Sõja ülevaade: 1083. päev – 99 vene poole rünnakut, madalam tase kui tavaliselt
Avaldatud: 10 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. veebruar 2025:
rindejoone muutusteta päev. 10 001.
1. Sajab ikka tihedalt.
2. Uus suurem droonilaine venemaale suundus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Okupandid kiirendavad sundmobilisatsiooni ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel – CNS.
12. Kütteõli vedanud Hiina laev jooksis Sahhalini ranniku lähedal madalikule.
13. Põhja-Korea hakkab koos venemaaga tootma ründedroone.
14. Zelenski teatas lepingulisse teenistusse astumise võimalusest ukrainlastele vanuses 18–24 aastat.
15. Lühiuudised
Siverski suunal võtsid Ukraina väed vangi palju vene sõdureid – neil pole tahtmist sõdida. NGU „Rubež” 4. brigaadi droonipataljoni „Antares” ülem Ruslan Piddubnõi jagas infot, et vene väed üritasid väikeste rühmadena edasi liikuda, kuid peatati täielikult. Paljud neist tabati. Ülekuulamisel selgus, et nende moraal on väga madal. Vangid tunnistasid, et neil pole sellel rindel saadud suurte kaotuste tõttu enam võitlushimu.
venemaa on välja töötanud uue kaugmaa kamikaze drooni „Italmas” (Izdelie-54), mis on Defense Expressi teatel võimsam kui Lancet. Drooni on rindel juba märgatud, selle lennuulatus on ligikaudu 200 km ja lõhkepea, mis kaalub kümneid kilogramme, võrreldes Lanceti 40–70 km lennu ulatusega. Italmas on integreeritud ka tehisintellekti süsteemidega.
99 vene poole rünnakut, neist 18 Kurski rindel, Harkivi rindel 3, Kupiansk-Kreminna rindel 17, Siverski rindel 0, Tšassiv Jari suunal 2, Toretskis 13, Donetski rindel 33 ehk siis juba mitmes päeva kaks korda madalam number kui tavaliselt, Donetski rinde lõunasektoris ja Velika Novosilka kandis 10 rünnakut. Jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik. See võimalik suurem vene üksuste roteerumine rünnakute tempo hoidmiseks pole veel lõppenud, aga tõusnud segadus on andnud parema võimaluse Ukraina omadele segaduse ära kasutamiseks. Lisaks tundub, et õige pisu kavalust on Ukraina suutnud rohkem kasutada meelitamaks vene kaudtuld, droone ja lennukipomme valesihtmärkide pihta. Ikka valepossad või siis hoopis mehitamata jne.
Liugpomme 138, neist 69 Kurski kanti ehk siis pool kõigest. Kaudtuld ja kamikaze droone tavapärasel kõrgel tasemel.
Eilsed vene poole kaotused kõrged ikka nii kaudtule üksuste tabamisel kui muu tagalatoetuselemendi tabamisel. Rünnakute taktikas muutusi viimasel ajal tuvastanud pole. Njah, kaameliga pilt vene soldatitega blogides ka juba ringlema hakkas. Küll kipub järjest enam kaugenema raskema tehnika liigutamine rindest kuni 20 km kauguseni, pigem kasutatakse UAZ-e ja tsiviilsõidukeid. Jätkuvalt arvamusel, et vene soomustehnikal on järjest enam tehnilisi rikkeid, mis neid teede serva jätavad ning annavad Ukraina omadele lihtsama võimaluse rike mitteparandatavaks teha.
1. Eelmisel nädalal saatis venemaa Ukraina vastu üle 1260 pommi, ligi 750 drooni ja enam kui 10 tüüpi rakette, vahendab Zelenski. Uus saheedi laine ikka Kiievi ja Sumõ kandis ja piiri ning rinde lähedased asulad ikka hullus sajus.
2. Seirekanalite andmetel suunduvad Ukraina droonid Rostovi, Volgogradi ja Voroneži oblasti poole.
venemaa kaitseministeerium: Möödunud öö jooksul püüdsid valves olnud õhutõrjesüsteemid kinni ja hävitasid 15 Ukraina mehitamata õhusõidukit: Krasnodari krai territooriumi kohal seitse UAV drooni; kolm mehitamata õhusõidukit Brjanski oblasti territooriumi kohal, kaks mehitamata õhusõidukit Rostovi oblasti territooriumi kohal, üks mehitamata õhusõiduk Belgorodi oblasti territooriumi kohal, üks UAV Kurski oblasti territooriumi kohal ja üks mehitamata õhusõiduk Krimmi territooriumi kohal.
Okupeeritud Krimm: kuulutati välja UAV ja raketioht. Simferopolis ja Tarkhankutis heliseb õhualarm. Varem toimus ka Rostovis plahvatusi.
Droonid ründavad kahte Krasnodari piirkonna naftatöötlemistehast. Afipskis sai alguse tulekahju ja Krasnodaris kukkus üks droonidest Centrali elamukompleksi katusele. Kohalikud võimud on juba teatanud, et droon kukkus õhutõrjetegevuse tõttu.
3. Kursk: aktiivsed mõlemad pooled, muutusi eile rindejoones ei tuvastanud.
Seni on selguseta seis rinde läänesektoris, et kas sealsed rünnakud tõid püsivad uued eesmised possad või mitte. Seni pole selles sektoris enam suuri kiitlemisi tuvastanud. Eks vast homme lõpuks targem.
Kurski oblastis üritasid vene väed vastupealetungi Tšerkasskaja Konopelka lähedal, kuid 82. õhurünnakubrigaadi dessantväelaseed tõrjusid nad tagasi. vene blogijate info kohaselt jätkub rünnakuid rinde kagusektoris kummaltki poolelt. Mõni blogikanal küll suurets edust teada andis aga neid kuidagi üheltki kaardilt tuvastada ei suuda.
4. Harkiv: Ukraina väed tungisid hiljuti pisu edasi Vovtšanski linnas sealse aparaadi tehase juures nihutades ühe eesmise possa edasi. Mis päeval see juhtus, on siiski teadmata
5. Kupjansk-Kreminna: muutusi ei eile rindejoones ei tuvastanud. Hetkel on kõlakaid, et selle põhjapoolseima vene sillapeaga Kupianskist põhjapool on pisu paranenud Ukraina töötlus nii jõge ületavate üksuste kui juba sillapeas paiknevate üksuste pihta. Seni pole tuvastanud, et vene pool oleks siin soomust üle jõe saanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
Bahmutist Tšassiv Jarini ehitab venemaa logistika tagamiseks spetsiaalset koridori, mis on kaitstud FPV droonide eest tiheda võrguga (plastikkiud, kalavõrgu sarnane). venemaa teadete kohaselt on umbes 2 kilomeetrit koridorist juba valmis.
8. Donetsk: eile vene poole edenemisi ei tuvastanud.
Tundub, et Pokrovskist edelas asuvad Pišane ja Kotline külad on nüüd hallis alas ehk siis ka Ukraina üksused ei jäänud sinna paika vaid tõmbusid esialgsele joonele tagasi. Seni tuleb vene milblogijatelt infot, et siin kandis Ukraina vasturünnakud jätkusid, lisades, et Kiiev koondab reserve, väidetavalt on Krivõi Rihist Donbassi kolinud mitu Ukraina relvajõudude brigaadi.
Palju muret tekitav seis Andriivka asulas rinde keskmises sektoris jätkus. vene pool kindlustab kontrolli asula pearistmikul ning jätkuvalt on ohus Vovtša jõe põhjakaldal olev Ukraina kaitseliin vene poole lõunast tuleva surve peatamiseks, sest siin suunal vene pool just Vovtša jõe põhjakaldal liigubki.
Miks rinde lõunasektoris Kurahovest edelas ja läänes taskulaadest suure ümberpiiramise ohuga alas vene poole kiiret edenemist pole tulnud, on isegi pisu arusaamatu. Infot väga läbi ei tilgu. Olla küll osa üksusi liigutatud siit Pokrovski suunale aga kas see jättis nii tuntava jälje või istub siin vene pool kinni miiniväljades…
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: ikka üritatakse suruda end põhja poole aga seni ebaõnnestunult.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Riiklik Vastupanu Keskus teatab: venemaa valmistub 2025. aasta kevadel suurendama sundmobilisatsiooni ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel, et kompenseerida olulisi kaotusi rindel. Nendeandmetel püüavad venelased kompenseerida olulisi kaotusi rindel Ukraina kodanike sundmobiliseerimisega sõjaväetsooni, samuti värbavad migrante ja palgasõdureid. „Okupantid avaldavad kutsealistele meestele pidevalt psühholoogilist survet, et sundida neid lepingutele alla kirjutama vahistamise, vara konfiskeerimise või venemaa depressiivsetesse piirkondadesse väljasaatmise ähvardusel.”
vene sõjaväekomissariaadid pööravad erilist tähelepanu Kesk-Aasiast pärit migrantidele, kes tulid sõjaväetsooni tööd otsima. Nüüd tegelevad nad aktiivselt lepingute sõlmimisega vene relvajõududega.
Keskne naabruskonna julgeolekuteenistus märgib, et Ukraina kodanike sundmobiliseerimine on vastuolus Genfi konventsiooni artiklitega 49 ja 51 tsiviilisikute kaitse kohta sõja ajal. Need rahvusvahelised normid keelavad okupatsioonivõimudel sundida tsiviilisikuid teenima okupeeriva riigi relvajõududes. Kuid nagu Riiklik Vastupanu Keskus märgib, ignoreerib venemaa süstemaatiliselt rahvusvahelist õigust.
12. Hiina kaubalaev An Yang 2 on Sahhalini rannikul hätta sattunud. See sai kahjustusi ja jooksis Nevelski sadama lähedal madalikule. Pardal on 1000 tonni kivisütt, 700 tonni kütteõli ja 100 tonni diislikütust, ütles sadama kapten Arkadi Makarov operatiivnõupidamisel Sahhalini oblasti kuberneri Valeri Limarenkoga. Tema sõnul algas kivisöe laevale laadimisel torm, misjärel töö peatati ja see pidi merre minema, kuid meeskond kaotas juhitavuse. Selle tulemusena rebiti ankur lahti ja An Yang 2 paiskus madalikule. Uurimiskomisjon on alustanud meresõiduohutuse eeskirjade rikkumise kohta uurimist.
Kohalikud võimud on kehtestanud kohaliku eriolukorra. Nad väidavad, et õli ei leki, kuid nad toovad sisse poome ja ehitavad teed, et alustada kütuse tankidest väljapumpamist. „Valmistume looma tingimusi ja koguma kokku kõik laeval olevad naftasaadused, et ei juhtuks keskkonnakatastroofi,” märkis Limarenko.
Nüüd on laev kaldast 200 meetri kaugusel. Vajadusel on valmis appi tulema kaks venemaa puksiirlaeva Rubin ja Spasatel Kavdeikin. An Yang 2 meeskond koosneb 20 välisriigi kodanikust. Limarenko sõnul pole kapten veel ühtegi konstruktiivset kontakti loonud ega ettepanekuid teinud tuukrite, päästelaevade, puksiiride jms osas. Ta lisas, et meremeestel on ohutu: nad on varustatud toidu, vee ja energiaga.
Samal ajal näevad võimud keskkonnaohtu. Praegu jätkub Sahhalini läänerannikul torm, lainete kõrgus on 3-4 meetrit, tugeva lumetormi tõttu jääb nähtavus kehvaks. „Kõik toimingud teostame lähtuvalt stsenaariumist, et võitleme keskkonnakatastroofiga. Me ei oota, kuni torm laeva ümber lükkab ja see kõik meie kaldale jääb,” rõhutas Limarenko.
Kuberner meenutas, et kolm aastat tagasi oli Sahhalinil juba kurb kogemus Sierra Leone lipu all sõitva Hiina laevaga Xing Yuan, mis Kholmski rajoonis madalikule jooksis. Siis keeldusid omanikud seda utiliseerimast ja jätsid kõik kulud piirkonna kanda. Tööd veel käivad ja plaanitakse lõpetada 2025. aasta kevadel. „Mul on kindel eeldus, et nad (hiinlased) hülgavad ka selle laeva, kuna sellel on märkimisväärseid kahjustusi ja selle parandamine tingimustes, milles me praegu oleme, on minu arvates võimatu,” märkis Limarenko.
13. venemaa on andnud Põhja-Koreale tehnilist abi, et töötada välja mitut tüüpi lahingdroone, mille masstootmist Pyongyang kavatseb alustada sel aastal, ütlesid allikad Jaapani NHK-le. Nad ütlesid, et see oli osa lepingust, mille alusel Põhja-Korea saatis oma väed aitama putinit tema sõjas Ukrainaga. Samas märkisid väljaande vestluskaaslased, et venemaa ei taha aidata Põhja-Koreal tuumarelvi arendada, kartes USA ja Hiina reaktsiooni.
Põhja-Korea on Lõuna-Korea staabiülemate sõnul suurendanud droonide tootmist pärast seda, kui Kim Jong-un kontrollis isiklikult novembris kamikaze droonikatsetust ja tellis relva masstootmise. Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW) usub, et Pyongyang peab sõda Ukrainaga omaenda sõjalise potentsiaali katsepolügooniks. See on juba vilja kandnud. Põhja-Korea on parandanud oma ballistiliste lühimaarakettide K-23, K-23A ja K-24 täpsust, mis on andnud lahinguväljal kasutamiseks üle venemaa sõjaväele, teatasid Reutersi allikad. Nii hakkasid mürsud sihtmärki tabama 50–100-meetrise kõrvalekaldega, esialgu oli viga 1–3 km.
Põhja-Korea sõjaväelaste lahinguoskused jätavad aga siiski soovida. Teadaolevalt sõdivad nad aktiivselt Kurski oblastis, mida putin üritab enne läbirääkimiste algust USA presidendi Donald Trumpiga Ukrainalt tagasi vallutada. Kiiev kavatseb vallutatud venemaa alasid vahetuse läbiviimiseks trumbina kasutada. Jaanuari keskpaiga seisuga oli KRDV lahingutes kaotanud umbes 4000 sõdurit ehk kolmandiku venemaale saadetutest, sealhulgas umbes tuhat hukkunut, vahendas BBC Russian Service Lääne luureandmetele viidates. Peamiseks põhjuseks oli lahingukogemuse ja katte puudumine. Ukraina sõjaväelased väidavad, et põhjakorealasi kasutatakse niinimetatud liharünnakuteks, saates nad läbi miiniväljade ja tugeva tule all kindlustatud positsioone hõivama. Samal ajal tegutseb jalavägi autonoomselt ilma suurtükiväe, droonide ja tankide toetuseta. Kimi sõdureid tabatakse harva: haavatud õhkivad end sageli granaatidega ja allaandjate elu lõpetavad vene droonid.
NYT andmetel oli Põhja-Korea see, kes algatas oma vägede saatmise osalema sõjalistes operatsioonides Ukraina vastu. Rühma kuulusid erivägede võitlejad, umbes 500 ohvitseri ja kolm kindralit. Pyongyang loodab Moskva edaspidisele tänule raketi-, tuuma- ja muude tehnoloogiate, diplomaatilise toetuse näol vastasseisus Läänega ja muu abi näol kriisiolukordades, märkisid USA luureallikad. Lisaks sõduritele ja rakettidele varustab Põhja-Korea venemaad laskemoona ja haubitsaga.
14. Ukraina võtab kasutusele erilepingute süsteemi 18-24-aastastele kodanikele, kes ei kuulu mobilisatsiooni alla, kuid soovivad teenida sõjaväes, ütles president Volodõmõr Zelenski intervjuus Reutersile. Tema sõnul käivitatakse programm järgmisel nädalal, selle töötasid välja kaitseministeerium ja kogenud lahingubrigaadid, mis on kuulsad oma madala personalikaotuse poolest. Leping sõlmitakse üheks aastaks ja sellega nähakse ette erinevad soodustused. Üksikasjad avaldatakse lähipäevil.
Zelenski sõnul pakutakse palju soodustusi: kõrgemat palka, tasuta eluasemelaenu ja haridust riigi kulul. „See ei ole mobilisatsioon, see on lepingupakkumine… neile, kes usuvad, et nad on tugevad, kes tahavad Ukrainat kaitsta,” rõhutas riigipea. Ta lisas, et uue süsteemi tõhusust hinnatakse 2-3 kuu pärast.
Joe Bideni ajal kutsus USA Kiievit üles alandama mobilisatsioonivanust 25-lt 18-le aastale, kuna eesliinil on personali nappus. Uue presidendi Donald Trumpi meeskond nõudis seda jätkuvalt. Nii teatas tema rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Waltz, et Ukraina peab läbirääkimiste eel peatama vene armee edasitungi ja tugevdama oma positsioone, mida on võimatu saavutada ilma armeed täiendamata. Novembris hindas Ülemraada kaitsekomisjon Ukraina relvajõudude vajaduseks 500 tuhat värvatut.
15. Lühiuudised
Veebruaris alustab Poola kolmandat värbamist Ukraina Leegioni, teatas suursaadik Vasyl Bodnar. Esimene grupp on juba Ukrainas, teine aga treenib Poolas. Kaitseministeerium ei avalda numbreid.
Soome lahes said kahjustada kaks vene kaablit, mis ühendasid Leningradi oblastis Kingiseppa Kaliningradiga. Üks neist kuulub Rostelecomile, teise kohta info puudub. Kahjustuse asukoht asub Soome majandusvööndis, teatab riigi rannavalve. Majandus- ja tööhõiveministeerium selgitas Yle-le, et juhtum leidis aset 27. detsembril. Nüüd on vene laev asunud parandama üht kaablit, nimega Baltika. Tööd kestavad umbes nädala ning seda jälgivad patrull-laev Turva ja Soome rannavalve.
Eesti president Alar Karis on võtnud sõna Euroopa Liidu poolt venemaa-vastase täieliku kaubandusembargo kehtestamise poolt. Ta kirjutas sellest sotsiaalmeedias, edastab European Pravda. Karis külastas pühapäeval Vilniust koos Euroopa Komisjoni, Läti ja Poola presidentidega, et tähistada Balti riikide energiasüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopaga. „Euroopa Liit peab veelgi tugevdama oma iseseisvust ja lõpetama venemaa energiaressursside importimise EL-i. Peaksime isegi tõsiselt kaaluma täielikku kaubandusembargot venemaa vastu,” märkis Eesti president.
Ameerika miljardär Elon Musk, kes juhib valitsuse tõhususe osakonda (DOGE), on nõudnud USA rahastatud raadiojaamade Radio Liberty ja Voice of America sulgemist.
Ukraina käivitab kaitsejõudude tugevdamiseks revolutsioonilise drooniliini projekti, teatas kaitseminister Umerov. 5 eliitüksust integreerivad jalaväe ja mehitamata õhusõidukid ühtsesse löögisüsteemi, luues 10-15 km pikkuse tapmistsooni, kus ükski venelane ei liigu vigastusteta.
USA arutab sel nädalal viise, kuidas lõpetada venemaa sõda Ukraina vastu, ütles Trumpi riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz. Kõrgemad ametnikud kohtuvad Euroopas, et rääkida plaanidest, Walz rõhutab, et Euroopa peab võtma täieliku vastutuse julgeolekutagatiste eest.
Ust-Luga sadamas vajus põhja Antigua ja Barbuda lipu all sõitnud tanker Koala, mille pardal oli 130 000 tonni kütteõli. Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas, et 9. veebruari hommikul juhtus laeval mootori käivitumise ajal intsident, mille tagajärjel sai vigastada masinaruum. Tema sõnul on tanker praegu sildunud muuli äärde, naftareostuse ohtu ei ole, meeskond on evakueeritud ja inimohvreid pole. Eksperdid uurivad masinaruumi ja selgitavad välja õnnetuse põhjused, lisas Drozdenko. Julgeolekujõududele lähedal olev Baza Telegrami kanal kirjutab, et laev laaditi öösel. See valmistus juba lahkuma, kui masinaruumis mürises kolm võimsat plahvatust. 24-liikmelisel meeskonnal õnnestus kaldale pääseda, kuid tanker hakkas veega üle ujutama. Hiljem avastati, et laev oli ahter ees madalikule sõitnud. Esialgsetel andmetel õlileket ei ole.
Soome saatis pärast venemaa naftatankeri õnnetust Soome lahele patrulllennukid.
Saksa võimudel ei õnnestunud väidetavalt 2025. aasta jaanuaris Saksa sõjaväeobjekti lähedal lennanud vene luuredroone alla saada. Ukraina väed oli seal väljaõppel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
