Sõja ülevaade: 1085. päev – ümber Ukraina toimuv teeb üha murelikumaks
Avaldatud: 12 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. veebruar 2025:
ümber Ukraina toimuv teeb üha murelikumaks ja karm küll, ei näe piisavalt valijate tahet, et nende juhid peaks rohkem pingutama venemaa isoleerimiseks, endi kaitsekulude tõstmiseks ja mitte langemaks vaid ahnuse küüsi…
1. Ikka kõike ja palju.
2. Uudised puudusid.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: hetkel vastuolulisi sõnumeid tuleb kõigi kolme vene sillapea kohta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vist muutusteta.
8. Donetsk: eilne päev polnud paha
9. Lõunarinne: muutustega.
10. Herson: muutusteta.
11. Taani luure hoiatab „suure sõja” ohu eest Euroopas, mis võib alata 5 aasta jooksul.
12. NYT: Trump andis Whitkoffile salaja ülesande hõlbustada Ukraina läbirääkimisi venemaaga.
13. „Head ajad on möödas.” vene valitsus on asunud valmistuma majanduskriisiks.
14. Euroopa ei leia sõdureid Ukraina kaitsmiseks pärast sõda.
15. Ukraina kaitseministeerium: miljoni saavad ka Ukraina relvajõududesse enne lepingutingimuste muudatusi liitunud vabatahtlikud.
16. SSO kutsub Ukraina kodanikke üles vastupanuliikumisega liituma.
17. Lühiuudised
Trump ütles, et Ukraina nõustus andma haruldaste muldmetallide mineraale 500 miljardi dollari ulatuses. USA presidendi Donald Trumpi sõnul on Ukraina „sisuliselt nõustunud” andma USA-le juurdepääsu 500 miljardi dollari suurusele haruldastele muldmetallidele vastutasuks sõjalise abi eest. Kas nüüd peaks kõik riigid hakkama jooksma tormi Ukraina maavaradele, kas Hiina peaks ka kampa lööma… karm küll, aga tegu on nõrkuse ilminguga, mida poleks USA suunalt oodanud, eip tea, kas Trumpi ja putini „rahuläbirääkimised” käivad põhiliselt kauplemisega, millised maardlad kummale saavad? Vabandused frustratsiooni väljaelamisel, rrrrrr…. USA rahandusminister Bessent külastab sel nädalal Kiievit, et arutada USA juurdepääsu tagamist Ukraina kriitilistele mineraalidele, sealhulgas uraanile, titaanile ja liitiumile. See järgneb Trumpi survele kokkuleppele, kus Ukraina ressursid vahetatakse USA abi vastu.
Hetkel veel ei looda, et tugev surve siiski ei taastu (mitte et see oleks eile väike olnud). Kipub arvama, et kui selliselt siiski Ukraina vastu peab väikeste alade kaotustega, kaotamata siiski nii Kurskis alasid kui Pokrovski-Siverski linna, siis vene poole moraali langus, tarneraskused, juhtimismured ning kaotuste arv hakkab järjest enam mõju avaldama nende rünnakute kvaliteedile. Kas vene pool võib relvaarsenalist veel miskit leida… eks neid „suuri pomme” siiski neil jagub, tuumapommiga vast ikka vehkima ei hakata. Kipub arvama, et Põhja-Korea võib päris suurte jõududega siiski hakata veel panustama.
95 vene poole rünnakut; Kurski sektoris 15 ehk siis tuntav langus; Harkivi rindel 0, Kupjansk-Kreminna 16, põhiliselt üritatakse sillapeasid laiendada; Siverski rindel 1 Bilohorivka külas ehk siis see suurem rünnakute arv ja mõni päev vaid üks, jätkub; Tšassiv Jari ja Toretski sektor 17, enamus siiski Toretski kandis; Donetski rindel 38 ja tuntavalt on langenud rünnakute arv Pokrovski suunal, millele mõjus arvatavalt alanud tugevad Ukraina vasturünnakud, Velika Novosilka kant 3, mujal lõunarindel 0 ja Hersoni kant 0.
Kuna ründavate jalaväe grupide suurused enamuses sektoris kahanevad, siis vastavalt vähenevad ka isikkoosseisu kaotused. Küll jätkab mõnes lõigus vene pool katseid kuni kolmeste soomusgruppidega rünnakuid. Paljus küll soldatid vene poole eesliinil maha puistatakse ja jala need siis kulgema lääne suunas hakkavad ning saabunud soomus üritab kiirelt tagasi sõita. Videodelt tundub, et vene soomukijuhtide sõiduoskus ja surmahirm mõjutavad tuntavalt nende sõiduoskust, kiputakse tihti isegi omadest üle sõitma.
Paranenud seire ja vahendite hulk Ukraina poolel hoiab kõrgel nii vene kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi kaotuste numbreid. Pisu vähem näeb BMP-de kasutamist, võib-olla hakkab juba kitsamaks nendega minema. Küll ei näe eriti enam vanu tanke, eip tea, kas need said ladudest otsa.
1. Ukraina õhujõud teatasid eilsel ööl toimunud raketi- ja droonirünnakust Shahed. 124-st välja lastud Shahedist tulistati alla 57 ja veel 64 suruti maha elektroonilise sõjaga. 19 erinevat tüüpi raketti.
Täna varahommikul kuulutati Kiievis ja mitmetes piirkondades välja õhurünnaku häire, kuna Kiievis toimusid plahvatused ning allakukkunud raketirusude tagajärjel puhkesid tulekahjud. Vähemalt üks inimene sai surma. Sahedi laine ka seal kandis lendas, aga varahommikuks täpseid numbreid veel polnud.
11. veebruari õhtul korraldasid vene väed Krivõi Rihile raketirünnaku, põhjustades kahju kodudele, ettevõtetele ja õppeasutusele.
Ööl vastu 11. veebruari alustasid venelased kombineeritud rünnakut Poltaava oblastis asuvate gaasitootmisrajatiste vastu, lastes välja ligi kaks tosinat erinevat tüüpi raketti, teatas Ukraina relvajõudude õhujõudude väejuhatus. Gaasirajatised said tabamusi.
Sumõ kandis ei möödu päeva, kui kohalikud surma ei saa, sajab kõike ja palju ning ööpäeva ringselt.
2. Viimasest ööpäevast info puudus.
3. Kursk: muutusteta. Infot tuleb mõlema poole blogijatelt, et aktiivsed mõlemad pooled.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: hetkel vastuolulisi sõnumeid tuleb kõigi kolme vene sillapea kohta.
Üks vene miliblogija väitis, et Ukraina väed asusid vasturünnakule Dvoritšna (Kupjanskist põhjas asuv sillapea) lähedal, teine jälle, et pisu edenes hoopis vene pool.
Keskmises ja lõunapoolsemas sillapeas võis vene pool pisu edeneda, aga sellest veel täpsemat infot pole.
Siinsel rindel annab tooni tihe lennunduse kasutamine Ukraina töölemiseks, eks enamus sarnane aktiivsete rindelõikudega. Ootel suuremaks pealetungi jätkamiseks peaks siinses sektoris soomust veel palju jaguma ja need põllud ka kõike kannavad…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vist muutusteta.
Tšassiv Jaris muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga kipub arvama, et suurem uus surumise laine peagi algab.
Toretskist väga erinevaid sõnumeid tuleb, eip seisukohta oska võtta, kas rindejoones muutusi oli. Erinevad blogijad annavad teada, et tihe lahingutegevus nii linnas kui selle servadel jätkus ja aktiivsust näitab ka Ukraina. Ukraina poolel jagub droone isegi vene lippude hävitamiseks nii hoonete katustel kui veel püsti olevates tornides.
8. Donetsk: eilne päev polnud paha.
Tšassiv Jari ja Pokrovski vahel on järjest tõusnud kummagi poole aktiivsus ning pisu seal rinde kõikumist edasi-tagasi jagub. Tundub, et Ukraina omad üritavad läbi lõigata eenduvat vene kombitsat, mille ots kontrollib Tšassiv Jar-Pokrovsk maantee suurt ristmikku.
Pokrovski lõuna- ja edelasektor: vene milblogija Anatoli Radov tunnistab vene vägede jaoks halvenenud olukorda Pokrovski lähedal. Ta teatab, et Ukraina esialgne rünnak tõrjuti, kuid Ukraina väed alustasid uue rünnakuga. Ta nimetab olukorda kaootiliseks, tugeva lahingutegevuse ja märkimisväärse Ukraina kohalolekuga.
Hetkel tundub, et vene poole Kotline küla asuv üksus võib saada veel täna ära lõigatud. Lisaks juba anti teada, et Pištšane küla vabastamise käigus ports sõjavange saadi. Tundub, et neid vasturünnakuid jagub mitmel suunas siinses sektoris. Ikka lisandub videosid, et siinses sektoris suudab Ukraina hoida head kontrolli vene tagalas kuni 20 km kaugusele ja töötleb seal olevaid logistikamarsruute. Huvitaval kombel ei näe enam siin kandis üldse vene soomustehnikat, kogu liikumisvahendite hulk on autod, ATV-d, bagid, tsiklid jne.
Rinde keskmises sektoris Andrijivka asulas küll pole enam vene pool lääne poole suutnud end suruda, kuid hakkas selles eenduvas väljaveninud kontrollitavas alas uusi haarmeid nii põhja kui lõunapoole ajama. Jätkuvalt mures, sest siinne edenemine kukutaks päris pikalt kokku kogu Ukraina kaitse lõuna suunal. Seni pole kinnitust leidnud ühe vene blogija väitele, et Andriivka kogu ulatuses oleks vallutatud.
Kuidagi lõunasektor isegi seal ümberpiiramise ohuga alas peab vastu. Tuleb kõlakaid, et Datšne asulas võis Ukraina saada mõned hooned tagasi enda kontrolli alla.
Kogu sektoris olla paar pluskraadi peva koos sademete ja langeva uduga pisu pinnast pehmendanud nig oluliselt vähenes põldudel ja maastikul kandevõime, küll kahjuks tuleb nädala lõpu poole kuni -10 tagasi.
9. Lõunarinne: muutustega.
Berdjanski suund: Velika Novosilka juures esimene uus vene poole edenemine põhja suunas Mokrõi Jalõ jõe läänepoolsel küljel. Seal nüüd risti ees üks org väikese jõekesega, pisu vast ikka pidurdab.
Tokmaki suund: Ukraina kindralstaap avaldas 11. veebruaril kaardi, mis näitab, et vene väed tungisid hiljuti Marfopilist läänes (Huljaipolest kagus) asuvatel väljadel. Kuna see rindejoone muutus toimus, on endal teadmata ja mõni põllulapp saagiks langes.
Melitopoli suund: pommitamist ikka jagub.
10. Herson: muutusteta.
11. Taani kaitseluureteenistus (DDIS) avaldas raporti, mis hoiatab „laiaulatusliku sõja” ohu eest Euroopas järgmise viie aasta jooksul. Kui venemaa peab NATO-t nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt nõrgenenuks, võib teenistuse hinnangul kasutada jõudu ühe või mitme alliansi riigi vastu. Nagu Politico kirjutab, pööratakse raportis erilist tähelepanu USA rollile. DDIS usub, et sõjalise konflikti tõenäosus suureneb, kui venemaa jõuab järeldusele, et USA ei suuda või ei taha agressiooni korral oma Euroopa liitlasi toetada. Samuti rõhutatakse raportis, et Moskva arendab aktiivselt oma sõjalist potentsiaali, valmistudes võimalikuks vastasseisuks NATO-ga.
DDIS-i prognoos tuleb ajal, mil USA president Donald Trump püüab lõpetada sõda Ukrainas. Dokumendis uuritakse kolme võimalikku stsenaariumi, kui konflikt lõpeb või külmub. Samas eeldavad kõik variandid, et venemaa ei ole võimeline üheaegselt mitme riigi vastu sõda pidama. Esitatud hinnangute kohaselt suudab venemaa kuue kuu jooksul algatada kohaliku relvakonflikti nimetu „naaberriigiga”. Kahe aasta pärast võib alata regionaalne vastasseis Baltikumis. Ja viie aasta pärast, kui NATO nõrgeneb ja USA otsustavaid samme ei võta, võib venemaa vallandada ulatusliku sõja Euroopa vastu.
Samas märgitakse raportis, et prognoos ei arvesta NATO riikide kaitsepotentsiaali võimalikku tugevnemist.
Donald Trump nõuab NATO riikide sõjaliste kulutuste suurendamist 5 protsendini SKT-st. Praegu peavad bloki liikmesriigid sõlmitud kokkulepete kohaselt eraldama kaitsele vähemalt 2% SKT-st, kuid 2024. aasta lõpuks oli 32 alliansi riigist selle nõude täitnud vaid 23. Oma esimesel ametiajal ähvardas Trump korduvalt USA NATO-st lahkumisega, kui Euroopa riigid kaitsekulutusi ei suurenda. Pärast 2024. aasta valimiste võitu andis ta taas võimaluse Washingtonile alliansist lahkuda, kuid rõhutas, et seda saab vältida, kui Euroopa partnerid hakkaksid „arveid maksma”.
Jaanuaris teatas Reuters allikatele viidates, et NATO riigid nõustuvad kaitsekulutuste suurendamise vajadusega, kuid peavad 5% suurust SKT-st üle jõu käivaks. Alternatiivina arutatakse minimaalsete kulutuste taseme tõstmist 3%ni SKT-st, kuid seegi oleks tõsine väljakutse paljudele alliansi liikmetele, kes näevad vaeva praeguse 2% künnise saavutamise nimel. Lõplik otsus selles küsimuses tehakse juunis Haagis toimuval NATO tippkohtumisel.
12. USA president Donald Trump andis oma Lähis-Ida erisaadikule Steve Witkoffile salaja korralduse hõlbustada läbirääkimisi venemaaga Ukraina sõja lõpetamiseks, vahendab The New York Times (NYT) informeeritud allikatele viidates. Info ilmnes pärast seda, kui Whitkoff külastas Moskvat, kus vene pool andis talle üle Ameerika kodaniku Mark Vogeli, kes oli varem venemaal mõistetud 14 aastaks vangi. NYT allikate sõnul andis Trump mitu nädalat tagasi salaja volituse Witkoffile „laiendada oma haaret Lähis-Idast kaugemale”, et luua dialoog venemaa ametnikega. Trump, kes usaldab Whitkoffi, sest ta on temaga sõber olnud 1980. aastatest, on kindel, et tema kauaaegsel liitlasel on diplomaatilised oskused, mis on vajalikud Ukraina konflikti lõpetamiseks, märgib väljaanne.
Samal ajal pidas Whitkoff ajalehe allikate sõnul juba enne Moskva-reisi läbi rea läbirääkimisi putini lähedaste inimestega. Samuti arutas ta oma kontaktidega Saudi Araabias ja Kataris võimalikke viise Ukraina kriisi lahendamiseks. Pärsia lahe riigid on juba ammu väljendanud valmisolekut tegutseda vahendajatena Kiievi ja Moskva vahelistel rahuläbirääkimistel, rõhutab NYT. Ajaleht kirjutab ka, et hetkel jääb selgusetuks, kas Trumpi ja putini vahel toimus isiklik vestlus. Mõlema poole ametnikud ei ole sellist kontakti kinnitanud, kuid mitmed Trumpi administratsiooni kõrged liikmed, kes oleksid tavaliselt sellisest kõnest teadlikud, ütlesid, et neil pole selle kohta teavet.
Witkoff lahkus venemaalt koos vabastatud Mark Vogeliga 11. veebruari õhtul. USA administratsioon rõhutas, et nad peavad seda sammu venemaa „hea tahte” ilminguks, aga ka positiivseks signaaliks Ukraina konflikti võimaliku rahumeelse lahendamise kontekstis.
Endine diplomaat Mark Vogel peeti kinni 2021. aastal Moskva Šeremetjevo lennujaamas, kui ta üritas venemaale importida 11 grammi marihuaanat ja 8 grammi hašišiõli. Vogeli enda sõnul kasutas ta neid aineid meditsiinilistel eesmärkidel pärast lülisambaoperatsiooni, mida kinnitasid vastavad sissekanded tema haigusloos. 2022. aastal mõistis venemaa kohus ta 14 aastaks vangi.
13. venemaa võimud on taaskäivitanud majanduse jätkusuutlikkuse erikomisjoni töö, mis loodi 2020. aastal – pandeemia ja majanduskriisi ajal. Komisjon, mis peaks probleemsed tööstusharud välja selgitama ja neile abimeetmeid välja töötama, alustas taas tööd detsembris, ütles teisipäeval asepeaminister aleksandr novak. Tema sõnul on komisjoni fookuses üheksa majandusharu ja enam kui 2000 ettevõtet, mille puhul käib „pidev näitajate monitooring”. Riskide hulgas on hetkel „investeerimisaktiivsuse langus <…>, ettevõtete kasumlikkuse ja finantsnäitajate langus, ettevõtete intressikulude kasv võrreldes omaallikatega,” loetles novak.
Söeettevõtted on juba vajanud erakorralist abi, kuna on silmitsi ekspordi järsu langusega, saanud üle 80 miljardi rubla puhaskahju, asunud kaevandusi sulgema ja sattunud massilise pankrottide ohtu. Järgmisena on kavas toetada metallurgiatehaseid, mis on samuti sanktsioonide tõttu eksporditurud kaotanud ja hakanud tootmist kärpima.
„Head ajad on möödas,” kurvastas Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi metallurgiaosakonna direktori asetäitja Andrei Saveljev jaanuari lõpus. Metallurgide järel vajab abi metsatööstus, kes sattus koos söekaevandajatega Euroopa embargo alla ega leidnud Aasiast uusi ostjaid, mistõttu puidu eksport langes kolmandiku võrra. Komisjoni koosoleku päevakorras on põua ja viljaikalduse tõttu kannatada saanud agrotööstuskompleks: nisusaak langes eelmisel aastal 16%, kartul 10%, teiste põllukultuuride, sealhulgas maisi, odra ja suhkrupeet, saak aga ligi 20%.
Kui kreml jätkab avalikult sanktsioonide kaotamise mantra kordamist, siis tegelikkuses tunneb putin muret majandusolukorra pärast, ütlesid kremlile lähedal seisvad allikad jaanuaris Reutersile. Neist ühe sõnul tunnistab putin „tõeliselt suuri probleeme”: triljonid kaitsekulutused on tõstnud inflatsiooni ning katse seda ohjeldada intressimäärade järsu tõstmisega on jätnud nii väikesed kui ka suured ettevõtted raskustesse oma võlgade teenindamisega. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajaliste prognooside keskuse (CMASF) andmetel on riigis iga viies tööstusettevõte ohus, mis tõotab majandusele “ettevõtete pankrottide tõusu”.
„venemaa majanduse suhteliselt jõukas periood, mis põhines varem kogutud ressurssidel, on lõppenud,” märgib vene Föderatsiooni keskpanga endine aseesimees Oleg Vjugin. Iga neljas ettevõte seisis 2024. aasta lõpus silmitsi käibekapitali puudumise ja laenu saamise võimetusega, selgus venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu uuringust. Peaaegu sama palju – 22% – kaebas kõrge inflatsiooni üle ja veel 20% – rubla kursi languse üle.
Eelmisel aastal kasvas venemaa SKT Rosstati andmetel pärast aasta varasemat sama kasvu 4,1%. Kuid juba praegu on ilmne, et 2025. aasta on majanduse jaoks „rihmade pingutamise aasta”, ütleb T-Investmentsi ökonomist Sofia Donetsk. Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi kohaselt aeglustub majanduskasv ligi kolm korda, 1,5%-ni. Mõnes kvartalis võib majandus minna isegi miinusesse vüi ollagi aastakokkuvõttes miinuses, ei välista Donetsk.
14. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõuab liitlastelt garantiisid sõja lõpetamise kokkuleppe korral. Tema arvates peab Euroopa saatma Ukrainasse 200 tuhat sõdurit ja ilma Ameerika abita ei saa hakkama. Tõenäoliselt ei suuda Euroopa aga eraldada viiendikkugi Zelenski taotletust. Vanal Maailmal pole Ukrainale pakkuda 200 000 sõdurit, ütles üks kõrge Euroopa ametnik ajalehele New York Times. Veelgi enam, ükski kontingent ei tule toime ilma USA sõjalise toetuseta, sealhulgas õhutõrje ja õhukatteta, tehnilise ja väliluure ning relvavarudeta: ilma selleta on Euroopa väed haavatavad ja võivad saada venemaa provokatsioonide ja isegi rünnakute sihtmärgiks.
Kuid Euroopal on raske moodustada isegi tagasihoidlikumat rahuvalvejõudu, näiteks 40 000 sõdurit, arvestades tema rasket majanduslikku olukorda, vägede nappust ja vajadust suurendada sõjalisi kulutusi enda kaitseks. Ja sellisest kogusest venemaa ohjeldamiseks suure tõenäosusega ei piisa. Tõeline heidutus eeldab tavaliselt „üle 100 000 missioonile pühendatud sõdurist” koosnevat jõudu, et tagada regulaarne rotatsioon ja adekvaatne reageerimine hädaolukordadele, ütles Londoni King’s College’i sõjanduse emeriitprofessor Lawrence Freedman.
Zelenski kutsus jaanuari lõpus Davosis maailma majandusfoorumil eurooplasi saatma julgeolekugarantiide tagamiseks Ukrainasse vähemalt 200 000 sõjaväelast. Pärast ütles ta Bloombergile antud intervjuus, et vaja oleks ka Ameerika vägesid: „Isegi kui mõned Euroopa sõbrad arvavad, et see on võimalik, siis ei, see on võimatu. Ilma USA-ta ei võta keegi riske.”
Kuid isegi Kiievis usuvad nad, et tegelikkuses on võimalik kohale meelitada vaid 40-50 tuhat välismaist sõjaväelast, kirjutas Financial Times pärast seda. Euroopa riigid on alustanud kõnelusi kuni 50 000 sõjaväelasest koosneva heidutusjõu loomise üle viiest kuni kuuest riigist, mis relvarahu korral valvaks Ukraina ja venemaa sõdurite vahelist demarkatsioonitsooni, vahendas Politico.
Liiga väheste vägede paigutamise oht seisneb selles, et eurooplased peavad „bluffima ja palvetama”, ütlevad Claudia Mayor ja Aldo Klemann Saksamaa rahvusvaheliste ja julgeolekuasjade instituudist. Väikese kontingendi saatmine ilma vajalike abivägedeta „on võrdne blufiga, mis võib julgustada venemaad osalema provokatsioonides, millele NATO riigid tõenäoliselt ei suuda vastu seista”, kirjutavad nad hiljutises raportis „Võimaliku relvarahu tagamise mudelid Ukrainas”.
15. Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Dmitri Lazutkin teletoni eetris: Miljon grivnat (23 000 eurot) võivad saada ka 18-24-aastased vabatahtlikud, kes läksid sõjaväkke enne uusi lepingutingimusi. „Rahalise preemia maksmine miljoni grivna ulatuses makstakse neile rea-, seersant- ja ohvitseride auastmes teenistujatele, kes läksid sõjaväkke kuni 25-aastaselt enne uute lepingutingimuste jõustumist.”
Lazutkini sõnul saavad alla 25-aastased sõjaväelased, kes sõlmisid vabatahtlikult armeega lepingu, võtta ühendust oma komandöridega ja uurida rahalise hüvitise saamise algoritmi. Ta lisas ka, et pärast lepingu lõppemist on sõjaväelastel õigus tagasi astuda või sõlmida uus leping. Samal ajal ei saa lepingu alusel ajateenistust läbinud kodanikke 12 kuuks sõjaväeteenistusse kutsuda.
Valitsuskabinet kiitis teisipäeval heaks 18–24-aastaste vabatahtlike üheaastase lepingu korra, mis näeb ette ühe miljoni UAH suuruse ühekordse makse.
16. Erioperatsioonide vägede ressurss, „Nädala peegel”: Ukraina erioperatsioonide väed kutsuvad üles vastupanuliikumises osalema soovijaid nii ajutiselt okupeeritud aladel kui ka Ukraina kontrolli all oleval territooriumil. Riigikaitses osalemise vorme võib olla erinevaid: alates okupatsiooni all oleva Ukraina kasuks teabe kogumisest kuni iga vastupanuliikumise osaleja ettevalmistamiseni agressori rünnaku võimalikuks tõrjumiseks.
Vastupanuliikumine vajab Donetski, Luganski, Zaporižja, Hersoni oblasti, aga ka Krimmi okupeeritud alade elanikke. Registreeruda saab Ukraina relvajõudude erioperatsioonide vägede veebisaidil opir.org.ua. Sealne ankeet on täiesti konfidentsiaalne. Vastupanuliikumisega kutsutakse liituma ka Ukraina kodanikke, kes viibivad praegu okupeerimata Ukraina territooriumil.
17. Lühiuudised
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus Guardianile, et on valmis vahetama Ukraina vägede poolt Kurski oblastis okupeeritud territooriumi venemaa poolt Ukrainas okupeeritud maade vastu. „Me vahetame ühe territooriumi teise vastu,” ütles Zelenski ja lisas, et ta ei tea veel, millist osa venemaa poolt okupeeritud maast Ukraina vastutasuks küsib. „Ma ei tea, vaatame. Aga kõik meie territooriumid on olulised, prioriteeti pole,” rõhutas ta.
vene ametnikud üritavad väidetavalt piirata vene milblogijaid, kes teatavad Kurski oblasti praegusest rindejoonest, tõenäoliselt vastuseks murele, et Lääs avaldab venemaale survet vahetada venemaa territooriumi okupeeritud Ukraina territooriumi vastu. Mitmed vene blogijad, kes kritiseerivad regulaarselt vene sõjaväe sõjategevust Ukrainas, ütlesid 10. ja 11. veebruaril, et nimetamata isikud kutsusid venemaa ametivõime üles süüdistama ajaveebi pidajaid vene sõjaväe diskrediteerimises pärast seda, kui nad teatasid Ukraina vägede hiljutisest edasitungist Sudžast kagus. Blogijad väitsid, et vene väejuhatus kiusab neid taga, kuna avaldasid teavet Ukraina edukate rünnakute kohta Tšerkasskaja Konopelka ja Fanasejevka lähedal, ning üks blogijatest väitis, et hiljutised Ukraina rünnakud sundisid venemaa väejuhatust edasi lükkama plaanid tulevaseks pealetungioperatsiooniks piirkonnas.
Poola teatas, et venemaa sõjalennuk Su-24MR rikkus tema õhuruumi territoriaalvete kohal. Juhtum oli teisipäeval, 11. veebruaril kell 14.09 Gdanski lahe idaosa kohal. Selle põhjustas vene poole sõnul rike vene lennuki navigatsioonisüsteemis. Poola väejuhatuse teatel rikkus lennuk Poola õhuruumi maksimaalselt 6,5 km sügavusel ja viibis selles 1 minut ja 12 sekundit.
Pentagoni juht ütles, et USA ei saada Ukrainasse vägesid.
„Me saame katkestada gaasitarned Ukrainale läbi Slovakkia – gaasi, ilma milleta Ukraina külmub,” ütles Slovakkia peaminister Fico.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
