Sõja ülevaade: 1086. päev – vene pool edenes ja surve kasv algas
Avaldatud: 13 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. veebruar 2025:
eile suutis vene pool mitmes lõigus edeneda ja tugev surve kasv uuesti algas. Jõu abil maade anastamine on ok ehk mõrvar tahab rahu (vt p11).
1. Odessa sai valusamalt pihta, aga muresid mujalgi.
2. Jälle läks venemaal palavamaks.
3. Kursk: venemaa on saanud uued eesmised positsioonid Sverdlikovos.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks sillapea laienes.
6. Siversk: Bilohoriva külas Ukraina omad pisu taandusid.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kui Pokrovski suund päris ok, siis rinde keskmine sektor järjest enam peavalu põhjustab.
9. Lõunarinne: muutustega Velika Novosilka juures.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump nõustub Ukrainat NATO-sse mitte vastu võtma, teatab kohtumisest putiniga Saudi Araabias.
12. venemaa ei suuda sanktsioonide tõttu müüa miljoneid barreleid naftat, valmistub tootmist kärpima.
13. Ukraina võitu uskuvate eurooplaste osakaal on langenud alla 10 protsendi.
14. Trump andis vastutasuks Ameerika õpetaja eest putinile „krüptokuninga”, kes võis omada 8 miljardi dollari väärtuses bitcoine.
15. ISW analüüsib, kuidas venemaa valmistub sõjaks NATO-ga.
16. Lühiuudised
Zaporižjas on avatud kolmas maa-alune kool, mis mahutab korraga 500 last. Kooliõpilaste turvalisuse huvides asuvad uued klassiruumid seitse meetrit maa all. Sellest teatasid Ukraina haridus- ja teadusministeerium ning Zaporižja oblasti sõjaväevalitsuse juht Ivan Fedorov.
116 vene poole rünnakut, aga tuntavalt on tõusnud nii ründavate üksuste suurused kui soomuse kasutamine nende käigus. Kurski rindel 18 rünnakut, Kupjansk-Kreminna 17, Siverski suunal 4, Bahmuti sektoris 18, Donetski rindel 34 ja kõrgele tõusis uuesti lõunarindel ja osaliselt Donetski rinde lõunasektori lääneservas 17. Soomuse lisandumine tõi küll vastavalt ka nende kaotuste kasvu, aga kahjuks ka mitmes ohtlikus lõigus edenemisi. Väga kõrgele on tõusnud vene kaudtuleüksuste kaotused ning koos muu tagalatoetuselemendi kaotuste numbritega ikka sinna rekordi lähedusse. Võimalik, et mõju on avaldunud kohatine plusskraad (nüüd küll juba miinus ja siis jälle pisu plussi ja siis suurem miinuskraad tulemas), mis surub järjest enam igasugust liikumist ja paiknemist tugevamale pinnasele ja selleks on nii asulad kui maanteed ja selliselt kanaliseeritult ollakse lihtsamini leitav ja tabatav. Lisaks on rindele lähemale lükatud vene üksused arvatavalt põhjustanud palju logistilist segadust.
Küll ei ole see edukas vene sihtmärkide tabamine vähendanud kaudtulelööke (ikka 5 tuhande kanti) ja rekord vist kamikaze droonide kasutamises (üle 3 tuhande), neidki üksuseid aktiivselt jahitakse, aga tuntavat mõju see veel avaldanud pole. 128 liugpommi juba suht tavaline tase ning märke vene lennunduse tegevuse vähenemisest pole, lasevad teised muudki kui liugpomme.
Ukraina sõdur võttis vangi vene vallutaja, kellel on jäänud vaid üks silm. Ta kaotas selle sõjas, kuid see ei takistanud vene väejuhatusel teda rünnakule saatmast. Lisaks on juba selle lühikese veebruari kuu jooksul üles pandud 5 Ukraina droonivideot, kui vene soldat automaadiga enesetapu teeb. Mitu neist vist asendi ja tegevuse järgi arvates füüsilisi vigastusi ei omanud. Lisaks polnud näinud, et korraga kaks santi saadeti Ukraina possade poole, üks neljakäpukil ja teine järgi karkudega, relva kummalgi polnud ning üle lageda välja nad (droonivideo järgi) liikusid.
1. Kell 21.14 kuulutati Odessas välja õhurünnaku häire mehitamata õhusõidukite rünnakuohu tõttu. Eile õhtul toimusid Odessas plahvatused.
Jätkuvalt on Sumõ kant hullus sajus ja saab kaela kõike… igapäevaselt jagub küll enamasti haavatuid ja ülepäeva ka hukkunuid.
Õhurünnakusireenid töötasid pimedas üle Kiievi. Õhujõud hoiatavad lisaks saheedidele ka ballistiliste rakettide ohu eest.
Ukraina SBU paljastas oma ridades FSB tippmuti. Kaastöötaja, kelle arreteeris terrorismivastase keskuse (SBU) juht Vasõl Maljuk isiklikult. SBU dokumenteeris 14 tema ebaseadusliku tegevuse juhtumit, kasutades isegi tema positsiooni venemaale desinformatsiooni söötmiseks.
2. venemaa kaitseministeerium teatas, et väidetavalt tulistas nende õhutõrje öösel vene Föderatsiooni üheksa piirkonna kohal alla 83 drooni. Eelkõige väidetakse, et Brjanski oblasti territooriumi kohal tulistati väidetavalt alla 37 mehitamata õhusõidukit; 12 UAV drooni – Kurski ja Lipetski oblasti territooriumi kohal; 9 UAV-d – üle Tveri oblasti territooriumi; kolm mehitamata õhusõidukit Belgorodi, Kaluga, Smolenski ja Voroneži oblasti territooriumi kohal ning üks UAV Rostovi oblasti territooriumi kohal.
venemaa meedia, võimud ja avalikud rühmitused teatavad massilisest droonirünnakust Lipetskile, eelkõige Novolipetski metallurgiatehasele. Piirkonna kuberner Igor Artamonov: „Piirkonnas toimus ulatuslik UAV-rünnak. Õhutõrje- ja tõrjumissüsteemid töötavad edasi.” Artamonov lisas selle avalduse peale, et mitmes Lipetski piirkonnas kadus elekter.
Mash: „Lipetski tööstusosas toimus 12 plahvatust. Kohalike sõnul on droonid Jeltsi linna rünnanud alates kella 03.30, elanikud kuulevad palju pauku ja suminat.” Lisaks avaldas Mash tõenäoliselt kohalike elanike filmitud video öisest linna kohal kostvast õhurünnaku sireenist ja plahvatuste helidest. vene SHOT pakkus, et tõenäoliselt ründasid droonid Novolipetski metallurgiatehast.
Shot ning Mash andsid teada: 13. veebruari öösel tulistasid õhutõrjejõud Valgevenes Gomeli oblastis väidetavalt alla drooni. Nagu aruannetes märgitud, teatasid Valgevene linna Gomeli elanikud plahvatustest ja eredatest sähvatustest taevas. Kohalike elanike sõnul toimus võimas plahvatus umbes kell 0.30 ja seda oli kuulda Gomeli piirkonna erinevates osades – kõige valjemini Romanovitši külas ja Volotovi mikrorajoonis. Pealtnägijad teatasid ka heledatest sähvatustest taevas ning mõne tundmatu objekti kukkumisest ja põlemisest. Njah, tavaliselt sinna saheedid eksivad aga süü aetakse ikka Ukraina peale.
3. Kursk: venemaa on saanud uued eesmised positsioonid Sverdlikovos, Sudžast loodes. Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: on näha tuntavat vene poole surve kasvu ning mitmes lõigus toob suuremaid soomusüksusi vene pool rindele lähemale tugevama surve avaldamiseks.
Keskmine sillapea Makijivka küla juures on laienenud 5 km laiuseks Zerebetsi jõe lääne kaldal (oli enne 2 km laiune). Ala võis Ukraina osaliselt ka ise maha jätta, sest halvenenud maapinna kandvus seal kandis ei lase eriti lihtsalt suurte kõrgustevahedega aladel ilma teedeta tagada üksuste varustamist. Külasid seal ka pole. Mis päeval see juba juhtus, on siiski endal teadmata. Lisaks näitavad kaardid, et selle väikese sillapea juurde on koondunud tugev vene väegrupp, mis koosneb kahest motolaskurpolgust ja ühest tankipolgust, sestap vaid surve tõusu prognoosib.
Ternõ juures võis vene pool saada edasi mõnisada meetrit lõunapoole.
6. Siversk: eilseks võis vene pool suuta tugeva Bilohorivka küla terve päev ründamisega lüüa Ukraina omad välja küla lääneservalt. Küll vist pole oma possasid veel vene pool ise edasi nihutada suutnud. Lisaks suruti lõuna pool vähemalt kahes suunas aga muutusi need rindejoones ei toonud.
7. Bahmut: lahinguid jagub, muutusi mitte, õnneks tuleb jätkuvalt sõnumeid, et Ukraina vasturünnakud pole lõppenud.
8. Donetsk: keskmine sektor kipub järjest enam lagunema.
vene pool näib olevat tagasi Pištšane asula, sest 47. suurtükiväebrigaadi droon tabas seal asulas vene jalaväge. Hetkel siiski märgivad enamus blogijate kaardid ala halliks.
Rinde keskmises sektoris Andrijivka asulas toimuv teeb üha murelikumaks, sest eilseks on vene pool jõudnud juba asula lääneservale asudes korraga edasi u 1,5 km. Ei ole aidanud ka Ukrainale soodsam maastik, kus asulast põhjapool domineerib suurem kõrgustikuplatoo, kus jagub ka metsaribasid ja tukkasid. Mitte ainult suur ala rinde lõunasektoris pole seetõttu langemise ohus (kõik territoorium Vovtša jõest lõuna pool u 7×30 km) vaid juba hakatakse ohustama ka rinde keskmist sektorit, sest kuni Pokrovski kombitsani on suuremaks takistuseks Solona jõgi ja see alles kaugemas lõigus 17 km kaugusel ning nende vahel pisu eenduv kombits Spirne kandis ka oma mõju avaldab, sest kahjuks on orud oma väikeste jõgedega enamasti ida-läänesuunalised…
Datšnest otse pole enam vene pool edasi saanud ja üritab asulast lõunas mööduda, eile siiski rindejoones muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutustega.
Berdjanski suund: tundub, et vene pool on saanud tugevama surve siin suunal käima ja kaks päeva järjest Velika Novosilkast läänes-loodes edasi on saadud. Viimasena lisandus kahe põhja-lõunasuunalise põldude vahelise metsa/võsa riba üle kontrolli saamisega u 1 km sammuga põhja suunas. Jätkuvalt arvamusel, et pisu tugevam Ukraina kaitseliin võib-olla 2 km kaugusel, kus panustatakse kahele jõe orule, kus metsa ja võsa jagub. Küll jääb nende kahe oru vahele u 1km laiune reljeefita lõik, mis koha nagu kutsub sealt läbimurret teostama aga kipub arvama, et korralikult eelsihistatud ja mineeritud jne. Eks näis.
Tokmaki suund: muutusteta..
Melitopoli suund: vaikne. IAEA konvoi sai Kamjanske lähedal löögi. vene poolel on aktiivne tegevuskava, et peatada rotatsioonid Energodaris, mistõttu konvoid rünnati 2 miinipilduja, 5 suurtükimürsku ja 4 FPV drooniga, teatasid Ukraina omad. Tabamusi siiski ei fikseerinud ja konvoi jätkas teekonda tuumajaama suunas.
10. Herson: muutusteta.
11. USA president Donald Trump ütles Valges Majas ajakirjanikele kõneldes, et peab Ukraina kuulumist NATO-sse kohatuks. Ta kirjeldas riigi liitumist alliansiga ebatõenäolise ja ebapraktilisena. „Täna (Pentagoni juht Pete Hegseth. – TMT) öeldi, et see on ebatõenäoline ja ebapraktiline. Ja ma olen sellega nõus,” ütles Trump. Samas kinnitas ta, et USA jätkab Ukraina abistamist, rõhutades: „Me tahame, et see abi oleks usaldusväärne.”
putini ja Trumpi esimene telefonivestlus, millele eelnes venemaal kinni peetud ameeriklasest õpetaja Mark Fogeli vahetus vene krüptopetturi Aleksandr Vinniku vastu, kestis umbes poolteist tundi, ütles kremli pressisekretär dmitri peskov.
Trump ise ütles, et tegemist oli pika ja väga produktiivse vestlusega, mille järel anti korraldus viivitamatult alustada läbirääkimiste protsessi Ukraina üle. „Rääkisime oma riikide tugevustest ja suurest kasust, mida me kunagi koos töötades saame. Kuid kõigepealt, nagu me mõlemad kokku leppisime, tahame peatada miljonid surmajuhtumid, mis sõjas juhtuvad,” kirjutas Trump.
Tema sõnul arutas ta vestluse käigus putiniga Teist maailmasõda, mille käigus USA ja NSV Liit üheskoos Natsi-Saksamaa vastu astusid. „Leppisime kokku, et teeme väga tihedat koostööd, sealhulgas külastame üksteise riike. Samuti leppisime kokku, et meie vastavad meeskonnad alustavad kohe läbirääkimisi,” kirjutas Trump.
peskovi sõnul kutsus putin Trumpi venemaale ja leppis, et lahenduse Ukrainas saab saavutada rahumeelsete läbirääkimiste teel. putin ütles ka, et on aeg, mil venemaa ja USA peavad koostööd tegema, ütles peskov.
CBS Newsi teatel kinnitas ka Donald Trump oma kavatsust kohtuda putiniga. Läbirääkimised võiksid tema sõnul toimuda Saudi Araabias. „putin tahab rahu,” märkis Trump.
USA kaitseminister Pete Hegseth ütles varem, et Ukraina naasmine 2014. aasta piiride juurde on saavutamatu eesmärk. Rääkides Brüsselis NATO peakorteris Ukraina kaitse kontaktgrupiga, märkis ta ka, et Ukraina NATO-sse kuulumist konflikti võimaliku diplomaatilise lahendamise osana ei peeta realistlikuks stsenaariumiks. Samas rõhutas ta, et jätkusuutlik rahu Ukrainale peab olema tagatud usaldusväärsete julgeolekugarantiidega. Need tagatised peaksid tema sõnul välistama sõja taasalustamise võimaluse. „Sellised garantiid peavad põhinema võimekatel jõududel, nii Euroopa kui ka väljaspool Euroopat,” ütles Pentagoni juht.
12. veebruaril oli Donald Trumpil telefonivestlus putiniga. Nagu Trump hiljem teatas, nõustusid nad viivitamatult alustama läbirääkimisi, et lõpetada sõda Ukrainas. Nende jõupingutuste koordineerimiseks määras USA president ametisse oma administratsiooni võtmeliikmed, sealhulgas välisminister Marco Rubio, CIA direktori John Ratcliffe’i, riikliku julgeolekunõuniku Michael Walzi ja eriesindaja Steve Witkoffi.
Trump rääkis hiljem telefoni teel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Zelenski sõnul arutati vestluse käigus Ukraina julgeolekulepingute ettevalmistamist, aga ka Ukraina loodusvaradega seotud küsimusi. Donald Trump märkis omakorda, et Ukraina president püüab nagu putin rahu sõlmida.
12. venemaa naftakompaniid valmistuvad alustama sunnitud tootmiskärpeid, sest nad ei suuda müüa miljoneid barreleid naftat, vahendab Reuters kolme tipptasemel naftajuhti, aga ka kauplejaid ja sadamaagente. Agentuuri allikate sõnul on Joe Bideni administratsiooni „hüvastijätu” sanktsioonid, mis mõjutasid Gazprom Nefti, Surgutneftegazi ja varilaevastiku 180 tankerit, kaasa toonud venemaale ülemäärase nafta, mida ei saa välismaale eksportida.
Eksporditarned Läänemere-äärsetest Ust-Luga ja Primorski sadamatest ning Musta mere äärest Novorossiiskist langesid jaanuaris 17%, samal ajal kui Vaikse ookeani Kozmino sadama kaudu naftat eksportivate tankerite veokulud kasvasid viiekordselt. Selle tulemusena on naftafirmadel pärast kuu aega kestnud sanktsioone kogunenud 17 miljonit müümata barrelit, mis triivivad ujuvhoidlateks muudetud tankerites. Suve alguseks võib see maht kasvada 50 miljoni barrelini, ennustavad Goldman Sachsi analüütikud.
Seda naftat pole de facto kuhugi panna: suuri hoidlaid venemaal praktiliselt ei ole ja need, mis on, said jaanuaris droonirünnakute tõttu pihta. Samuti on rafineerimistehastes keeruline üleliigset naftat töödelda: droonirünnakute tõttu kadus 10% naftatöötlemistehaste, sealhulgas Rjazani, Volgogradi ja Astrahani võimsusest ning nende parandamine võtab kuid, vahendavad Reutersi allikad. Nende sõnul on naftatootjate ainus väljapääs tootmist kärpida – see võib alata lähikuudel ja kiireneda, kui probleemid tankerite ja rafineerimistehastega ei lahene. venemaa pumpab praegu 8,9 miljonit barrelit päevas, täites sellega OPEC+ tootmismahu vähendamise lepingut. Võrreldes 2019. aasta rekordiga (11,25 miljonit barrelit päevas) on naftatoodang langenud juba 20%.
Reutersi allikad väidavad, et viiendik laevastikust, mis sanktsioonidest hoolimata naftat vedas, langes sanktsioonide alla. Mõned India ja Hiina sadamad on nendele tankeritele suletud, nõudes, et naftat veaksid laevad, mis ei kuulu musta nimekirja. Samal ajal otsivad India ja Hiina rafineerimistehased, mis ostavad kokku ligi 90% venemaa meretranspordiga eksporditavast naftaekspordist, kiiruga alternatiive Saudi Araabiast, Iraagist ja Araabia Ühendemiraatidest.
Esimesena võiksid noa alla minna Arktika väljad, kus venemaa toodab 300 tuhat barrelit päevas: need jäävad ilma jääklassi tankeriteta, mida pole võimalik välja vahetada. Lääne piirangute all oleva varilaevastiku laevade arv on ületanud 270. S&P Globali andmetel on mustas nimekirjas tankerid, mis vedasid poole venemaa meretranspordist naftaekspordist ehk 1,5 miljonit barrelit päevas – umbes 1 miljon Hiinasse ja umbes 500 000 Indiasse.
Alfa Panga hinnangul võib venemaa sanktsioonide tõttu kaotada naftaeksporti kuni 800 tuhande barreli ulatuses päevas – ehk iga kolmanda barreli ulatuses, mida tankerid sadamatest meritsi ekspordivad. See jätab majanduse ilma umbes 50 miljardi dollari suurusest eksporditulust aastas ja võib viia rubla devalveerimiseni üle 130 dollari kohta, kirjutasid makromajandusliku analüüsi ja lühiajaliste prognooside keskuse eksperdid.
13. Eurooplaste arv, kes usuvad, et sõda Ukrainas võib lõppeda venemaa võiduga, on üle kahe korra suurem kui nende arv, kes usuvad rünnatava riigi võitu. Ja kuigi Ukrainat toetatakse endiselt, on nende inimeste osakaal, kes ootavad, et sel aastal mingi rahukokkulepe saavutatakse, jõudnud peaaegu pooleni. Eurooplased on aga skeptilised Donald Trumpi jõupingutustesse, kes lubas konflikti lõpetamiseks kiiresti kokkuleppele jõuda.
Keskmiselt 9% vastanutest Euroopa riikides usub, et sõja kõige tõenäolisem tulemus on Ukraina võit; 20% ütles, et venemaa võidab. Uuringu tellis Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) 2024. aasta novembris-detsembris pärast Trumpi võitu USA presidendivalimistel 11 EL-i riigis, Ühendkuningriigis, Šveitsis ja Ukrainas endas.
Need seisukohad praktiliselt ei erine aastatagusest, mil tulemused olid vastavalt 10% ja 20%. Väljavaated on oluliselt halvenenud pärast seda, kui Ukraina armeel ei õnnestunud 2023. aastal korraldada edukat vasturünnakut, et tõrjuda sissetungijad vähemalt mõnest okupeeritud piirkonnast. Aasta varem, 2023. aasta alguses, ei küsitud sõja tõenäolise tulemuse kohta, kuid siis 38% vastanutest üheksas EL-i riigis ja 44% Ühendkuningriigis ütlesid, et usuvad, et Ukraina peaks oma territooriumid täielikult vabastama, isegi kui see tähendaks, et sõda kestab kauem ja hukkub rohkem ukrainlasi.
Samal ajal ütles viimases küsitluses keskmiselt 48% vastanutest, et sõja kõige tõenäolisem tulemus oleks sõdivate poolte vaheline kompromisskokkulepe. Aasta varem oli see näitaja 37%. Kasv tulenes sellest, et selles küsimuses arvamust mitteomavate inimeste osakaal vähenes – need, kes vastasid sotsioloogidele „ei tea/ei ole huvitatud/pole variantidest” (33%-lt 24%-le). Vastus rahulepingu kohta oli valdav kõigis uuringus osalenud riikides. Sealhulgas need, kes kõige aktiivsemalt toetavad agressiooniohvrit nagu Eesti, Taani, Poola ja Suurbritannia ning isegi Ukrainas endas, kus lepet kui sõja kõige tõenäolisemat tulemust pooldas 47% (34% usub seal võitu).
Kuid pigem rindel tekkinud tupik kui Trumpi võimuletulek, kes lubas sõja lõpetada „24 tunni jooksul” pärast presidendiametisse asumist või isegi varem, andis eurooplastele sellise vastuse kindlustunde. Üldiselt on eurooplased Trumpi lubaduste suhtes skeptilised: pooltes riikides usub valdav enamus vastanutest, et Trumpi ajal rahu saavutamine on vähem tõenäoline või jääb sama ebatõenäoliseks kui enne teda.
Ühtsuse kasv rahumeelse lahenduse küsimuses võib olla hea märk ja võimaldada Euroopa riikidel võtta Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel ühine seisukoht, nendib ECFR.
Euroopa liidrid, vastates Trumpi väljaütlemistele konflikti lõpetamise soovist, üritavad demonstreerida, et kavatsevad sellistel läbirääkimistel olulist rolli mängida, märgib Politico. President Emmanuel Macron ütles jaanuaris Prantsusmaa suursaadikutele: „Kui otsustame olla nõrgad ja lüüasaamislikud, ei saavuta me tõenäoliselt Trumpi ajal Ameerika Ühendriikide austust.” Briti peaminister Keir Starmer andis paar päeva pärast Trumpi ametisse astumist mõista, et on relvarahu korral valmis saatma Ukrainasse Briti rahuvalvejõud; sellist plaani hakati arutama mitme Euroopa riigiga.
Endine NATO peasekretäri abi Camille Grand rääkis Politicole Euroopa liidrite käitumisest sel nädalavahetusel Müncheni julgeolekukonverentsil, kus USA delegatsiooni kuuluvad asepresident J. D. Vance ja välisminister Marco Rubio: Küsimus on selles, kuidas (eurooplased) end positsioneerivad… et olla (läbirääkimiste) laua taga, mitte menüüs. Jutt käib ainult sellest.
14. Vastutasuks vabastatud ameeriklase Mark Vogeli eest annab USA venemaale üle venemaa kodaniku Aleksandr Vinniku, kelle üle anti USA-s kohut 4 miljardi dollari suuruse rahapesu süüdistusega krüptobörsi BTC-e kaudu, vahendavad New York Post, Reuters ja ABC News, viidates olukorraga kursis olevatele allikatele. Vinnik, kes uuriva ajakirjaniku Andrei Zahharovi sõnul kontrollib rahakotti 80 000 bitcoiniga, mille häkkerid varastasid Jaapani börsilt Mt. Gox 2011. aastal, peeti 2017. aastal USA palvel Kreekas kinni. Ja siis, pärast viit aastat vangistust Kreeka ja Prantsusmaa vanglates, anti ta augustis 2022 välja USA-le.
Ameerika uurijate sõnul oli Vinnik kunagise suurima venekeelse 66 miljoni dollari suuruse päevakäibega krüptobörsi asutaja, mis oli USA justiitsministeeriumi andmetel peamine kriminaaltulu rahapesu kanal. Vinnik ise väitis, et osutas börsile vaid nõustamisteenust, kuigi tunnistas hiljem süüdi rahapesus osalemises. Vinnikule kuulunud bitcoinide maht on hinnanguliselt 8 miljardit dollarit, mis moodustab 2% venemaa 2025. aasta eelarvetuludest, märgib Zahharov.
Varem vabastas venemaa endise USA saatkonna töötaja Mark Vogeli vanglast pärast seda, kui ta mõisteti narkootikumide salakaubaveos süüdistatuna 14 aastaks vangi. 2021. aasta augustis peeti ta kinni Šeremetjevo lennujaamas, kui ta üritas importida 11 grammi marihuaanat ja 8 grammi hašišiõli. Vogeli enda sõnul kasutas ta neid pärast lülisambaoperatsiooni meditsiinilistel eesmärkidel, mida kinnitas kanne tema haigusloos. Arreteerimise ajal töötas USA kodanik Moskva angloameerika koolis õpetajana.
venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles hiljem, et vastutasuks Fogelile tagastab USA venemaa kodaniku, kuid ta ei täpsustanud, kes täpselt, lisades, et vabastatu nimi selgub pärast tema kodumaale saabumist. Wall Street Journal andis teada, et Vogel vahetatakse Vinniku vastu.
Njah, kas miskit veel alles jäänut vara kreml noolib või pannakse mees uut krüptoskeemi punuma kremli heaks, egas muid variante nagu näe… mis võiks olla kremli käitumise ajendiks. Ah, võib-olla oli üldse mingile kremli julgeolekustruktuurile see varasem krüpto teenimine… tundub isegi võimalikum…
15. Sõjauuringute instituut (ISW) on Taani luureandmetele tuginedes analüüsinud, kuidas venemaa valmistub sõjaks NATO-ga keskmises ja pikas perspektiivis. Taani kaitseluureteenistus (FE) on hinnanud, et venemaal võib olla võime alustada järgmise viie aasta jooksul täiemahulist sõda NATO vastu, mis on kooskõlas ISW hinnanguga venemaa jõupingutustele restruktureerida ja valmistada ette oma relvajõude ja ühiskonda tulevaseks konfliktiks NATO-ga keskpikas või pikas perspektiivis. FE on avaldanud salastatusest vabastatud luurehinnangu, milles on üksikasjalikult kirjeldatud venemaa kasvavat ohtu Taanile ja NATO liikmesriikidele.
Luurehinnangus märgitakse, et venemaa ehitab Hiina Rahvavabariigi (HRV), Põhja-Korea ja Iraani rahalise ja materiaalse toetuse abil uuesti üles oma sõjaväge, et võidelda NATO vastu võrdsetel tingimustel. Luureraport märgib, et venemaa valmisolek NATO-ga sõtta astuda võib kasvada, kui Euroopa riigid ei suurenda samaaegselt oma sõjalist võimekust vastuseks venemaa suutlikkusele jõupingutuste suurendamisel.
Ühendkuningriigis asuv Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) teatas 12. veebruaril, et Euroopa kulutab 2024. aastal kaitsele 457 miljardit dollarit, venemaa aga eelmisel aastal 462 miljardit dollarit. Njah, kahjuks pean lisama, et enamus venemaal toodetav sõjaline kraam maksab kordi vähem, sestap kogusedki kordades kahjuks suuremad.
FE luurehinnangus märgitakse, et venemaa ei ole veel otsustanud alustada täiemahulist sõda NATO vastu, kuid laiendab oma sõjalist võimekust sellise võimaluse säilitamiseks. „Luurehinnang hoiatab konkreetselt, et Ukraina sõja lõpetamine või külmutamine venemaale soodsatel tingimustel vabastaks olulised venemaa sõjalised ressursid osalemiseks teises tulevases konventsionaalses konfliktis, mis on kooskõlas ISW pikaajalise hinnanguga.”
FE hinnangus visandatakse ajaline raamistik venemaa sõjalise ohu kasvuks vaenutegevuse lõpetamise korral Ukrainas: venemaa võib kuue kuu jooksul vallandada kohaliku sõja mõne muu naaberriigi vastu peale Ukraina; venemaa võib kahe aasta pärast kujutada reaalset ohtu Balti regiooni NATO riikidele; venemaa võib olla valmis ulatuslikuks sõjaks Euroopas, eeldusel, et kui NATO ei relvastu venemaaga samas tempos, siis viie aasta pärast „ISW hinnangul näitavad venemaa jõupingutused vene armee ümberstruktureerimiseks, Moskva ja Leningradi sõjaväeringkondade taaselustamine ning pikaajaliste mehhanismide loomine venemaa ühiskonna militariseerimiseks ja radikaliseerimiseks läänelike väärtuste vastu, et venemaa valmistub tulevaseks konfliktiks NATO-ga.”
Hiljuti teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius, et näeb endiselt võimalust, et aastatel 2029-2030 üritab venemaa NATO riike rünnata. Möödunud suvel rääkis Saksa minister vajadusest olla sõjaks valmis 2029. aastaks.
16. Lühiuudised
venemaa aktsiaturg lülitus kolmapäeva õhtusel kauplemisel rallirežiimile uudise peale, et USA presidendi Donald Trumpi esimene telefonivestlus putiniga. Moskva börsiindeks ületas 3100 punkti piiri esimest korda pärast juulit ja näitas Moskva aja järgi kella 20:36 seisuga 3,1% kasvu võrreldes teisipäevase sulgemisega. Sberbanki aktsiad tõusevad 4%, Gazprom 7,9%, Rosneft 2,1% ja Novatek 3,8%. Severstal kallineb 2,7%, Sovcomfloti aktsia on hüpanud 3,5% ja Aeroflot on 3,1% plussis. Viitkümmend suurimat venemaa ettevõtet hõlmava Moskva börsi indeksi kogukapitalisatsioon kasvas kauplemisplatvormi andmetel 209 miljardi rubla ehk 2,2 miljardi dollari võrra.
Umerov pärast Pentagoni avaldusi: Ukraina tahab ja jääb NATO riigiks.
Bring Kids Back algatuse raames saadeti ajutiselt okupeeritud aladelt tagasi veel kaks Ukraina last. Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak: „Päästetute hulgas oli 14-aastane tüdruk, kellel oli oht sattuda vene internaatkooli. Tänu tüdruku tädi ja vanema õe pingutustele õnnestus perel lõpuks Ukrainas taas ühineda. 17-aastane poiss ja tema pere elasid peaaegu kaks aastat pideva mürsu all. Pärast nende kodu lähedal toimunud plahvatust sai ta peapõrutuse, mille järel otsustas perekond lahkuda.”
WEIMAR+ riigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriik ja EL) kinnitavad taas toetust Ukraina suveräänsusele ja julgeolekule. Nad kohustuvad Ukrainat abistama, kuni saavutatakse õiglane ja kestev rahu – rahu, mis kaitseb nii Ukrainat kui ka Euroopat. Ukraina peab läbirääkimisi pidama jõupositsioonilt ja saama tugevad julgeolekugarantiid.
Zelenski kohtus USA rahandusministri Scott Bessentiga. Väidetavalt on USA esitanud Ukrainale loodusvarade lepingu projekti, mis on praegu läbivaatamisel. Zelenski nentis, et loodusvarade kokkuleppele võidakse alla kirjutada kas 14.-16.veebruaril toimuval Müncheni konverentsil või isegi varem.
Ühendkuningriik teatas uuest 175 miljoni euro suurusest sõjalise abi paketist, mis sisaldab droone, tanke ja õhutõrjet. Ühendkuningriigi kogutoetus ulatub sel aastal 5,3 miljardi euroni.
Saksamaa tarnib peagi Ukrainale umbes 100 IRIS-T õhutõrjeraketti, teatas Saksamaa NATO esindus.
Holland annetab Ukrainale meditsiiniliseks evakueerimiseks 25 soomustatud roomiksõidukit YPR-765. Minister Ruben Brekelmans teatas abi andmisest Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumisel.
„Miks see riik suurendab oma relvajõude 150 000 võrra ja hakkab neid välja õpetama venemaal ja Valgevenes? Ma arvan, et see pole dialoogi jaoks,” ütles Zelenski eile.
Hiina pakkus Trumpi ja putini kohtumise korraldamist ilma Zelenskita.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
