Sõja ülevaade: 1088. päev – vene pool tabas Tšernobõli tuumajaama sarkofaagi
Avaldatud: 15 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. veebruar 2025:
vaid paar muutust Donetski rinde keskmises- ja kagusektoris. Njah, vene pool tabas sahediga Tšernobõli tuumajaama sarkofaagi.
1. Tšernobõli tuumaelektrijaama tabamine.
2. Loodan, et nii jätkatakse…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: rinde keskmises ja kagu sektoris vene pool edenes.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa Keskpank ennustas venemaale majanduse järsku aeglustumist ja järjekordset kõrget inflatsiooni aastat.
12. India keeldus iga hinna eest vastu võtmast sadamates sanktsioonide all olevaid vene tankereid.
13. Nafta hind venemaa Balti sadamates langes alla 60 dollari barreli kohta, kuna Brent nõrgeneb ja kaubavedu tõuseb, teatas Reuters.
14. Türgi ehitab sõlmpunkti venemaa miljardäride jahtide teenindamiseks.
15. USA asepresident: Ameerika ei aita Euroopat, sest see võitleb propagandaga.
16. Pistorius ründas USA asepresidenti EL-i demokraatia kriitika pärast.
17. Trumpi administratsioon vallandas sadu töötajaid, kes jälgisid tuumarelvi – CNN.
18. Lühiuudised
Tegelikult jälle päris ok päev Ukraina vaatest, vähemalt rindel. Kas Euroopa hakkab ärkama ja mõningatele tõdemustele jõudmise järgselt peale sõnade ka tegusid tulema hakkab… pisu lootust on, aga egas selle valijatele selgeks tegemine ei pruugi lihtne olla.
112 vene poole rünnakut eelmise ööpäeva jooksul ehk siis „harju keskmine”. Kurski sektoris 23, kuhu ikka peaaegu pool liugpommide lasust teele saadetakse (91-st 40), küll langes tuntavalt kaudtulelöökide arv (u 300 kanti) aga suhtearv tavaline kaudtulelöök versus mitmikraketiheitja, on siin sektoris kõrgeim. Harkivi suund 1 rünnak, Kupjansk-Kreminna 12 ehk tuntav langus, Siverski suunal amplituudi tipp jälle 3 rünnaku näol, Tšassiv Jar 3 ja Toretski kandis ikka 11. Donetski rindel 36 ehk siis poole vähem tipust ja seda juba mingi aeg ning võimalik, et see on tõusnud Ukraina vasturünnakute mõju ning tihe tagalakoridoride edukas töötlus. Velika Novosilka kant /lõunarinde idasektoris 14 vene poole rünnakut ehk siis juba üle nädala on surve peale Velika Novosilka langemist kõrgemaks tõusnud.
Jätkuvalt on tavapärasest kõrgemad kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamised. Hetkel ei näita miski pärast langust tankide tabamine, mida varasemalt oli enamasti alla 10 ööpäevas ja nüüd kipub olema seal kuskil 10-16 vahel. Võitlus domineerimiseks drooninduses käib väga ägedalt ja eks see lõiguti ole nii, et kuskil domineerib Ukraina ja kuskil vene pool. Küll on tasapisi tõusmas just vene poole seiredroonide ja meeskondade tabamine. Muret aga jagub, sest enid va kuramuse kamikaze droone ikka vene poolel väga palju kasutada on.
Pisu võimalikust vene poole värvatute selektsioonist, arvamus tugineb erinevate videode vaatamisele ning mingile teadmisele üksuste vahelisest konkurentsist jne. Tundub, et vene värbamiskomisjonid teevad tugevat selektsiooni ja võimekamad saadetakse parema väljaõppega üksustesse, kus arvatavalt mängib ka rolli, millisel üksuse ülemal on parem suhe värbamisahelaga. Sestap jääb ülejääk, kellest paljud on „osalise töövõimega” kas oma füüsiliste hädade või vaimsete võimekuste tõttu. Ka vanus mängib rolli ja see u 40+ sinna punti üldjuhul läheb. Sestap järjest tõuseb erinevus vene üksuste kvaliteedi vahel, mis võib olla paljus põhjus, miks paljudes rindesektorites ei saada edasi või on kaotused kõrged. Kahjuks seda massi laial venemaal jagub ja pakutavad tasud tunduvad paljudele osalise töövõimega inimestele lotovõiduna.
Kahjuks vene soldatite videosid vaadates saab tõdeda, et mitte kõigil üksustel pole mott maas ehk siis võitlusindu jätkub. vene armee kultuuris kipub üha enam tõusma arvamus, et sant on hoopis simulant, kes üritab kõrvale viilida rünnakule minemisest ja sestap üha enam neid rünnakule saadetakse.
venemaa sügavuse töötlemisest. Kui seda tempot jagub, siis pisu juba hakkab lootma, et mõjud vene kütusetaristu toimimisele hakkab päris tuntavat mõju avaldama ja sellest mõjust ei jää ilma ka vene sõjavägi, sest kõik liigub kütusel. Lisaks seob Ukraina sellega palju vene õhutõrjet, mis muidu oleks rindel.
1. Ukraina julgeolekuteenistuse uurijad algatasid eile kriminaalasja venemaa rünnaku kohta Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. jõuploki varjendile ja töötavad sündmuskohal koos vastavate võimudega. Radioaktiivsete ainete eraldumist üle kehtestatud piiride ei registreeritud. Varjendi seest ja lähedusest avastas SBU vene drooni keha killud koos lõhkepea ja seerianumbriga. Uurimise andmetel ründasid okupandid Tšernobõli tuumaelektrijaama Shahed tüüpi kamikaze drooniga Geran-2. Maksimaalse tulejõu saavutamiseks oli see ründedroon varustatud plahvatusohtliku lõhkepeaga. Ekspertide sõnul ründasid venelased seda konkreetset rajatist tahtlikult. Tabamuse tagajärjel sai kannatada varjendi konstruktsioon. Prokuratuur näitas hävingut varjupaiga kaare sees.
2. Ukraina droonid külastasid eile öösel venemaad. Nad võtsid sihikule Krasnodari krai, tabades piirkonda Kubani-äärses Slavjanskis asuvat Slavjanski ECO naftatöötlemistehast. Seda rafineerimistehast, mis töötleb 9% venemaa naftast. Tehast on 2024. aastal rünnatud juba kaks korda. Kohalikud võimud kinnitasid rünnakut, kuid ei andnud üksikasju.
Täna öösel vene meedia teatel tabasid droonid Volgogradi naftatöötlemistehast ja selle kõrval asuvat kortermaja. Kohalikud elanikud teatasid, et nad on kuulnud üle 15 plahvatuse, kui droonid olid sihikule võtnud Krasnoarmeiski linnaosas asuva naftatöötlemistehase.
Kaluuga piirkond. Kuberner: Dzeržinski rajoonis asuva tööstusettevõtte territooriumil süttis UAV allakukkumise tagajärjel üks hoonetest. Sündmuskohale saabusid päästemeeskonnad ja operatiivgrupp. Esialgsetel andmetel kannatanuid ei ole.
Öösel tõrjusid vene blogijate väitel õhutõrjejõudude mobiilsed tulegrupid edukalt õhurünnaku Rostovi oblastile, hävitades UAV droonid Rostovi, Tšertkovski ja Šolohovski rajoonides. Volgogradi piirkonda ründasid ka Ukraina UAV-d ning õhus oli kuulda üle 15 õhutõrje töö järgse plahvatuse. Droonidest teatati ka Tula piirkonnast. Õhtul tulistati Musta mere kohal alla vaenlase UAV-d.
3. Kursk: vene poole sõnumid kinnitavad, et mõlemad pooled ründavad jätkuvalt aktiivselt mitmes sektoris ning et Ukraina omad toovat juurde reserve. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Ukraina õhujõud andsid Kurski oblastis Jelzavetivka lähedal asuvale vene sõjaväeobjektile täppislöögi, hävitades venemaa 60. motoriseeritud laskurbrigaadi 28. laskurpataljoni rühma. Seda üksust kasutati Sumõ oblastis Ukraina vägesid ründavate droonide käivitamiseks.
4. Harkiv: siin teatas vene pool, et lahingud Vovtšanski linnas on ägenenud ja vene pool teeb tugevaid pingutusi surumaks Ukraina omasid Vovtša jõe lõuna kaldale. Seni see neil õnnestunud ei ole.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta. Jätkuvalt hetkel enim mures Kupjkanskist põhjas oleva sillapea pärast. Eile see küll ei kasvanud, aga Ukraina omade suutmatus ala kasvu pidurdada hakkab järjest enam ohustama Kupjanski kaitset ning lisaks kasvab oht sillapea loodesuunalise kombitsa pärast, sest u 20 km on ees vene piir ning isegi pisu imestab, miks juba pole vene pool sealt hakanud tugevalt suruma… lisaks kipub arvama, et vene pool on suutnud siia sektorisse koondada palju EW vahendeid segamaks kogu seiret ja kamikaze droonide tööd.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: rinde keskmises ja kagusektoris jätkub vene poole edenemine.
Pokrovski suunal rindejoone muutusi ei tuvastanud. Tšassiv Jari ja Pokrovski vahel olla vene poole sõnul nad vallutanud väikse Zelene Pole küla oma sealse pisu eenduva kombitsa kirdeserval aga seni pole leidnud ei Ukraina ega kolmandate osapoolte blogijate kaartidelt või blogiridadest seda kinnitavaid infokilde. Pisu vene poole kurtmist tuleb, et Ukraina omad muutuvad siin järjest aktiivsemaks ning kipuvad omavahel vaidlema, kas mõni küla on veel vene poole kontrolli all.
Rinde keskmises sektoris Andrijivka asulas ja servadel karmid lahingud jätkusid ning ikkaa suudab vene pool kombitsaid laiali ajada ning domineerimaks ala üle suudeti eilseks jõuda asula lääneservalt asula põhjaserval asuva kõrgendiku peale ja end seal kuni 2 km laiuselt paika saada. Sestap arvab, et mitte ainult ümberpiiramise ohu tõttu vaid ka taandumistee avatuse tõttu peavad Ukraina omad maha jätma viimase osa küla keksel asuvast põhjasektorist ja sealse kõrgendiku servast. See osa veel pisugi raskendas vene poole vabamat tegutsemist asulas. Jätkuvalt arvamusel, et tegu on hetkel ühe võtmekohaga, mis võib jätkuva edenemise korral panna päris laial alal Ukraina omad taanduma isegi kuni 3-17 km (olenevalt Solona jõe kulgemisest, mis seal suht risti ette jääb).
Tundub, et Ukraina omad on asunud rinde kagusektoris Datšne juures taanduma suure ümberpiiramise ohuga alast. Mitmeid possasid vist järjest seal maha jäetakse ja tasapisi siis nende üle vene pool kontrolli võtab.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: survet jagus, rindejoone muutusi mitte.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta. Enamus frustratsiooni elatakse välja üle jõe kõike pommitades ning tahtlik kohalike tapmine jätkub…
11. 2025. aastal aeglustab venemaa majandus oma kasvutempot 2-4 korda ning inflatsioon peaaegu kahekordistab esialgseid ootusi. venemaa Pank lisas need parameetrid oma uuendatud makromajanduslikku prognoosi, mille ta avaldas koos baasintressimäära otsusega. Keskpanga prognoosi kohaselt langeb venemaa SKP kasvutempo mulluselt 4,1%-lt tänavu 1-2%-le ning 2026. aastal on majandus 0,5-1,5% kasvuga stagnatsiooni äärel.
Keskpank usub, et tarbijad peavad püksirihma pingutama: kui eelmisel aastal suurendati kaupade ja teenuste oste 5,5%, siis tänavu kasvab eratarbimine vaid 0,5-1,5% ja aastaga sama palju. Investeeringute kasv võib langeda isegi nulli, kuigi eelmisel aastal ulatus see 10,2%-ni. Keskpank on oma inflatsiooniprognoosi peaaegu kahekordistanud ja loodab, et see on 2025. aasta lõpuks 7-8%, kuigi oktoobris ennustas ta 4,5-5%-list aeglustumist ja aprillis lubas aeglustada 4%-ni.
4 protsendi eesmärgi juurde naasmine lükkub prognooside kohaselt 2026. aastani. Kuigi on märke „Jaanuari ja veebruari kiired inflatsiooniandmed viitavad praeguse hinnakasvutempo mõningasele aeglustumisele võrreldes aasta lõpuga. Kuid trendi pöördumisest pole veel juttugi,” ütles keskpanga juht Elvira Nabiullina pressikonverentsil. 10. veebruari seisuga kiirenes inflatsioon 10%-ni eelmise aasta lõpu 9,5% ja 2023. aasta 7,4% pealt. Inflatsiooni kõrgpunkt saabub Nabiullina sõnul aprillis-mais ja siis on võimalik “mõningane tõus” juulis, mil toimub järgmine iga-aastane tariifide indekseerimine.
Eelmisel aastal tõstis keskpank baasintressimäära kolm korda, et aeglustada majandust rekordiliste sõjaliste kulutuste taustal haaranud inflatsioonitõusu. Selle tulemusena oli määr 21% aastas, mis on venemaa rekord alates 2002. aastast. Reedel toimunud koosolekul jättis regulaator „võtme” muutmata, kuid Nabiullina sõnul võib see inflatsiooni kiirenemisel intressimäära uuesti tõsta. „Me ei oota pankrottide lainet,” ütles ta. — Muidugi on suurtes võlgades ettevõtteid, kelle jaoks on oluliseks teguriks võlgade teenindamise kulude kasv, tegur, mis vähendab oluliselt nende kasumit. (Kuid) üldiselt püsib äri <…> rahaliselt stabiilsena.
Intressilangetamise potentsiaali võib avada rubla tugevnemine, mis omakorda toob kaasa inflatsiooni aeglustumise, leiab Alfa panga peaökonomist Natalia Orlova. RA ekspertökonomisti Anton Tabakhi sõnul ei juhtu see aga suure tõenäosusega enne septembrit-oktoobrit: „Tõenäoliselt püsib määr praegusel tasemel kuni hetkeni, mil inflatsioon pidevalt langeb ja majanduse jahenemine muutub mitte ainult märgatavaks, vaid ka siis, kui enam pole võimalust midagi teha.”
12. kremli katse saavutada Indiaga naftakaubanduses kokkulepe USA uute sanktsioonide taustal ei ole seni tulemusi andnud. India naftaostjad on keeldunud tegelemast sanktsioneeritud tankeritega, olenemata tehingute valuutast, isegi India ruupiast, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile.
Sovcomfloti juht Igor Tonkovidov sõitis pärast India energianädala energiakonverentsil osalemist Moskvast indialastega läbirääkimisi pidama. Ta kohtus venemaa nafta ostjate esindajatega. Kuid nad lihtsalt kordasid India naftaministeeriumi sekretäri Pankaj Jaini selle nädala alguses väljendatud seisukohta: India rafineerimistehased võtavad vastu ainult sanktsioneerimata tankeritega tarnitud barreleid. „Tarnija kohustus on tarnida mulle seda, mis vastab minu nõuetele,” ütles Zhain. Selle tulemusena väheneb saadaolevate tankerite arv ja kaubamahud langevad, ütlesid allikad Reutersile.
Alates sõja algusest Ukrainaga on Indiast saanud venemaa nafta suuruselt teine importija, suurendades oste enam kui 100 korda. Praegu jäävad naftavood venemaalt Indiasse puutumata ja isegi kasvavad: veebruaris saavutasid need Reutersi andmetel kolme kuu rekordi 1,7 miljonit barrelit päevas. See on aga ajutine tõrge, kuna India rafineerimistehased püüavad varuda enne 27. veebruari, mil jõustuvad uued USA sanktsioonid. USA rahandusministeerium nõudis varem, et New Delhi laadiks kuu lõpuks maha kõik sanktsioonide alla kuuluvad laevad ja lõpetaks nendega kõik finantstehingud 13. märtsiks.
Enam kui 180 varjulaevastiku laevat langes väljuva Bideni administratsiooni sanktsioonide „hüvastijätu” vooru alla ja „mustade nimekirjadele” lisatud tankerite koguarv ületas 270. S&P Globali andmetel sisaldasid „mustade nimekirjade” tankerid, kes kandsid pool venemaa merepõhist naftat eksporti, või 1,5 miljonit barrelit päevast kuni 500 tuhat – umbes miljonit kuni Indiani.
Rohkem kui kaks aastat pärast Euroopa embargo ja hinnalae kehtestamist on naftatootjad leidnud sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks lünki ning jätkanud tooraine eksporti, varustades majandust valuutaga. Kuid nüüd, pärast viimaseid USA sanktsioone, on naftamüügi raskused muutunud liiga suureks, ütles naftafirma tippjuht Reutersile. Agentuuri allikad ütlesid, et naftatootjad võivad tootmist kärpida, kuna müümata nafta koguneb tankeritesse. Jaanuari lõpus oli sellistes „ujuvates hoidlates” 17 miljonit barrelit, millele ostjaid ei leidunud. Suveks võib see maht kasvada 50 miljoni barrelini, ennustab Goldman Sachs.
13. Reutersi hinnangud näitasid, et venemaa Balti sadamatesse laaditud Uurali nafta hind langes 13. veebruaril lääneriikide kehtestatud 60 dollari barreli hinna ülempiirist allapoole, kuna hind langes võrdlusaluse Brenti klassile ja tõusevad veohinnad. Uurali FOB-hind langes esimest korda pärast eelmise aasta 23. detsembrit alla 60 dollari barreli kohta, samas kui suurema osa 2024. aastast hinnati marki üle Lääne kehtestatud piiri. 13. veebruaril olid nafta maailmaturuhinnad lähedal madalaimale tasemele alates 15. jaanuarist ning venemaa sadamatest Indiasse suunduvatel marsruutidel Uurali naftat vedavate tankerite veohinnad tõusid 7-8 miljoni dollarini jaanuari keskpaiga 6-6,5 miljonilt dollarilt, mis tulenes suurenenud ekspordist ja USA uutest sanktsioonidest tuleneva surve tõttu.
Reutersi arvutuste kohaselt hinnati neljapäeval Uurali saadetised venemaa Balti sadamatest FOB-põhiselt 59,33 dollarile barreli kohta. Samal ajal kaubeldi Musta mere ääres asuvas Novorossiiskis ümberlaaditud kaubaga veidi üle laest – umbes 60,45 dollarit barreli kohta. G7 riikide kehtestatud hinnalagi ei luba lääne ettevõtetel pakkuda kindlustus- ja transporditeenust vene Föderatsioonist pärit nafta mereveostele, mida müüakse üle 60 dollari barreli eest. (Reutersi raport)
14. Türgi ehitab Istanbuli sõlmpunkti, et teenindada vene oligarhide kalleid jahte. Riik on juba muutunud venelaste populaarseks sihtkohaks hoides kõrvale lääne sanktsioonidest. Uus äri on juba muutunud Türgi laevatehaste oluliseks valdkonnaks. Viimase aasta jooksul on Istanbulis Tuzla sadamapiirkonnas mitmed laevatehased oma võimekust laiendanud – KRM Yacht Refit & Rebuild teatas riigi suurima 900-tonnise kraana valmimisest. Tänu kraanale saab laevatehas vastu võtta kuni 70 meetri pikkuseid jahte. Laevatehase asutaja Kerem Baser ütles, et laienemise põhjuseks on praegu Türgis viibivate vene miljardäride suur hulk jahte. „Neid jahte taheti remontida, aga meie eelmine kraana sai hakkama vaid kuni 40 meetri pikkuste väikeste alustega. Tulevikus plaanime remontida kuni 100 meetri pikkuseid jahte,” rääkis KRM.
Kuna lääneriikide majandussanktsioonid karmistuvad, ei saa venemaa oligarhidele kuuluvad superjahid nüüd Euroopa laevatehaste remondi- ja hooldusteenuseid. „Jahte saab täielikult uuendada või isegi ümber kujundada. Kui jaht on hea tootja käes, võib selle ümberpaigutamine maksta üle 6 miljoni dollari. See avab Tuzla laevatehase ökosüsteemis tegutsevatele Türgi tootjatele uusi võimalusi,” lisas ta.
venemaa rikaste laevastik on järsult vähenenud ja asub peamiselt Lähis-Ida riikides – AÜE-s ja Türgis. Viimaste hulka kuulusid kunagine maailma suurim, Roman Abramovitši 162-meetrine Eclipse, Iskander Makhmudovi kiskja, pankur Andrei Kostini Sea Rhapsody, Aleksander Svetakovi Cloudbreak ja Maxim Šubarevi arendaja Setl Group Polaris.
15. USA asepresident J. D. Vance esines Münchenis karmi kriitikaga EL-i lähenemiste kohta propagandale, sealhulgas venemaa propagandale vastu astumisel. Peamise osa oma kõnest pühendas ta EL-i võltsingute ja propaganda vastu võitlemise poliitika kritiseerimisele.
Asepresident ütles alustuseks, et USA arvates pole praegu alust rääkida ühisest nägemusest demokraatiast mõlemal pool Atlandi ookeani. „Meile on aastaid räägitud, et aitame teid ühiste väärtuste nimel,” märkis ta, misjärel hakkas ta tõestama, et euroopalikud väärtused pole USA uue valitsuse jaoks enam olulised, kuna Euroopa propagandavastased meetmed piiravad tema hinnangul sõnavabadust.
Seda teesi tõestava näitena tõi ta Rumeenia presidendivalimiste ärajäämise venemaa sekkumise tõttu. „Võite arvata, et see on venemaa sekkumine sotsiaalmeedia kaudu… Aga kui teie demokraatia saab hävitada mõne tuhande dollari suuruse sotsiaalmeedia reklaamiga, siis võib-olla see demokraatia ei olnudki nii tugev?” Vance märkis, et nende kaalutluste tõttu ei näe ta ka julgeolekuvaldkonnas koostööruumi.
„Ei saa olla turvalisust, kui võideldakse oma inimeste mõtete, usuga,” ütles asepresident. „Kui te kardate oma riigi hääli, siis Ameerika teid ei aita ja te ei anna Ameerikale midagi,” rõhutas ta.
Vaatamata sellistele karmidele väljaütlemistele ei andnud Vance’i kõne üksikasju selle kohta, milliseid praktilisi samme USA sellele loogikale tuginedes ette võtaks. Tähelepanuväärne on ka see, et Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnes ei maininud ta üldse ühtegi „kõva julgeoleku” teemat, nagu näiteks venemaa sõda Ukraina vastu.
Nüüd ühineb Euroopa Ukraina presidendi sõnul Trumpi tõttu Ukraina ümber. Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen ütles samal ajal Münchenis, et mõne USA kommentaariga võib nõustuda.
16. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius nimetas vastuvõetamatuks USA asepresidendi J. D. Vance’i demokraatia võrdlust Euroopas autoritaarsetes režiimides valitseva korraga. Minister märkis, et ta ei saanud oma kõnet plaanipäraselt alustada, kuna pidi vastama J.D.Vance’i karmile kriitikale, mille ta esitas konverentsil vahetult enne Pistoriuse kõnet.
„Ameerika Ühendriikide asepresident seadis just demokraatia kahtluse alla – ja mitte ainult Saksa demokraatia, vaid kogu Euroopa. Kui ma temast õigesti aru saan, võrdleb ta Euroopas tekkinud tingimusi tingimustega, mis on mõnes autoritaarses režiimis prioriteetsed. Daamid ja härrad, see on vastuvõetamatu,” lausus Pistorius, misjärel saalis plahvatas.
Ta rõhutas, et J. D. Vance’i kõnes öeldu ei vasta demokraatlikule süsteemile, mille tunnistajaks ta praeguses valimiskampaanias ja Saksamaa parlamendis iga päev on. „Meie demokraatias on igal arvamusel oma hääl, see võimaldab erakondadel, osadel neist äärmuslikel nagu Alternatiiv Saksamaale osaleda kampaanias teiste erakondadega võrdsetel alustel. See on demokraatia,” ütles Pistorius. Ta märkis, et AfD esinumbrit valimistel Alice Weidelit saab näha Saksamaa televisioonist parimal ajal.
Pistorius ütles siiski, et demokraatia peab suutma end kaitsta äärmuslaste eest, kes tahavad seda hävitada. Ta ütles, et tunneb uhkust selle üle, et elab Euroopas, „mis kaitseb iga päev oma demokraatiat sise- ja välisvaenlaste eest”.
17. Trumpi administratsioon vallandas sadu töötajaid, kes jälgisid tuumarelvi – CNN.
Donald Trumpi administratsiooni ametnikud vallandasid üle 300 riikliku tuumajulgeoleku administratsiooni (NNSA) töötaja. Arvatakse, et otsuse teinud ametnikud ei pruukinud aru saada agentuuri rollist USA tuumaarsenali järelevalves. Väljaande allikate kohaselt mõjutasid koondamised töötajaid, kes töötasid tuumarelvade rajatistes, jälgisid töövõtjaid ja kontrollisid tuumalõhkepäid. Kärped puudutasid ka NNSA peakorteri töötajaid, kes töötasid välja spetsifikatsioonid ja juhised tuumarelvade tootmisega seotud töövõtjatele.
Üks CNN-i allikatest väitis, et vallandamise põhjuseks oli energiaosakonna ametnike suutmatus mõista nende spetsialistide töö tähtsust. „Keegi ei võtnud aega, et mõista, mida me teeme ja meie töö tähtsust riigi riiklikule julgeolekule,” ütles allikas. Energeetikaministeeriumi pressiesindaja aga eitas teateid massiliste koondamiste kohta, öeldes, et NNSA-st koondati vähem kui 50 inimest ja koondatud töötajad olid peamiselt administratiivsetel ja ametnikel. Vaatamata sellele on NNSA juba asunud koondamisi uuesti läbi mõtlema ja alustas reede hommikul osa koondatud töötajate tagasitoomise protsessi.
Energeetikaministeeriumi pressiesindaja eitas koondamiste arvu, öeldes CNN-ile, et NNSA-st koondati vähem kui 50 inimest ja koondatud töötajad olid peamiselt administratiivsetel ametikohtadel.
Kongressi liikmed on väljendanud energeetikaministeeriumile muret NNSA koondamiste pärast, ütles kongressi ametnik CNN-ile. Asjaga kursis oleva inimese sõnul kohtusid senaatorid energeetikaministri Chris Wrightiga, et väljendada muret NNSA kärbete pärast.
„Kongress on hämmingus, sest näib, et energeetikaministeerium ei saanud aru, et NNSA kontrollib tuumavarusid. Tuumaheidutus on Ameerika julgeoleku ja stabiilsuse alus. Periood. Isegi väga väikesed augud selles heidutuses peaksid olema inimestele äärmiselt hirmutavad,” ütles üks allikatest väljaandele. „Energiaministeeriumi ametnikud avaldasid personaliosakondadele survet, et nad nimetaksid töötajate vallandamise õigustuseks töötajate halba tulemuslikkust. Olles pettunud poliitiliste ametissenimetatud isikute survest, esitasid kaks personaliametnikku tagasiastumisavalduse.”
NNSA ei halda mitte ainult USA tuumaarsenali, vaid jälgib ka tuumamaterjalide turvalisust kogu riigis. CNN-i allikad märkisid, et missioon on endiselt kriitiline, eriti arvestades hiljutisi ohte, nagu venemaa droonirünnak Tšernobõli tuumaelektrijaamale Ukrainas. „NNSA-l on Ukrainas andurid, mis aitavad jälgida nii tahtlikke kui ka tahtmatuid tuumariske,” ütles üks allikatest.
18. Lühiuudised
Trumpi plaan seob Ukraina majanduse USA-ga, ütles rahandusminister Scott Bessent. USA eesmärk on osaleda Ukraina sõjajärgses majanduses, eelkõige strateegilistes mineraalides, energeetikas ja riigiettevõtetes. Bessent märkis ka, et USA pakub erastamiseks oma parimaid kogemusi.
USA asepresident J.D. Vance rõhutas NATO moderniseerimise vajadust, öeldes, et allianss peab võtma endale rohkem julgeolekukohustusi Euroopas, võimaldades USA-l suunata tähelepanu Ida-Aasiale.
USA föderaalkohtunik andis Trumpi administratsioonile korralduse tühistada välisabiprogrammide 90-päevane külmutamine ja taastada rahastamine, viidates välismaal asuvatele organisatsioonidele tekitatud olulisele kahjule – New York Times.
Põhja- ja Baltimaade juhtide ühisavaldus: Seisame täielikult ja kindlalt Ukraina taga. Ukraina ja Euroopa peavad olema kaasatud kõikidesse läbirääkimistesse, et saavutada õiglane ja kestev rahu.
„Me tugevdame veelgi oma toetust, et tagada õiglane ja kestev rahu. Ukraina peab Venemaa agressiooni üle võitma,” seisis avalduses.
venemaa võimud kaaluvad riigist bensiini ekspordi täielikku keelustamist pärast seda, kui Ukraina on sõja algusest peale rekordiliselt rünnanud naftatöötlemistehaseid, mis on sulgenud umbes 10% riigi rafineerimisvõimsusest. Täielik bensiini ekspordikeeld võidakse kehtestada 1. märtsist, vahendab Reuters olukorraga kursis olevatele allikatele viidates. Nende sõnul arutatakse küsimust järgmisel nädalal toimuval kohtumisel peaministri asetäitja aleksandr novakiga.
28-aastane USA kodanik peeti kinni Moskva Vnukovo lennujaamas pärast seda, kui venemaa võimud leidsid väidetavalt tema pagasist kanepi derivaate sisaldavaid toiduaineid.
„Me vajame 1,5-miljonilist armeed, kui me ei saa olla NATO-s,” ütles Zelenski Ukraina liitumise kohta alliansiga. „Pole tähtis, millisest riigist need väed pärit on,” ütles Volodõmõr Zelenski.
putin kogub veteranläbirääkijaid Ukraina sõja lõpetamise kõnelustele, vahendab Bloomberg. Väidetavalt kuulub putini meeskonda välisluureteenistuse (SVR) direktor sergei narõškin.
Ukraina tegi EL-ile ettepaneku kaevandada ühiselt maavarasid. Peaminister Šmõhal rõhutas, et Ukraina valduses on 22 EL-i jaoks kriitilisest maavarast 30st, Ukraina on uraanivarude poolest Euroopas esikohal ning tal on suurimad liitiumi- ja titaanivarud. Ukraina võib EL-i nõudluse rahuldamiseks uraani eksportida.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
