Sõja ülevaade: 1087. päev – Valge Maja signaalid teevad muret
Avaldatud: 14 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. veebruar 2025:
kui rindel läheb Ukrainal enam-vähem hästi, siis Valge Maja signaalid igapäevaselt rohkem muret valmistavad.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Loodan, et nii jätkatakse.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Andrijivkas (rinde keskmine sektor) kombitsat vene pool laiendas.
9. Lõunarinne: tasapisi Velika Novosilkast läänes põhja poole edenemine jätkus.
10. Herson: muutusteta.
11. FT: putin ja Trump võivad üritada Ukrainaga kokkulepet saavutada lihavõteteks või 9. maiks.
12. venemaa keskpank registreeris jaanuaris impordimaksete suure languse.
13. venemaa valitsus müüs eelarve täitmiseks ligi 70% riigi hoolekandefondi kullast.
14. mišustinit teavitati naftahinna languse ja majanduslanguse ohust.
15. „Ootame Bahmut 2.0.” New York Timesi ajakirjanik käis Kurski rindel vene poolel.
16. ISW: venemaa kompenseeris 2024. aastal tankikaod, kuid tulevikus võib tekkida probleeme.
17. Saksamaa kaitseminister: putin jääb Euroopale ohuks ka pärast rahulepingut.
18. Lühiuudised
Briti luure andmetel on vene poolel langenud aasta algusest peale 50 000 inimest.
Valge Maja sõnumid… murepilv isegi USA-s. Videosid vaadates jääb tunne, et võtmeisikud tunnevat end nagu näitlejad mingis filmis, mille žanr jääb sinna tragikomöödia kanti (vabandused, kui keegi eelnevast solvub, aga selline tunne jääb). Juba kipub iga lause sealt suunalt varjutama kogu muu maailmas toimuva, rääkimata Ukrainas toimuvast. Tundub, et käib võitlus ekraani aja eest ning ikka, kes on ägedam ja vaadatuim… kas see ongi soovitud tulemus?
113 vene poole rünnakut, Kurski sektoris 23 rünnakut, aga järjest enam tõuseb igatsugu pommitamine, liugpomme lausa 77 133-st ehk siis üle poole ning kaudtulelööke 500 kanti. No peavad iga hinna eest ala enne võimalike läbirääkimisi enda kontrolli alla tagasi saama.
Harkivi suunal jälle 0-päev, tugev langus Kupjansk-Kreminna rindel, vaid 11 rünnakut (põhjust ei tea), jälle vaid 1 rünnak Bilohorivka poole ehk siis üles-alla 1-5 rünnakut päevas amplituud jätkub, kõrge on jätkuvalt surve Bahmuti rindel, kus enamus rünnakutest (19-st 14) Toretski sektoris. Donetski rindel 38 ja hetkel tundub, et suurt konveierit tipptasemel pole enam käima saadud, veel järeldusi ei teeks ning lõunarindel Velika Novosilka kant ehk siis surve otse lõunast põhja suunas jätkuvalt tugev, 16. Mujal lõunarindel ja Hersoni kandis 0 rünnakut.
Njah, isikkoosseisu kaotuste numbrid vähenevad, aga tankide kaotuste arv ikka kõrge. Jätkuvalt arvamusel, et vüiksemate jalaväe gruppidega rohkem üritatakse, pigem konveierilaadselt hoidmaks suunda aktiivsena lootuses, et tilk-tilga järel kivisse lohk tuleb. Tankide ja soomukite kaotuse number laseb aimata, et kohati siiski soomusrusikatega üritatakse.
Jätkuvalt üllatab Ukraina, aga kaudtuleüksuste tabamise kõrge numbriga ja nende sees ei puudu ka mitmikraketiheitjad. Lisaks on väga kõrge muu tagalatoetuselemendi tabamine. Eip hakka nende numbrite põhjuseid enam kordama… ehk siis põhjused ikka samad mis varasemalt.
Tundub, et santide rünnakule saatmine võib olla osade vene üksuste järjepidev tegevus, saamaks lahti „ballastist”. Lisaks toetab see dedovšina kultuuri üksustes ehk tugevam teeb nõrgemaga mida tahes. Seda toetavad ka üksuste komandörid, sest see tagab kontrolli väeosas.
Jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik, sest enda jaoks paljud indikaatorid näitavad, et pisu on arengud jooksvalt liikumas Ukraina kasuks. Küll tuleb see paljude surmadega, aga egas kahjuks muidu venemaa vastu saa… võimalik, et kui Ukraina alla annaks, oleksid kaotused läbi surmade selle järgselt veelgi kõrgemad (ikka ajaloole mõeldes)…
Veel seni liialt õrnad signaalid (mitte aga tegevused) Euroopast, ei too meelerahu, sest tõusev populistide mantra, ei toeta, ei aita, pole vaja, kipub järjest tõusma…
1. Eile öösel seisis Ukraina silmitsi järjekordse suure Shahedi droonirünnakuga. 140 käivitatud lennukist 85 tulistati alla õhutõrjega ja veel 52 surus maha elektrooniline sõda. Odessa ja Harkivi piirkonda tabasid droonid.
2. Ukraina luure andmetel hävitati Moskva lähedal kaks täiustatud radarikompleksi. Ööl vastu 6.–7. veebruari 2025 toimus Dolgoprudnõi sõjaväeüksuses 52116 tugev plahvatus, mis hävitas kaks „Valdai” radarisüsteemi, mis olid loodud droonide tuvastamiseks ja nende vastu võitlemiseks.
Ööl vastu 13. veebruari andis Ukraina julgeolekuteenistus droonidega löögi Andreapoli naftapumbajaamale, mis on venemaa Baltic Pipeline System-2 oluline komponent. Sellest rääkis LIGA.netile eriteenistuse allikas. Tema sõnul põhjustas löök põlengu suletud jaotusseadme ja katlaseadmete lao piirkonnas. Samal ajal peatati ajutiselt nafta pumpamine läbi selle jaama, ütles allikas. Ta märkis, et iga päev, mil see naftapumpla kaob, toob venemaale kümneid miljoneid dollareid kahju, kuna see rajatis on lahutamatu osa torujuhtmest, mis tarnib naftat Läänemere Ust-Luga terminali. Esimene löök Andreapolile toimus 29. jaanuaril. LIGA.neti allikas märkis toona, et kahjustada said jaama filtreerimispumba platvorm ja lisanditega mahutid, samuti toimus naftasaaduste leke ja tulekahju.
Täna öösel oli Berdjanskis aktiivne õhutõrje, teatati plahvatustest.
Kubani-äärne Slavjansk, venemaa. Teatatud on viiest plahvatusest. Enne plahvatusi oli kuulda droone. Päris suur ala põles.
Krasnodari kandis töötas õhutõrje.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vaid Andrijivkas uusi kvartaleid vene pool hõivas.
Pokrovski suunal on toonud Ukraina vasturünnakud vist piisavalt segadust vene poolele ja kipub arvama, et selle segaduse käigus teeb hetkel vene pool valesid otsuseid, mis toob palju „omade tuld”. Lisaks on tagalas toimuv tohuvabohu jätkuvalt heaks sihtmärgiks Ukrainale.
Rinde keskmises sektoris jätkab vene pool kombitsate laiali ajamist Andrijivka asulas. Edasi küll ei saadud, aga peatänava serval olevates hoonetes end algselt paika saanult, on edasi hakatud ala laiendama põhja ja lõuna suunal. Siiski pole veel kogu asula vene poole kontrolli all, aga kui Ukraina selle kombitsa edenemist kinni ei saa, siis jätkuvalt arvamusel, et suurem maa-alade kaotus nii põhja kui lõuna pool ees ootamas on.
Rinde lõunasektoris eile muutusi ei tuvastanud. Tundub, et üleeilne vene poole edenemine Datšne asulast lõunas ei saanud siiski sealses metsaribas põldude vahel kanda maha ja ala muutus halliks. Jätkuvalt imestan, et Ukraina siin suure ümberpiiramise ohuga alas nii edukalt vastu peab.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: Velika Novosilka ümber jätkab vene pool tugevat survet põhja suunas ning suutis võtta oma kontrolli alla paar päeva tagasi saadud kahe metsariba vahelised põllud ning jõuda veel edasi u 500m ja jõudis ühe oru servale, mis asub risti sellel suunal ees. Eelmine kord kirjutasin, et seal sektoris on ees kaks ida-läänesuunalist orgu koos väikeste jõegedega aga nende orgude vahel on u 1 km laiune ala, kus reljeefi vähem ja veetakistust pole. Pisu kipub seni arvama, et võib-olla muutub see lõik planeeritud tapaalaks, kuhu võib-olla hakkab vene pool rohkem suruma.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. USA ja venemaa presidendid Donald Trump ja vladimir putin kavatsevad tõenäoliselt saavutada relvarahu Ukrainas lihavõteteks, mis langeb tänavu 20. aprillile või 9. maiks, võidupüha 80. aastapäevaks. Sellest teatab Financial Times (FT), viidates Ukraina ja Lääne kõrgetele ametnikele. „putin soovib ühel neist märkimisväärsetest päevadest tehingu sõlmida,” märkis Ukraina ametnik. Varem ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov, et Moskva tervitab Donald Trumpi 9. mail võidupüha pidustustel hea meelega, kui ta otsustab tulla. peskovi sõnul rõhutab selle kuupäeva olulisust suurriikide juhtide kohalolek. Ühtlasi meenutas ta, et Trump ja putin vahetasid päev varem visiidikutsed.
putinile lähedased allikad on FT-le öelnud, et tema peamine eesmärk on luua uus julgeolekuarhitektuur, mis annaks venemaale Euroopas sarnase mõjusfääri, mille Nõukogude Liit omandas pärast Jalta konverentsi 1945. aastal. „Praegu näib olukord putini jaoks palju soodsam kui kunagi varem kolme sõja-aasta jooksul,” ütles Berliini Carnegie Eurasia keskuse direktor Alexander Gabujev. Kui USA lõpetab sõjalise ja diplomaatilise toetamise Ukrainale, samuti luureandmete jagamise, on Kiiev äärmiselt raskes olukorras, lisas ta: „Isegi kui Euroopa riigid sekkuvad veelgi rohkem, ei taga see kriisist väljapääsu.”
Trumpi tegevus on aga pälvinud Euroopa pealinnades kriitikat. Bloombergi andmetel ei ole Washington teavitanud oma Euroopa liitlasi oma kavatsusest putiniga kõnelusi pidada. Seetõttu pidasid mõned Euroopa poliitikud seda reetmiseks.
Ukraina president Zelenski ütles, et Kiiev ei tunnusta USA ja venemaa vaheliste läbirääkimiste tulemusi, kui need toimuvad ilma Ukraina osaluseta. Samuti rõhutas ta, et Euroopa riikide osalemine dialoogis on eelduseks. EL-i välisminister Kaja Kallas toetas seda seisukohta, märkides, et Euroopa Liit abistab Ukrainat, kui ta keeldub tunnustamast USA ja venemaa vahel sõlmitud rahulepingut ilma Kiievi osaluseta.
12. Väliskaubanduse arveldusraskused näivad aina kasvavat, vaatamata kogu venemaa äritegevuse leidlikkusele. Jaanuaris ei suutnud importijad tasuda kuni 5,4 miljardi dollari väärtuses kaupade eest, selgub esialgsest maksebilansi hinnangust ja keskpanga kommentaarist selle kohta. Nii palju on kuuga kasvanud väliskohustused ja see juhtus peamiselt lõpetamata väliskaubandusarvelduste võlgade muutumise tõttu, märgib keskpank. Samal ajal oli import ise jaanuaris suur: 23,9 miljardit dollarit ehk 11,4% rohkem kui 2024. aasta jaanuaris (21,4 miljardit dollarit). Seega võivad makseprobleemid mõjutada ligikaudu viiendikku impordist.
Väliskaubandustehingute arveldused valmistavad venemaa ärile peavalu. Paljud tuhandetest keskpanga küsitletud ettevõtetest nimetasid peamiste probleemidena personaliprobleeme, aga ka rahvusvaheliste lepingute alusel tarnete eest tasumisega seotud raskusi. Möödunud aasta lõpus pärast sanktsioonide kehtestamist enam kui 50 venemaa panga eesotsas Gazprombankiga (need hakkasid kehtima 19. detsembril) kukkusid väljakujunenud skeemid kokku, makseahelad pikenesid paljudel juhtudel ja arveldusperioodid pikenesid veelgi, tunnistavad maaletoojad.
venemaa ja Kasahstani vahelised maksed võivad kesta kuni kaks kuud, AÜE puhul on keskmine periood 10-14 päeva, ütles PEK: Global Euroopa-Aasia suuna direktor Gennadi Tšitšin. „Varem oli vana lepingu alusel otsemaksekanal Euroopasse, kuid nüüd peame masinaosade eest raha saatma läbi kahe Kesk-Aasia vabariigi, Hongkongi, Poola, Baltikumi ja Itaalia,” räägib üks maaletoojatest. Kõik agentuuriskeemid ei töötle makseid ekspordimakseteks, lisab makseagendifirma juht. Näiteks muutuvad tasaarveldamise ja akreditiivide kaudu tehtavad piiriülesed makseskeemid üha laiemaks.
Raha saatmisest ei piisa, peate ka veenduma, et saaja pank seda tagasi ei saadaks. Keskpank selgitas selliste tootlustega venemaa väliskohustuste suurenemist eelmisel aastal 8,6 miljardi dollari võrra: see tulenes peamiselt muude investeeringute, sealhulgas väliskaubanduslepingute raames tehtud piiriüleste maksete tagastamisega seotud investeeringute kasvust rahvusvaheliste arvelduste infrastruktuurile avaldatava sanktsioonisurve taustal. Nüüd on keskpank seda hinnangut alandanud 6,4 miljardile dollarile.
Sellised kohandused, kui täiendavad andmed muutuvad kättesaadavaks, on sageli üsna olulised. Keskpank hindas ümber ka välisvarade vähenemise 2024. aasta detsembris (see on suures osas välismaale kinni jäänud eksportijate maksed) 5,2 miljardilt dollarilt 7,1 miljardile dollarile.
Jooksevkonto saldo jäi esialgsetel hinnangutel jaanuaris negatiivseks: miinus 0,7 miljardit dollarit, pärast miinus 1,6 miljardit dollarit detsembris. Eksport erinevalt impordist ei kasvanud – 28,5 miljardit dollarit (2024. aasta jaanuaris 28,5 miljardit dollarit) ja kaupade väliskaubanduse ülejääk kahanes 4,5 miljardi dollarini. Jaanuariks on import ajalooliselt kõrgeim (rohkem oli ainult aastatel 2022-2023) ning kaubavahetuse bilanss on alates augustist 2020 minimaalne. Nad hindavad „tavaliseks” kaubavahetuse ülejäägiks, mis kataks valuutanõudluse (välisturism, välisvõla tagasimaksmine, kodanike ja ettevõtete nõudlus välisvarade järele) minimaalselt 7-8 miljardit dollarit kuus.
Nad peavad rubla tugevnemist väliskaubandusest laekuvate välisvaluutade nii järsu vähenemisega spekulatsioonide või arusaamatuse tulemuseks. Väliskaubandusnäitajate halvenemine peaks „Minu investeeringute” analüütikute hinnangul rubla vastu töötama.
13. venemaa valitsus on algatanud föderaaleelarve täitmiseks massilise kullamüügi riiklikust hoolekandefondist, kus iga kolmas rubla läheb armeele ja sõjale. Viimase kahe aastaga on Hoolekandefondi bilansis kulla maht rahandusministeeriumi andmetel vähenenud ligi 70%: kui 1. jaanuaril 2023 oli see 554,9 tonni, siis 1. jaanuaril 2025 vaid 187,7 tonni.
2023. aastal vähenesid NWF-i kullavarud 196 tonni ehk 35% võrra ning eelmise aasta lõpuks veel poole võrra ehk 171 tonni võrra.
Rahandusministeerium müüs fondist 2024. aasta eelarvepuudujäägi katteks kulda peaaegu iga kuu: juunis 26 tonni, juulis ca 5 tonni, augustis sama palju, septembris 0,7 tonni, oktoobris 9 tonni, novembris 4 tonni.
Detsembris 7 triljonit rubla kuus ületanud kulutuste tippaja taustal langesid riikliku hoolekandefondi kullavarud korraga 92 tonni võrra. Samal ajal kulus eelarvepuudujäägi (üle 4 triljoni rubla) katteks rahandusministeeriumi andmetel vaid 58,9 tonni. Valitsus müüs tõenäoliselt veel 30 tonni teatud projektide elluviimiseks, märgib Interfax. Rahandusministeerium ei täpsusta, millised projektid täpselt NWF kullast rahastuse said.
Kuld koos Hiina jüaaniga on osa riikliku hoolekandefondi likviidsest osast – st vahenditest, mida pole veel kulutatud. Kuigi fondi kogumaht oli aasta alguses 116,8 miljardit dollarit, jäi “hoiupõrsa” likviidsesse ossa vaid 37,4 miljardit dollarit.
Enne sõja algust oli riiklikus hoolekandefondis, mis loodi algselt kodanike pensionide kaasrahastamiseks ja mis muudeti hiljem eelarveaukude lappimise allikaks, 113,5 miljardit dollarit likviidseid varasid. Nii kulutas valitsus kolme sõjategevuse aasta jooksul kaks kolmandikku fondi rahast ehk 76 miljardit dollarit, saates eelarvedefitsiidi katteks 6,5 triljonit rubla ja valades sadu miljardeid rublasid riigikorporatsioonidele, mis vajasid sanktsioonidest päästmist ja vahendeid kremli megaprojektide jaoks.
Rublades jääb Rahvahooldusfondi likviidsesse ossa 3,8 triljonit rubla. „Naftahinna järsu languse korral piisab sellest kuni kuue kuu eelarvekulude rahastamiseks,” hoiatab endine rahandusminister ja FC Otkritie Banki juhatuse esimees Mihhail Zadornov.
Märkimisväärse osa Hoolekandefondi ammendumine sai mastaapse eelarvestiimuli „tagurpidiseks pooleks”, mille tulemusena tõusid järsult riigi kaitsekorraldused ja palgad, märgib Zadornov. Aastate 2022-25 lõpuks hindab ta selle stiimuli suuruseks 20 triljonit rubla ehk 10% SKT-st. Hoolekandefondi likviidse osa maht on praegu alla 2% SKT-st, kuigi enne sõda oli see 7,4% SKT-st, märgib Zadornov.
14. Naftahinna langus, eelarvepiirangud ja ettevõtete halbade võlgade suurenemine on venemaa peamiste makromajanduslike riskide hulgas, vahendab Reuters valitsuse sisearuteludeks koostatud dokumente viidates. putin ja teised kõrged ametnikud kiidavad regulaarselt avalikult venemaa majanduse dünaamilist kasvu ja selle vastupidavust välistele sanktsioonide survele. Kuid Reutersi läbi vaadatud materjalid, mille majandusarengu ministeerium ja keskpank koostasid 4. veebruaril peaminister mihhail mišustiniga peetavaks strateegiliseks istungiks, näitavad, et võimud tunnevad üha enam muret kasvavate probleemide pärast majanduses.
Majandusministeerium peab järjest tõenäolisemaks stsenaariumi järsust majanduslangusest, isegi tehnilise languseni, kuna karm rahapoliitika hoiab tagasi laenuandmist ja investeeringuid, venemaa keskpank on aga agentuuride aruannete kohaselt mures naftatootmise kasvu pärast USA-s ja rekordiliselt vaba tootmisvõimsuse pärast OPEC-i riikides. Nii majandusministeerium kui ka keskpank on maininud võimalikku naftahinna languse ohtu, mis võib tekitada probleeme riigikassale ja arenguprogrammide rahastamisele. Majandusministeerium ja venemaa Pank kommentaaritaotlustele ei vastanud.
Kohtumine, millest võtsid osa ministeeriumide juhid, juhtivad pankurid, ärimehed ja eksperdid, oli pühendatud ministeeriumide ja osakondade jätkusuutlikku majanduskasvu toetava makromajanduspoliitika elluviimisele. Paar päeva pärast strateegia istungit nimetas mišustin putiniga vesteldes inflatsiooni peamiseks väljakutseks, kutsudes üles üleminekule vastutustundlikule eelarve- ja makromajanduspoliitikale.
Valitsuste tohututest kulutustest, sõjalisest tootmisest ja naftaekspordist toibunud venemaa majandus on pärast 2022. aasta madalseisu viimase kahe aasta jooksul õitsele tõusnud, üllatades nii Moskvat kui ka läänt. Kuid laialdane tööjõu- ja tootmispuudus, logistika- ja tegevuskulude tõus, rubla nõrgenemine ning kangekaelselt kõrge inflatsiooniga võitlemiseks rekordilised intressimäärad halvendavad majanduse väljavaateid.
Ministeeriumi materjalides öeldakse, et kõrged intressimäärad pidurdavad laenamist ja investeeringuid, mis ohustavad venemaa majanduse kasvuväljavaateid. “Investeeringupuudus tähendab praegu SKP kasvu puudumist (madalamad kasvumäärad) kahe-kolme aasta pärast,” seisab majandusministeeriumi aruandes.
Ministeerium ootab ka ettevõtete kulude olulist kasvu, mida asepeaminister aleksandr novak kolmapäeval parlamendis avalikult välja tõi. Ettevõtete kulude kogukasv tööjõukulude, kõrgemate tariifide, suurenenud intressimaksete, maksu- ja mittemaksuliste maksete tõttu mullusega võrreldes on 2025. aastal hinnanguliselt 14,8 triljonit rubla ehk ligikaudu 45% erainvesteeringute mahust 2024. aastal põhivarasse, selgub majandusministeeriumi ettekandest.
Ebasoodsatest välistingimustest ja sisenõudluse kahanemisest on ettevõtetel raske hindu tõstes kulusid katta, mis toob kaasa kasumi ja kasumlikkuse vähenemise. Selle tulemusena tekivad riskid ettevõtete finantsstabiilsusele ja “halbade võlgade” kasvule, öeldakse dokumendis. See võib omakorda tähendada, et pakkumise kasvust ei pruugi piisata isegi aeglustuva nõudluse rahuldamiseks, eriti põllumajanduses, kus 2025. aastal on tõenäoline ka edasine hinnatõus, hoiatavad raporti autorid.
Olukorda võivad halvendada välistegurid, sealhulgas võimalik naftahinna langus, mis on riigikassa jaoks täis probleeme, sealhulgas arenguprogrammide rahastamise osas, öeldakse dokumendis. “Sellest tulenevalt on üha tõenäolisem, et majandus aeglustub tehnilise languseni palju kiiremini, kui aeglustub inflatsioon,” usuvad ministeeriumi esindajad.
„Oluline risk”
USA kaitseminister Pete Hegseth ütles kolmapäeval, et madalamad energiahinnad aitavad venemaa Ukraina tuleviku üle läbirääkimiste laua taha tuua. Venemaa keskpank nimetab naftahinna langust “oluliseks riskiks”, mis võib kaasa tuua eelarveraskusi. venemaa Pangale teeb muret naftatootmise oluline kasv USA-s ja väljaspool OPECi tervikuna ning OPEC-i riikide vaba tootmisvõimsus, mis on ajaloolise maksimumi lähedal ja võrdub venemaa naftaekspordi mahuga. „Järgmise 5-10 aasta eelarvepiirangud võivad olla tõsisemad, kui praegu näivad,” kirjutab regulaator. Nafta hind on ülioluline venemaa eelarve jaoks, mille tuludest kolmandik tuleb naftast ja gaasist.
Viimased kolm aastat, alates Moskva „erioperatsiooni” alustamisest Ukrainas, on venemaa föderaaleelarvet täitnud üle 3 triljoni rubla ehk ligikaudu 2% SKT-st puudujäägiga, mille rahandusministeerium kattis üha suureneva siseriikliku laenamise ja Rahvusliku Hoolekandefondi (NWF) vahenditega, mille tasuta osa on selle perioodi jooksul vähenenud kahe kuu võrra. „Riiklik hoolekandefond ei ole mõeldud saamata jäänud tulu katmiseks pika aja jooksul,” hoiatab venemaa Keskpank.
15. putini väed, kes jätkavad Ukraina külade hõivamist, ei ole enam kui kuus kuud suutnud vabastada maid Ukraina relvajõudude üksuste poolt okupeeritud Kurski oblastis. Mõlemad pooled on kaotanud tuhandeid võitlejaid, kuid peavad seda territooriumi potentsiaalsete rahuläbirääkimiste jaoks kriitiliseks. Võitluste tulemusel võib varemeteks muutuda Sudža linn, mis on Ukraina relvajõudude kontrolli all olevatest asulatest suurim.
New York Timesi fotograaf Nanna Heitman sai detsembris loa sõita Kurski oblastisse ja intervjueerida vene sõdureid ja kohalikke elanikke. Lahingud Sudža pärast kujunesid ootamatult vene-Ukraina rinde ägedaimaks – mõlemad pooled tõmbasid sinna kokku oma lahinguvalmis üksused. Linn asub piirist 9 km kaugusel ja seal asub Gazpromi jaam, mille kaudu tarniti gaasi ainsat järelejäänud otseteed Euroopasse – läbi Ukraina (seda pole enam vaja, sest transiittarned on jaanuarist lõppenud). Enne sõja tulekut elas seal ligi 5000 inimest.
„See on kõige jõhkram võitlus – ma pole kogu sõjalise erioperatsiooni ajaloo jooksul midagi sellist näinud,” ütles NYT-le umbes 200 sõdurit kamandav Hadese kutsungiga kaitseväelane. Endine wagnerlane võitleb tšetšeeni pataljoni „Ahmat” koosseisus, mis meenutab kõige enam jevgeni prigožini endise formatsiooni struktuuri.
„Ahmatis” on palju teisi wagnerlasi ja nad usuvad, et sõda muutub veelgi verisemaks. „Ootame Bahmut 2.0,” ütles Hades. Just wagneri PMC soldatid suutsid 2023. aasta kevadel pärast kuid kestnud rünnakuid hõivata Bahmuti, mis oli pideva pommirünnakuga praktiliselt maamunalt pühitud. Teine venemaa komandör ütles, et vastasseisu hind oleks uskumatu. Verevalamine, ohvrid – see on lihtsalt kujuteldamatu, ütles ta.
Puuduvad teated kaotustest kummalgi poolel konkreetselt Kurski oblastis. Teada on vaid, et ligikaudu 11 000 sõdurist koosnev Põhja-Korea rühmitus kaotas neist umbes 4000 ja tõmmati tagalasse umbes jaanuari keskpaigas. Seda kinnitasid Ukraina, USA ja Lõuna-Korea luureteenistused.
Kurski oblastis võitlevad ka lepingulised sõdurid. Nad otsustasid võtta SVO-sse registreerunutele pakutud suured väljamaksed, kuid võimalus võidelda oma territooriumi vabastamise nimel oli nende sõnul täiendav stiimul sõtta minekuks. Samas ei suutnud nad selgelt sõnastada Ukrainaga sõdimise eesmärke ja põhjuseid, kirjutab NYT.
Kurski oblastis (okupeeritud alal) on alles umbes 2–3 tuhat tsiviilisikut, kes peidavad end keldrites või, nagu Sudzhas, varjupaikadeks muudetud hoonetes. Ühte neist hoonetest, internaatkooli, pommitati 1. veebruaril. venemaa süüdistas Ukraina raketti, Ukraina venemaa pommi. Kokkupõrke hetkel viibis sees 84 inimest, peamiselt vanurid, aga ka naisi ja lapsi. Ukraina poole teatel hukkus rünnaku tagajärjel vähemalt viis inimest.
Pärast seda evakueeriti Ukrainasse üle saja venelase, peamiselt internaatkoolis viibijad. Sellest teatas ajaleht The Washington Post, mille korrespondendid vestlesid 40 põgenikuga.
16. ISW: 2024. aastal tootis ja remondis venemaa üle 1500 tanki ja 2800 jalaväe lahingumasinat (BMP) ja soomustransportööri (BTR), mis võimaldas kompenseerida eelmise aasta soomukite kahjusid. Samal ajal võib vene Föderatsioonil ekspertide hinnangul tulevikus tekkida varuosade nappus ja tehnilised raskused.
Ühendkuningriigi riikliku strateegiliste uuringute instituudi (NISS) hinnangul on venemaa suutnud kompenseerida kõik tankide kaotused ja umbes 75% 2024. aastal kantud soomukite kahjudest. NISI eksperdid märgivad, et venemaa pidevad jõupingutused oma relvajõudude suurendamiseks ja uute üksuste loomiseks süvendavad varustuse puudust. See võib kaasa tuua tankide ja soomukite remondiks vajalike varuosade puuduse.
Suure tõenäosusega on venemaa ladudes allesjäänud nõukogudeaegsed tankid ja soomusmasinad halvas seisukorras. See võib raskendada venemaa suutlikkust korvata suuri seadmete kadusid 2025. aastal ja pärast seda. ütlevad ISW analüütikud ütlevad, et vene väejuhatus püüab tasakaalustada renoveeritud ja vastloodud varustuse jaotust uute ja pikka aega lahingutegevuses osalenud formatsioonide vahel. Pikemas perspektiivis võib venemaal tekkida raskusi oma üksuste piisava varustamisega vajaliku varustusega, kui venemaa sõjavägi jätkab nõukogudeaegse varustuse varude raiskamist, suurendamata tootmisvõimsust uute tankide ja soomusmasinate loomiseks.
17. Ukrinform: Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius nentis Müncheni julgeolekukonverentsi ametliku avamise eelõhtul korraldatud üritusel Innovatsiooniöö, et isegi kui Ukraina ja venemaa vahel sõlmitakse rahukokkulepe, jääb venemaa liider vladimir putin Euroopale jätkuvalt ohuks. Pistoriuse sõnul taotleb USA presidendi Donald Trumpi administratsioon kiiret rahulepingut venemaa ja Ukraina vahel ning stabiilsuse tagamine regioonis peaks olema Euroopa riikide kohustus. Ent isegi kokkuleppe saavutamisel ei saa Euroopa lõõgastuda, kuna putin jätkab rünnakuid Lääne vastu.
„putin jätkab meie ründamist hübriidsel viisil. Ta on jätkuvalt oht meie kontinendile,” rõhutas Pistorius. Tema arvates peaks Euroopa julgeolek põhinema sõjalisel jõul ja tehnoloogilisel innovatsioonil. Ta märkis, et Ukraina sõda näitas sõjalise sfääri arenenud arengute olulisust, sest uued tehnoloogiad moodsa sõjapidamise tingimustes muutuvad „mitte aastate, vaid kuude ja nädalatega”, sest see on elu ja surma küsimus.
Pistorius tõi välja neli võtmevaldkonda, mis kujundavad kaitsetehnoloogia tulevikku: tehisintellekt, kvanttehnoloogiad, droonid ja küberjulgeolek.
18. Lühiuudised
USA president Donald Trump teatas oma soovist tuua venemaa tagasi G7-sse, vahendab Reuters. Valges Majas ajakirjanikega vesteldes rõhutas ta ka, et peab venemaa väljajätmist G7-st veaks.
USA uus kaitseminister Pete Hegseth ei välistanud, et Ameerika edasine abi Ukrainale võib olla sõja lõpetamise läbirääkimistel üheks teguriks. Ta rääkis sellest ajakirjanikele pärast NATO kaitseministrite kohtumist 13. veebruaril Brüsselis, vahendab European Pravda CNN-ile viidates. Hegseth märkis, et Donald Trumpi administratsioon jätkab Ukrainale julgeolekuabi osutamist, mis varem eraldati. „Ma arvan, et oleks aus öelda, et sellised asjad nagu tulevane rahastamine, olgu vähem või rohkem, võiksid samuti läbirääkimistel arutluse all olla,” lisas ta. Samas rõhutas Pentagoni juht, et Trump teeb vastavad otsused isiklikult.
Moskvas maandus eile USA õhujõududele kuuluv ärilennuk Gulfstream C-37B. Flightradar24 andmetel tõusis lennuk õhku Marylandi osariigist Camp Springsist, kus asub Andrewsi õhuväebaas, ning tegi seejärel enne venemaale suundumist vahemaandumise Rotterdamis. Hetkel puudub ametlik teave lennuki visiidi eesmärgi kohta.
USA president Donald Trump teatas pressikonverentsil, et järgmisel nädalal Saudi Araabias kavandatavast kohtumisest USA, Ukraina ja Venemaa kõrgete ametnike vahel, et arutada võimalusi Ukraina sõja lõpetamiseks. Valge Maja ovaalkabinetis toimunud pressikonverentsil ütles president Trump, et Saudi Araabias toimuval kohtumisel ei osale tema ega venemaa president vladimir putin, vaid selles osalevad mõlema riigi ametnikud ja ka Ukraina esindajad.
Türgi transpordiettevõte Luks Yılmaz Turizm käivitab 15. märtsil regulaarsed bussiliinid Doni-äärse Rostovi ja Türgi populaarse kuurordi Alanya vahel. Nagu Vc.ru teatas, sisaldab pileti hind 35 kilogrammi pagasit ja käsipagasit. Reisijate mugavuse huvides on bussid varustatud WiFi-ga, samuti joogid: tee, kohv ja vesi. Ühe suuna hind on 110 dollarit. Vedaja teatel hakkavad bussid väljuma Alanyast teisipäeviti ja Rostovist Doni ääres laupäeviti. Hinnanguline reisiaeg on 48 tundi. Marsruudil tehakse iga 3-4 tunni järel peatusi pikkusega 30-40 minutit.
Moldova välisministeerium teatas 13. veebruaril Moldova-vene valitsustevahelise kokkuleppe peatamisest Moldovas vene kultuurikeskuste rajamise ja tegutsemise kohta vastuseks pidevatele teadetele riigi õhuruumi rikkuvatest vene droonidest. Geran-2 sildiga droonipuru näidati venemaa suursaadikule Chișinăus Oleg Ozerovile, et tõestada venemaa rolli rünnakutes Moldova vastu. Siiski väidab ta, et tõendid on ebapiisavad ja nõuab täiendavat uurimist.
Scholz kutsub Bundestagi üles tunnistama Venemaa sõda Ukrainas Euroopa jaoks hädaolukorraks. Njah, lõpuks ometi… vist.
Ukraina saab 6000 Saksa drooni HX-2, millel on vastupidavus elektroonilisele sõjapidamisele ja võime moodustada sülem. Euroopa kaitsefirma Helsing teatas, et toodab Ukraina jaoks 6000 HX-2 ründedrooni. Eelmine tellimus oli 4000 ühikule HF-1 droonimudelile, mis tarnitakse nüüd koostöös riigi tööstusega Ukrainasse.
„Ükski lepe ei tööta ilma Euroopata ja Euroopa jätkab Ukraina toetamist,” ütleb EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas. „Kiired otsused on räpased tehingud, mis ei peata sõda. Mööndused enne läbirääkimisi on lepitus, mis ei tööta. Kui Ukraina hakkab vastu, suurendab Euroopa toetust.”
Saksamaa kõrge mereväeohvitser ütles, et hiljuti saboteeriti „rohkem kui üks” tema sõjalaevadest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
