetest. Näiteks Sandworm kasutas Wavesigni pahavara ohvri signaliarhiivist sõnumite eraldamiseks. Teine vene häkker Turla kasutas PowerShelli skripti, et varastada töölaualt signaalisõnumeid. Häkkerid võivad sarnaseid rünnakuid sooritada ka kirjavahetuse pealtkuulamiseks Telegramis ja WhatsAppis, hoiatasid eksperdid. Veelgi enam, kui see õnnestub, ei pruugi ohver sissetungi pikka aega märgata.
Google märkis, et Signal on juba välja andnud uuenduse Android- ja iOS-seadmetele, millel on täiustatud turvafunktsioonid, et kaitsta selliste rünnakute eest.
15. venemaa võimud on meditsiinieelarve kulude vähendamise taustal käivitanud tervishoius uue optimeerimislaine, mille käigus iga kolmas rubla läheb armeele ja sõjale. 2024. aasta lõpuks likvideeriti venemaa Föderatsiooni erinevates piirkondades vähemalt 160 riigihaiglat, kliinikut, meditsiinikeskust, ambulatooriumi, sünnitusmaja ja muud meditsiiniasutust, arvutas väljaanne Moscow Times piirkondlike tervishoiuministeeriumide korralduste ja ametnike aruannete põhjal.
Haiglate sulgemiste määr on varasemate aastatega võrreldes kasvanud enam kui 5 korda: raamatupidamiskoja andmetel suleti venemaal aastatel 2021–2023 88 haiglat ehk keskmiselt umbes 30 haiglat aastas. Kõige sagedamini suleti eelmisel aastal maaraviasutusi. Nii lõpetas tegevuse 25 rajooni- ja rajoonidevahelist haiglat, mis teenindasid sadu inimesi lähedalasuvatest väikeasulatest. Samuti likvideeriti vähemalt 15 velskerer-ämmaemandapunkti ja maapolikliinikut.
Vaatamata putini üleskutsele saada kaheksa last ja kremli poolt välja kuulutatud pereaastast, suleti aastaga üle riigi 18 sünnitushaiglat, perinataalkeskust ja günekoloogiaosakonda. Samuti kuulus likvideerimisele 10 lastekliinikut ja osakonda, neist neli Kaliningradi oblastis, sealhulgas laste MRT- ja kirurgiaosakond. Tervishoiuasutuste likvideerimisel olid juhtivad piirkonnad Moskva oblast (20), Dagestan (10) ja Kemerovo oblast (10).
Viimases, nagu Moscow Times välja selgitas, suleti kaks linnahaiglat – kliiniline haigla ja nakkushaigla, ööpäevaringne taastusravikeskus, dermatoveneroloogia ja psühhoneuroloogia dispanser ning viis hambakliinikut. Tegelik suletud asutuste arv piirkonnas võib olla suurem. putini väimeheks kutsutud sergei tsivilev andis aasta tagasi, kui ta oli Kemerovo oblasti kuberner (määrati energeetikaministriks 2024. aasta mais), korralduse likvideerida kõik elumajade esimestel korrustel asuvad kliinikud. Nende täpne arv on teadmata, mistõttu neid suletud raviasutuste koguarvu hulka ei arvata.
Dagestanis on suletud kõige rohkem suuri multidistsiplinaarseid haiglaid. Siin likvideeriti 4 keskrajoonihaiglat, 4 rajoonihaiglat ja veel 2 maaarstikeskust. Mitmes vabariigi suures külas, kus elab kuni 10 tuhat inimest, muudeti rajoonihaiglad ambulatoorseteks ravikeskusteks ilma ööpäevaringse haiglata ning mitmes suleti need täielikult ja nende elanikel tuleb haiglatesse jõudmiseks sõita 20-30 km kaugusele.
Moskva oblastis korraldasid ametnikud aastaga ümber 20 raviasutust, sealhulgas 14 hambakliinikut. Suurem osa suletud kliinikutest tegutses linnades, kus elab alla 100 tuhande inimese, need liideti Korolevi, Krasnogorski ja Domodedovo hambakliinikutega.
Elektrogorski ainsa haigla (elanikkond umbes 30 tuhat inimest), mis oli linnas tegutsenud enam kui 100 aastat, sulgemine põhjustas valju skandaali. Patsientidele pakuti ravi 25 km kaugusel asuvas Pavlovski Posadis. Elanikud salvestasid videosõnumi putinile ja Moskva oblasti kubernerile Vorobjovile ning koostasid petitsiooni, millele kirjutas alla üle 17 tuhande inimese. „Need optimeerijad on jõudnud meie, rõhutan, linna ainsasse haiglasse. Inimesed lõpetasid haiglaravi, mis näitab, et osakonnad ei olnud täis. Seetõttu suleti intensiivravi osakond. Head anestesioloogid-reanimatoloogid olid sunnitud oma ametikohalt tagasi astuma. Ilma intensiivravi osakonnata on operatsioone võimatu teha. Selle tulemusena väheneb voodikohtade ja töötajate arv,” seisis pöördumises.
Moskva oblasti erameditsiinikeskuse omanik usub, et riiklikud raviasutused suletakse osaliselt konkurentsi tõttu erakliinikutega. „Piirkonnas on palju erakliinikuid ja erakiirabi. Me isegi ei konkureeri riigihaiglate, vaid pigem teiste kommertsettevõtetega. Samas on meil arstide palgad kõrgemad, tingimused paremad, seega tulevad patsiendid võimaluse korral rohkem meie juurde,” selgitab allikas The Moscow Timesile.
Regionaalhaiglates on läbi käinud „optimeerimise” laine pärast riikliku projekti „Tervishoid” kulude järsku vähendamist, mille abil putin lubas 2018. aastal tõsta venelaste keskmise eluea 80 aastani. 2024. aastal kärbiti projekti eelarvekulusid 10% – 321,3 miljardilt 289,9 miljardile rublale. Föderaalprojekti „Esmatasandi tervishoiu moderniseerimine” rahastamist vähendati 14%, lastemeditsiini rahastamist poole võrra ja esmatasandi tervishoiu rahastamist 20%.
2025. aastaks on valitsus lisanud eelarvesse mitme föderaalmeditsiini projekti kulude täiendava sekvestreerimise: näiteks projekt „Tervishoiu infrastruktuuri arendamine” väheneb kolmandiku võrra – 58,7 miljardilt 36,4 miljardile rublale ja projekt „Südame-veresoonkonna haigustega võitlemine” kaotas sel aastal 5 miljardit rubla. 4 miljardit rubla aasta varem.
16. Sahhalini piirkonnas on tuvastatud linnugripiviiruse mutatsioon, mis võib suurendada nakkuse võimet nakatada imetajaid, teatab Rospotrebnadzor. Ameti teatel ei leitud 2024. aastal isoleeritud viirustest kõrgendatud patogeensusega ega ravimiresistentsusega mutatsioone, kuid see ei kehti Sahhalini lindudelt saadud linnugripiviiruse A (H5N1) kohta. „Tuvastati mutatsioon, mis võib suurendada virulentsust ja tagada viiruse kohanemise imetajarakkudega,” märgib Rospotrebnadzori pressiteenistus.
Viimase aasta jooksul uurisid spetsialistid üle 15 tuhande mets- ja kodulindude ning sigade biomaterjali proovi ning 7,8 tuhat proovi mets- või kodulindudega suhtlevatelt inimestelt.
Inimeste A (H5N1) viirusega nakatumise juhtumite arv kasvab kogu maailmas, teatas Rospotrebnadzor, viidates linnugripi tsirkulatsiooni kõrgele aktiivsusele. Samuti registreeritakse imetajatega kohanevate mutatsioonide kuhjumine viirusesse. 2024. aastal levis nakkus 68 riiki Aasias, Euroopas, Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning jõudis ka Antarktikasse, väidab osakond. Linnugripp on nakkushaigus, mis mõjutab linde, kuid võib haigestuda ka inimestel. Nakkus mõjutab lindude hingamis- ja seedeorganeid. Suremus ulatub 56% -ni.
17. Lühiuudised
Esitati seaduseelnõu järelevalveorgani loomiseks Ukrainale antava 174 miljardi dollari suuruse abi auditeerimiseks – Fox News. Sen. Hawley: „Ameeriklastel on õigus teada, kuhu nende miljardid lähevad.”
„Trump kordab putini propagandat. On kohutav näha, kuidas USA endine president pöördub liitlase vastu ja toetab avalikult putini-sugust pätti. Trumpi rünnakud Ukrainale on vastikud ja moonutavad tõde,” ütles senati demokraatide juht Schumer.
TASS kirjutab, et Brasiilia presidendi Lula da Silva sõnul üritas Saksamaa kantsler Scholz Brasiiliast Ukrainale relvi osta. Lula rõhutas, et Brasiilia ei müü relvi riikidele, kes soovivad tappa venemaa kodanikke. „Säilitame neutraalsuse,” ütles ta.
Ukraina kaitseministeerium eraldab 2025. aastal FPV droonide hankimiseks üle 44 miljardi grivna (~ 1 miljard eurot), sealhulgas fiiberoptiliste juhitavate süsteemide jaoks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
