Sõja ülevaade: 1092. päev – Tšassiv Jari keskosa ja ühe Toretski tänava kaotus
Avaldatud: 19 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. veebruar 2025:
vaid Tšassiv Jari keskosa ja ühe Toretski tänava kaotus, mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.
1. Odessa sai kõige valusamalt.
2. Järgmine naftatehas pihta sai.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile suutis vene pool Ukraina omad välja suruda Tšassiv Jari linna keskmisest osast.
8. Donetsk: pisu üllatusega ühtki rindejoone muutust ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: survet jagus, muutusi mitte.
10. Herson: muutusteta.
11. USA luure: putin ei ole rahust huvitatud ja kavatseb kogu Ukraina vallutada.
12. G7 on asunud valmistuma venemaa-vastaste naftasanktsioonide karmistamiseks pärast lavrovi ja Rubio kõnelusi Saudi Araabias.
13. EL valmistab Ukrainale ette suurimat abipaketti alates sõja algusest, väärtusega 6 miljardit eurot.
14. putin käskis Kurski oblastist pärit põgenikele maksta 65 000 rubla igakuiselt.
15. venelased on hakanud vaktsiinide puudumise tõttu oma lapsi massiliselt tuulerõugetesse nakatama.
16. Kurahove suunal vahetati brigaadiülemad kolmes Ukraina brigaadis.
17. Lühiuudised
Viimase nädala jooksul kaotasid vene okupandid 967 sõidukit – see on suurim nädalane arv alates täismahulise sissetungi algusest.
Eile jätkus tugev vene poole surve ja ikka nii, et osades lõikudes vaid jalavägi (enamasti jao suurused üksused), isegi üks tsiklite rünnak ja mitmes kohas soomuskolonnidega. Eks ka kaotused vastavad, sest kuna enam eriti rühm kuni kompanii suuruste üksustega ei üritatud, siis langesid ka isikkooseisu kaotuste numbrid. Küll näitab tankide suurem osakaal, et neid on rünnakul peaaegu pooleks soomukitega. Väga kõrgel ka kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine, kus pisu tavapärasest kõrgem ka mitmikraketiheitjate ja õhutõrjevahendite tabamine. Jätkuvalt arvamusel, et tõusnud vene poole rünnakutempo on toonud rindele rohkem üksusi lähemale ning kitsad teekoridorid ei soodusta rohket edasi-tagasi liiklemist, sestap sedaa taga pool toimetavat seltskonda rohkem tabatakse ning ees olevate üksustega varustamine läheb tasapisi keerulisemaks. Jätkuvalt näeb, et üle lumiste väljade ilma talvise maskeerimisülikonnata teele minnakse. Mõnes videos ja piltidel näeb ka „plank” poltlukuga püsse (ilma optika ja harkjalata), mis soldatitel käes on. Lisaks näeb üllatavalt tihti, et tagalas olevatel meestel pole relvi endaga kaasas. Võimalik, et igatsuguste mässuilmingute kartuses osadele üksustele neid enne rünnakut kätte ei antagi. Egas selline soldat relvaga ka kellegile rünnaku käigus pihta saa, kui just enda omasid ees pole…
Jätkuvalt pole head relva liugpommide vastu. Pisu vist on aidanud, et eesmised Ukraina possad polegi mehitatud ning neid ei mehitata enne, kui tuvastatakse vene poole ründestaffi liikumine possade poole ja kuna tavaliselt suht varakult need avastatakse, siis jõutakse ka eesmised possad mehitada. Eks kuskil paremalt varjatult need seltskonnad asuvad ning lihtsalt tuvastavatel possadel pole mõtet alaliselt paikneda. Eks kui vene seltskond rünnakule liikuma hakkab, siis kartuses, et omad kahuriväelased või lennuväelased võivad omasid tabada, ei ole see toetus jooksvalt rünnaku ees.
Jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik!
Rünnakute numbritest: kokku ööpäevas 156 rünnakut, Kurski sektoris 10 rünnakut, aga 44 liugpommi 144-st, lisaks pisu üle 500 kaudtulelöögi ehk siis tihe Ukraina töötlus. Harkivi suunal 2 rünnakut, Kupjansk-Kreminna sektoris 28 ehk siis tervel rindejoonel neid rünnakuid jagus. Siverski suunal 0, Tšassiv Jari sektoris 16 ehk tuntav surve tõus ja see edu neil tõi ning Toretski suunal 12, Donetski rindel 67 rünnakut ehk siis jõuti sinna tipu lähedale ning tugev surve jätkumine lõuna rinde idasektoris 14, Hersoni suunal 0.
Kaudtuld 5600 ehk siis pisu enam tavapärasest ja kamikaze droonide arvu langus u 2400, mis siiski pisu kõrgem keskmisest.
1. Eile õhtul alustasid vene väed massiivset rünnakut Odessale. Rünnaku tagajärjel jäi märkimisväärne osa linnast ilma elektri-, vee- ja soojavarustuseta ning kannatada said sotsiaalse infrastruktuuri rajatised. Haiglad, kliinikud ja sotsiaalse infrastruktuuri rajatised jäid soojuseta. Linnapea sõnul jäi venemaa rünnaku tagajärjel elektri ja kütteta 14 kooli, 13 lasteaeda ja suur elurajoon – üle 500 maja. „Meie linna üks suuremaid linnaosasid – üle 250 tuhande elanikuga – jäi kütte ja elektrita. Oleme juba aru saanud, et olukord soojusvarustusega on väga keeruline, mistõttu võtame vastu otsuse vee ärajuhtimiseks, et vältida süsteemi sulamist ja olukorra halvenemist. Me tühistame Kiievi rajoonis kooliskäimise ja lasteaias käimise.” Viimastel andmetel said oluliselt kannatada lastekliinik ja lasteaed. Üks ohver on teadaolevalt haiglas ravil.
Kiievi kohal ikka öine saheedi laine. Mujal kõik nagu varesemalt.
2. Täna öösel ründasid droonid venemaal Samaara piirkonnas Sõzrani naftatöötlemistehast. Löögi tagajärjel puhkes ettevõtte territooriumil tulekahju. vene Telegrami kanalid teatasid, et kohalikud elanikud kuulsid kohaliku aja järgi kella 2.45 paiku öösel vähemalt kolme plahvatust. Syzrani naftatöötlemistehas on piirkonna üks peamisi ettevõtteid, mis tegeleb naftatoodete tootmise ja töötlemisega Samara piirkonnas.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile suutis vene pool Ukraina omad välja suruda Tšassiv Jari linna keskmisest osast. Ukraina kontrolli alla on jäänud veel eraldi seisev edelas asuv linnaosa, kus enamasti eramud. Kipub arvama, et osa süüst ikka liugpommidele.
Toretskis suutis linna kirdeservas ühe tänava vene pool oma kontrolli alla saada. Seni veel kogu linna siiski ei kontrollita ning linnalahingud jätkuvad.
8. Donetsk: vene pool jätkab suuremaid pingutusi tervel rindel, et kuskiltki edenemist jätkata. Enim survet Tšassiv Jari-Pokrovski vahel möödumaks Pokrovskist idas, Pokrovskist edelas asuva kombitsa edenemine on juba üle nädala eduta, millele on mõju avaldanud tõusnud Ukraina vastusurve ning kagu-lõunanurgas teeb vene pool väga tugevaid pingutusi.
Soledari lähedal toimus mootorratta pealetung, mis läks ootuspäraselt, 11-st vist ühtki alles ei jäänud. Küll näitab see proovimine, et proovitakse piki rindejoont kõikjal ja igal moel.
Andrijivka asula (keskmine sektor) ja Ulaklõ (kagu sektor) vahel jätkusid Ukraina vasturünnakud vene pideva surve all ning hetkel enam rindejoone muutusi tuvastanud pole.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: survet jagus, muutusi mitte.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. USA luure andmetel püüab vladimir putin endiselt kogu Ukrainat enda kätte haarata, hoolimata läbirääkimiste alustamisest USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga sõja lõpetamiseks. NBC News teatas sellest, viidates neljale Lääne luureagentuuride esindajale ja kahele USA Kongressi liikmele. „Meil pole mingeid märke, et putin oleks praegu huvitatud tõelisest rahulepingust,” ütles üks USA Kongressi ametnik.
Teisipäeval, 18. veebruaril saatis vladimir putin oma delegatsiooni Riyadhi, et kohtuda USA esindajatega. Läbirääkimiste peamine eesmärk oli arutada Ukraina sõja võimalikku lõpetamist. Väljaande allikate sõnul näitavad aga praegused luureandmed, et putin loodab siiski „Ukraina ja Euroopa ära oodata”, lootes võimalusele tulevikus kogu riik enda kätte haarata. „Ta arvab, et võidab,” ütles üks Lääne luureametnik ja lisas, et venemaa märkimisväärsed kaotused lahinguväljal ei ole sundinud putinit oma eesmärke ümber mõtlema ega sõjategevust lõpetama.
NBC Newsiga rääkinud kõnelejad usuvad, et putin võiks kasutada kõnelusi taktikalise pausina oma armee ülesehitamiseks ja oma positsiooni tugevdamiseks. Nad usuvad, et isegi kui putin nõustub relvarahu või ajutise rahulepinguga, võib see olla vaid katse võita aega vägede koondamiseks.
Lääne ametnikud on väljendanud kahtlust, kas putin on valmis tõelisteks järeleandmisteks või pikaajaliseks rahulepinguks. Mis tahes kõnelused venemaa poolega võiksid olla suunatud pigem Lääne võimalike järeleandmiste väljaselgitamisele ja putini naasmisele rahvusvahelisele areenile, kus tema isolatsioon on süvenenud pärast venemaa kolme aasta tagust sissetungi Ukrainasse, lisavad nad.
Lääne luureametnikud on rõhutanud, et putinil ei ole plaanis vägesid Ukrainast välja tuua ega sõjalisi formatsioone ja varustust venemaa läänepiirkondades vähendada. Veelgi enam, venemaa presidendi kindlustunnet suurendasid Trumpi administratsiooni esindajate hiljutised avaldused, mis vihjasid, et USA ei pea Ukraina NATO-sse kuulumist läbirääkimistel saavutatud lahenduse realistlikuks tulemuseks. „Tema eesmärgid jäävad maksimalistlikeks,” märkis üks luureametnik.
USA ametnike sõnul kinnitavad liitlaste ja nende endi luureandmed järjekindlalt, et putinil on Ukraina suhtes laialdased ambitsioonid. Kongressi ametnikud ja üks endine kõrge administratsiooni ametnik rõhutasid, et see oli nii nii Joe Bideni ametiaja lõpus kui ka ülemineku ajal Donald Trumpile. Olukord jääb muutumatuks kuu aega pärast Trumpi presidendiks asumist.
18. veebruaril toimusid Saudi Araabia pealinnas esimesed otseläbirääkimised venemaa ja USA delegatsioonide vahel pärast sõja algust. Bloombergi teatel lükkasid Ukraina osalemise läbirääkimistel tagasi nii Moskva kui Washington, hoolimata Saudi Araabia kroonprintsi initsiatiivist kaasata dialoogi Volodõmõr Zelenski. Pooled leppisid kokku, et jätkavad arutelusid sõja lõpetamise ja kahepoolsete suhete parandamise üle. Kuid nagu märkis venemaa presidendi abi juri ušakov, on Moskva ja Washingtoni seisukohtade lähenemisest veel vara rääkida.
12. G7 riigid kaaluvad võimalust veelgi karmistada sanktsioone venemaa nafta vastu, vahendab Bloomberg, viidates G7 rahandusministritele koostatud juhise eelnõule. Dokumendi kohaselt võivad G7 riigid venemaa Ukrainasse sissetungi 3-aastaseks aastapäevaks muuta venemaalt tuleva nafta „hinnalage”, milleks on praegu kehtestatud 60 dollarit barreli kohta. Kõrgema hinna korral ei saa venemaa päritolu naftat lääne kindlustust ning ettevõtteid, kes kauplevad ja transpordivad sellega „lae” reeglit rikkudes, ähvardavad sekundaarsed sanktsioonid.
Täiendavate piirangute eesmärk on vähendada kremli juurdepääsu naftadollaritele ja stimuleerida venemaad sõlmima Ukrainaga õiglast rahu, öeldakse dokumendis. Tegemist on eelnõu ettepanekuga, rõhutab Bloomberg ja praegu pole veel selge, kas kõik riigid on valmis seda toetama. G7 riigid arutasid 2022. aasta detsembrist kehtinud hinnalae alandamist mullu kevadel, kuid kokkuleppele ei jõutud: muret väljendas USA, kes uskusid, et see võib kaasa tuua globaalsete energiahindade tõusu.
Uute sanktsioonide ettevalmistamine sai teatavaks mitu tundi pärast seda, kui Saudi Araabias lõppesid esimesed otsesed ja avalikud läbirääkimised venemaa ja USA vahel pärast sõja algust. Selle tulemusel õnnestus jõuda kokkuleppele saatkonna personali taastamises, aga ka töörühmade moodustamises, mis arutavad Ukrainat ja kahepoolsete suhete „ärritajaid”.
venemaa välisminister sergei lavrov ütles pressikonverentsil, et Ameerika delegatsioon tegi ettepaneku kehtestada moratooriumi vastastikustele rünnakutele energeetikarajatiste vastu, mille tagajärjel hävisid Ukrainas peaaegu kõik soojuselektrijaamad ning venemaal on aasta algusest kannatada saanud umbes 10 naftatöötlemistehast. „Kuid me ei ole kunagi ohustanud elanikkonna energiavarustussüsteeme ja meie sihtmärgid olid ainult need rajatised, mis teenindavad otseselt Ukraina relvajõude,” ütles lavrov. Ta ütles ka, et kohtumisel arutati sanktsioone. „Huvi kunstlike tõkete kõrvaldamise vastu majanduskoostöölt oli suur,” ütles ta.
13. EL-i riigid kavatsevad eraldada Ukrainale vähemalt 6 miljardi euro väärtuses sõjalise abi paketi. Politico teatab sellest kolmele Euroopa diplomaadile viidates. Raha kasutatakse Kiievi strateegiliste positsioonide tugevdamiseks enne läbirääkimiste (njah, võimalike) algust venemaaga. Eeldatakse, et pakett sisaldab laia valikut sõjalist toetust alates 1,5 miljoni suurtükimürsu tarnimisest kuni kaasaegsete õhutõrjesüsteemideni. See võib olla üks EL-i suurimaid sõjalise abi pakette pärast venemaa täiemahulist sissetungi. Abikava esitletakse eeldatavasti 24. veebruariks kavandatud Euroopa ametnike sümboolsel visiidil Kiievis.
Kaks diplomaati rõhutasid, et 6 miljardit eurot peeti lähtepunktiks. Kogumaksumus võib tõusta 10 miljardi euroni või rohkemgi, kui EL-i riigid jätkavad oma võimaluste läbivaatamist, et otsustada, milliseid ressursse võiks Ukrainale saata. Lisaks saavad bloki liikmesriigid panustada nii materiaalseid kui ka rahalisi ressursse ning rahalise panuse suurus sõltub nende rahvamajanduse kogutulust, märkis üks allikatest.
Sellise mastaapse paketi ettevalmistamine oleks märk EL-i otsusekindlusest toetada Ukrainat, eriti USA ja vvenemaa kahepoolsete Ukraina sõja lõpetamise kõneluste taustal, kuhu Ukraina ja Euroopa esindajaid pole kutsutud. Suurenenud sõjaline toetus võimaldab Ukrainal oma relvajõude täiendada, tõhusalt tõrjuda venemaa rünnakuid eesliinil ja tagada oma linnade kaitse õhulöökide eest. Ühtlasi tugevdab see läbirääkimistel osalema pürgiva EL-i positsiooni, märgib väljaanne.
Euroopa abipaketi üksikasju aga alles arutatakse ja pole veel selge, kas kõigi EL-i liikmete vahel on võimalik konsensust saavutada. Üks diplomaat märkis, et Ungari avaldab tõenäoliselt oma hukkamõistu, mistõttu ühehäälne heakskiit on ebatõenäoline.
Euroopa poliitikud on mures, et pärast sõja lõppu jätab USA EL-ile vastutuse julgeoleku tagamise eest demarkatsioonijoonel. See võib kaasa tuua oluliselt suurema rahalise koormuse kui praegused Ukraina toetamise kulud, kirjutab Financial Times oma allikatele viidates.
14. putin tegi rahandusministeeriumile ülesandeks maksta sõjategevuse tagajärjel vara kaotanud Kurski oblasti elanikele igakuiseid lisamakseid. Kaadrid riigipea kohtumisest valitsusega avaldas propagandist pavel zarubin oma Telegrami kanalis. putini sõnul peaksid väljamaksed ulatuma piirkonna keskmise palgani – 65 tuhat rubla (620 eurot). Meede peaks hõlmama üle 112 tuhande ohvri.
„Ajavahemiku eest kuni Kurski oblasti territooriumi täieliku vabastamiseni Ukraina koosseisudest maksame inimestele, kõigile vara kaotanud inimestele, piirkonna elanikele 65 tuhat rubla kuus. Ja ma palun, et sellised vahendid leitaks föderaaleelarvest ja tagataks vajalikud maksed,” ütles putin rahandusminister anton siluanovi poole pöördudes.
Rahandusministeeriumi juht selgitas, kas see väljamakse hakkab kehtima neile, kellel on juba sissetulek, näiteks pension, toetus või palk. putin rõhutas, et tasu makstakse eranditult kõigile ohvritele.
venemaa võimude teatel lahkus Ukraina relvajõudude sissetungi tõttu oma kodudest 112 620 Kurski elanikku. Paljud Kurski oblasti piirialade elanikud kaotasid mürskude ja lahingute tõttu oma kodud. Nad on korduvalt korraldanud miitinguid, nõudes võimudelt neile kaotatud vara hüvitamist ja abi uue eluaseme üürimisel. Ametnikud ei võtnud aga pikka aega midagi ette.
Kurski oblasti kuberneri kohusetäitja aleksander hinštein teatas varem avalikult, et ohvrid ei peaks lootma valitsuse abile, kuna eelarvevahendeid kasutatakse sõjaliste operatsioonide jätkamiseks. 15. veebruaril palus hinštein prokuratuuril kontrollida Sudža Rodnaja telegrammi kanalit, mis kajastas avalikke proteste.
15. venemaal on populaarsust kogumas uus tava: nn tuulerõugete peod, kus vanemad nakatavad oma lapsi sihilikult tuulerõugetesse. Nagu Mash teatab, on sarnaseid juhtumeid registreeritud Jaroslavli, Voroneži, Nižni Novgorodi oblastis ja teistes piirkondades. Selle nähtuse peamiseks põhjuseks olid katkestused tuulerõugete vaktsiinide tarnimisel. Näiteks Voronežis ei saa tuulerõugete vaktsiini riigikliinikutes ega eraarstikeskustes. Ja Tatarstani tervishoiuministeeriumi peaepidemioloog Dmitri Lopušov on juba hoiatanud: järgmise kuue kuu jooksul vaktsiine vabariigi raviasutustesse ei tarnita.
Vaktsiinipuuduse tõttu otsivad vanemad alternatiivseid viise, kuidas hoida oma lapsi turvalisena, tuginedes looduslikule nakkusele. Kui oma tuttavate seast haiget ei leia, pöördutakse internetis olevate kuulutuste poole, kus pakutakse raha eest „haigele külla minna”. Arstid on kategooriliselt selle praktika vastu, märkides, et kontrollitud vaktsineerimine erineb oluliselt kontrollimatust „metsiku” viirusega nakatumisest. Nakkusspetsialist Jekaterina Kulova rõhutas, et lapse organismi reaktsioon viirusele võib olla ettearvamatu ning haiguse kulg raske.
Voroneži piirkonna tervishoiuministeerium teatas, et praegu ei ole venemaal kavas elanikkonna massilist vaktsineerimist tuulerõugete vastu. Vaktsiine ostetakse eranditult varem nakatumata kodanikele, kes kutsutakse ajateenistusse, lisasid nad.
Vaktsineerimine on endiselt kõige tõhusam viis tuulerõugete ennetamiseks, märkis meditsiiniväljaande „Stationar-press” peatoimetaja Aleksei Nikonov. Samas tõi ta välja, et pärast vaktsiinitootjate Varilrixi ja Varivaxi lahkumist venemaa turult olukord elanikkonna immuniseerimisega halvenes.
Jekaterina Kulova hoiatas, et „tuulerõugepeod” on ohtlikud mitte ainult haiguse ettearvamatu kulgemise, vaid ka tüsistuste võimaluse tõttu. Näiteks tuulerõuged võivad olla raskemad, kui lapsel on nakatumise ajal teise nakkuse peiteperiood. Ta soovitas minimeerida kontakti haigete inimestega, kuni vaktsiin on saadaval. Kulova andis ka soovitusi haigete laste eest hoolitsemiseks. Ta soovitas briljantrohelise asendada kalamiini, neotanniini või tsinkoksiidiga, kuna briljantrohelise kihi all on põletikku raske märgata. Lisaks soovitas arst duši all käia ilma pesulappideta, et vältida lööbe levikut, ning hoida lapse küüned lühikesed, et vähendada lööbe kriimustamise ohtu.
16. Jaanuaris vahetati välja kolme Donetski oblasti Kurahove suunal sõdinud brigaadi brigaadiülemad. Allikas: Suspilne ja Ukrainskaja Pravda viitega nende allikatele. Jutt käib 33. mehhaniseeritud brigaadist, 46. õhusõidukibrigaadist ja 35. merejalaväebrigaadist.
33. mehhaniseeritud brigaadi ülemaks sai kolonel Dmitri Palisa. Varem töötas ta 30. vürst Konstantin Otrožski nimelise eraldi mehhaniseeritud brigaadi pataljoniülema asetäitja ametikohal. Ta oli üks nooremaid pataljoniülemaid Ukraina relvajõududes. Ta osales lahingutes Limani eest Donetski oblastis, aga ka vastupealetungis Harkivi oblastis õhuründejõudude 71. metsavahi brigaadi neljanda eriüksuse osana. Palisa on presidendi kantselei juhataja asetäitja Pavel Palisa vend. Aastatel 2023–2024 juhtis ta 93. Holodnõi Jari brigaadi.
Palisa vahetas välja kolonel Juri Gupaljuki, kes juhtis 2024. aastal 33. eraldiseisvat mehhaniseeritud brigaadi. Alates 2014. aastast on ta osalenud sõjalistel operatsioonidel Donetski oblastis, eelkõige lahingutes Slavjanski, Debaltseve ja teiste pärast. Ta sai haavata lahingus Avdiivka eest 2015. aastal.
Kolonelleitnant Dmitri Kapitulast sai Ukraina relvajõudude dessantrünnakvägede 46. õhusõidukite brigaadi ülem. Ta oli Ukraina relvajõudude 95. õhudessantbrigaadi ühe pataljoni komandör. Kapitula vahetas välja kolonel Vitali Zolotarevi, kes vallandati 2024. aasta jaanuari lõpus. Nagu teatas TSN-i ajakirjanik Julia Kirijenko, toimus Zolotarevi vallandamine pärast Kurahove okupeerimist.
Kolonel Aleksei Bulahhov juhtis 35. kontradmiral Mihhail Ostrogradski nimelist merejalaväebrigaadi. UP teatel eemaldati jaanuari alguses brigaadi komandör Sergei Oleinik, kes saabus keset operatsiooni Krõnkisse. Tema asemele määrati Kirill Orljuk, kes pidas vastu kolm nädalat, seejärel asendati ta Bulahhoviga. Bulahhov on üks Mariupoli kaitsjaid. Ta vabastati vangistusest 2022. aasta septembris. Nagu BBC teatas, juhtis Aleksei Bulahhov enne tabamist 36. merejalaväebrigaadi õhudessantteenistust. Kontradmiral Mihhail Belinski töötas 2020. aasta märtsis ajutiselt brigaadiülema asetäitjana.
17. Lühiuudised
Trump ütles eile, et on valmis USA rahuvalvajate saatmisele Ukrainasse. Samuti kiitis ta USA-venemaa kõnelusi Riyadhis ning ütles, et tema enesekindlus sõja lahendamise vastu on kasvanud. Trump lisas, et on Ukraina seisukohas pettunud, väites, et Kiievil oli läbirääkimisteks aega kolm aastat. Trump ütles ka, et Ukrainas peavad toimuma valimised, väites, et Zelenskil on elanikkonna seas vaid 4% toetus ja Zelenski ei tea, kus on pool USA eraldatud rahast. „Kui Ukraina tahab kohta laua taga, peab ta korraldama valimised.” Njah, Ukraina põhiseadus ei luba korraldada valimisi sõja-ajal ehk siis Trump kordab kremli narratiivi, huvitav aga, keda siis uus Valge Maja seltskond Ukraina riigi juhiks tahab? Njah, kui olla vandenõuteoreetik (kes õnneks vist pole), siis võiks ju arvata, et USA ja venemaa võivad üritada jagada ära oma vahel Ukraina maavarad…
CNN-i küsitlus näitab, et vaid 8% ameeriklastest suhtub venemaasse positiivselt – samaväärselt nendega, kes arvavad, et Kuule maandumine oli võlts. 61% peab venemaad vaenlaseks ja vaid 4% partneriks. Vaid 9%-le meeldib putin, sama protsent usub, et Maa on lapik. 52% toetab Ukrainal USA relvade kasutamist venemaal.
Zelenski: venemaa ultimaatum jääb püsima – Ukraina sõjaväe nõrgendamine, okupeeritud maade venemaa omaks tunnistamine ja kremli-meelse valitsuse sisseseadmine. Nüüd tunnevad USA-venemaa kõnelused sama: arutada Ukrainat ilma Ukrainata. Kui me lükkasime selle tagasi sõja kõige pimedamal tunnil, siis miks leppida sellega nüüd?
413. mehitamata süsteemide pataljoni operaatorid avastasid ja hävitasid maapealse robotikompleksi, mis toimetas tankitõrjemiine venemaa positsioonide ette. Tegu siis sarnase väikese neljarattalise madala platvormiga nagu varasemalt hakkas kasutama Ukraina, mis on kaugjuhitav ning platvormi osa kõrgus maapinnast on mõnikümmned sentimeetrit. Ju sealt snitti võetigi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
