Sõja ülevaade: 1090. päev – üllatus…
Avaldatud: 17 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. veebruar 2025:
üllatus… rindejoone muutusteta päev ehk siis üleeilne vene poole suurem pealetungi üritus suuri tulemusi ei toonud.
1. Kõik nagu varem.
2. Uus laine läks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Moskvas Navalnõi hauale tekkis pikk järjekord.
12. USA ja venemaa alustavad lähipäevil Saudi Araabias eraldi läbirääkimisi Ukraina üle.
13. Euroopa liidrid plaanivad Ukraina sõja teemal erakorralist tippkohtumist.
14. venemeelne Dodon kuulutas Moldovas välja massimeeleavaldused.
15. Lühiuudised
Täna hommikul kaarte ja blogikanalite ridu lugedes oli küll pisu rohkem ärevust, et mida tõi endaga kaasa üleeilne vene poole soomusrusikatega lajatamine ja eks pisu meeldivat üllatust oli, kui vähemalt neli videot suurematest vene soomuskolonnide hävitamisest rinnete mitmetest sektoritest üles riputati. Esmalt saab tõdeda, et rünnakule suunduvaid kolonne hakati töötlema droonidega juba enam kui 5 km kaugusel rindejoonest, mida lähemale rindele, seda enam lisandusid kautuletöötlused. Isegi Kurski rindel on jõudnud ohtralt miinivälju Ukraina omad rajada ning enamus nende ja droonide mõju, mida võimestas kaudtuli (sekka ka kobarmoona ohtralt) ja nii kolonnid ära hõrestusid. Soomuskolonnid liikusid väga väikeste vahedega ehk siis taktikaraamatuid enam kasutuses pole, nägi jälle seda, et manööverdavad soomukid, olles jalaväe maha pannud, kipuvad ikka üle sõitma oma soldatitest. Seda, et trobikond soomust ühes puntras üritab end ümber keerata ja tagasi suunduda ning seda kaudtule all, olles suureks sihtmärgiks, just igapäevaselt ei näe.
Tugev surve, milles suur osa jälle soomusel, siiski eile jätkus ning vastavad ka kaotuste numbrid. Kuna vene pool on jälle tõstnud ka jalaväe rünnakute arvu, siis hakkas seegi arv tõusma. Videode järgi kipub arvama, et seekord on rohkem üritatud minna kuni jao suuruste üksustega ja piki metsaribasid. Vähim arv, mida olen näinud seda tegemas, on lahingpaar. Tihti näeb, et piisab sellest jao suurusest üksusest kui kobarmoona laks saadakse.
Head meelt tegi seegi, et lumesadu ei suutnud piisavalt halvendada Ukraina droonide tööd ja ikka enam ja enam on neil peal termovaatluse võimekus.
Kaudtuleüksuste kaotused koos muu tagalatoetuselemendiga jätkuvalt keskmisest kõrgemad.
Eile siis 129 vene poole rünnakut ehk tuntav langus (eilsega võrreldes peaaegu kahekordne). Kurski suunal tundub, et mitu vene üksust „haavu lakub” ja kirja 9 rünnakut läks. Harkivi sektoris 2, Kupjansk-Kreminna 29 ehk rünnati tervel rindel aga üleeilsest siingi kaks korda väiksema survega, mis siiski tavapärasest kõrgem. Siverski suuna amplituud madalas punktis ehk siis 1 rünnak, Tšassiv Jari ja Toretski kandis kummaski 8 rünnakut. Donetski rindel 40 rünnakut ehk siis tippu pole ikka saadud ja lõunarinde idatiival 18 rünnakut ning üles tõusis siinse rinde keskmises sektoris vene poole rünnakute arv (6, senise 0 asemel). Hersoni suunal 0. Kipub arvama, et tugevad rünnakud siiski jätkuvad ning ei jäeta üritamata kasutada ikka tugevaid soomusrusikaid.
Liugpomme 141 ja neist üle poole, 80 Kurski kanti. 5500 kaudtulelööki ja kamikaze droone sinna 3000 alla ehk väga tugev töötlus jätkus.
Senine vene poole kiireim eesmärk on jõuda nii Luhanski kui Donetski oblasti piirideni ning vabastada Kurski oblast ehk siis need suunad jäävad hetkel püsivalt väga intensiivse surve alla.
1. Eile öösel sooritasid vene relvajõud Ukrainale ulatusliku rünnaku, kasutades 143 ründerooni ja kahte ballistilise raketi. Õhujõud teatasid, et tulistasid alla 95 Shahedi ründedrooni, aga ka mitut muud tüüpi droone. Samal ajal kaotati kohapeal 46 drooniimitaatorit. Õhutõrjesüsteem tegutses mitmes Ukraina piirkonnas, sealhulgas Harkivis, Poltaavas, Sumõs, Tšernihivis, Tšerkassõs, Kiievis, Žitomõris, Hmelnõtskis, Dnipropetrovskis ja Mõkolaivis. Kiievi oblastis Borõspili rajoonis toimunud rünnaku tagajärjel süttis põlema tootmishoone ladu. Tulekahju kustutati kiiresti, kuid hoone katus hävis. Brovari rajoonis sai kannatada kuus eramaja. Nende aknad lendasid välja, osa katusest hävis ja fassaadid said kahjustada. Ohvreid ega vigastatuid pole. Odessa oblastis Nikolajevi linnas sai kahjustada kriitilise tähtsusega infrastruktuurirajatis, soojuselektrijaam, mistõttu jäid soojuselektrijaama u 46 tuhat liitujat soojast ilma. Elektrienergia tootmine hävis täielikult. Lisaks said rünnaku tagajärjel kannatada viis kortermaja, samuti neli kauplust, toitlustusasutus ja bürooruumid.
President Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus NBC Newsile, et täiemahulises sõjas venemaaga on hukkunud üle 46 000 Ukraina sõduri, veel kümned tuhanded on kadunud või vangistuses. President märkis, et keegi ei tea, kui palju ukrainlasi sõja tagajärjel elu kaotas. Meil on kindel arv ohvreid – üle 46 tuhande hukkunud sõduri. Samuti on kümneid tuhandeid kadunuks jäänud tegevuses või vangistuses. Ja ega te ei tea täpselt, sest kadunukid võivad olla surnud või olla vangistuses. Zelenski märkis ka, et umbes 19,5 tuhat Ukraina last küüditati venemaale. „Ja me ei tea üldse tuhandete, kümnete tuhandete tsiviilisikute arvust, kes ajutiselt okupeeritud aladel hukkusid,” lisas ta.
Täna öösel ründasid venelased Zaporižja piirkonda 10 drooniga linnas kuuldi plahvatusi ja puhkesid tulekahjud. Harkovis plahvatus, linnapea Igor Terehhov teatas vaenlase šaheedide rünnakust linnale.
Rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus.
2. venemaa kaitseministeerium teatas, et eile õhtul neutraliseeris nende õhutõrje väidetavalt 90 drooni ja Neptune-MD juhitava raketi. Väidavad, et tulistati Aasovi mere kohal alla 38 mehitamata õhusõidukit. Veel 24 asusid Krasnodari piirkonna kohal, 15 okupeeritud Krimmi kohal ja 7 Musta mere kohal.
Lisaks teatas venemaa kaitseministeerium avalduses, et väidetavalt hävitati Kurski ja Rostovi oblasti territooriumi kohal kaks drooni ning Brjanski ja Belgorodi oblasti territooriumi kohal hävitati üks UAV.
venemaa avalikkuse teatel ründasid droonid venemaal Krasnodari oblastis asuvat Ilski naftatöötlemistehast. Sotsiaalmeedia teatas, et Krasnodari krais kostis ööl vastu 17. veebruari valjuid plahvatusi. venemaa avalikkus teatas, et väidetavalt alla lastud drooni rusud kukkusid kohaliku naftatöötlemistehase lähedale ja sellest sai alguse tulekahju. Viimase video järgi põleb päris suur kogus kütust.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
Üleeilsest: 47. eraldi mehhaniseeritud brigaadi Magura sõdurid alistasid Kurski suunas vene merejalaväelaste kolonni, kes tungisid punaste lippude all miinivälja kaudu rünnakule. Vastav video avaldati brigaadi sotsiaalmeedia lehtedel. Sõjaväe teatel üritasid venelased tormi tungida enam kui tosinast tankist koosneva kolonni ja umbes kompanii isikkoosseisuga, sealhulgas eliit 155. merejalaväebrigaadiga. Kuid vaatamata arvulisele eelisele kandsid venelased miiniväljade ja Ukraina droonide tõttu märkimisväärseid kaotusi.
4. Harkiv: muutusteta. Pole juba mitu kuud kirjutanud sellest ZhŽuravljovka külast Belgorodi oblastis. Mimete blogijate kaardid näitavad, et küla seni Ukraina kontrolli all.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: muutusteta rindejoones.
8. Donetsk: vist muutusteta.
Pokrovski suunal on tuntavalt halvendanud vene poole tempot Ukraina tugevad vasturünnakud ning senine vene poole suutmatus tagada enda staffi liikumisele ohutuid logistikamarsruute. Pišane küla (Pokrovskist edelas) olla mõnede blogijate väitel käimas käest-kätte. Lisaks liigub kõlakaid, et seal läheduses asuvatest küladest end pisu vene pool olla välja tõmmanud.
Hetkel on teada, et Ukraina korraldas tugevama vasturünnaku Andriivka asulasse (see on see ohtlikuim suund rinde keskmises sektoris) ja on võimalik, et siin pidi vene pool taanduma aga eks homme targem.
Ilmusid kaadrid venemaa üleeilsest pealetungist Ukalõ ja Kostjantõnopili suunas (rinde kagu-lõunasektor), seni on nähtud üle 17 venemaa soomusühiku kaotust. Liikus ka üks vene poole video, et sealt kandist pisu Ukraina omasid vangi langes (3-5).
Eile käis vist seal sektoris hõivatud alade puhastamine ning veel kontrolli alla võtmata alade hõivamine, sestap muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Siitki rindelt pikk vene soomuskolonni hävitamise video üleeilsest tuli.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta. Hersoni suunal on teateid lahingutest saartel. Taas tuleb infot paatide nappuse kohta vene vägedes.
11. Poliitik Aleksei Navalnõi surma-aastapäeval tekkis Moskvas Borisovskoje kalmistu lähedal tohutu rida inimesi, kes soovisid tema mälestust austada. Kogunenute täpset arvu on raske hinnata, kuid ajakirjanik Aleksandr Pljuštševi avaldatud kaadrid näitavad, et lilledega inimeste rivi ulatus surnuaiast kaugemale sadade meetrite pikkuseks. Samal ajal on kalmistul valves keskuse „E” töötajad (vene Föderatsiooni Siseministeeriumi ekstremismivastase võitluse peadirektoraat), kes jäädvustavad kaamerasse opositsioonipoliitiku hauale tulevate inimeste nägusid, hoiatab SotaVision.
Navalnõi vanemad saabusid kalmistule. Kui opositsiooniliidri ema ja isa hauale lähenesid, puhkes neid ümbritsev rahvas aplausi ja skandeeris „Aitäh!” Tulnute seas olid ka teise opositsioonipoliitiku Ilja Jašini vanemad.
Briti suursaadik venemaal Nigel Casey ja Austraalia suursaadik venemaal John Gearing tulid Borisovskoje kalmistule Aleksei Navalnõi mälestust austama. Lisaks asetasid hauale lilli USA ja EL-i suursaadikud venemaal Lynne Tracy ja Roland Galarag, vahendab Sirena.
Piirkondades kaasnevad mälestusüritustega arreteerimised. Nii peeti Komi Vabariigis kinni Uhta elanik pärast lillede asetamist poliitiliste repressioonide ohvrite mälestusmärgile. Komi Politzeki kanali andmeil õnnestus mehel naisele öelda, et ta toimetati isiku tuvastamiseks politseijaoskonda. Novosibirskis peeti kinni vähemalt viis meeleavaldusel osalejat. Neist kahe vastu kasutati OVD-Info andmetel jõudu. Telegrami kanali „Koalitsioon Novosibirsk” teatel toimusid vahistamised poliitiliste repressioonide ohvrite mälestussamba juures Narõmski väljakul.
Peterburis paigaldati Solovetski kivi lähedale piirded, kuid ligipääs monumendile jäi siiski võimalikuks. Nagu Bumaga teatas, eemaldasid korrapidajad monumendi juures olevad lilled kiiresti. Jekaterinburgis ei lubanud julgeolekujõud elanikel poliitiliste repressioonide ohvrite memoriaalile läheneda, viidates väidetavale teatele pommiähvardusest monumendile „Mask of Sorrow”, kirjutab It’s My City.
Joškar-Olas salvestas politsei repressioonide ohvrite mälestussamba juures toimunud sündmustel osalejate andmed, vahendab 7×7 aktivist Sergei Mamajev. Volgogradis peeti haldusõiguserikkumise kontrollimiseks kinni mälestussambale lilli asetanud naine, vahendab Meduza.
Permis Jegošihhinski kalmistul pildistas keskuse „E” töötaja Primorski Nahhodkas kokkutulnute nägusid, aktsioonis osalejad sattusid ka korrakaitsjate objektiivi. Barnaulis piiras politsei hüvastijätu monumendi sisse ja kuulas üle kõik, kes monumendile lähenesid. Üks protestijatest läks välja soolopiketi ja plakatiga „Koi on tapja,” vahendab OVD-Info.
Navalnõi lähima liitlase Maria Pevtšihhi sõnul toimusid mälestusüritused 130 linnas üle maailma. Ürituste formaat oli erinev: mõnel pool olid need jumalateenistused kirikutes, teisal filmilinastused, kirjaõhtud poliitvangidele või nende kombinatsioon. Navalnõi lesk Julia kinnitas ka mälestusürituste laia geograafiat.
Aleksei Navalnõi suri 16. veebruaril 2024 paranduskoloonias nr 3 „Polaarhunt” Harpi külas. Poliitik veetis ligi 300 päeva karistuskambris, kuhu teda korduvalt paigutati. Föderaalne karistusteenistus teatas, et surma põhjuseks oli kombineeritud haigusest põhjustatud äkiline arütmia. Vaatamata arstide katsetele ei õnnestunud Navalnõit päästa. 1. märtsil maeti opositsionäär Moskvas Borisovskoje kalmistule. Temaga hüvasti jätma tulid tuhanded inimesed, sealhulgas poliitikud Jevgeni Roizman, Boriss Nadeždin ja Jekaterina Duntsova ning Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide saatkondade esindajad. 2024. aasta augustis keeldus juurdluskomitee ametlikult algatamast kriminaalasja Navalnõi surma kohta.
12. Lähipäevil toimub Saudi Araabias USA ja venemaa esindajate kohtumine, mis on pühendatud Ukraina sõja lõpetamise võimaluste leidmisele. Sellest teatasid Reuters ja Politico, viidates Ameerika ametnike allikatele. USA poolt esindavad välisminister Marco Rubio, riikliku julgeoleku nõunik Mike Walz ja Valge Maja eriesindaja Lähis-Idas Steve Witkoff, ütles USA esindajatekoja väliskomisjoni esimees Michael McCaul Reutersile. Lahtiseks jääb küsimus, kes esindab venemaad läbirääkimistel. Axios: venemaa ja USA delegatsioonid kohtuvad teisipäeval Saudi Araabias.
McCauli sõnul on kohtumise üks peamisi eesmärke korraldada tippkohtumine USA presidendi Donald Trumpi, venemaa presidendi vladimir putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski osavõtul. Nagu Politico ühele Ukraina ametnikule viidates täpsustab, tuli uudis Saudi Araabias plaanitavatest läbirääkimistest Kiievile üllatusena ning seetõttu ei plaani Kiiev praegu delegatsiooni Saudi Araabiasse saata.
14. veebruaril Saksamaal USA asepresidendi J. D. Vance’iga kohtunud Ukraina president Zelenski ütles aga, et Kiiev pole kõnelustele kutsutud. Zelenski rõhutas, et Ukraina ei suhtle venemaaga ilma eelnevate konsultatsioonideta oma strateegiliste partneritega. „Trump ütles mulle, et putin tahab sõja peatada. Vastasin talle: putin on valetaja. Loodan, et avaldate talle survet, sest ma ei usalda teda,” ütles Zelenski.
Politico teatel ei ole kavas kutsuda EL-i riikide esindajaid kõnelustele Saudi Araabiasse. See võib ärritada NATO liitlasi, kes on varem avalikult kutsunud president Trumpi üles tagama nende osalemine kõnelustel, märgib leht. Päev varem, 15. veebruaril, toimus telefonivestlus riigisekretär Marco Rubio ja venemaa välisministri sergei lavrovi vahel. Sellest teatasid nii venemaa välisministeerium kui ka USA välisministeerium.
venemaa välisministeeriumi avalduses seisis, et pooled väljendasid valmisolekut teha koostööd päevakajalistes rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas Ukraina konflikti lahendamisel. Samuti mainitakse, et hiljutise Donald Trumpi ja putini telefonivestluse käigus jõuti kokkuleppele suhtluskanali säilitamises, et lahendada probleeme vene-Ameerika suhetes. Rubio ja lavrov leppisid kokku regulaarsetes kontaktides, sealhulgas võimaliku vene-Ameerika tippkohtumise ettevalmistamises, teatas venemaa välisministeerium.
13. Euroopa liidrid kavatsevad korraldada Pariisis erakorralise tippkohtumise, et arutada Ukraina sõja võimalikku lõpetamist ja kujundada ühtne seisukoht. Põhjuseks on mure, et USA valmistub rahuläbirääkimisteks venemaaga, välistades Euroopa riikide osalemise. Tippkohtumine võib toimuda juba esmaspäeval, 17. veebruaril, teatab Reuters neljale diplomaatilisele allikale Euroopas viidates.
Elysee palee pole kohtumisest veel ametlikult teatanud, kuid üksikud juhid on juba teatanud oma võimalikust osalemisest. Nende hulgas on Briti peaminister Keir Starmer, kes laupäeval, 15. veebruaril rääkis vajadusest Euroopa aktiivsema rolli järele NATO-s. „Me seisame silmitsi venemaa ohuga ja Euroopa peab mängima NATO-s olulisemat rolli <…>, et kindlustada Ukraina tulevik ja võidelda venemaa ohuga. Ühendkuningriik on pühendunud ühtsuse saavutamisele USA ja Euroopa vahel,” ütles Starmer avalduses (tsiteerib BBC). Samuti märkis ta, et alliansi-sisesed erimeelsused on väliste ohtude taustal vastuvõetamatud.
Pärast Pariisi tippkohtumist plaanib Starmer veebruari lõpus Washingtonis kohtuda USA presidendi Donald Trumpiga. Eeldatavasti järgneb järjekordne Euroopa liidrite kohtumine, kus osaleb Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Tippkohtumisel kavatseb osaleda ka NATO peasekretär Mark Rutte. Müncheni julgeolekukonverentsil esinedes rõhutas ta, et Euroopa peab pakkuma konkreetseid algatusi, kui tahab olla aktiivne osaline USA algatatud rahuprotsessis. „Kui eurooplased tahavad kaasa rääkida, peavad nad oma väärtust näitama,” ütles Rutte.
Esimesena rääkis Pariisi tippkohtumise ettevalmistustest eelmisel päeval Poola välisminister Radoslaw Sikorski, märkides, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron on Euroopa liidrid juba Pariisi kutsunud.
Nagu märkis Soome president Alexander Stubb Reutersile antud kommentaaris, kutsus USA välisministeerium varem Euroopa partnereid üles töötama välja ettepanekuid Ukraina sõjaliseks toetamiseks. Tema sõnul saatis USA Euroopa riikidele küsimustiku, et hinnata nende valmisolekut anda Kiievile julgeolekugarantiid.
Financial Times kirjutas varem allikatele viidates, et Washington palus oma liitlastel anda teavet võimalike relvatarnete, rahuvalvemissioonide ja muude Ukraina julgeolekumeetmete kohta. USA välisministeerium märkis hiljem, et loodab julgeolekustruktuuri loomisel Euroopa juhtpositsioonile. „Tugev ja iseseisev Euroopa vastab nii enda kui ka USA huvidele,” teatas ministeeriumi pressiteenistus.
USA asepresident J. D. Vance rõhutas Müncheni konverentsil esinedes, et Euroopa peab astuma olulise sammu edasi oma kaitse tugevdamiseks.
14. Moldova endine president ja vene-meelse Sotsialistide Partei (PSRM) juht Igor Dodon teatas protestide sarja algusest praeguse valitsuse vastu. Sellest teatas väljaanne Newsmaker. Esimene aktsioon on kavandatud laupäeval, 22. veebruaril kell 11.00 presidendi administratsioonihoone juures, ütles poliitik intervjuus. Dodon selgitas, et protestid on avatud kõigile kodanikele, sõltumata nende poliitilistest vaadetest.
„Korraldame ilma lippudeta meeleavalduse, kuhu võivad tulla kõik soovijad. See on alles algus. Teeme ka muid aktsioone, eriti siis, kui läheb soojemaks ja rohkem inimesi on valmis tänavatele tulema. Protest toimub nädalavahetusel, sest nii on paljudele, sealhulgas meie kolleegidele regioonidest mugavam,” ütles PSRM-i juht.
Dodon teatas oma kavatsusest alustada massimeeleavaldusi praeguse valitsuse vastu juba jaanuari lõpus. Samas kutsus ta opositsiooni ühinema, märkides, et osade poliitiliste jõududega on juba käimas läbirääkimised, et leppida kokku protestide ühine päevakava.
Parlamendi spiiker Igor Grosu nimetas PSRMi väljakuulutatud proteste osaks venemaa plaanist destabiliseerida Moldovat.
Pärast 2024. aasta sügisel toimunud presidendivalimisi korraldas Sotsialistlik Partei rea meeleavaldusi. Protestid toimusid konstitutsioonikohtu ja keskvalimiskomisjoni hoone ees, kus meeleavaldajad väljendasid oma mittenõustumist ja rahulolematust valimistulemustega. Dodon ise nimetas president Maia Sandut diasporaa presidendiks ja märkis tema lüüasaamist riigis.
15. Lühiuudised
The Telegraph: Briti peaminister Keir Starmer ütles, et on valmis saatma Ukrainasse Briti sõdurid, et tagada rahulepingu elluviimine. „Ühendkuningriik on valmis täitma juhtivat rolli Ukraina julgeolekugarantiide alase töö kiirendamisel. See hõlmab ka Ukraina sõjaväe edasist toetamist, millesse Ühendkuningriik panustab juba praegu 3 miljardit naela aastas kuni vähemalt 2030. aastani. See tähendab ka valmisolekut ja tahet panustada Ukraina julgeoleku tagamisse, paigutades vajadusel kohapeale oma vägesid,” märkis ta. Briti peaminister on veendunud, et sõja lõpp ei saa kujuneda ajutiseks pausiks enne venemaa valitseja vladimir putini uut rünnakut.
Bloomberg: USA presidendi Donald Trumpi administratsioon teatas Euroopa ametnikele, et soovib saavutada Ukrainas relvarahu enne ülestõusmispühi, mis langeb tänavu 20. aprillile.
Briti väljaande Guardian teatel arutavad Euroopa liidrid esmaspäevasel kohtumisel Pariisis eelkõige võimalust võtta Ukraina automaatselt NATO liikmeks, kui venemaa rikub rahulepingu korral relvarahu.
Zelenski ja esimene leedi Olena Zelenska saabusid ametlikule visiidile Araabia Ühendemiraatidesse. Riigipea teatas sellest sotsiaalvõrgustikes. „Ametlik visiit presidendiprouaga Araabia Ühendemiraatidesse. Prioriteet on, et veelgi rohkem meie inimesi naaseks vangistusest koju. Samuti investeeringud ja majanduspartnerlus. Suur humanitaarprogramm,” kirjutas Zelenski. Araabia Ühendemiraadid (AÜE) abistavad regulaarselt sõjavangide tagasisaatmist. Ülemraada inimõiguste volinik Dmytro Lubinets ütles, et AÜE on selle protsessi peamine vahendaja.
Tšehhi juhitud algatus varustada Ukrainat suurekaliibrilise laskemoonaga on tarninud 1,6 miljonit mürsku ja see jätkub, ütles Tšehhi president Petr Pavel.
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock nõuab, et Ukraina saaks sügavale Venemaale lüüa rohkem pikamaarelvi. Tõenäoliselt tulevane kantsler Friedrich Merz jagab seda seisukohta ja on lubanud varustada Kiievit Tauruse rakettidega.
Kaks vene drooni rikkusid pühapäeva, 16. veebruari hilisõhtul Ukraina piirkondadele suunatud rünnaku käigus Moldova õhuruumi. Seda ütles Moldova valitsuse esindaja Daniel Voda, keda tsiteeris Reuters. Tema sõnul oli intsident droonidega kella 23 paiku, kui Ukraina teatas, et lõunapiirkonnad on venemaa droonide rünnaku all. Voda täpsustas, et mõlemad droonid lahkusid Moldova õhuruumist Taraclia linna lähedal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
