Sõja ülevaade: 1093. päev – Ukrainal suurema ala kaotus
Avaldatud: 20 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. veebruar 2025:
Donetski rinde kagu-lõunasektoris suurema ala kaotus ja ikka enim muret valmistab Valge Maja…
1. Odessa ja Sumõ kant said kõige valusamalt.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ümberpiiramise ohuga ala sektori kagunurgas lõpuks kaotati.
9. Lõunarinne: ühe muutusega.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump nimetas Zelenskit diktaatoriks” ja ähvardas, et ta jäetakse riigist ilma.
12. Valge Maja hoiatab Zelenskit Trumpi „mudaga loopimise” eest.
13. Jahutootjad hoiatavad massiliste pankrottide eest.
14. Veel 13 venemaa panka lahutatakse SWIFT-ist.
15. Euroopa luureagentuurid väljendavad tõsist muret USA vägede võimaliku väljaviimise pärast EL-i riikidest.
16. Lühiuudised
Ukraina tulevane suurus sõltub sellest, kui palju inimesi on valmis seda kaitsma, ütles Valeri Zalužnõi. Sõjavägede endine ülemjuhataja tõi välja neli võidu võtmetingimust: ettevalmistatud mobilisatsioonireserv pikaajaliseks sõjaks, järjepidev rahvusvaheline toetus, pädev sõjaline juhtimine ja kogu protsessi tõhus juhtimine.
122 vene poole rünnakut, neist 14 Kurski sektoris (keskmine tase), Harkivi sektoris 5, rünnak-paar kõrgem tavapärasest, Kupjansk-Kreminna 16, neist enamus rinde keskmises ja lõunasektoris, Siverski suund 1, Tšassiv Jaris 4, Toretskis 13, Donetski rinne 32 ja nii lõunarinde idaserv kui Donetski rinde lõunaserv 17 ning jätkuvalt tõuseb mujal lõunarindel vene poole rünnakute arv 9.
Kaotust ikka kõrge põhiliselt kaudtuleüksuste kaotamine ning tavapärasest kõrgem õhutõrje vahendite kaotamine, sama seis ka muu tagalatoetuselemendi kaotuste numbritega.
vene poole taktikas viimastel päevadel muutusi pole tuvastanud. Hetkel pisu kukalt kratsib, miks on vene pool rindele lähemale toonud rohkem õhutõrjevahendeid, mis pigem on sobilikumad suuremate lindude püüdmiseks, kui tavapärased väikesed droonid.
1. Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Aleksandr Prokudin teatas, et eile õhtul tabasid vene väed Hersonis mitmekorruselist hoonet juhitava õhupommiga ja hukkunute seas on lapsi.
Eile õhtul ründas venemaa taas ründedroonidega Odessat. Odessa linnapea Gennadi Truhanov: „Vaenlane ründab juba teist päeva massiliselt Odessat ründedroonidega. Tänase löögi tagajärjel puhkesid tulekahjud toitlustusasutuse ja laohoone katusel ning kannatada said administratiivhoone, autopesula, sõidutee ning eramu klaasid. Üks inimene sai viga, 55-aastane mees viidi keskmises seisundis haiglasse.” Samuti jäi rünnaku tõttu elektrita umbes viis tuhat ühe Odessa linnaosa elanikku. Odessa oblastis kaks päeva kestnud löökide tulemusena jäi vooluta 89 500 abonenti.
Öine saheedilaine Kiievi kohal, puruks lastud droonide rusud siiski kahjustusi põhjustasid. Kõikse valusamalt saab juba pikemat aega ööpäevaselt pihta Sumõ kant.
Zelenski paljastas, et ühes linnas polnud Patrioti õhutõrjesüsteemi jaoks rakette, öeldes: „Kell 5 hommikul teatas komandör: „8 sihtmärki on saabumas, kuid meil pole õhutõrjerakette”.”
2. Rosnefti Sõzrani rafineerimistehas peatas nafta rafineerimise seoses tulekahjuga, mis puhkes pärast 19. veebruari öösel toimunud droonirünnakut, teatab Reuters tööstusallikatele viidates. Aastas 800 tuhat tonni bensiini ja 1,5 miljonit tonni diislikütust tootvas tehases süttis agentuuri allikate andmetel põlema ainus töötav esmane naftatöötlemise üksus AVT-6. Teine installatsioon, AVT-5, mille võimsus on poole väiksem kui esimene, on tehnoloogilises seisakus. Sõzranis toimunud õnnetuse tõttu vähendas Rosneft Reutersi allikate sõnul kolmapäeval järsult kütusesaadetisi Samaara rafineerimistehaste rühma: AI-92 bensiini müüdi veerandi võrra vähem (1800 tonni) ja AI-95 tarned vähenesid poole võrra, 1200 tonnini. Syzrani naftatöötlemistehast sai neljas tehas, mis peatas tootmise 2025. aastal seoses Ukraina UAV droonide rünnakutega.
Moskvas Lebedevi täppismehaanika ja arvutitehnika instituudis on puhkenud tulekahju, mis hõlmab 1500 ruutmeetrit. Kohapeal on plahvatusoht. Teadaolevalt on instituut seotud venemaa kaitsesektoriga.
3. Kursk: suuremaid muutusi ei tuvastanud ning pole leidnud ka ühtki sõltumatut kinnitust, et putini sõnadel oleks tõde taga, et suudeti siin kandis üle Ukraina piiri tungida ja seal edenetakse.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga siiagi rindele mitu järgmist motolaskurbrigaadi ekvivalenti lisandus.
8. Donetsk: ümberpiiramise ohuga ala sektori kagunurgas lõpuks kaotati.
Eilseks suutis Ukraina üllatada vene poole eenduvat kombitsat Tšassiv Jari ja Pokrovski vahel ning saada tagasi kontroll juba üle kuu tagasi kaotatud nende kahe linna vahelise suure maantee ristmiku üle. Võimalik, et selle sammuga pole enam vene poolel otsest silmsidet maanteega. Küll on tänaseks lisandunud sellele suunale kolm järgmist vene motolaskurbrigaadi ekvivalenti, vist kõik toodud Kurahove suunalt, 255. kaardiväe motolaskurpolk (BMP-3 on põhimasin), 242 kaardiväe motolaskurpolk (BMP-3) ja 33. kaardiväe motolaskurpolk (vist BMP-2) ehk siis tugev surumine kohe algab möödumaks Pokrovskist idast ning lõigates edenemise korral läbi nii Tšassiv Jar kui Toretski suuna kaitse.
Ukraina vasturünnakud suruvad venelased tagasi Pokrovskist edelas ja tundub, et saadi enda kotrolli alla tagasi juba vähemalt kuu või rohkem tagasi kaotatud Kotline asula.
Rinde keskmises sektoris suutis vene pool võtta kogu Andrijivka asula enda kontrolli alla ja jõudis kagu suunalt Kostantinopili asulasse sisse ja sellega võib lõpuks lugeda siinse sektori ümberpiiramise ohuga ala (Kurahove suund) Ukraina jaoks kaotatuks. Jätkuvalt on mure, et siinse suuna edenemine üle Andrijivka ohustab kogu lõuna suunalt pealetungi üritava vene poole vastast kaitset Vovtša jõe joonel, mis asub sobilikult ida-läänesuunaliselt ees, on piisavalt lai, aga kahjuks pole põhjasuunalt lõunasse suubuvaid risti jõgesid ees idasuunalisele edasi surumisele. Ka ei paku maastik siin Ukraina kaitsele tuge.
9. Lõunarinne: muutustega.
Berdjanski suund: Velika Novosilkast põhja pool üks vene poole u 500 m edenemine kirja läks. Hetkel on täpsemalt teadmata seis Novoozeretuvate külas, kas Ukraina üksusi veel selles külas on, vene pool sinna juba mitu päeva tagasi sisse sai ja eilseks kontrollitavat ala külas suurendas.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. USA president Donald Trump on kritiseerinud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, nimetades teda „valimisteta diktaatoriks” ja süüdistades teda püüdluses pikendada sõda, et hoida abi voolamas. Ta tunnistas ka, et Zelenski võib jääda „riigist ilmq”. Trump teatas oma sotsiaalvõrgustikus Truth Social, et USA eraldas Ukrainale 350 miljardit dollarit, Euroopa aga vaid 150 miljardit dollarit. Valge Maja juht rõhutas, et Zelenski, keda ta nimetas „tagasihoidlikult edukaks koomikuks”, tunnistas, et pooled nendest vahenditest „kadusid”.
„Zelenski veenis USA-d kulutama 350 miljardit dollarit sõjale, mida ei suuda võita, mida poleks kunagi tohtinud alustada, kuid mida ta ei suuda kunagi lahendada ilma USA ja Trumpita. USA kulutas 200 miljardit dollarit rohkem kui Euroopa, kuid Euroopa raha on garanteeritud, samas kui USA ei saa midagi vastu. Miks ei nõudnud unine Joe Biden kulutuste võrdsustamist, kui see sõda on Euroopale palju olulisem kui meile – meid lahutab suur ookean,” kirjutas Trump.
Tema sõnul keeldub Zelenski väidetavalt valimisi korraldamast ja tema reiting Ukrainas on „väga madal”. „Ainus, mis tal õnnestus, oli Bideni mängimine „nagu viiulit”. Diktaator ilma valimisteta, Zelenski peaks kiirustama, muidu ei jää tal enam riiki,” lisas Trump.
Ta ütles ka, et Washington peab „edukalt läbirääkimisi” Moskvaga sõja lõpetamiseks ja et „kõik mõistavad, et ainult Trumpi administratsioon on võimeline seda saavutama”. „Biden isegi ei proovinud, Euroopa ei suutnud rahu saavutada ja Zelenski tahab ilmselt lihtsalt „söödaküna” hoida. Ma armastan Ukrainat, kuid Zelenski on teinud kohutavat tööd: riik on hävitatud, miljonid inimesed on surnud ja see jätkub,” lõpetas Trump.
See pole esimene kord, kui Trump sarnaseid teese väljendab. Eelkõige väitis ta eelmisel päeval, et Ukrainas tuleb korraldada presidendivalimised, et riigi võimud saaksid pidada rahukõnelusi, kuna praeguse riigipea toetus on väidetavalt madal, 4%.
Ukraina president lükkas Trumpi väljaütlemised tema reitingu kohta tagasi, nimetades neid venemaa võltsinguteks. „Ma saan ainult kaasa tunda president Trumpile, kes sattus sellesse inforuumi,” ütles Zelenski. Ta tõi näiteks Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi (KIIS) hiljutise uuringu, mille kohaselt on tema usaldusreiting 57% (detsembris oli see 52%). „Nii et kui keegi tahab mind asendada, on see praegu võimatu,” rõhutas ta. Zelenski sõnul on Moskva tema kõrvaldamisest huvitatud – „kui mitte füüsiliselt, siis poliitiliselt”. „putini jaoks olen ma äärmiselt ebamugav kuju. <…> Olen patrioot, nagu kõik, kes kaitsevad meie riiki,” märkis Ukraina president.
18. veebruaril toimus esimene kohtumine venemaa ja USA delegatsioonide vahel pärast sõja algust. Ukrainat ja Euroopa riike läbirääkimistele ei kutsutud. Nagu Fox Newsi korrespondent Jacqui Heinrich diplomaatilistele allikatele viidates teatas, arutati sõja lõpetamise plaani, mis koosnes kolmest etapist: relvarahu, valimiste korraldamine Ukrainas ja lõpliku rahulepingu sõlmimine.
Europarlamendi saadik Sergei Lagodinski nimetas valimiste klauslit „Trumpi kingituseks putinile”. kreml teatas, et vladimir putin on valmis kõnelusteks Zelenskiga, kuid „tema legitiimsuse juriidilised aspektid” seavad kahtluse alla rahulepingu sõlmimise võimaluse.
Trumpi sõnad on tekitanud Euroopa pealinnades vastukaja. Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles, et Zelenski nimetamine diktaatoriks oli „vale ja ohtlik”. Tšehhi president Petr Pavel nimetas selliseid süüdistusi „sügava küünilisuse” väljenduseks. Norra peaminister mõistis Trumpi kommentaarid hukka kui „sügavalt ebaõiglased”, samas kui Soome president avaldas toetust Zelenskile ja Ukraina põhiseadusele. Zelenski tänas Euroopa liidreid solidaarsuse eest, avaldades oma tänu sotsiaalmeedias.
12. USA asepresident J. D. Vance hoiatas DailyMailiga rääkides Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit president Donald Trumpi kritiseerimise eest, märkides, et Valge Maja eesotsas „muda loopimine” võib anda vastupidise efekti. Avaldus oli vastus Zelenski hiljutistele kommentaaridele, et Trump, kes rääkis Ukraina presidendi väidetavalt madalatest reitingutest, on langenud venemaa desinformatsiooni ohvriks.
„Mõte, et Zelenski võib presidendi meelt muuta, teda meedias mustades – igaüks, kes Trumpi tunneb, ütleb teile, et see on vastik viis selle administratsiooniga suhtlemiseks,” ütles Vance. Asepresident lisas, et tema arvates saab Zelenski „halba nõu”, kuidas USA administratsiooniga suhelda.
Vance avaldas austust Ukraina rahva vastu ja imetlust Ukraina relvajõudude julguse üle. Samas meenutas ta, et Valge Maja pooldab sõja võimalikult kiiret lõpetamist. „See on Ameerika Ühendriikide presidendi seisukoht. See ei põhine venemaa desinformatsioonil, vaid Donald Trumpi sügaval geopoliitilise keskkonna mõistmisel ja tema tugevatel veendumustel, mis tal on olnud pikka aega,” ütles Vance.
Donald Trump on varem teinud mitmeid avaldusi, mis meenutavad venemaa propagandat. Eelkõige pani ta vastutuse vladimir putini algatatud sõja eest Ukrainale. Trump väitis ka, et Kiievil olid sissetungi alguses kõik võimalused lahendada konflikt Moskvaga ilma tõsiste territoriaalsete kaotuste ja arvukate inimohvriteta. President ei täpsustanud aga, kuidas seda ellu viia.
Ta kordas, et sissetungi poleks juhtunud, kui ta oleks pärast 2020. aastat presidendiks jäänud, jättes tähelepanuta tõsiasja, et venemaa toetatud separatistid pidasid Donbasis sõda tema esimese ametiaja kõik neli aastat. Samas ei teinud Trump kordagi etteheiteid vladimir putinile, kes algatas pärast 8 aastat kestnud hübriidsõda, mis algas pärast Krimmi annekteerimist, täiemahulise sissetungi Ukrainasse.
13. Jahu- ja teraviljaettevõtete liit on hoiatanud sooduslaenude kaotamise tõttu tööstusharu massilise pankroti ohu eest. Ühingu liikmed pöördusid Maaeluministeeriumi juhi Oksana Luti poole palvega jätkata riigipoolset toetust. Kirjas öeldakse, et tänu sellisele abile on neil võimalik tootmismahtusid kasvatada ja hinnatõusu pidurdada. Küll aga teeb neile muret see, et Põllumajandusministeeriumi laenuvõtjatele sooduslaenustamise kava jooksvaks 2025. majandusaastaks ei näe ette vahendite eraldamist taimekasvatussaaduste töötlemiseks.
„Kommertslaen on praegu võimalik kõrgema intressimääraga kui 25% ning praeguste jahu hulgihindade juures toob see kaasa ettevõtete massilise pankroti” ja toodete kallinemise, teatas liit. Millers märkis, et nad on seni vaatamata oluliselt kasvanud tootmis- ja transpordikuludele hoidnud hulgihinnad 2022. aasta veebruari tasemel, kuid nüüd tuleb neid tõsta ning kasv ületab inflatsiooni. Ühtlasi tuletas liit meelde, et riik piiras põllumajandussaaduste veo toetusi ning paljud suureksportijad ei suutnud saada hüvitist isegi 2024. aasta eest.
Sellega seoses arvavad tootjad, et neil on raske täita eesmärki suurendada 2025. aastal jahueksporti 1,5 miljoni tonnini ning lisaks hoida tarnemahtusid eelmise aasta tasemel (1,2 miljonit tonni). Veskid lisasid, et olukorra teeb keeruliseks märkimisväärne hulk väikeseid, tehniliselt ja tehnoloogiliselt ebatäiuslikke tootmisrajatisi, mis hallis segmendis tegutsedes rikuvad turgu, valmistades madala kvaliteediga tooteid, kuid dumpingut võimaldavate hindadega.
Varem nentisid venemaa valitsusele lähedase analüüsikeskuse CMAPC eksperdid, et riigi majandus seab silmitsi ettevõtete pankrottide ulatusliku hüppega. Nende hinnangul lükkab keskpanga baasintressi järgiv laenuintresside järsk tõus, mis möödunud aasta lõpus saavutas enam kui 20 aasta rekordtaseme – 21% aastas – ettevõtjaid finantskuristiku äärele.
Praegu on iga viies töötleva tööstuse ettevõte sunnitud kaks kolmandikku oma maksueelsest kasumist (EBIT) maksma võlgade teenindamiseks ja kasum jätkab langust. 2025. aasta maksejõuetused ja pankrotid on vältimatud, kinnitasid LOKO-Panga võla- ja aktsiafinantseerimisturgude juht Aleksei Balašov ja Rosselkhozbanki investeerimispangandusteenuste juht Juri Novikov.
„Ettevõtted muutuvad praeguste laenuintresside juures lihtsalt kahjumlikuks,” selgitas Novikov. Probleemi ulatus võib Balašovi sõnul korduda 2008. aastal: „Teises, kolmandas astmes tekivad maksejõuetused… emitentide puhul, mida me praegu isegi ei kujuta ette, sest see ei jää mitte krediidiriski valdkonda, vaid laenude refinantseerimise valdkonda ja siis on lihtsalt lumepall,” ennustas ekspert.
14. Euroopa Liit jätkab sanktsioonide karmistamist venemaa majandusele, samal ajal kui kreml palub Donald Trumpi administratsioonil piiranguid leevendada võimaliku Ukraina-leppe raames. Veel 13 venemaa panka lõigatakse EL-i 16. sanktsioonide paketi raames ära rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT, vahendab EUObserver, viidates asjaga kursis olevatele diplomaatidele. Uue meetmete paketi leppisid kokku 27 EL-i riigi alalised esindajad, sealhulgas kremlile lojaalne Ungari, ning see jõustub pärast selle heakskiitu Euroopa liidrite poolt. EL-i välisministri ametlik hääletus on oodata kolmapäeval, 19. veebruaril.
Praegu on 95% venemaa pangandussüsteemist Lääne sanktsioonide all, kurtis vene Föderatsiooni keskpanga juht Elvira Nabiullina detsembris. Tema sõnul on musta nimekirja kantud 129 krediidiasutust, mis kontrollivad peaaegu kõiki riigi finantssüsteemi varasid.
USA viimane pankadevastaste sanktsioonide voor eelmise aasta novembris tabas 50 krediidiasutust, sealhulgas Gazprombank, viimane riigipank, mis säilitas juurdepääsu dollariarveldustele ja SWIFT-süsteemile. Suure tõenäosusega GPB aga Euroopa sanktsioonide alla ei satu: pank jätkab maksete tegemist vene gaasi tarnete eest, mida Ungari ja Slovakkia ostavad 250 miljoni euro eest kuus. Väikepangad kaotavad juurdepääsu SWIFT-ile, kirjutab EUObserver. Kokku lisatakse väljaande allikate kohaselt mustadesse nimekirjadesse 35 juriidilist isikut ja 48 eraisikut, sealhulgas ametnikke ja propagandiste.
Sanktsioonide karmistamine, kui venemaa ja USA alustavad läbirääkimisi Ukraina üle, on signaal, ütles Euroopa diplomaat EUObserverile. EL jätkab tema sõnul Kiievi toetamist ja venemaa karistamist agressiooni eest.
Bloombergi andmetel kaaluvad G7 riigid samal ajal võimalust karmistada sanktsioone venemaa naftatööstuse vastu. venemaa Ukrainasse tungimise 3-aastaseks aastapäevaks võivad G7 riigid muuta venemaa nafta hinnalage, milleks on praegu kehtestatud 60 dollarit barreli kohta. Täiendavate piirangute eesmärk on vähendada kremli juurdepääsu naftadollaritele ja stimuleerida venemaad sõlmima Ukrainaga õiglast rahu, öeldakse G7 projektis.
15. Euroopa luureagentuurid väljendavad tõsist muret USA vägede võimaliku väljaviimise pärast EL-i riikidest. Väljaanne Bild teatab sellest, viidates informeeritud allikatele. Üks nimetu Ida-Euroopa riigi julgeolekuametnikest selgitas väljaandele, et häire põhjustasid putini nõudmised, mis kõlasid juba 2021. aastal. putin nõudis toona Ameerika vägede väljaviimist kõigist NATO riikidest, mis liitusid alliansiga pärast 1990. aastat. Euroopas tuntakse muret, et USA president Donald Trump võib nõustuda selle stsenaariumi elluviimisega.
Bildi intervjueeritud sõjanduseksperdid hoiatavad, et USA vägede väljaviimine Ida-Euroopast võib kaasa tuua olukorra järsu halvenemise piirkonnas. Ameerika üksuste väljaviimise korral võib vene armee nende hinnangul püüda tugevdada oma mõju Balti riikides, samuti provotseerida sõjalist konflikti Poolaga. Väljaande vestluskaaslased rõhutavad, et venemaaga piirnevate riikide jaoks on Ameerika sõjaline kohalolek nende julgeoleku ja iseseisvuse võtmetegur.
Ka Itaalia ametiasutused jagavad neid muresid. Rooma on mures Ameerika vägede Kosovost väljaviimise võimaluse pärast, mis võib olukorra Balkanil destabiliseerida. Vestluses Bildiga nimetasid Saksa diplomaadid seda stsenaariumi üsna realistlikuks.
Varem on Financial Times kirjutanud Euroopa ametnike murest, kes kardavad, et Donald Trump võib putini palve rahuldada ja väed Balti riikidest välja tuua. See samm võib mitme NATO riigi juhtkonna hinnangul muuta Euroopa venemaa agressiooni suhtes haavatavaks. Nende prognooside kohaselt võib väljaspool Ukrainat laiaulatuslikeks konfliktideks valmistuv vene armee ära kasutada USA nõrgenevat positsiooni Euroopas.
Nendele muredele vaatamata USA vägede arvu Euroopas oluliselt ei vähendata. Seda ütles NATO sõjalise komitee juht admiral Giuseppe Cavo Dragone vestluses Bloombergiga. „Ma ei usu, et me näeme Ameerika vägede massilist väljaviimist Euroopast”” ütles ta. Küll aga toetas väejuht seisukohta, et Euroopa peaks oma kaitsesse rohkem panustama. „Olemasolev tasakaalustamatus nõuab kõrvaldamist,” rõhutas admiral. „Euroopa on võimeline end kaitsma ja teisiti arvata on pettekujutelm.”
16. Lühiuudised
venemaa usub, et Ameerika naftafirmad võivad riiki naasta ning kreml on huvitatud ka ühisprojektidest USA-ga Arktikas. Seda väitis venemaa otseinvesteeringute fondi (TAIF) juht kirill dmitrijev enne kahepoolsete läbirääkimiste algust Saudi Araabias, kirjutasid mitmed venemaa meediaväljaanded ja uudisteagentuurid teisipäeval, 18. veebruaril.
Euroopa Liit üritas veel kord kehtestada sanktsioone vene õigeusu kiriku pea patriarh kirilli vastu, kuid Ungari blokeeris selle sammu, ütles välisminister Peter Szijjártó. Ta väitis, et kirikujuhtide ründamine õõnestab rahupüüdlusi. vene õigeusu kiriku juht patriarh kirill nimetab sissetungi Ukrainasse pühaks sõjaks, mille selgesõnaline eesmärk on kustutada Ukraina iseseisvus ja kehtestada otsene venemaa valitsemine.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
