Sõja ülevaade: 1091. päev – surve tõuseb Donetski rindel
Avaldatud: 18 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. veebruar 2025:
survet mitmes sektoris vähem, aga järjest tõuseb Donetski rindel ja lõunarinde idasektoris ja kahjuks seni peab sammhaaval Ukraina seal taanduma.
1. Kõik nagu varem.
2. Info puudus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: keskmine, kagu ja lõunasektor ei pea.
9. Lõunarinne: ikka see Velika Novosilka kant.
10. Herson: muutusteta.
11. 50 triljonit „õhust”. venemaa on näinud oma kahe aastakümne suurimat rahapakkumise mulli.
12. venemaa rahandusministeerium hoiatab võimalike uute maksutõusude eest.
13. venemaa nõuab Ukrainalt uusi territoriaalseid järeleandmisi – ISW.
14. Itaalias tabas plahvatus laeva, mis vedas sanktsioone trotsides naftat venemaalt EL-i.
15. Lühiuudised
Financial Times: putin soovib NATO vägede eemaldamist kogu endisest Nõukogude impeeriumist. Euroopa ametnikud usuvad, et Trump nõustub tõenäoliselt USA vägede väljaviimisega Baltikumist ja võib-olla veelgi lääne poolt, jättes EL-i haavatavaks vene armee ees, mille eest NATO riikide valitsused hoiatavad, et see valmistub suuremaks konfliktiks väljaspool Ukrainat.
Jätkuvalt samal arvamusel paljude analüütikutega, et Euroopa peab jalad kõhu alt välja võtma ja me kõik peame hullult pingutama, et mitte ainult Ukrainat aidata, vaid täielikult läbi lõigata igasugune vene suunaline kaubandus ja kordades tõsta endi sõjalist võimekust…
139 vene poole rünnakut, Kurski suunal 13 ehk siis seni uuesti kõrgemat taset pole survega saadud, vähenes liugpommide heitmine sinna kanti 30 99-st. Küll tõusis siia suunale kaudtulelöökide arv, üle 5 saja. Harkivi rindel 2, Kupjansk-Kreminna 16 rünnakut ehk siis siingi tavapärase juurde surve läks. Siverski suunal üks rünnak ja ikka Bilohorivka küla suunal. Tšassiv Jar suunal 5 ja Toretski kandis 6 ehk siis siingi tuntav surve langus. Donetski rindel 55 rünnakut ehk siis rünnakute arv tuntaval tõusuteel ja koos lõunarinde idasektoriga lisandus veel 23 ehk siis max surve siingi sektoris. Lõunarinde keksmises sektoris kaks rünnakut ehk siis vene pool kas kombib tugevamalt või üritab max siduda siinseid Ukraina reserve.
U viis tuhat kaudtulelööki + peaaegu kolm tuhat kamikaze drooni ehk siis tavapäraselt juba kõrge tase jätkus. Eile langes tuntavalt vene poole jalaväe ja soomukite kaotuste number, aga tavapärasest ikka kõrgem tankide, kaudtuleüksuste kaotus.
Kipub arvama, et neid paarisaja rünnaku päevi veel tuleb, sest esmased eesmärgid: Kurski, Luhanski ja Donetski suund seni täitmata. Kui mujal on Ukraina üllatavalt hästi hakkama saanud, siis Donetski rinde keskmine, kagu ja lõunasektor ning lõunarinde idasektor siiski mitte. Vastu enamuse arvamust siiski ettevaatlik optimism seni alles, sest enne saab vene sõjavägi otsa, kui Ukraina vallutatud, kui vaid mujal toimuv kõike nässu ei keera.
1. 17. veebruari õhtul lasid vene väed välja ründedroone ning Kiievis mürisesid plahvatused. Ööl vastu 18. veebruari tabas venemaa droon Kirovohradi oblastis Kropivnõtski linnaosas Dolinska linnas elumaja kõrghoonet, põhjustades tulekahju, vigastada sai üks täiskasvanu ja kaks last. Njah, tavaline öö, päeval sama sadu, mis varasemalt rinde ja piiri läheduses.
2. Infot polnud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: keskmises, kagu ja lõuna sektoris vene edenemine jätkus.
Pokrovski suund muutusteta.
Tundub, et rinde keskmises sektoris üleeilne Ukraina vasturünnak siiski loodetud tulemust ei saavutanud ja seni on enamus asulast vene pole kontrolli all. Lisaks on jätkanud vene pool mitmes suunast asulast põhja poole kombitsa laiali ajamist piki metsasiile.
Ulaklõ-Kostantõnopili suund (rinde kagu-lõunasektor): venelased on sisenenud Ulaklõ lääne- ja lõunaservadesse pärast tohutuid mehhaniseeritud rünnakuid ja survet. Ukraina sõjaväeallikate sõnul on suurem osa Ulaklõst kaotatud. Mitme portaali andmetel on vene pool jõudnud sisse ka Kostantõnopili asulasse.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: eilseks suutis vene pool ära vallutada Velika Novosilkast läänes asuva Novosilka asula. Samm edasi oli u 3 km. Tundub, et enamus oli soomusega surumist.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Rekordilised sõjalised kulutused alates Nõukogude ajast, sõja ajal lepingulistele sõduritele raha jagamine ja triljoni dollari suurused süstid kremli megaprojektidesse on venemaa majanduses paisutanud rahapakkumise „mulli”, mida pole nähtud alates 2000. aastatest. 2024. aasta tulemuste kohaselt kasvas M2 rahaagregaat, mis hõlmab ringluses olevat sularaha ja kõiki vahendeid kõigi klientide kategooriate pangakontodel, tõusis 19,2% ja jõudis 117,2 triljoni rublani, selgub vene Föderatsiooni keskpanga statistikast.
Aasta varem kasvas rublade maht majanduses 19,4%, 2022. aastal – 24,4% ja kumulatiivne kogusumma Ukraina sõja algusest – 77%. Sellist rahapakkumise kasvutempot pole venemaal võrreldaval perioodil olnud alates 2009.–2011. aastast. (siis paisus M2 kolme aastaga 86% võrra) ja keskpanga statistika ei ole alates 2000. aastatest registreerinud rahapakkumise kasvu umbes 20% või rohkem kolm aastat järjest. Võrdluseks: aastatel 2020-21 kasvas rahapakkumine 13% aastas, aastatel 2015-19 – 9-11%, st kaks korda aeglasemalt.
Raha pumpamist sõjale seatud majandusse võrreldakse sageli steroidide süstimisega. Kuid steroidid panevad lihaseid kasvama ja venemaa majanduses toimuv on nagu „kokaiiniga jooksmine”, ütleb Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudi vanemteadur Elina Rõbakova. Kolme aastaga on rubla pakkumine majanduses kasvanud 51 triljoni rubla võrra ja keskpank lööb vaikselt häirekella. „Viimase 25 aasta jooksul pole nii lühikese aja jooksul olnud ühtegi sellise kasvu episoodi,” kurtis detsembris regulaatori rahapoliitika osakonna direktor Andrei Gagan.
Uuest rublamassist ligi kaks kolmandikku – 31,1 triljonit rubla – sattus keskpanga statistika kohaselt venemaa kodanike kätte. Ettevõtted „said rikkamaks” veel 15 triljoni rubla võrra. Täiendavate rublade eest ei ilmunud aga majandusse ühtegi kaupa. Impordimahud (294 miljardit dollarit aastas) jäävad alla sõjaeelse 2021. aasta taseme (301 miljardit dollarit) ja kodumaine tarbekaupade tootmine kulgeb raskustes. Kuigi Rosstat teatas tööstuse kasvust eelmisel aastal 4,6% ja 2023. aastal 4,3%, on need arvud antud täielikult sõjatööstuskompleksilt, samal ajal kui tsiviiltööstus on viimased poolteist aastat seisnud, märgivad makromajandusliku analüüsi ja lühiajaliste prognooside keskuse eksperdid.
Keskpank püüab intressimäära tõstmisega ohjeldada rublade laviini, mis ei ole kaubaga tagatud. See „lukustab pangakontodele liigse rublamassi”, selgitab Finami juhtivanalüütik Aleksander Potavin. Kuigi intressimäärad on kõrged, hoiavad inimesed oma raha hoiustes, jätkab ta, vastasel juhul ujutavad liigsed rublad üle tarbijaturu, kus inflatsioon niigi kiiresti kiireneb. Kuigi keskpanga intressimäär saavutas kahe aastakümne rekordkõrge, 21% aastas, kiirenes hinnakasv eelmisel aastal 7,4%lt 9,5%ni ja jõudis 2025. aasta veebruari keskpaigaks 10%ni.
Peamiseks täiendavate rublade allikaks majanduses olid pangad ise: kolme aasta jooksul andsid nad keskpanga andmetel välja 50 triljonit rubla uusi laene, suurendades oma laenuportfelli rublades 107,5 triljonini. Sellest summast 36 triljonit rubla läks ettevõtete laenudele, millest kaks kolmandikku läks soodustingimustel sõjaga seotud tööstusharudele, arvas varem panga Ameerika Merrill Lynchi direktorite nõukogu aseesimehe ametit pidanud investeerimispankur Craig Kennedy. Sisuliselt on Kennedy hinnangul tegemist täiendava, 25 triljoni rubla suuruse „sõjalise varieelarvega”, mis visati sõjalis-tööstuskompleksi ettevõtete rahastamiseks, kus kolmes vahetuses Ukrainas sõdivale armeele liinilt tanke ja mürske vorbiti.
Laenu väljastamine maksejõuetutele kaitsetööstusettevõtetele loob venemaal „eeldused süsteemseks krediidikriisiks”, usub Kennedy: lõpuks võib juhtuda, et riik peab päästma nii kaitsetehased ise kui ka neile laenu andnud pangad.
12. Tänavune venemaa maksutõus ei pruugi jääda viimaseks. Rahandusministeerium pooldab maksusüsteemi stabiilsust, säilitades selle parameetrid kuni 2030. aastani putini korraldusel, kuid elu võib teha korrektiive, nentis maksupoliitika osakonna direktor Danil Volkov. „Maksupoliitika ei ole iseseisev efemeerne substants, see on riigi üldise poliitika lahutamatu osa <…> Saame suurepäraselt aru, et praeguse hetke reaalsus teeb meie plaanides korrektiivid, sest igal juhul tuleb neile reageerida ja need kuidagi lahendada,” ütles ametnik, märkides, et ei pea silmas mitte ainult maksukoormuse tõstmist, vaid ka teatud ettevõtlusmeetmete elluviimist, maksuvastaste probleemide lahendamist.
Sellest aastast on tõstetud ettevõtte tulumaksu, kasutusele on võetud progresseeruv üksikisiku tulumaksu skaala, aga ka käibemaks ettevõtetele ja üksikettevõtjatele, kelle tulud on üle 60 miljoni rubla, kasutades lihtsustatud maksustamissüsteemi. See peaks eelarvesse tooma ligikaudu 2,6 triljonit rubla sel aastal (ja 2025. aastaks kokku 17 triljonit), et katta astronoomilisi sõjalisi kulutusi, mis lähenevad 40%-le eelarvest.
Jaanuaris kulutati eelarves rekordilised 4,4 triljonit rubla (rohkem on tavaliselt ainult detsembris), mida rahandusministeerium seletas osade puhul „lepingute kiire sõlmimise ja ettefinantseerimisega”. Isegi kui sõda peatub, jäävad sõjamajandus ja kulutused alles, märkisid analüüsikeskuse CASE kaasasutajad Sergei Aleksašenko, Vladislav Inozemtsev ja Dmitri Nekrasov raportis „Diktaatori usaldusväärne tagala”. Militaarmudel näitab häid tulemusi ning majanduses toimunud muutused on nii suured, et seda mehhanismi pole lihtne tagasi pöörata. putin hoiatas, et sõjatööstuskompleks on paljudeks aastateks ülekoormatud – minimaalselt on vaja taastada relvavarud.
1. veebruari seisuga oli riiklikul hoolekandefondil (NWF) järel 3,75 triljonit rubla likviidsed varad võrreldes 8,4 triljoni rublaga enne sõda. Rublades vähenesid need üle poole, välisvaluutas ligi kolm korda. Sellest piisab esialgsete šokkide neutraliseerimiseks, kuid sellel aastal on oht fondi likviidne osa ammendada, hoiatas keskpank.
Sel juhul tõstavad võimud taas makse, on majandusteadlased kindlad. T-Investmentsi analüütikud hoiatasid, et maksukoormuse edasise tõusu tõenäosus keskpikas perspektiivis on endiselt kõrge. Toona välja kuulutatud maksutõusud nimetasid nad „kõige konservatiivsemaks viisiks juba kujunenud suurenenud kaitsekulutuste rahastamisvajaduste sulgemiseks”. RA ekspertanalüütikud märkisid ka „ebakindlust” seoses maksupoliitika edasiste muudatustega.
13. ISW: venemaa alaline esindaja ÜRO juures vassili nebenzja teatas 17. veebruari Julgeolekunõukogu istungil, et Ukraina on „pöördumatult kaotanud” venemaa poolt okupeeritud territooriumid ja peab loovutama mõned oma piirkonnad. nebenzja sõnul muutuvad Krimm, Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni piirkondade okupeeritud osad väidetavalt igaveseks ajaks venemaa osaks. Ta märkis ka, et Ukraina peab rahuläbirääkimiste raames leppima territoriaalpiiride revideerimisega, andes venemaale Donetski, Zaporižja ja Hersoni piirkonnad, mida praegu kontrollib Kiiev.
Lisaks märkis nebenzja, et tulevane Ukraina peaks saama neutraalseks riigiks, mis ei kuulu sõjalistesse liitudesse ja ilma õiguseta ühineda julgeolekublokkidega.
venemaa välisminister sergei lavrov lükkas samal päeval kõneldes venemaa igasuguse territoriaalse järeleandmise võimaluse tagasi. Tema avaldus peegeldab venemaa presidendi vladimir putini varasemat nõudmist, kes 2024. aasta juunis teatas, et Ukraina peab oma väed välja viima ja andma venemaale üle kõik okupeerimata alad neljas piirkonnas.
14. IVG: Põhja-Itaalias Savona linnas müristas kaks plahvatust sildunud naftatankeril Seajewel, mis Ukrainskaja Pravda teatel vedas sanktsioonidest hoolimata naftat venemaalt Euroopasse. Itaalia väljaande IVG andmetel on plahvatuse põhjus teadmata. Laeva meeskond aga teatas, et kuulis kahte tugevat pauku ja vigastatud laevakere lehed olid sissepoole painutatud, mis viitab võimalikule lõhkekehade paigutamisele laevale. Lõhkekeha teooriat toetavad ka asjaolu, et kahjustus on allpool veeliini ja kalade hukkumine tankeri läheduses.
Savona rannavalve viib koos sukeldujatega läbi kohapealset juurdlust. Uurijad hetkel täiendavat teavet ei avalda. Seajewel on üks tankeritest, mis laadis venemaal kolm korda 2024. aastal (veebruaris, märtsis ja mais) ja naasis pärast iga mahalaadimist.
Varem selgitas Ukrainskaja Pravda välja, et tankerit Seajewel märgati lossimas Rumeenia Constanta sadamas pärast saabumist Türgi Ceyhani sadamast. Õiguskaitseallikate sõnul pidi tanker suunduma ümberlaadimiseks venemaa linna Novorossiiskisse.
15. Lühiuudised
Ukraina suudab sõjast hoolimata toota 4 miljonit drooni aastas, ütles välisminister Andri Sõbiha AÜE kaitsenäitusel. 2024. aastal tootis Ukraina üle 1,5 miljoni drooni. Samal ajal otsib Ukraina endiselt investeeringuid kaugmaarakettide ja droonide masstootmisse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
